Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-166
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2021. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava Puudutatud isik – X OÜ, esindaja v.adv Kalev Pihlak
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X OÜ määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21166 ning teha asjas uus määrus, millega jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ ettemaksukonto (viitenumber XXXXXXX) arestimiseks rahuldamata ning kohustada Maksu- ja Tolliametit vabastama X OÜ ettemaksukonto (viitenumber XXXXXXX) viivitamatult aresti alt.
Mõista X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks Maksu- ja Tolliametilt välja 1020 (üks tuhat kakskümmend) eurot.
Maksu- ja Tolliameti menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2021 taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 ja § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXX) 15 228,40 euro ulatuses. Maksuhaldur kontrollib 10.11.2020 korralduse nr 12.2-3/054090-1, 07.01.2021 korralduse nr 12.2-3/054090-7 ja 18.01.2021 korralduse nr 12.2-3/054090-10 alusel X OÜ
3-21-166 maksustamisperioodide 2020. a juuni–oktoober käibemaksu ja tulumaksu ning P OÜ-le tasumisega seotud 2020. a september tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning ühtlasi 2020. a septembri käibemaksu tagastusnõude (12 232,29 eurot) õigsust. MTA ei ole veel kontrolliakti koostanud, kuid maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le 15 228,40 euro suuruse rahalise kohustuse määramine (sh käibemaks 6091,36 eurot ja tulumaks 9137,04 eurot). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X OÜ on esitanud kontrollimenetluses valeandmeid ja pannud toime maksupettuse, deklareerides P OÜ 30.09.2020 arve nr 022-2020 ja 07.10.2020 arve nr 025-2020 alusel 2020. a septembris ja oktoobris alusetult sisendkäibemaksu kokku 6091,36 eurot ning teinud P OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 36 548,16 eurot. P OÜ ei ole osutanud X OÜ-le arvetel nr 022-2020 (töö VVV DDD objektil 2020. a septembris) ja nr 025-2020 (MMM fassaaditööd ja materjalid) märgitud ehitusteenust, kusjuures arvetel ei ole märgitud teenuse sisu ega mahtu. X OÜ selgitas 28.10.2020 e-kirjas, et DDD objektil töötas P OÜ-st 10 isikut, kuid töötajate nimesid ja tööaja graafikuid isikute kohta ei ole äriühingul esitada (ka hilisemad selgitused töötajate isikute kohta olid vastuolulised). Töötamise registri ja P OÜ TSD-de järgi oli P OÜ-s perioodil 2020. a märtsist kuni detsembrini kaks töötajat (mõlemad 0,5 tööajamääraga), kellest üks sai töötasu vaid kuni augusti lõpuni. Ka X OÜ esitatud 21.08.2020–25.10.2020 ehituspäevikute kohaselt töötas DDD objektil 1 töötaja ja 1 objektijuht ning seega oli P OÜ tööpanus sellises summas arve esitamiseks kaheldav. X OÜ selgitas 22.12.2020, et P OÜ ei koostanud 2020. a juuni–augusti tööde kohta akte, vaid tegi seda alles 2020. a septembris ja oktoobris, mil P OÜ enam töödel ei osalenud. X OÜ objektijuhi nimetatud teised väidetavad alltöövõtjad (T OÜ, T OÜ, E OÜ, B OÜ) ei deklareerinud 2020. a august–oktoober töötasu väljamakseid. Need äriühingud on kas registrist kustutatud või ei ole tegemist käibemaksukohustuslastega. X OÜ ei ole esitanud andmeid selle kohta, kes P OÜ-st töötasid MMM ehitustöödel, vaid on selgitanud, et tööde akti ei koostatud ning remonttööde puhul päevikut ei peetud. MTA on ka P OÜ maksumenetluses tuvastanud, et P OÜ ei osutanud teenust E OÜ-le ning kandis E OÜ-lt saadud raha edasi viimase Belgia pangakontole. X OÜ äriregistrisse kantud põhitegevusala (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus) arvestades on võimalik, et töö tegid tema oma töötajad. Seega oli vastuolulise teabe esitamise eesmärgiks saada maksueelis. Kuna X OÜ ei soetanud arvete nr 022-2020 ja nr 025-2020 alusel ehitusteenust, tuleb nende alusel P OÜ-le tehtud väljamaksed kokku 36 548,16 eurot lugeda ettevõtlusega mitteseotuks ja tasuda neilt tulumaksu 9137,04 eurot. P OÜ kandis saadud summad edasi Belgia pangakontole. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. X OÜ on teadlikult varjanud maksukohustust ja takistanud maksumenetluse kiiret ja efektiivset korraldamist. Kuna X OÜ on teadlikult hoidunud maksukohustuse deklareerimisest ja MTA jätkab maksumenetlusega, võib äriühing talle tõenäoliselt määratava maksusumma teadasaamise korral oma tegevuse lõpetada. Lisaks võivad X OÜ 2020. a septembri–novembri maksumenetluses selguda asjaolud, mis mõjutavad ka teistel maksustamisperioodidel deklareeritud käibemaksukohustust (nt kui peaks selguma, et 2020. a märts–mai ei soetatud samuti ehitusteenust P OÜ-lt). Maksukohustuse määramisest ja selle suurusest teada saamisel võidakse äriühingu juhatuse liikmeks vormistada variisik, kellega MTA-l ei ole võimalik saada kontakti. X OÜ juhatuse liige YY on äriregistri andmetel seotud kokku 14 ettevõttega, kellest kolm on kustutatud, sh üks pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seega võib YY probleemide ilmnemisel jätta võlgadega äriühingu maha ja jätkata samal tegevusalal tegutsevas K OÜ-s, kus ta on samuti juhatuse liige. X OÜ-l puuduvad kinnistud.
2(7)
3-21-166 Maksumenetluse tulemusel tõenäoliselt määratav rahaline kohustus 15 228,40 eurot ületab 2020. a septembri tagastusnõuet (12 232,29 eurot), mille täitmise tähtaega on maksuhaldur käibemaksuseaduse (KMS) § 34 alusel küll pikendanud, kuid on kohustatud vabastama selle äriühingu ettemaksukontole 17.02.2021 ehk enne maksuotsuse tegemist. Ettemaksukonto arestimine on kõige sobivam täitetoiming, sest see ei piira liigselt äriühingu majandustegevust. X OÜ maksis 2020. a detsembris 15-le töötajale töötasu kokku 27 123 eurot ning samuti osaleb äriühing riigihangetel, mistõttu ei pea MTA õigeks pangakontode või sõidukite arestimist. Kuna X OÜ-l tekkis 2020. a novembri KMD-st tagastusnõue 8436,87 eurot, millega seoses ei ole maksuhaldur probleeme tuvastanud, siis kataksid 2020. a septembri ja osaliselt 2020. a novembri tagastusnõuded tõenäoliselt määratava maksukohustuse. MTA lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ esitab MKS § 122 kohase tagatise 15 228,40 euro ulatuses.
2.Tallinna Halduskohus andis 26.01.2021 määrusega MTA-le loa arestida X OÜ ettemaksukonto 15 228,40 euro ulatuses. Maksuhalduri esitatud dokumentide põhjal on maksukohustuse määramine tõenäoline. X OÜ sõlmis 20.03.2020 töövõtulepingu P OÜ-ga, mille kohaselt oli töövõtja (P OÜ) kohustatud ehitustöödega (küttesüsteemide ehitus) alustama hiljemalt 20.03.2020 ja andma need tellijale üle hiljemalt 31.06.2020. Kohtule ei nähtu, et lepingut oleks pikendatud. Töötajad tegutsesid DDD objektil 2020. a märtsist juunini ning seega kattuvad lepingu kestus ja faktiline töötamine. X OÜ on kinnitanud, et juulis arveid ei esitatud ning selleks ajaks oli tööde suurem maht valmis, mistõttu on põhjendatud MTA kahtlus, et kui pärast 2020. a juunit esines vajadus DDD objektil täiendavate tööde tegemiseks, siis ei teinud seda enam P OÜ töötajad. Kohtule ei ole ka äratuntav, miks esines vajadus tellida MMM hoone fassaaditöid X OÜ-lt, kes omakorda tellis tööd alltöövõtuna P OÜ-lt. Äriregistri andmetel on X OÜ põhitegevusalaks kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus ning lisategevusaladeks hoonehalduse abitegevus ning veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus, mida kinnitab ka ettevõtte veebileht. X OÜ tegevusvaldkonna spetsialiseeritust arvestades tekib seega põhjendatud kahtlus fassaaditööde tellimises. Erinevalt DDD objektist ei ole MMM fassaaditöid märgitud ka ettevõtte veebilehel 2020. a-l tehtud töödena ning X OÜ ei ole selle kohta esitanud ka P OÜ-ga sõlmitud ehitustööde lepingut. Kui perioodi 2020. a märts–juuni eest tasus X OÜ P OÜ kontole IBAN koodiga „EE“, siis septembri ja oktoobri arvetel märgiti konto IBAN koodiga „BE“. Konto omaniku kohta ei ole X OÜ selgitusi andnud. Eeltoodud arvestades peab halduskohus võimalikuks maksukohustuse määramist ja põhjendatuks maksuhalduri kahtlusi maksukohustuse õiguspärase täitmise osas. X OÜ-l puuduvad kinnistud ning maksuhaldur on viidanud ka võimalusele, et probleemide tekkimisel võib äriühing hakata tegevust lõpetama ning viia tegevuse üle teise äriühingusse. Seega on maksuhalduri täitetoimingu valik põhjendatud ja valitud meede kohane, kuivõrd see piirab kõige vähem äriühingu ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust. MTA on palunud taotluse rahuldamise korral mitte avaldada maksusaladust ja isikuandmeid puudutavat infot, et mitte pärssida X OÜ võimalusi osaleda riigihangetel, siis avaldab kohus ainult määruse resolutiivosa.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X OÜ palub 10.02.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta taotlus rahuldamata ning menetluskulud maksuhalduri kanda. Maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks ei ole maksusumma määramine ning edasise kontrolli käigus saavad lahenduse ka mis tahes arusaamatused, millel MTA ekslikud järeldused võisid põhineda. Maksumenetluse tulemusest sõltumata on täiesti põhjendamatu väide, et haldusakti 3(7)
3-21-166 hilisem sundtäitmine võiks osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tegemist on sedavõrd väikese summaga, et X OÜ-l ei oleks mingit raskust seda tasuda ning absurdne on kahtlus, et 15 228,04 euro suuruse maksusumma tõttu lõpetatakse kogu äriühingu tegevus. X OÜ on pikalt ja edukalt tegutsenud ettevõtte, mille viimase nelja kvartali käive oli MTA andmetel kokku 3 426 930,04 eurot. Arvestades kehtivaid lepingud, ettevõtte tuntust, tegevusluba, kaubamärki, registreeringuid jms ei oleks mõistlikult võimalik viia tegevus üle mõnda teise ettevõttesse, ilma et see kahjustaks seotud isikuid. Tegevuse teise äriühingusse üleviimise risk on puhtalt teoreetiline ja praktikas see puudub. X OÜ-l tekkis ka 2020. a oktoobri keskel lühiajaliselt 19 559,93 euro suurune maksuvõlg ja tsiviilasjas nr 2-17-19345 tehtud lahendi alusel tekkis äriühingul kohustus tasuda 66 995,40 eurot, kuid äriühing ei ole sellele vaatamata tegevust lõpetanud. MTA ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mille alusel saaks mõistlikult järeldada, et X OÜ võidakse 15 228,04 euro suuruse maksuvõla tõttu maha jätta. Ebatõenäoline on ka maksukohustuse määramine MTA märgitud suuruses. X OÜ ei ole esitanud MTA-le teadlikult valeandmeid ning võimalikud arusaamatused on põhjustatud dokumentide ja andmete suurest mahust ning nende esitamisest eri isikute poolt tööülesannete kõrvalt vastavalt konkreetse isiku parimale teadmisele ja mäletamisele. Halduskohtu kahtlused seoses MMM fassaaditöödega on selgelt põhjendamatud, sest tööde aluseks oli Harju Maakohtu 09.01.2020 määrusega nr 2-17-19345 kinnitatud kompromiss, millega X OÜ nõustus finantseerima MMM kortermaja fassaadi renoveerimistöid, mida pidi teostama S OÜ. Kuna S OÜ ei olnud tööjõupuuduse tõttu võimeline ise töid lõpuni tegema, siis asuti kolmepoolsetesse läbirääkimistesse, mille tulemusena nõustus P OÜ tööd lõpuni tegema ja X OÜ nõustus selle eest tasuma otse P OÜ-le. Seega on väljamaksed ettevõtlusega seotud ja seda on MTA-le ka eelnevat selgitatud. DDD objekti osas saab teoreetiliselt olla küsimus arve esitamise ja arvel kajastatud tööde ajas. Sellele vaatamata on arve nr 022-2020 vaieldamatult seotud ehitusteenuse eest tasumisega ning X OÜ võimaliku vastutuse osas tuleb rõhutada, et arve esitaja oli P OÜ, kelle tegevuse üle puudub X OÜ-l kontroll. Seoses tasumisega kontole IBAN koodiga „BE“ on P OÜ selgitanud X OÜ-le, et äriühing vahetas panka, kuna Luminor Pangas olid maksed väga aeglased. Kõnealune „BE“ konto on TransferWise’i konto, mis kuulub samuti P OÜ-le. X OÜl ei olnud mõistlikku alust ega võimalust kontrollida äripartneri väiteid pangakonto vahetuse kohta. Seega ei saa pangakonto vahetust heita ette X OÜ-le.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 25.02.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. X OÜ ettemaksukonto arestimine oli põhjendatud ja vajalik ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse meetmega. Loamenetluses ei saa anda sisulist hinnangut maksukontrolli ja selle järelduste ning kavandatava haldusakti õiguspärasuse kohta. Seega ei pea ringkonnakohus hindama määruskaebuse p-des 9–12 toodud asjaolusid ja MTA ei pea vajalikuks neile vastata. MMM fassaaditööde osas tuleb märkida, et tsiviilasjas nr 2-17-19345 kinnitatud kompromissi alusel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi kõnealused fassaaditööd teostama S OÜ ning X OÜ pidi neid töid üksnes finantseerima. X OÜ väiteid, et S OÜ ei suutnud töid ise teostada, saab MTA kontrollida ja hinnata üksnes maksumenetluse käigus. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et X OÜ ei ole MMM kohta esitanud P OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingut. Maksuhaldur ei pea loamenetluses tõendama ega halduskohus tuvastama maksukohustuslase tegevust, mis takistaks maksuvõla hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile tuleb tuua asjaolud, mis viitavad selle tõenäosusele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2020 määrus nr 3-20-394, p 9). MTA on toonud välja maksupettusele viitavad asjaolud ning põhistanud võimalust, et X OÜ tegevus võidakse maksukohustuse määramise korral lõpetada ja viia üle YY juhitavasse sama tegevusalaga äriühingusse. Kuigi X OÜ väidab, et nii väikese maksusumma tõttu ettevõtte tegevust ei lõpetataks ja ettevõttel ei ole raskusi summat tasuda, ei ole need väited veenvad. Maksuhaldur on viidanud, et X OÜ 2020. a septembri kuni novembri kontrollimenetluses võivad selguda asjaolud, mis mõjutavad ka teiste perioodide maksukohustust ning määratav 4(7)
3-21-166 maksusumma võib ka suureneda. Seega ei saa üksnes asjaolu, et ettevõte on tegutsenud pikka aega ja edukalt ning ei ole varasemate võlgnevuste tõttu oma tegevust lõpetanud, välistada tegevuse lõpetamise võimalikkust tulevikus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud (nt aegumise tõttu). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto või ettemaksukonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline.
6.MTA 10.11.2020, 07.01.2021 ja 18.01.2021 korralduste alusel kontrollib maksuhaldur X OÜ 2020. a juuni–oktoobri käibemaksuarvestust ja 2020. a juuni–novembri tulumaksuarvestust. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur taotluses piisavalt põhistanud, et maksukontrolli tulemusena määratakse X OÜ-le tõenäoliselt vähemalt 15 228,04 euro suurune maksukohustus. MTA on usutavalt selgitanud, et P OÜ 30.09.2020 arvel nr 022-2020 ja 07.10.2020 arvel nr 025-2020 märgitud ehitustööd tegid arvatavasti X OÜ enda töötajad, mitte P OÜ, kellel oli sellel perioodil ainult kaks töötajat (sh töötasid mõlemad poole koormusega) ja alltöövõtjate kasutamine ei ole tõendatud. DDD objekti kohta 27.03.2020 sõlmitud lepingu (dateeritud 20.03.2020) kohaselt pidi P OÜ tegema töid kuni 2020. a juuni lõpuni ning lepingu p 6.1.7 järgi tuli alltöövõtjate kasutamine tellijaga kirjalikult kooskõlastada, samuti pidi töövõtja pidama ehituspäevikut ja esitama selle tellijale kord nädalas. Alltöövõtjate kasutamise kohta puuduvad igasugused tõendid ja selgitused töid teinud isikute kohta on olnud vastuolulised. MTA on lisaks P OÜ maksumenetluses tuvastanud, et ühe alltöövõtjana nimetatud E OÜ-lt ei ole teenust soetatud, vaid nimetatud äriühingut kasutati üksnes ettevõtlusest raha väljaviimiseks.
7.MMM korterelamu fassaadi rekonstrueerimistöödega seoses on maksuhaldur põhjendatult viidanud, et Harju Maakohtu 09.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19345 kinnitatud kompromissi ja 08.01.2020 töövõtulepingu kohaselt pidi ehitustööd tegema S OÜ ning X OÜ oli kohustatud neid üksnes finantseerima. Määruskaebuse esitaja on küll väitnud, et S OÜ ei olnud suuteline töid lõpetama ja läbirääkimiste tulemusel tegi ehitustööd P OÜ, kuid ei ole selle väite kinnituseks esitanud ainsatki tõendit. Seejuures ei ole esitatud lepingut tööde tegemise kohta ning arvele nr 025-2020 ei ole märgitud väidetavalt osutatud teenuse mahtu ega materjalide kogust, vaid ainult tööde üldine kirjeldus ja kogusumma.
8.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud 5(7)
3-21-166 konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhaldur praegusel juhul piisavalt põhjendanud kahtlust, et määratava maksukohustuse hilisem sundtäitmine võib X OÜ juhatuse liikme YY tegevuse tõttu osutuda raskendatuks või võimatuks. Kuigi põhjendatud kahtlus maksupettuses annab üldjuhul alust eeldada maksukohustuslase soovimatust maksukohustust ka tulevikus täita (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2020 määrus nr 3-20-741, p 9; 03.01.2020 määrus nr 3-192112, p 10; 26.06.2018 määrus nr 3-17-2472, p 12), tuleb seejuures arvestada ka tõenäoliselt määratava maksusumma suurust ja maksukohustuslase majanduslikku olukorda. MKS § 1361 alusel ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa andmiseks ei piisa ainuüksi hüpoteetilisest võimalusest, et maksukohustuslane võib asuda oma tegevust lõpetama või viia tegevuse üle teise äriühingusse. MTA 25.01.2021 taotluses on tuginetud hinnangule, et X OÜ ei ole täitnud maksumenetluses piisavalt kaasaaitamiskohustust ja võib hakata oma tegevust lõpetama. Viimati nimetatud hinnang põhineb maksuhalduri varasemal kogemusel teiste äriühingutega ja asjaolul, et YY on seotud 14 ettevõttega, millest kolm on kustutatud ja seejuures üks pankrotimenetluse raugemise tõttu. Samas ei ole maksuhaldur esitanud ühtegi põhjendust, et YY oleks varasemalt jätnud äriühinguid maha maksuvõlgade tõttu või oleks ta seotud maksuvõlglastest äriühingutega. Äriregistrist nähtuvalt on viimane YY-ga seotud äriühing registrist kustutatud 2008. a-l, mistõttu ei ole pelgalt sellele asjaolule viitamine piisav, et laiendada X OÜ suhtes MTA üldistatud kogemust probleemsete äriühingutega.
10.Iseenesest on õige, et 2018. a-l asutatud K OÜ tegutseb 2002. a-l asutatud X OÜ-ga samal põhitegevusalal (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus) ning mõlema äriühingu ainus juhatuse liige on YY ja ainuosanik H OÜ, mille ainuosanik on omakorda YY, mistõttu oleks X OÜ-l ilmselt võimalik suuremate raskusteta jätkata tegevust K OÜ-s. Samas on MTA sellekohane kahtlus üksnes oletuslik. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt olid X OÜ ja K OÜ müügitulu 2019. a-l vastavalt 3 313 737 eurot ja 1 478 391 eurot (sh müügitulu põhitegevusalalt vastavalt 75% ja 95%) ning X OÜ müügitulu 2020. a-l oli 3 424 768 eurot, millest põhitegevusalalt 71% (K OÜ ei ole 2020. a majandusaasta aruannet veel esitanud). X OÜ 2019. a tulemiks kujunes kahjum 131 643 eurot (mis kaeti eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist), kuid 2020. a tulemiks on märgitud kasum 18 025 eurot. Täiendava maksusumma määramise korral äriühingu kohustused küll suureneksid, kuid äriühingu majanduslik olukord ei anna siiski mõistlikku põhjust eeldada võimaliku 15 228,40 euro suuruse maksukohustuse tõttu X OÜ tegevuse lõpetamist või tegevuse üleviimist K OÜsse. X OÜ 2020. a majandusaasta aruande tegevusaruandes on lisaks viidatud, et äriühing sõlmis aasta lõpus ehituslepingud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurdeehituse jahutussüsteemide ehitamiseks ja Ülemiste raudteejaama administratiivhoone renoveerimiseks ning jätkuvad ka mitmed senised suuremad projektid. Olemasolevate andmete põhjal ei ole usutav, et MTA taotluses märgitud maksusumma tasumine võiks osutuda X OÜ-le üle jõu käivaks.
11.Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et maksuvõla sissenõudmise raskendatusele MKS § 1361 tähenduses saaks viidata pelgalt maksukohustuslasel kinnisvara või muu registervara puudumine, sest selle sätte kohaldamine nõuab, et määratava maksukohustuse sundtäitmine peaks eeldatavalt olema raskendatud just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu, mitte lihtsalt 6(7)
3-21-166 mingitel objektiivsetel põhjustel. Registervara puudumine saab seetõttu olla asjakohane üksnes koos viidetega maksukohustuslase tegevusele (nt võimalus suunata tegevus kiiresti mujale).
12.MTA on taotluses (p 3.2) ja vastuses määruskaebusele (p 3.6) tuginenud ka asjaolule, et maksumenetluse käigus võib selguda veel asjaolusid, mille tõttu osutub tegelikult määratav maksukohustus suuremaks kui 15 228,40 eurot. Seejuures on peetud silmas, et võib-olla ei osutanud P OÜ määruskaebuse esitajale ehitusteenust ka 2020. a märtsist kuni maini, mil X OÜ deklareeris P OÜ arvete alusel käibedeklaratsioonidel soetust kokku 82 715,99 eurot. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on üksnes oletusega. MKS § 1361 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetset maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega (nt Riigikohtu 03.04.2020 otsus nr 3-17-98, p 22; 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 13). Kuna puuduvad andmed, et maksuhaldur oleks laiendanud X OÜ maksukontrolli perioodile 2020. a märts–mai, siis ei saa täitetoimingu sooritamise vajadust põhjendada asjaoluga, et pole välistatud, et maksukohustus võib tulevikus veelgi suureneda. MKS § 1361 on kohaldatav vaid käimasoleva maksukontrolli menetluse raames. Seega ei ole maksuhalduri viide määratava maksusumma võimalikule suurenemisele asjassepuutuv.
13.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X OÜ määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab MTA taotluse X OÜ ettemaksukonto arestimiseks rahuldamata ja kohustab MTA-d vabastama X OÜ ettemaksukonto viivitamatult aresti alt.
14.X OÜ on kandnud määruskaebuse menetluses esindajakulusid 1020 eurot, mis vastab advokaadi 6 töötunnile tunnihinnaga 170 eurot. Menetluskulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlusega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud. Kulude suurus ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja mahtu arvestades ülemäärane ja need tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista MTA-lt välja tervikuna. MTA võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.