Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-20-741 m2 ja 44,4 m2; sihtotstarve 70% ärimaa ja 30% elamumaa) ja Saarde vallas X külas asuvale DDD kinnistule (registriosa nr QQQQQQQ; katastritunnus KKK; pindala 3492 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) kogusummas 53 368,24 eurot (s.o igaühele 13 342,06 eurot). MTA kontrollib 07.10.2019 korralduste nr 12.2-3/050505-1 ja nr 12.2-3/050504-1 alusel OÜ X ja O OÜ erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2019. a jaanuar kuni august ning 07.10.2019 korralduse nr 12.2-3/050503-1 ja 13.01.2020 teate nr 12.2-3/050503-5 alusel G OÜ (likvideerimisel) käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2019. a jaanuar kuni august. Maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on OÜ-le X 48 516,60 euro suuruse rahalise kohustuse määramine. Maksuhalduril on alust arvata, et OÜ X, O OÜ ja G OÜ moodustavad ühe majandusüksuse, mis on formaalselt jagatud kolme juriidilise isiku vahel, kuid mida majandab OÜ X. Pärnus XXX asuva restorani „punkt 13:15“ tegevus on korraldatud selliselt, et OÜ-le X kuuluvad kinnisvara ning tegevuseks vajalikud ruumid, sisustus ja inventar, samuti liigub OÜ-sse X kogu tegevuse kasum. G OÜ-s toimub restoranitegevus, makstakse töötajate palgad ja tekib käibemaksu tasumise kohustus, kusjuures osa töötasudest ja käibest on jäetud deklareerimata ning tekkinud maksukohustus tasumata. Restorani tegevuse tagamiseks oluliste kommunaalmaksete ja kinnisvara soetamiseks kasutatud laenu osamaksete tasumine on viidud O OÜ-sse, kes tasub ka äriühingute omaniku RR eluasemekulud. Skeemi eesmärk on jätta maksukohustused tasumata ja viia rahalised vahendid ettevõtlusest välja selliselt, et varad on äriühingus, millel maksukohustust ei teki, ning maksukohustused tekivad äriühingutes, kellel ei ole mingit vara, mille arvelt maksuvõlga sisse nõuda. Majandusüksuse tegelik juht on RR, kes kontrollib kõigi kolme äriühingu tegevust, ning teised äriregistris kajastatud juhatuse liikmed on variisikud. RR kontrollib ja korraldab äriühingute rahade liikumist ja kasutamist, töötajate registreerimist, dokumentide koostamist, raamatupidamise tegemist ning maksude deklareerimist. Sisuliselt on RR-l olnud kontroll kogu XXX tegevuskoha üle. OÜ X tegevuse jagamisega kolme näiliselt sõltumatu äriühingu vahel tekitati maksukohustus ilma varadeta O OÜ-le ja G OÜ-le. G OÜ on perioodil 2019. a jaanuar kuni august jätnud deklareerimata töötasu väljamakseid kokku 28 702,97 eurot, millelt oli kohustus tasuda tööjõumakse kokku 16 607,52 eurot (sh sotsiaalmaks 9471,98 eurot, tulumaks 6072,45 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 381,39 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 454,51 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaksed 227,19 eurot). Lisaks said G OÜ töötajad toitlustamisel soodustust, mida ei ole deklareeritud erisoodustuse andmisena ning millelt on tekkinud maksukohustus kokku 2728,34 eurot (sh tulumaks 1029,56 eurot ja sotsiaalmaks 1698,78 eurot). G OÜ rahadest tehti ka ilma raamatupidamise algdokumentideta väljamakseid, millega kaasneb tulumaksukohustus 4379,01 eurot. Kontrolli tulemusena on G OÜ-l tuvastatud ka deklareerimata käibemaksukohustus kokku 6196,48 eurot. O OÜ-l on tekkinud maksukohustus erisoodustuse andmisest kokku 614,06 eurot (sh tulumaks 231,72 eurot ja sotsiaalmaks 382,34 eurot), kuna O OÜ tasus kontrollitaval perioodil RR eluasemekulud, s.o võimaldas tal kasutada eluruumina äriühingule kuuluvat Pärnus asuvat PPP korterit. G OÜ-l on 22.04.2020 seisuga ka maksuvõlg 17 991,19 eurot, mis on tekkinud alates maksustamisperioodist 2019. a jaanuar. Kuna äriühingud moodustavad ühe majandusüksuse, on tasumata maksuvõla puhul tegemist hoopis OÜ X tasumata maksukohustusega. OÜ X kui ühist majandusüksust juhtiv äriühing on saanud maksueelise, tehes G OÜ kaudu ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, jättes tasumata tulumaksu G OÜ ja O OÜ antud erisoodustustelt, jättes deklareerimata G OÜ tööjõumaksud ning näidates G OÜ käibemaksukohustust tegelikust väiksemana. Kokku on OÜ-le X MKS § 84 alusel määratava maksukohustuse suuruseks 48 516,6 eurot, kuid maksumenetluse jätkudes võib maksukohustus ka suureneda. 2(7)

3-20-741 Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. OÜle X ei kuulu väärtpabereid ega registrisse kantud sõidukeid. Kuna OÜ-l X oli 22.04.2020 seisuga maksuvõlg 124,45 eurot ja 31.08.2019 seisuga AS Bigbank ees laenuvõlg 30 791,87 eurot, samuti kuna tema tuluallikaks olnud G OÜ on likvideerimisel, siis on maksuhalduril kahlus, et OÜ-l X ei ole vahendeid tulevikus määratava maksukohustuse tasumiseks. Raamatupidamisarvestuse kohaselt oli OÜ-l X 31.08.2019 seisuga kassas sularaha 10 385,75 eurot, kuid see ei ole usaldusväärne. OÜ X tegevust juhtiv RR on ka varem kasutanud sellist maksudest kõrvalehoidumise skeemi, sest varasemalt tegutses XXX ruumides OÜ D juhitud restoran, mis oli samuti RR ja tema elukaaslase UU kontrolli all ning mille tegevuse käigus jäeti maksukohustus deklareerimata. Pärast OÜ-le D maksukohustuse määramist vormistati äriühing likvideerija nimele ning restorani töös hoidmiseks loodi asemele G OÜ, mis jätkas tegevust samamoodi maksusid tasumata. OÜ-le X kuuluvad neli korteriomandit XXX (1 eluruum ja 3 mitteeluruumi), samuti kinnistu Saarde vallas. Kuna eluruumile on seatud 77 700 euro suurune hüpoteek ja korteri arvestuslik väärtus on 78 714 eurot, on sobivaim täitetoiming kohtuliku hüpoteegi seadmine OÜ-le X kuuluvatele mitteeluruumidele ja kinnistule. Kuna kinnisasja sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel, siis on hinnangulised täitekulud 4851,64 eurot (sh menetluse alustamise tasu 60 eurot ja kohtutäituri põhitasu 2100 eurot koos lisanduva käibemaksuga, täitetoimingu lisatasu 2000 eurot ning muud võimalikud täitekulud (teadete avaldamine, vara hindamine jms)), s.o sundtäitmise kulud ei saa mõistlikult ületada 10% nõude suurusest. Seetõttu peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteekide seadmist kokku 54 368,24 euro ulatuses, jagades selle nelja kinnistu vahel võrdselt, et tagada maksimaalselt määratava maksukohustuse täitmine, kuna kinnisvara tegelik müügihind ei ole teada. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ X on esitanud MKS § 122 kohase tagatise suuruses 53 368,24 eurot või kandnud deposiiti 48 516,60 eurot.

3-20-741 tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (Riigikohtu 17.06.2009 otsus nr 3-3-1-23-09, p 12; 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-15-11, p 12; 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-79-11, p 18). Maksuhaldur on põhjalikult selgitanud ka OÜ X poolt maksueelise saamist ning MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, samuti ei ole OÜ X õigusvõime lõppenud. MTA on põhjendanud kahtlust, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskeks või võimatuks. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et äriühingutega seotud RR tegevus (vt taotluse p 2.2 ja p 3 alap 4) annab aluse arvata, et ilma maksusumma tagamiseta muutuks maksu määramisel selle sissenõudmine oluliselt raskemaks või suisa võimatuks. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga on toitlustuskohtade käibed oluliselt vähenenud või puuduvad need sootuks, mistõttu avaldab seegi mõju tulevase maksukohustuse täitmisele. On tõenäoline, et maksusumma määramisel ei tasu OÜ X seda vabatahtlikult ning äriühingul puuduvad vabad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks. Kui äriühingul on selleks siiski piisavalt raha, on tal võimalik kanda see maksuhalduri deposiiti. Kohtuliku hüpoteegi seadmist OÜ X kinnistutele ei saa pidada ebaproportsionaalseks ning see ei takista kinnistute igapäevast kasutamist ja äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur on kinnitanud, et lõpetab täitetoimingute kohaldamise, kui OÜ X esitab MKS §-de 121 ja 122 kohase tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-741 väljaviimist maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. OÜ-le X ei saa heita ette seda, et ta ei pidanud restorani ise, vaid andis ruumid kolmandale isikule rendile. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et vara omanikule maksti selle kasutamise eest renti. Isegi kui tehingute tegemisel omas isikute tutvus tähtsust, ei muuda see toimunud tehinguid näilikeks ja MKS § 84 ei ole praegusel juhul kohaldatav. Rendileandjat ei saa teha vastutavaks rentniku majandustegevusest tulenevate riskide eest. Isegi kui eeldada maksuhalduri väidete õigsust, ei saaks asjas kohaldada MKS §-i 84, vaid kohaldada tuleks MKS § 40 lg-d 1 ja 11, millele MTA ei ole aga tuginenud. Seega on MTA taotlus ja halduskohtu määrus õiguslikult põhjendamata. Kuna maksuhalduri taotluse esitamise ega halduskohtu määruse tegemise hetkeks ei olnud G OÜ (likvideerimisel) suhtes tehtud maksuotsust, siis ei olnud täidetud ka MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused OÜ X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Halduskohus on kohaldanud MKS § 1361 lg-t 1 valesti, lähtudes ebaõigest arusaamast, et vastutusmenetluse alustamisel on selle menetluse subjektiks oleva isiku suhtes täitmist tagavate toimingute tegemine lubatud, sõltumata sellest, et maksuotsust ennast ei ole veel tehtudki. OÜ X varale kohtuliku hüpoteegi seadmine kitsendab määruskaebuse esitaja omandiõigust ning MKS § 1361 alusel ei saa anda MTA-le luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks menetlusvälise isiku vara suhtes (Riigikohtu 10.11.2011 otsus nr 3-3-1-28-11, p 45).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-741 3-18-979, p 28), on taotluses hinnatud mitmed tehingud hoopis näilikeks (p 2.1.2.k – OÜ X ja G OÜ vaheline üürileping; p 2.1.3.b – OÜ X ja O OÜ vaheline haldusteenuse ja maksete teostamise leping; 2.1.4.b – OÜ X ja O OÜ vaheline laenuleping), mis viitab pigem MKS § 83 lg 4 kohaldamisele.

3-20-741 ei pruugi olla määratava maksusumma koheseks ja täielikuks tasumiseks piisavad. Samas ongi maksuhaldur muu hulgas põhistanud, et RR on kasutanud sarnast skeemi ka varasemalt, st enne G OÜ-d (likvideerimisel) pidas XXX ruumides restorani OÜ D, mis oli maksuhalduri hinnangul samuti RR kontrolli all ning pärast äriühingule maksukohustuse määramist vormistati see likvideerija nimele ja toitlustusteenuse edasiseks osutamiseks asutati G OÜ, mis jättis samamoodi maksukohustused tasumata. MTA kahtlust, et G OÜ (likvideerimisel) oli tegelikkuses RR kontrolli all, toetab mh asjaolu, et vahetult pärast äriühingu suhtes kontrollimenetluse alustamist (MTA 07.10.2019 korraldusega nr 12.2-3/050503-1 – MTA taotluse lisa 3) vormistati RR juhatuse liikmeks (08.10.2019–10.12.2019) ja osanikuks (11.11.2019–12.12.2019), kes andis äriühingu osaluse ja juhtimise lühikese aja jooksul üle likvideerijale.

(allkirjastatud digitaalselt) 7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.