Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 14. mai 2019. a otsustuse, jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vanglalt seoses 13. märtsil 2019. a kartserisse paigutamisega mittevaralise kahju hüvitise 1 000 eurot saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta kaebus Tartu Vangla 14. mai 2019. a otsustuse, jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
3.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. september 2020. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Tartu Vangla kohaldas 06.02.2019. a käskkirjaga nr 6-1/183 kinnipeetav Nikolai Lilitškini (kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (tl 35).
2.Täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust hinnati 11.03.2019. a, 11.04.2019. a ja 14.05.2019. a (tl 36–37, 38).
3.Kaebaja esitas kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses 04.06.2019. a Tartu Vanglale vaide, nõudes Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkirja nr 6-1/183 kehtetuks tunnistamist ja ümberpaigutamist süüdimõistetutele mõeldud S-hoonesse. Vaidest nähtuvalt paigutati kaebaja
arvates ta käskkirja nr 6-1/183 alusel kartserisse. 27.06.2019. a esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses täpsustas kaebaja vaiet märkides, et ta viidi 13.03.2019. a ilma põhjuseta üle kartserisse. Kaebaja nõudis käskkirja nr 6-1/183 tühistamist ning ka pikendamise käskkirja tühistamist.
4.Tartu Vangla tagastas vaide 30.07.2019. a otsusega nr 1-11/156-10 osas, milles kinnipeetav vaidlustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (06.02.2019. a käskkirja nr 6-1/183) ning 11.03.2019. a ja 11.04.2019. a julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otsustusi, kuna vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud ja see ei kuulunud ennistamisele. Tartu Vangla jättis 30.07.2019. a otsusega nr 1-11/156-10 (tl 13–14) vaide rahuldamata osas, mis puudutas täiendavate julgeolekuabinõude jätkamist 14.05.2019. a otsustusega.
5.N. Lilitškin esitas 04.06.2019. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/130-1 väärikuse alandamise motiivil, seoses 13.03.2019. a ebaseaduslikult kartserisse paigutamisega.
6.Tartu Vangla jättis 02.08.2019. a otsusega nr 1-13/130-5 (tl 27–28) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
7.N. Lilitškin esitas 17.07.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse julgeolekumeetmete kohaldamise pikendamise ebaseaduslikkuse tuvastamiseks ja hüvitise 1 000 eurot saamiseks, alates 13.03.2019. a katkematu kartseriga piinamise eest.
8.Tartu Halduskohus võttis 11.09.2019. a määrusega (tl 41–42) kaebuse halduskohtu menetlusse vabastades kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja nõue
9.Kaebuses taotleb kaebaja kohtult julgeolekumeetmete pikendamise ebaseaduslikkuse tuvastamist ja alates 13.03.2019. a katkematu kartseriga piinamise eest 1 000 eurot hüvitist. 24.03.2020. a menetlusdokumendis on kaebaja seisukohal, et mitte kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada.
10.Kaebajale ei ole täiendavate julgeolekuabinõude protokolle ega meetme tühistamise otsuseid tutvustatud.
11.Kaebuses esitatud nõuded on esitatud alternatiivsetena.
12.Kaebus on esitatud põhiõiguste kaitseks. Vastustaja vastuväited
13.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Tuvastamiskaebus on hõlmatud hüvitamiskaebusega. Kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud. 25.07.2019. a lõppes kaebajale Tartu Maakohtu 29.10.2012. a kohtotsusega mõistetud vangistus ja sellega kaotas kehtivuse Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkiri. Kaebaja kinnipidamine ei lõppenud, sest tema suhtes oli uue kriminaalasja menetlusega seonduvalt kohaldatud tõkendina vahi all pidamist.
14.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, s.o 06.02–25.07.2019. a oli kaebaja vanglasiseselt paigutatud: 06.02–13.03.2019. a E-hoone 2. osakonna (E2) kamber nr 1075; 13.03–03.07.2019. a E-hoone 1. osakonna (E1) kamber nr 1030; 03.07–09.07.2019. a E2 osakonna kamber nr 1166; 09.07 –16.09.2019. a E1 osakonna kamber nr 1002.
15.Tartu Vangla otsustas 14.05.2019. a jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. 13.03.2019. a paigutati kaebaja E2 osakonna kambrist nr 1075 ümber E1 osakonna kambrisse nr 1030. Mõlemad osakonnad on suletud eluosakonnad. E1 osakonnas asuvad tõesti kambrid, kus kartserirežiimile iseloomulikud päevaks ülestõstetavad ja seinale kinnitatavad voodid või põrandal asuvad kõvad lavatsid, kuid see ei välista kartserikaristuse täideviimist mõnes teises osakonnas. Samuti on võimalik kartserikaristust täide viia ka E2 osakonnas. Kaebajal ei olnud 13.03.2019. a seisuga kehtivaid ja täitmisele pööramata käskkirju, kartserisse paigutamise kohta. 13.03.2019. a paigutus on tavapärane vanglasisese ümberpaigutus, kus kaebaja paigutati lihtsalt ühest suletud eluosakonnast teise. Sellist vanglasisest ümberpaigutust ei saa pidada õigusvastaseks ja süülise tegevuse puudumisel ei ole kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud, mistõttu ei kuulu hüvitamisnõue rahuldamiseks.
16.Kaebaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud täiendavate julgeolekuabinõude algset kohaldamist ega 11.03.2019. a ja 11.04.2019. a otsustusi kohaldatud meetmete jätkamise kohta. Seega ei ole kaebaja oma õiguste kaitseks kasutanud asjakohaseid esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju vältimiseks või selle kõrvaldamiseks. Kohtu seisukoht
17.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus tuleb tuvastamisnõudes jätta läbi vaatamata ja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. I
18.Tõendikogumi kohaselt on kaebaja esitanud vastustajale kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses 04.06.2019. a vaide (tl 7, tõlge tl 8–9), nõudes Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkirja nr 6-1/183 kehtetuks tunnistamist ja ümberpaigutamist süüdimõistetutele mõeldud Shoonesse. Vaidest nähtuvalt on kaebaja enda ümberpaigutamist käsitlenud kartserisse paigutamisena. Vastustaja nõudel 28.06.2019. a esitatud vaide puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 10–11, tõlge tl 29–30) on kaebaja täpsustanud oma nõuet ja märkinud, et kartserisse viidi ta ilma põhjuseta 13.03.2019. a.
19.Kohtule esitatud kaebuses (tl 1, tõlge tl 3) nõuab kaebaja julgeolekumeetmete pikendamise õigusvastasuse tuvastamist ja 1 000 eurost hüvitist alates 13.03.2019. a katkematu kartseriga piinamise eest.
20.Tõendikogumi kohaselt ei ole kaebajat tegelikkuses vastustaja poolt kartserisse paigutamisega distsiplinaarkorras karistatud, mille tõttu on käesolevas asja kaebuses esitatud hüvitamisnõude aluseks täiendavate julgeolekuabinõude jätkuv kohaldamine, mida kaebaja on ebaõigesti kartseriks nimetanud. Seega on 14.05.2019. a otsustuse osas menetlusse võetud tuvastamisnõue hõlmatud hüvitamisnõudega, sest nimetatud toimingu alusel piiras vangla kaebaja liikumisvabadust.
21.Kuna kahju hüvitamise üheks eelduseks on õigusvastane tegevus, siis hüvitamisnõude raames tuleb hinnata ka 14.05.2019. a otsustuse õiguspärasust (HKMS § 37 lg 1 p 4, § 45 lg 2). Tegemist ei ole alternatiivsete nõuetega, sest ühe nõude rahuldamine ei tingi teise nõude rahuldamata jätmist (HKMS § 37 lg 3).
22.Seega ei ole eraldiseisvaks tuvastamisnõude menetlemiseks vajadust sest kaebajat ei ole karistusena kartseris hoitud, mille tõttu jätab halduskohus tuvastamiskaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
II
23.Kaebaja kahjunõue, milles kaebaja on läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohase kinnipeetavale kohustuslike vaidemenetluse, põhineb alusetul vabaduse võtmisel ja väärikuse alandamisel.
24.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused, milleks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
25.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
26.Kaebaja esitas vastustajale kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses 04.06.2019. a vaide Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkirja nr 6-1/183 kehtetuks tunnistamiseks ja süüdimõistetutele mõeldud S-hoonesse ümberpaigutamiseks. Vaidest nähtuvalt on kaebaja ümberpaigutamist käsitlenud kartserisse paigutamisena ja on vastustaja nõudel täpsustanud, et 13.03.2019. a paigutati ta ilma põhjuseta kartserisse.
27.Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja julgeolekumeetmete pikendamise õigusvastasuse tuvastamist ja 1 000 eurost hüvitist alates 13.03.2019. a katkematu kartseriga piinamise eest.
28.Tõendikogum ei tõenda, et kaebaja oleks vaidlusalusel perioodil distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutatud (VangS § 63 lg 1 p 4). Tõendikogumi kohaselt on alates 06.02.2019. a kuni 25.07.2019. a piiratud kaebaja vanglasisest liikumisvabadust (VangS § 69 lg 2 p 1). Alates 25.07.2019. a on kaebaja liikumisvabaduse piiramise aluseks tema vahistatu staatus vastavalt VangS § 90 lõikele 3. Kaebaja ei ole VangS § 90 lg-st 3 tulenevat lukustatud kambris hoidmisest tulenevat liikumisvabaduse piiramist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustanud, mistõttu ei ole see liikumisvabaduse piiramise periood enam käesoleva vaidluse esemeks.
29.Tõendikogumi kohaselt on kaebaja Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkirjal nr 6-1/183 (tl 35) tugineva liikumisvabaduse piiramise käigus 13.03.2019. a paigutatud vanglasiseselt ümber. Kaebaja leiab, et ümberpaigutamine toimus õigusvastaselt ja sisuliselt oli tegemist kaebaja karistamisega kartseriga.
30.Kaebaja ei ole halduskohtu hinnangul Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkirja nr 6-1/183 kehtetuks tunnistamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Nimetatud käskkirja põhjenduste kohaselt on kaebaja puhul tegemist süstemaatilise distsipliini rikkujaga, sest käskkirja andmise ajaks oli registreeritud kaebaja kaheksa rikkumist, mis seisnesid vanglateenistuse seaduslike korralduste eiramises, ebaviisakas käitumises ja käskkirjas loetletud muude vangla kodukorra rikkumistes. Kaebaja on kriminaalkorras karistatud seitsmel
korral ja kannab kolmandat reaalset vangistust. Kaebaja kuriteod on rasked ja toime pandud raskendavatel asjaoludel. Viimased kuriteod on toime pandud vangistust kandes. Kaebaja ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele, omab 48 kehtivat distsiplinaarkaristust.
31.Halduskohus nendib, et 06.02.2019. a käskkirja andmise faktilised asjaolud viitavad üheselt kaebaja poolt süstemaatilisele distsipliinirikkumisele. Kaebaja liikumisvabaduse piiramise õigusvastasusele viitavad asjaolud ei ole halduskohtule äratuntavad.
32.Kaebaja on kahjunõudes seisukohal, et alates 13.03.2019. a on Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkirja nr 6-1/183 täitmine vangla poolt õigusvastane ja evib kartseriga karistamise kvaliteeti. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt viidatud menetlusdokumentides toodud asjaoludel ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et kaebajast kinnipeetava 13.03.2019. a vanglasisene paigutamine teise kambrisse on menetlusdokumentides toodud asjaoludel käsitletav õigusvastase toiminguna (vrdl RKHK 3-3-1-10-11, p 13 ja 3-3-1-20-08). Tegemist oli vangla kinnise osakonnale omase kambriga.
33.Tartu Vangla 14.05.2019. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse hindamise protokolli (tl 36–37, 38) kohaselt on peamise argumendina otsustatud jätkata kaebaja liikumisvabaduse piiramist vangla julgeoleku ja eriti ametnike julgeoleku tagamiseks, kuna kaebajalt avastati perioodil 11.04–14.05.2019. a keelatud ese. Kaebaja on närviline, tegeleb kohtuasjaga, millega talle määrati üle 8 aasta pikkune vangistus ja millist lahendit kaebaja ei pea õigeks.
34.Vanglateenistuse ametnik T. Tulvik on 14.05.2019. a edastanud protokolli kaebajale kambrisse ning on allkirjaga protokolli koopial (tl 36) kinnitanud, et kaebaja keeldus protokolli tutvustamisele allkirja andmisest. Seega on tõendatud, et protokoll on kaebajale teatavaks tehtud ja kaebaja vastupidine väide on alusetu.
35.Kohtupraktikas on valitsev seisukoht, mille kohaselt võib reeglina vanglas täiendavate liikumispiirangute kohaldamisega põhjustatud kahju määratleda RVastS § 9 lg 1 mõttes vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna (vt RKHKo 3-3-1-93-09, p-d 11–12).
36.Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja esitatud faktiliste asjaolude selgitustele, mille kohaselt toimus kaebaja vanglasisene ümberpaigutamine 13.03.2019. a (tl 13p) ja lõppes 25.07.2019. a, mil lõppes kaebajale Tartu Maakohtu 29.10.2012. a kohtotsusega asjas nr 111/9888 karistusena mõistetud vangistus.
37.Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et 25.07.2019. a kaotas kehtivuse Tartu Vangla 06.02.2019. a käskkiri nr 6-1/183 kaebaja liikumisvabaduse piiramise kohta (HMS § 61 lg 2).
38.Seega tuleb kaebaja kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude ja halduskaebuse alusel kontrollida, kas kaebajalt võeti vabadus 13.03.2019. a (s.o ajast, mil kaebaja pidas kartserit kohustuslikus kohtueelses menetluses õigusvastaseks) kuni 17.07.2019. a (s.o ajani, mil kaebaja esitas kaebuse halduskohtule) õiguspäraselt ja ega katkematu vabaduse võtmisega ei alandatud kaebaja väärikust.
39.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus vanglas vangistust kandev süüdimõistetu on nõudnud inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist kõigi kirjeldatud asjaolude eest kogumis, ei tohi sellist kahjunõuet jagada osadeks, vaadeldes eraldi iga piirangu või kambritingimuse õiguspärasust (RKHKo 3-17-1503).
40.Tartu Vangla 30.07.2019. a otsusega nr 1-11/156-10 on tõendatud, et vaie tagastati osas, milles kaebaja vaidlustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist 06.02.2019. a käskkirja
nr 6-1/183 alusel ning 11.03.2019. a ja 11.04.2019. a jätkamise otsustusi, seoses kaebaja poolt vaide esitamise tähtaja eiramisega. Vangla on ühtlasi otsustanud, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks pole alust ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
41.Kuna kaebaja ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses saavutanud liikumisvabaduse piiramiseks kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamist ja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud (vt RKHKo 3-3-1-15-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika), siis tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmine on seoses kaebajast lähtuva julgeolekuohuga põhimõtteliselt olnud õigustatud.
42.Kaebaja on kohtule esitanud kolmerealise omakäelise kaebuse (tl 1, tõlge tl 3), milles ta ei ole „kartseriga piinamise“ väidet sisuliselt kirjeldanud. Justiitsministeeriumile 31.05.2019. a adresseeritud vaides (tl 7, tõlge tl 8–9) ei ole kaebaja samuti ühtegi konkreetset puudust kambri tingimuste osas välja toonud. Tartu Vangla direktorile 30.05.2019. a esitatud taotluses (tl 15–21, tõlge tl 22–26) põhjendab kaebaja kahjunõuet liikumisvabaduse alusetu ja ebaproportsionaalse piiramisega. Tartu Vangla on 02.08.2019. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamise jätmise otsuses (tl 27– 28) kaebaja taotluses toodud asjaolusid ammendavalt käsitlenud. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid (HKMS § 165 lg 2) ning on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja kurdetud tervisehädasid arvestades oli tema paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse lubatav. Kaebaja liikumisvabadus oli piiratud mõni päev üle nelja kuu. Kohus on seisukohal, et kaebaja koostatud menetlusdokumentides esitatud faktilistel asjaoludel võis kaebaja kambritesse, mida kaebaja nimetab kartseriks, paigutada. Kaebaja õigusi ei ole rikutud 06.02.2019. a käskkirja täitmise käigus ega 14.05.2019. a toimingu teostamisel ja sellele järgnenud vabaduse piiramisel. Kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmine ei muutunud kohtu hinnangul kaebaja esitatud asjaoludel ebaproportsionaalseks ja kaebaja väärikust alandavaks.
43.Nagu eelnevalt osundatud, kahju hüvitamiseks peab esmalt olema tekkinud kahju, teiseks peab tegemist olema avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega ning kolmandaks peab esinema põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel. Samuti tuleb arvestada, kas kahju oli võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHKo 3-3-1-78-11, p 15). Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (RKHKo 3-3-1-11-15, p 12; RKHKo 3-2-1-125-03, p 27). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Eeskätt peab haldusorgan tõendama, et kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed (vt RKHKo 3-3-1-78-11, p 12; RKHKo 3-3-1-77-04, p 16). Riigikohus on selgitanud, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale etteheidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (vt nt RKHKo 3-3-1-16-16, p 14).
Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud (RKHKo 3-3-1-42-15, p 29). Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui eraelu puutumatuse rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (RKHKo 3-3-1-78-11, p 15).
44.Kuna tõendikogum ei tõenda asjaolusid, mis annavad kohtupraktikas sisustatuna aluse hüvitise väljamõistmiseks, siis jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse sõnastusest tulenevalt on eeltoodud asjaoludel hüvitamisnõude aluseks samuti kaebaja paigutamine 13.03.2019. a teise osakonda, kus ta viibis kambris nr 1030 kuni 03.07.2019. a. Kaebaja on 25.06.2020. a seisukohas väitnud, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid piiramatu tähtajaga. Kohus kaebajaga ei nõustu. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1, vt ka RKHKo 3-3-1-44-14, p 14). Käesoleval juhul ei ole vastustajale etteheidetav 06.02.2019. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmine, kuna kaebajale süüdimõistetuna mõistetud vangistus (VangS § 2) sai kantud.
45.Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on hüvitamiskaebuse rahuldamine välistatud, kuna tõendatud ei ole kaebajal kahju tekkimine, vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt (VangS § 4 1). Seega ei saa esineda põhjuslikku seos kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel. Kaebaja õigusi oli võimalik kaitsta esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega, mida kaebaja 06.02.2019. a käskkirja osas tähtaegselt ei teinud. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud ka nimetatud käskkirja alusel kaebaja liikumisvabaduse piiramise käigus.
46.Riigilõiv, mille tasumisest oli kaebaja kaebuse esitamisel vabastatud, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole kaebuse rahuldamata jätmisel menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.