Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.12.2015 esitas Xxxx (hageja, töötaja) hagi Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (kostja, tööandja, RIKS) vastu töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise, hüvitiste ja saamata jäänud töötasu nõuetes. Hageja täpsustas ning täiendas oma hagiavaldust 15.12.2015, 21.04.2016 ning 20.05.2016. 15.09.2016 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.12.2003 töölepingu nr APIK, tööstaaži arvestatakse töölepingu punkt 2.3 alusel alates 01.04.2003. Töötajal ei olnud kogu pika töötamise jooksul distsiplinaarkaristusi ega tehtud etteheiteid töö tegemise kohta. Tegemist on olnud eeskujuliku riigi erisidesüsteemides eriväljaõppe saanud töötajaga, kellel on pikk tööstaaž, ulatudes algselt 1993. aasta oktoobrisse. 07.10.2015 tutvustasid tööandja esindajad RIKS Tallinnas Xxxx asuva hoone II korruse ruumides toimunud intsidenti ja nõudsid töötajalt kirjalikku seletust aset leidnud sündmuste kohta. Sündmuste tõendamiseks näidati töötajale turvavideo salvestisest väljatrükitud pilti, mille kohaselt töötaja poolt kutsutud külaline Xxxx liikus 03. oktoobri õhtupoolikul, kella 16.00-17.00 paiku koridoris töömehe püksid käes. Töötaja viibis 03.10.2015 oma töökohal täites tööülesandeid. 05. oktoobri hommikul avastati, et töömehe püksid on kadunud. Töötajalt nõuti kirjalikku seletuskirja, mis tol õhtupoolikul majas toimus, mille kohta töötaja seletuskirja ka andis. 07.10.2015 koostati töötajale hoiatus töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. 18. novembril, enam kui kuu aega peale hoiatuse esitamist, esitati töötajale avaldus töölepingu ülesütlemiseks alates 23.11.2015. Töötaja avalduses kirjeldatud süüd omaks ei võtnud, mille kohta lisas töötaja vastava märke avaldusele. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks on ülesütlemise avalduses toodud tööandja usalduse kaotus töötaja vastu, videosalvestuse alusel süüdistus kuriteole kaasaaitamises KarS § 201 tunnustel, kolleegi töörõiva ebaseaduslik omastamine ning sellest tingitud kahju tekitamine kaaskolleegile ning olulisel määral sihtasutuse administratiivalal viibimine ja liikumise korra rikkumine. Seega on töölepingu ülesütlemise alusena teatises märgitud kaks erinevat alust TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7. Töötajate registrisse on tehtud kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Töösuhe lõppes 23.11.2015.a. Hageja leiab, et hoiatus ja sellele järgnev töölepingu ülesütlemise avaldus on tehtud ühe ja sama sündmuse põhjal. Seda oleks saanud arvestada kui töötaja oleks toime pannud järgmise rikkumise, mida talle ette heita ja mille tulemusena järgmise karistuse määramisel oleks olnud põhjust kaaluda

ka juba varasemalt tehtud hoiatust. Selliseid sündmusi aga toimunud ei ole, seega on lepingu ülesütlemine alusetu. Arvestades, et tööandja on hoiatusega saanud teada väidetavast töötaja rikkumisest ja tööleping on lõpetatud enam kui 1,5 kuulise (43 päeva) hilinemisega teadasaamisest alates siis ei ole antud tähtaeg töötaja arvates mõistlik aeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Rohkem kui kuu vältel jätkus poolte vahel töösuhe, mis tõendab, et tööandja ei pidanud antud rikkumist oluliseks ja suureks ohuks või varalise kahju tekitamiseks, sest piiranguid töötajale tema igapäevatöös ei tehtud. Jääb arusaamatuks, miks tööandja lõpetas samal alusel ja põhjendustel töölepingu 1,5 kuud hiljem, kui tal olid väidetavad alused ja põhjused töölepingu ülesütlemiseks teada juba vähemalt 07.10.2015.a. Hoiatus sama teo eest ja hilisem töölepingu ülesütlemine samadel põhjendustel ja alustel on hageja arvates ebaseaduslik. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul alates väidetavast rikkumisest teadasaamisest. Hoiatuses töölepingu ülesütlemise kohta ning töölepingu ülesütlemise avalduses puuduvad konkreetsed asjaolud toime pandud turvaintsidendi ja varguse kohta: kellele kuulusid tööpüksid ning mis oli nende rahaline väärtus, mil määral töötaja tööandjale kahju tekitas. Tööpüksid on leitud ja tagastatud, seega ei ole kahju tekitatud. Milliseid konkreetseid administratiivalal viibimise ja liikumise korra punkte on töötaja olulisel määral rikkunud, jääb arusaamatuks. RIKS kehtiva töösisekorraeeskirjade punktid 9.12- 9.18 sätestavad kõrvalistel isikutel territooriumil viibimise korra. Sellest korrast tulenevalt oli Xxxx ametlikult valvelauas registreeritud, tema isik tuvastati isikut tõendava dokumendi alusel ning talle väljastati külalise kaart, mille ta administratiivalalt lahkumisel tagastas. Hageja juhib ka tähelepanu, et külastaja kaarte ei väljasta hageja, vaid selleks on majas olemas turvameeskond, kes vastavaid kaarte väljastab ja isikuid identifitseerib. Töösuhte lõppemise päevaks tuleks lugeda 23.11.2015 ja sellest on ette teatatud 18.11.2015 koostatud teatisega, mistõttu töölepingu ülesütlemisest on teavitatud töötajat vähem ette 85 päeva. Ülaltoodule tuginedes, on töötajal õigus seadusjärgsele hüvitisele ehk keskmisele töötasule 85 kalendripäeva eest, millest on teda vähem ette teavitatud, kui seaduses on ettenähtud. Töötaja nõuab hüvitust vähemetteteatatud 85 kalendripäeva eest 13 629,75 eurot. Tööleping on üles öeldud ebaseaduslikult, mistõttu on hagejal on õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 kohaselt. Kohtul tuleks hüvitise määramisel aluseks võtta TLS § 109 lg 1 teine lause, kuigi sama sätte 1. lause kohaselt on hagejal õigus hüvitisele 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades tööandja poolt töölepingu ülesütlemisel olulist seadusesätete rikkumist, asjaolu, et tööandja on soovinud töötajast vabaneda otsitud ja teadlikult kunstlikult loodud asjaolude alusel, ilma et töötaja oleks talle süüks pandavaid tegusid toime pannud ja et tegelikkuses ei ole üldse selge, millistel asjaoludel ta põhjustas tööandja usaldamatuse enese vastu või milles seisnes tööandjale kahju tekitamise oht. Lisaks tuleb hüvitise määramisel arvestada asjaoluga, et hageja on RIKS-is ning sellele eelnevalt töötatud enam kui 22 aasta jooksul. Töötaja on olnud vastutulelik ja korduvalt lükanud edasi või tühistanud oma korralist puhkust. Seetõttu on töötaja ka seisukohal, et kohtul on põhjust ja õigus kõrvale kalduda hüvitise väljamõistmisel minimaalsest 3-kuusest määrast ja rakendada kohtu diskretsiooniõigust ning määrata hüvitis töölepingu punkti 7.4 kohase kokkuleppe järgi

minimaalselt 6 kuu eest. See on periood, mil töötajale on seatud hagejale lepinguga konkurentsi piirangud. Mistõttu on mõistlik hageja arvates sellest samast kokkuleppest tulenevalt ka rakendada samalaadset perioodi pikkust hüvitise välja mõistmisel. Hageja nõue seoses töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega seonduvalt on mõista kostjalt välja hagejale õiglane hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest vähemalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 10 181,94 eurot (TLS § 109 lg 1 esimene lause), kuid arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 teine lause), siis vähemalt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 20 363,88 eurot või kohtu poolt määratavas muus õiglases summas. Hageja on seisukohal, et hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel kuulub väljamõistmisele lisaks TLS § 109 lg 1 kohasele hüvitisele. Kui kostja oleks järginud ülesütlemise tähtaega, olnuks hagejal võimalus teha tööd ja saada töötasu 85 tööpäeva eest, samuti olnuks hagejal õigus saada selle aja eest ka lõpparve koosseisus puhkusetasu, mis käesoleval juhul olnuks 7-8 tööpäeva eest. Kostja lõpetas töölepingu etteteatamise tähtaega järgimata, mistõttu on kostja rikkunud hageja arvates ka ülesütlemise korda ja kuna kostja lõpetas töölepingu etteteatamise tähtaega järgimata ilma seadusest tuleneva aluseta, siis on TLS § 100 lg 5 kohane hüvitis täiendavaks hüvitiseks, lisaks TLS § 109 lg 1 kohasele hüvitisele. Juhul kui kohus asub seisukohale, et TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike, palub hageja seda otsuse tegemisel arvestada ning suurendada hüvitist lisaks TLS § 109 lg 1 kohasele hüvitisele kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 13 629,75 euro võrra ehk täiendavalt 85 päeva töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest, s.o aja eest, mil hageja saanuks töötasu kui tööleping oleks üles öeldud etteteatamise tähtaega järgides. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest saada olnud tasu ulatuses, mida hagejal olnuks õigus saada etteteatamise tähtaja järgimisel, saab sel juhul olla hagejale kostja poolt tekitatud varaline kahju (saamata jäänud töötasu), mis kuulub hüvitamisele. Olukorras, kus töötaja panust ei hinnata ning ebaproportsionaalsete põhjustega tema tööleping lõpetatakse, taotleb töötaja, et hüvitatakse tagasiulatuvalt talle seadusega ettenähtud ületunnitööd ja valvetasud TLS § 44 lg 7 ja TLS § 48 lg 1 kohaselt. Tulenevalt kostja poolt esitatud väljavõttest nähtuvalt on hageja teinud ületunde perioodil 18.11.2012 -31.12.2012 kokku 61,15 tundi. Hageja nõudeks 2012.a ületundide eest on kokku 1838,16 eurot. Tulenevalt kostja poolt esitatud väljavõttest nähtuvalt on hageja teinud ületunde perioodil 01.01.2013- 31.12.2013 kokku 544,25 tundi. Hageja nõudeks 2013.a ületundide tegemise eest on kokku 16 360,15 eurot. Hageja on viibinud väljaspool tööaega tööandja aadressil kokku 412 tundi 05 minutit. Seega on 2014.a ületunnitöö nõue kokku 12 384, 72 eurot (netona). Aastal 2015 on hageja viibinud väljaspool tööaega tööandja aadressil kokku 305 tundi ja 17 minutit. Seega on 2015.a ületunnitöö nõue kokku 9 168,30 eurot (netona). Hageja on viibinud tööandja aadressil peale SMS-i saabumist kokku 8 korral – need on seostatavad otseselt ruumidesse sisenemisega, kokku 8 tundi ja 42 minutit. Seejuures arvestamata sinna saabumise ja lahkumise aega. Seega on hageja teinud kokku 8 tundi 42 minutit ületunnitööd,

millele lisandub veel sõiduaeg iga väljakutsega 1 tund, kokku seega 8 tundi. Seega kõik kokku on 16 tundi 42 minutit. Hageja on väljakutsetele reageerinud kokku 29 korral ja ajakulu arvestusena on tehtud tööd kokku 22 tunni jooksul (ületunnitöö, sh osaliselt ka öötöö). Sellest ajast tööandja aadressil on hageja viibinud kokku 8 tundi 30 minutit, muus osas on tööd teostatud distantsilt. Väljasõidule kulunud ajakulu 12 korra osas (väljasõit kohapeale) lisandub 12 tundi. Seega kõik kokku 34 tundi. Ületunde on kokku 1393,48 tundi. Seega on hageja nõue saamata jäänud töötasu eest kokku 41 888 888 eurot (netona). Hagejale tuleneb nõue olla telefoni teel kättesaadav ööpäeva ringselt. Kokkulepe maksta valves olemise eest tasu tuleneb samadest alustest, mis ületunnitöö tegemisel. Töötajal on seega õigus vastavalt TLS § 48 nõuda valveaja eest tasu. Hageja nõuab hüvitist viimase kolme tööaasta eest, mis teeb summaliselt kokku 7 560 eurot (perioodil 23.11.2012- 23.11.2015). Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud ning kohaldamisele ei kuulu ITLS § 6 lg 1 sätestatud neljakuuline tähtaeg. Juhul kui kohus leiab, et rakendamisele kuulub ITLS § 6 lg 1 kohane 4-kuuline tähtaeg, käsitleb hageja tasu valveaja eest summas 7 560 eurot kahjuna, mis kuulub sissenõudmisele TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt. Seega kuulub hüvitis veel suurendamisele summa 7 560 euro võrra ning hageja esitab tasu valveaja eest summas 7 560 eurot alternatiivnõudena. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1) Tuvastada 18.11.2015 koostatud töölepingu nr xxxx ülesütlemise tühisus ja lugeda töötajaga tööleping lõppenuks 23.11.2015.a. 2) Mõista kostjalt välja hagejale õiglane hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest minimaalselt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 10 181,94 eurot netona (TLS § 109 lg 1 esimene lause), kuid arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 teine lause ) siis vähemalt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 20 363,88 eurot (netona) või kohtu poolt määratavas muus õiglases summas, rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra töölepingu lõppemise hetkest alates 23.11.2015.a, kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3) Mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisega vähem etteteavitatud aja eest hüvitis 85 päeva eest (TLS § 97 lg 2 kohaselt) ehk 13 629,75 eurot (netona), rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra alates 08.12.2015.a (kohtusse pöördumine), kuni kohustuse kohase täitmiseni või alternatiivselt suurendada täiendavalt hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 teise lause alusel summas 13 629,75 eurot (neto) võrra ja rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra alates 08.12.2015.a (kohtusse pöördumine), kuni kohustuse kohase täitmiseni. 4) Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu valveaja eest perioodil (23.11.2012-23.11.2015, ehk 36 kalendrikuu eest) summas 7 560 eurot (neto), rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra töölepingu lõppemise hetkest alates 23.11.2015.a, kuni kohustuse kohase täitmiseni või alternatiivselt suurendada täiendavalt hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 teise lause alusel summas 7 560 eurot (neto) võrra ja rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra alates 08.12.2015.a (kohtusse pöördumine), kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5) Mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest kokku summas 41 888 eurot (netona) ja rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra töölepingu lõppemise hetkest alates 23.11.2015.a, kuni kohustuse kohase täitmiseni. 6) Muuta (kohustada tööandjat) töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märget (TLS§ 88 lg 1p 5) lähtudes nõudepunktis 1 rahuldamisest (töölepingu lõpetamine kohtuotsuse alusel TLS § 107 kohaselt). Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ning vaidles nendele vastu ja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja rikkus olulisel määral kehtivaid julgeoleku ja turvalisuse nõudeid aidates kaasa kolleegile väljastatud isikukaitsevahendi vargusele ning seades ohtu hageja vara säilimise. Lisaks esitas hageja valesid andmeid temaga kaasas olnud isiku kohta, keda ei olnud volitatud sisenema kostja territooriumile. Töötajale anti võimalus anda temapoolseid selgitusi toimunud olukorrale, kuid töötaja jäi kindlaks oma algselt antud ja hageja poolt tuvastatud valeandmeid sisaldavale seisukohale. Hagejat on teavitatud töölepingu lõpetamise seaduslikest alustest ja lõpetamise asjaoludest. Hageja oli loonud olukorra, kus tekkis varaline tõendatud kahju tööandja varale (omastamine karistusseadustiku § 201 mõistes). On toimunud tööandja hoonest esemete omastamine (TLS§ 88 lg 1 p5) ning olukorra loomine, kus on tekitatud tööandja varale kahju tekitamise oht (TLS§ 88 lg 1 p7). Töötaja on korduvalt rikkunud kehtivat kulglasüsteemi korda tegutsedes omavoliliselt ja sellekohaseid reegleid järgimata. Samuti on töötaja kaasa toonud kehtivat korda rikkudes tööandja administratiivalale kolmanda isiku, jättes ta järelevalveta. Olukorras, kus hageja on omastanud tööandja vara, rikkunud oluliselt tööandja administratiivalal viibimise reegleid ja esitanud valeväiteid ning on tekitanud olukorra, kus tööandja võib kaotada oma koostööpartnerite usalduse, leidis tööandja, et töösuhe tuleb lõpetada esimesel võimalusel. Töötajale anti pärast hoiatuse tegemist võimalus oma käitumist parandada ning selgitada, kuidas toimus intsident tööpükstega ning miks ja missugustel aluselt viibis tööandja rangelt piiratud liikuvusalaga territooriumil kolmas isik. Pärast hoiatuse tegemist jätaks aga töötaja ebaõigete tõele mittevastavate andmete esitamist kolmanda isiku staatuse kohta, väites, et tegemist on inimesega organitest. Töötaja jätkas pärast hoiatuse tegemist valede andmete esitamist ning seoses sellega kaotas tööandja silmis usalduse. Hageja on esitanud rahalise nõude, mille kohaselt nõuab hageja etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest keskmist töötasu 90 kalendripäeva eest. Eelpool öeldust tulenevalt oli kostjal õigus öelda tööleping üles etteteatamise tähtaega järgimata. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigus saada hüvitist. Kui kohus peaks tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, kaotab hageja samuti õiguse saada hüvitist töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgmise eest, sest nimetatud hüvitist on võimalik saada üksnes siis, kui ülesütlemine on õiguspärane. Kui hageja nõuab hüvitist enam kui kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, peab ta tooma esile temal tekkinud kahju ning sellega seotud muud nõudmised. Samuti peab hageja esile tooma,

mis on need olulised põhjused, miks ta peaks saama hüvitist rohkem, kui seaduses ettenähtud kolme kuu keskmine töötasu. Töötaja ei ole nimetatud põhjuseid esile toonud ning samuti ei ole selgitanud, miks ta peaks saama hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise töötasu suuruses ulatuses. Tööandja avaldab, et olukorras, kui kohus leiab, et töötaja töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine, soovib tööandja töötajaga töölepingu lõpetada tulenevalt töölepingu seaduse §-st 107 lg 2. Hageja ületunnitöötasu nõue on tõendamata ja põhjendamata. Hagejale on tema tegevuse aja jooksul kompenseeritud ületunnitöö vaba aja andmisega. Hageja ei ole kinni pidanud kehtestatud tööajast, mistõttu oli läbi aastate probleeme töödistsipliiniga ja seda on võimalik tõendada. Kostja märgib, et hagejal oli juurdepääs tööandja territooriumile ja ruumidesse 24 tundi ööpäevas. Seetõttu võis hageja tööandja territooriumil viibida mitte tööülesannete täitmise tõttu. Selleks, et ületunnitöö tegemine oleks tõendatud, peab olema selleks samuti tööandjapoolne korraldus ületunnitöö tegemiseks. Hageja ei ole töösuhte kehtivuse ajal esitanud kostjale ühtegi taotlust ega nõuet, mille kohaselt oleks tulnud hagejale kompenseerida ületunnitöö rahalise kompensatsiooniga. Hageja nõue on tõendamata, mistõttu tuleb see nõue jätta rahuldama. Valveaeg ei ole ei tööaeg ega puhkeaeg. Sellest tulenevalt ei ole tasu valveaja eest kvalifitseeritav töötasuna, millele laieneb aegumistähtaeg kolm aastat. Valveaja eest makstava tasu puhul on tegemist summaga, millele laieneb nelja kuuline aegumise tähtaeg. Sellest tulenevalt saaks hageja nõuda valveaja eest tasu kuni augustini 2015.a. Muus osas on hageja nõue aegunud. Kostja märgib, et valveaega ei ole tööandja juures kehtestatud. Töötajatega on töölepingus kokku lepitud võimalikus valmisolekus ületunnitöö tegemiseks, milles tuleb eriolukorra tekkides eraldi kokku leppida. Töötajate omavahelist kokkulepet, kellele eriolukorras helistatakse, ei saa pidada valveajaks. Töötajatel on küll kohustus hoida tööandja poolt tagatud SIM-kaarti töövalmis, kuid see ei tähenda, et töötajad peavad alati tööandja korraldusi järgima. Tööandjapoolne usalduse kaotus seisneb selles, et töötaja lubas järelevalveta ja eelneva kooskõlastuseta tööandja turvaalasse kolmanda isiku, kellel ei olnud seal õigus viibida. Nimetatud turvanõuete rikkumine lõi tööandjale kahju tekkimise ohu. Kohtu põhjendused

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hageja puuduseid esitatud nõude osas ei kõrvaldanud ning teatas, et ei soovi antud nõude menetlemist, siis ei ole hageja eesmärk (s.o esitatud nõude menetlemine) enam täidetav ning hageja nõue, tuvastada hageja ebavõrdne kohtlemine tulemustasu määramata jätmisega võrreldes sama grupi teiste töötajatega, tuleb jätta menetlusse võtmata.

TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 6.3 Kohus selgitab, et kui tööandja ütleb töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-172-14, p 12). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud asjaolusid, mis ei võimaldanud tööandjal järgida seadusega kehtestatud ülesütlemise tähtaega ja võimaldasid tal TLS § 97 lg 3 alusel öelda töölepingu üles ilma eelneva etteteatamiseta. Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses tuginenud järgnevatele asjaoludele: - Hageja on osalenud kolleegi töörõiva ebaseaduslikus omastamises; - Hageja on rikkunud olulisel määral sihtasutuses kehtivat administratiivalal viibimise ja liikumise korda; - Hageja on esitanud valeväiteid enda käitumise õigustamiseks.

ole käsitatav võõrvaldaja igasugune käitumine, mis rikub asja omaniku omandiõigust (asjaõigusseaduse § 68). Valdaja käitumises peab objektiivselt avalduma tahe muuta asja faktilist kuuluvust ehk käituda edaspidi ise või lasta kolmandal isikul käituda asja omavaldajana. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks osalenud kolleegi töörõiva ebaseaduslikus omastamises või varguses. See, et hageja on pükste eest midagi tasunud ei tähenda, et hageja oleks omaks võtnud pükste omastamise või varguse. Samuti on hageja teinud hagiavalduses väljavõtte Andu Vanatoa 03.12.2015 e-kirjast, milles Andu Vanatoa kinnitab, et püksid on tema halduses ja mingeid pretensioone tal ei ole.

loast seoses kehtestatud reeglite rikkumisega. Võimalikuks ohuks on ka oht elutähtsate sideteenuste katkemise näol, mille toimise eest on tööandja vastutav. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhistanud nimetatud asjaolusid, sh kahju tekkimise reaalselt ohtu, mis võimaldaks tööandjal TLS § 97 lg 3 alusel öelda tööleping üles ilma eelneva etteteatamiseta.

kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks. Käesoleval juhul on kostja hagejat hoiatanud, mis näitab kohtu hinnangul seda, et töötajale on antud võimalus oma käitumist parandada. Hoiatuses on viidatud, et tööandja langetab otsuse töölepingu jätkamise osas hiljem. Kuigi töölepingu erakorralist ülesütlemist hiljem ei välista täiendavate asjaolude ilmnemine, siis ei ole kostja kohtu hinnangul selliseid täiendavaid asjaolusid esile toonud. Hoiatuse eesmärgiks on siiski see, et töötaja enam hoiatuses viidatud samaväärseid rikkumisi toime ei paneks. Samaväärse uue rikkumise korral oleks pärast hoiatamist põhjendatud töötajaga sõlmitud tööleping lõpetada. Kohus on seisukohal, et hagejat on hoiatatud ja tööleping hiljem lõpetatud ühe ja sama sündmuse põhjal. Asja materjalidest ei nähtu, et töötaja oleks toime pannud uue samaväärse rikkumise. 6.5 Samuti oli kohtu hinnangul möödunud mõistlik aeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses nimetatud intsidendiga TLS § 88 lg 4 kohaselt. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tööandja on töötajale teinud hoiatuse 07.10.2015 ja tööleping on lõpetatud 43 päeva hiljem töötaja väidetavast rikkumisest teadasaamisest alates. Rohkem kui kuu vältel jätkus poolte vahel töösuhe, mis näitab kohtu hinnangul seda, et tööandja ei pidanud antud rikkumist niivõrd oluliseks ja suureks ohuks või varalise kahju tekitamiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks tehtud või seatud piiranguid tema igapäevatöös. Piiranguks ei saa kohtu hinnangul käsitleda ka RIKS territooriumilt vara väljaviimist, mis oli hoiatuses märgitud. Hageja väitel on selle kohta pooled eraldi sõlminud varalise vastutuse lepingu. Nimetatule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kui tegemist oleks kostja hinnangul olnud erakorraliselt raske rikkumisega, siis oleks põhjendatud töötajaga töösuhe lõpetada erakorraliselt juba 07.10.2015. Samuti on hageja väitnud, et pärast seda kui tööandja tegi hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta lähetas ta töötaja Saksamaale 19.10-23.10.2015. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et töötaja seal käis. Kohtu hinnangul kinnitab ka nimetatud asjaolu seda, et kostja ei pidanud hagejapoolset rikkumist erakorraliselt raskeks. 6.6 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine.

6.7 TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et TLS § 107 lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on esitanud taotluse tööleping lõpetada 23.11.2015. Kohus tuvastab, et 18.11.2015 koostatud töölepingu nr xxxx ülesütlemine on tühine ning loeb töötajaga töölepingu lõppenuks kooskõlas TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 4 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel – s.o 16.02.2016 (etteteatamistähtaeg 90 kalendripäeva alates 18.11.2015). Kohus on eeltoodut pooltele ka selgitanud (I kd, tl 174).

Kohtu hinnangul tuleb hüvitise määramisel arvestada asjaoluga, et hageja on kostja juures töötanud pikaaegselt, enam kui 10 aastat. Hagejal puudusid eelnevalt distsiplinaarkaristused ning talle ei ole tehtud etteheiteid töö tegemise kohta. Nimetatut on kinnitanud ka kostja esindaja 07.11.2016 istungil. Kohtu hinnangul on seega käesoleval juhul alust kõrvale kalduda hüvitise väljamõistmisel minimaalsest kolme kuusest määrast. Hüvitise määramisel annab aluse kõrvale kalduda minimaalsest määrast ka see, et töölepingu p 7.4. kohaselt on hagejal konkurentsikeeld ka pärast töölepingu lõppemist 6 kuud, millest tulenevalt ei tohi hageja töötada juriidilise isiku juures, kes tegutseb tööandjaga samal teenuse turul. Seetõttu on tegemist tulevikus (pärast töölepingu lõppemist) tekkiva varalise kahjuga (saamata jääva tuluga). Seetõttu on kohus seisukohal, et esineb alus TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Seejuures arvestab kohus seda, et konkurentsikeeld pärast töölepingu lõppemist on 6 kuud. Arvestades seega töölepingu ülesütlemise asjaoludega ja mõlema poole huvidega, leiab kohus, et hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb määrata kuue kuu ulatuses. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1 alusel võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Korra § 3 lg 6 kohaselt korrutatakse keskmise kuutasu arvutamiseks keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Hageja on hagiavalduses märkinud keskmiseks kuutasuks 3393,98 eurot ja lisanud selle arvestuse kohta ka tabeli (kd I lk 66-67). Kostja ei ole sellele arvestusele vastuväiteid esitanud või tööandajana teistsugust arvestust esitanud. Kostja esitas üksnes vastuväite, et kostja ei saa aru, kas tegemist on bruto- või netosummaga. Kuigi hageja ei ole esialgses hagiavalduses märkinud, kas nõutud summade näol on tegemist bruto- või netosummadega, siis on hageja terviktekstis oma nõuet selles osas täpsustanud ning kohus on andnud kostjale võimaluse esitada ka vastuväiteid terviktektile. Kohtu hinnangul peab kostja menetluses arvestama sellega, et hageja on esitanud nõude selles summas, mida ta konkreetselt soovib ehk netosummas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 20 363,88 eurot (netona). 7.3 VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. TLS § 109 lg 1 ei sätesta, millal muutub sissenõutavaks tööandja kohustus maksta töötajale hüvitist, kui töölepingu lõpetab kohus. Sellest tulenevalt muutub TLS § 84 lg 1 alusel töölepingu lõppemise ajast sissenõutavaks ka töölepingu lõpetamise korral makstava hüvitise nõue. Seega muutub TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, s.o ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Asjaolu, et kohtuotsus, millega kohus töölepingu lõpetab, jõustub pärast töölepingu lõppemise aega, ei muuda hüvitise maksmise

kohustuse sissenõutavaks muutumise aega (vt kohtu põhjenduste osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-12, p 18). Hageja on palunud viivise välja mõista alates 23.11.2015. Kohus luges töölepingu lõppenuks kooskõlas TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 4 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel – s.o 16.02.2016 (etteteatamistähtaeg 90 kalendripäeva). Seetõttu mõistab kohus viivise välja alates 16.02.2016.a. TLS § 100 lg 5 esitatud nõue 7.4 TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus selgitab, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 1 ja 2 järgi ja mõistab vastavalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise, siis ei näe seadus ette hüvitise saamist TLS § 100 lg 5 alusel. Vastasel juhul tekiks olukord, kus hüvitist saadakse topelt. TLS § 100 lg 5 alusel on hüvitis ette nähtud juhul, kui töölepingu ülesütlemisel rikutakse ülesütlemise korda. TLS § 109 lg 1 alusel on hüvitis ette nähtud juhul, kui töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, ja seetõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus on võimalik mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. (vt kohtu põhjenduste osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.3.). Seega arvestades seda, et TLS § 109 lg 1 juba hõlmab saamata jäänud töötasu, ei ole põhjendatud täiendava hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 5 alusel. Kuna kohus lõpetab käesoleval juhul töölepingu TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 4 järgi – s.o 16.02.2016 (etteteatamistähtaeg 90 kalendripäeva), siis on hagejal õigus nõuda hüvitist üksnes TLS § 109 lg 1 alusel. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisega vähem etteteavitatud aja eest hüvitis 85 päeva eest ehk 13 629,75 eurot (netona) ning rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra alates 08.12.2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni. 7.5 Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, juhuks kui kohus ei rahulda hageja hüvitise nõuet TLS § 100 lg 5 alusel. Hageja on palunud alternatiivselt suurendada täiendavalt hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 alusel summas 13 629,75

eurot (neto) võrra ja rakendada nõude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra alates 08.12.2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest saada olnud tasu saab olla hagejale kostja poolt tekitatud varaliseks kahjuks (saamata jäänud töötasuks), mis kuulub hüvitamisele. Põhjuslik seos seisneb hageja arvates selles, et kui kostja järginuks TLS § 97 lg 2 p 4 sätestatud tähtaega, saanuks hageja 85 päeva vähem etteteatatud aja jooksul tööd teha ja selle eest ka töötasu. Kostjal puudus kohustus TLS § 97 lg 3 rakendamiseks, samuti ei ole kostja ülesütlemisavalduses põhjendanud, miks ei olnud võimalik jätkata töölepingut ülesütlemistähtaja lõppemiseni. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud. TLS § 109 lg 1 alusel on hüvitis ette nähtud juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus juba mõistis TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise, arvestades hagiavalduses väljatoodud asjaoludega, s.h ka töölepingu ülesütlemise asjaoludega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole seega põhjendatud täiendavalt hüvitist veelgi suurendada. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus eelnimetatud alternatiivse nõude rahuldamata. Tasu nõue valveaja eest

Kohus leiab, et hagejal on seega õigus vastavalt TLS § 48 nõuda valveaja eest tasu. 8.3 Kohus on seisukohal, et valveaja eest makstava tasu nõudele kohaldub ITVS § 6 lg 1 sätestatud 4-kuuline aegumistähtaeg. Töölepingu seaduse 299 SE seletuskirja kohaselt ei ole valveaeg tööaeg ega puhkeaeg. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust. Valveajal ei allu töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ega pea tavapäraselt täitma tööülesandeid. Kui tööandja kutsub valveajal töötaja tööle ja töötaja hakkab täitma tööülesandeid, sealhulgas on füüsiliselt töökohal, loetakse see aeg praktikas alati ja täielikult tööajaks. Valveajal ei tee töötaja tööd, vaid töötaja on valmis tööülesandeid täitma asuma. Töötasu on tehtud töö eest makstav tasu (TLS § 5 lg 1 p 5). Arvestades, et valveajal tööd ei tehta, asub kohus seisukohale, et tasu valveaja eest ei ole töötasu. Seetõttu kohaldub valveaja eest makstava tasu nõudele ITVS § 6 lg 1 sätestatud 4-kuuline aegumistähtaeg. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 kohaselt sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tasu valveaja eest makstakse koos töötasuga igakuiselt. Pooltevahelise töölepingu p 4.4. kohaselt makstakse palk välja arvestuskuule järgneva kuu viiendal kuupäeval. Seega muutub eelmise kuu tasu valveaja eest sissenõutavaks iga sellele järgneva kuu viiendal kuupäeval. Hageja esitas hagi kohtusse 08.12.2015. Hageja palub tasu valveaja eest välja nõuda kuni 23.11.2015. Arvestades 4-kuulist aegumistähtaega on hageja nõuded aegunud ajavahemikul 23.11.2012-31.07.2015. Hageja nõue ei ole aegunud ajavahemikul 01.08.2015-23.11.2015. Kokkulepitud töötasu suurus on töölepingu lisa 10 01.02.2012 muudatuse alusel kokku lepitud p 1 kohaselt 2 100 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda tasu valveaja eest 1/10 kokkulepitud töötasust, mis teeb augustis, septembris ja oktoobris 2015 kokku 210 eurot kalendrikuus ja novembris 161 eurot kalendrikuus (arvestades seda, et novembri kuu eest hõlmab hageja nõue perioodi 01.11.2015-23.11.2015, so 23 päeva eest). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu valveaja eest perioodil 01.08.201523.11.2015 summas 791 eurot. 8.4 Hageja palub nõudelt välja mõista ka viivise alates 23.11.2015. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega on tasu valveaja

eest muutunud sissenõutavaks vastavalt augusti kuu eest 05.09.2015, septembri kuu eest 05.10.2015, oktoobri kuu eest 05.11.2015 ja novembri kuu eest 23.11.2015, mil tööandja lõpetas töölepingu. Kohus ei saa ületada nõude piire, mistõttu mõistab kohus viivise välja alates 23.11.2015. Kuna kohus rahuldab valveaja tasu nõude osaliselt ei hinda kohus hageja poolt esitatud alternatiivset nõuet hüvitise suurendamiseks 7 560 euro võrra. Siiski märgib kohus, et hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel ei esine alust. TLS § 109 lg 1 alusel on hüvitis ette nähtud juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Tasu valveaja eest ei kvalifitseeru TLS § 109 lg 1 alla. Lisaks eeltoodule kohus juba mõistis TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise. Tasu nõue ületunnitöö eest

ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vastavalt seadusele. Info ületunnitöö kohta edastab raamatupidamisele otsene ülemus. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2 sätestas, et tööaja arvestuse aluseks on 40 tundi nädalas. Tööajarežiim on määratud töösisekorraeeskirjadega. Hageja on kohtule esitanud koos hagiavaldusega ka Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse töösisekorraeeskirja (kd I lk 33-38). Töösisekorraeeskirja p 3.1 sätestab, et RIKS-is on viiepäevane töönädal. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev, kusjuures tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, välja arvatud töötajatel, kes töötavad summeeritud tööajaga graafiku alusel või kellega on töölepingus teisiti kokku lepitud. Töösisekorraeeskirja p 3.2 sätestab, et tööpäeva kestus jääb ajavahemikku kell 08.00 kuni 18.00, millesse jääb nii 8 tunnine tööaeg kui puhkepausid. Eelnevast erineb tööaeg lähetuses viibijatel ja neil töötajatel, kes töötavad summeeritud tööajaga või kellega on töölepingus kokku lepitud muu tööaeg. Tulenevalt nimetatud dokumentidest oleks hagejal õigus kostjalt nõuda ületunnitöö eest saamata jäänud töötasu juhul, kui selline korraldus on mobiiltelefoni kaudu antud ja tööd on tehtud ajavahemikul, mis ei kuulu tööaja hulka (tööaeg esmaspäevast reedeni, kella 08.00-st kuni 18.00-ni). 9.4 Hageja on selgitanud, et tööandja poolsed töökäsud olid automatiseeritud ning tööandja on andnud läbi SMS teavituse töötajale kirjaliku töökäsu kontrollida seadme korrasolekut, kõrvaldada rikked jms. Samuti on hageja selgitanud, et RMIT SMS teavituste näol on tegemist häire/rikkekoodidega, mida on paljuski võimalus lahendada kaugjuhitaval viisil st et töötaja võtab oma sülearvuti, siseneb vastavasse keskkonda ja teeb masinale kaugjuhtimise teel kas restardi- taaskäivitab mingi süsteemi või likvideerib muu tehnilise rikke. Igakordne füüsiline kohalolek ei ole tarvilik kui on võimalik viga likvideerida kaugjuhtimise teel. Iga SMS tähendab sisuliselt töö tegemise käsku tööandja poolt ja minimaalselt kulub iga sellise SMS lahendamiseks ka üle interneti 20 minutit. RMIT edastatud SMS teavitustele on RIKS endal majas ka juhtimiskeskus, kes samuti edastab samalaadseid teavitusi SMS-i teel ning millest tulenevalt oli hageja kohustuseks reageerida ja/või lahendada olukord, kas kaugjuhtimiselt või kohapeale ilmudes. RIKS juhtimiskeskuse poolt edastatud väljakutsetele on hageja reageerinud kokku 29 korral. Hageja on esitanud kohtule 15.09.2016 tõendi (vastus teabenõudele), millest nähtub, et hageja sai sõnumeid RMIT (Rahandusministeeriumi infotehnoloogia osakond) poolt seadmete logifailidest (kd VIII lk 194). Infosüsteemide hooldusosakonna juhataja on vastuses teabenõudele selgitanud, et serveriruumi, mida rahandusministeerium rendib, monitoorimine toimub nii RIKS-i kui ka RMIT poolt ning tegemist on eraldiseisvate monitooringusüsteemidega. RMIT-s kasutati serveriruumi jälgimiseks monitooringusüsteemi xxxx, mis saatis tõrgetest ja kriitiliste olukordade tekkest automaatteateid määratud adressaatidele SMS-i ja/või e-posti teel. Antud juhul oli operatiivsema teenuse tagamiseks korraldatud RMIT-i monitooringusüsteemi automaatteadete edastamine ka RIKS-i kontaktisikule. Hageja on esitanud kohtule ka tabeli, millest nähtuvad kuupäevad ja kellaajad, millal hagejale SMS teavitused on saadetud (kd VIII lk 195-200).

SMS ja kulglasüsteemide võrdlusest on võimalik kohtu hinnangul seega tuvastada tööandja poolne töökäskude andmine. Tõendite hindamisel on võimalik tuvastada, et kui hageja sai RMIT infosüsteemist SMS-i, siis kas ta ilmus ta vahetult pärast seda töökohale. Nimetatu on tuvastatav kulglasüsteemide väljavõttega. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et hagejale on saadetud sõnumeid automaatteadetega tõrgetest ja kriitiliste olukordade tekkest, millele hageja pidi reageerima. Seega saab kohtu hinnangul lugeda hagejale saadetud automaatsõnumeid ületunnitöö kokkuleppeks juhul, kui see on saadetud väljaspool tööaega ning töötaja on sellele reageerinud (ilmunud töökohale). 9.5 Hageja on leidnud, et ta on 2012.a teinud ületunde kokku 61,15 tundi ning 2013. aastal 544,25 tunni ulatuses (hageja 20.05.2016 seisukoht; kd VIII lk 93-94). Hageja on lisanud tabelid ületunnitöö tegemise kohta 2012. ja 2013. aasta kohta (kd VIII lk 96-103). 21.04.2016 esitatud seisukohas on hageja leidnud, et perioodil 2014.a on hageja teinud ületunde 412 tundi ja perioodil 2015.a teinud ületunde 305 tundi. Lisaks leiab hageja, et tulenevalt TLS §-st 53 ning pühade ja tähtpäevade seadusest on hageja teinud ületunde 31.12.2014.a 2 h ja 27 min, 23.02.2015.a teinud ületunde 3h 04 min ning 23.12.2014.a teinud ületunde 2h 13 min (kd V lk 166-180). Hageja on lisanud tabeli ületunnitöö tegemise kohta 2014. ja 2015. aasta kohta (kd V lk 187). 9.6 Hageja poolt tabelites väljatoodud ületundide kohta märgib kohus järgnevat. Hagile lisatud Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse töösisekorraeeskirja p 3.2 kohaselt jääb tööpäeva kestus ajavahemikku kell 08.00-st kuni 18.00-ni, millesse jääb nii 8 tunnine tööaeg kui puhkepausid (kd I lk 34). Hageja poolt kohtule esitatud arvestusest nähtuvalt on hageja alustanud ületunni arvestust alates kell 17.00 ja/või 17.10. Viidatud töösisekorraeeskirjadest nähtuvalt ei ole aga põhjendatud hakata ületunnitööd arvestama enne kui kell 18.00. Ületunnitöö tegemiseks peab olema alati poolte kokkulepe. Kohus on eelnevalt leidnud, et käesoleval juhul võib poolte kokkuleppeks lugeda SMS teavitusi hagejale, mis on saadetud väljaspool tööaega. Ilma vastavate töökäskudeta (s.o ilma SMS teavituse saatmiseta) tööl viibimine ei ole kohtu hinnangul käsitletav ületunnitööna, sest hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tal oleks olnud kostjaga kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud logidest (hageja sisenemised ja väljumised töökohta, kd VI lk 22-200, kd VII lk 1-200, kd VIII lk 1-91) nähtub, et mõnel juhul on töötaja tööle saabunud hiljem (s.o peale töösisekorraeeskirjas märgitud tööaja algust), mistõttu võis töötajal olla ka vajadus lahkuda hiljem (tööpäeva kestus oli 8 tundi). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud luba saabuda tööle hiljem või on olnud töökohustuste täitmisega hõivatud kuskil mujal. Samas ei oma kohtu hinnangul nimetatud asjaolud ka tähtsust nendel päevadel, millal hagejale SMS-e ei ole saadetud, kuna nende päevade osas kokkulepe ületundide tegemiseks puudub. Seega leiab kohus, et ületunnitöö võib olla põhjendatud üksnes nende tundide eest, millal hageja viibis töökohal väljaspool tööaega pärast vastava SMS-i ehk töökäsu saamist. Konkreetset väljakutset (sõnumit) saab kohtu hinnangul lugeda kokkuleppeks.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ületunnitööks lugeda ka kodus töötamist pärast käsu saamist, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid töö tegemise kohta kodus. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käsikirjalised kanded vihikusse ei tõenda ületunnitöö tegemist, sest nendest märkmetest ei ole välja lugeda, mis kuupäeval ja mis aastal nimetatud kanded on tehtud ning millega seoses. Märkmete pidamine ei ole tööandjale siduv, sest need märkmed ei ole ei ole tööandja poolt kontrollitavad ega tõendatavad. Ületunnitöö tekib töötajal üksnes juhul, kui ta on töötanud üle temaga eraldi kokkulepitud tööajanormi tööandajaga kokkuleppel. 9.7 Kohtule esitatud SMS-de väljavõtteid kõrvutades hageja sisenemistega töökohale nähtuvad järgnevad asjaolud (kohus selgitab, et kontrollib neid kuupäevasid, mida hageja on oma ületunni arvestuses välja toonud – kd V lk 187, kd VIII lk 96-103) 1) 19.11.2012- 23.11.2012 perioodil puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleks töökäsk ületunnitööks antud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud perioodil oleks hagejale SMS saadetud või sõlmitud muus vormis kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. 2) 26.11.2012- 27.11.2012 saadetud SMS logist ei nähtu, et töökäsklusi oleks töövälisel ajal antud. SMS logist nähtub, et mõnel kuupäeval on küll sõnumeid saadetud enne tööaja algust, kuid hageja esitatud arvestusest nähtuvalt ei ole hageja enne tööaja algust tööl viibinud ning seega ei saa neid sõnumeid seostada ületunnitööga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks kostjaga sõlmitud mõnes muus vormis kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. 3) Perioodil 28.11.2012- 12.03.2013 ei ole hageja poolt esitatud tõendist (SMS logi) nähtuvalt hagejale ühtegi SMS-i saadetud. Seega ei ole ületunnitöö nimetatud perioodil põhjendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks kostjaga sõlmitud mõnes muus vormis kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. 4) 13.03.2013 on hageja viibinud majas kuni kellani 21.15 (kd VI lk 73). SMS on hagejale töövälisel ajal saadetud kell 18.34, kell 22.09 ning kell 22.16. Kohus loeb seega, et kokkulepe ületunnitööks oli sõlmitud ning ületunnitöö on põhjendatud 2 tunni ja 41 minuti ulatuses (kell 18.34-21.15). Kohus arvestab siin sellega, et tööpäev lõppes kell 18.00 ja esimene sõnum saadeti 18.34. 5) 14.03.2013 ei ole töövälisel ajal töökäske hagejale SMS-iga saadetud. Seega kokkulepe ületunnitöö tegemiseks puudus. 6) 20.03.2013 on hageja viibinud tööl kuni 19.18 (kd VI lk 74). SMS on hagejale töövälisel ajal saadetud alles kell 20.08, kell 22.03, kell 22.15 ning 23.00 - s.o ajal, millal hageja ei ole tööl viibinud. Seega ei ole ületunnitöö kokkuleppe puudumisel 20.03.2013 ületunnitöö tasustamine põhjendatud. 7) 22.03.2013 on hageja märkinud ületunnitööks 1 minuti (kell 02.25-02.26). SMS on hagejale saadetud kell 00.42. Hageja on tööl olnud kell 02.25-02.26 (kd VI lk 75). Kohus leiab, et ületunnitöö kokkulepe oli SMS saatmisega sõlmitud ning seega on ületunnitöö 22.03.2013 põhjendatud 1 minuti ulatuses. 8) Perioodil 24.03.2013- 15.04.2013 ei ole töövälisel ajal hagejale SMS-e saadetud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks kostjaga sõlmitud mõnes muus vormis kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Seega ei ole ületunnitöö nimetatud perioodi osas põhjendatud. 9) 16.04.2013 hageja tööl kuni kella 20.11 (kd VI lk 85). SMS on hagejale saadetud kell 17.44 ning kell 18.18. Kohtu hinnangul võib mõistlikult eeldada, et 17.44 saabunud sõnumiga on ületunnitööd kokkulepitud ning arvestades töösisekorraeeskirjades märgitud tööajalõpuga,

loeb kohus, et ületunnitöö on põhjendatud 2 tunni ja 11 minuti ulatuses (kell 18.00 kuni 20.11). 10) 17.04.2013- 31.12.2013 ei ole hagejale SMS-e saadetud. Kuna hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu, siis ei ole nimetatud perioodil ületunnitöö põhjendatud. 11) 08.07.2014 viibis hageja tööl kell 00.29 kuni 01.32. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kokkuleppe sõlmise kohta ületunnitööks. Samuti ei nähtu, et hagejale oleks saadetud SMS töökäsuga nimetatud kuupäeval. Hageja poolt esitatud tabel - RIKS nn juhtimiskeskuse pool tehtud väljakutsed (kd V lk 188-189) - ei tõenda SMS saatmist hagejale. Tegemist on hageja poolt koostatud tabeliga, millest ei nähtu, kes ja millisele numbrile teavitusi on saatnud. 12) 14.06.2015 viibis hageja tööl kell 01.03 kuni 04.14 (kd VIII lk 11-12). Hageja on SMS saadetud kell 00.14, kell 00.49, kell 01.24, kell 01.46, kell 01.56, kell 03.09, kell 03.26, kell 04.36. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine ja kohus loeb põhjendatud ületunnitööks 3 tundi ja 11 minuti (kell 01.03-04.14). 13) 14.08.2015 viibis hageja tööl kell 23.36 kuni 23.57 (kd VIII lk 46). Hageja on saadetud SMS kell 22.42, kell 22.58, kell 23.07, kell 23.47, kell 23.53. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine ja kohus loeb põhjendatud ületunnitööks 21 minutit (kell 23.36-23.57). 14) 21.08.2015 viibis hageja tööl kell 05.13- 05.29 (kd VIII lk 50). Hagejale on saadetud SMS kell 04.46, kell 04.59, kell 05.11, kell 05.31, kell 05.34. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine ja kohus loeb põhjendatud ületunnitööks 16 minutit (kell 05.13-05.29). 15) 21.08.2015 viibis hageja tööl 17.00-17.46. Kohus märgib, et sisekorraeeskirjade järgi kestis tööpäev kuni 18.00, seega ei ole tegemist ületunnitööga. 16) 21.08.2015 viibis hageja tööl 23.15-23.34 (kd VIII lk 50). Hageja on saadetud SMS kell 22.58, kell 23.21, kell 23.31, kell 23.33. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine ja kohus loeb põhjendatud ületunnitööks 19 minutit (kell 23.1523.33). 17) 03.09.2015 viibis hageja tööl 18.34-18.47. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kokkuleppe sõlmise kohta ületunnitööks. Samuti ei nähtu, et hagejale oleks saadetud SMS töökäsuga nimetatud kuupäeval. 18) 01.10.2015 viibis hageja tööl 18.37-21.04 (kd VIII lk 70). Hagejale on saadetud SMS kell 18.21, kell 18.24, kell 18.29, kell 18.36, kell 19.04, kell 19.41, kell 20.21. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine ja kohus loeb põhjendatud ületunnitööks 2 tundi ja 33 minuti (kell 18.37-21.04). 19) Ületunnitöö tegemise kohta 23.12.2014, 31.12.2014, 23.02.2015 märgib kohus, et hageja ei ole esitanud tõendeid ületunnitöö tegemise kohta. SMS ei ole hagejale nimetatud kuupäevadel saadetud. See, et hageja on kauem tööl viibinud, ei tähenda kokkulepet kostjaga ületunnitöö tegemiseks. Samuti on logidest nähtav, et 23.12.2014 on töötaja sisenenud kell 16.06 ja lahkunud 16.13, viibimine tööl seega 7 minutit; 31.12.2014 on töötaja sisenenud kell 14.49 ja lahkunud 16.27, viibimine alla 3 tunni; 23.02.2015 on töötaja viibinud tööandja territooriumil lühiajaliselt mitmel korral. Seega ei ole ületunnitöö tegemine ka usutav. Seega on vaidlusalusel perioodil ületunnitöö põhjendatud kokku 11 tunni ja 33 minuti ulatuses.

9.8 Hageja on märkinud, et ületunnitöö hinnaks on 30,06 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja ületunnitöö nõue põhjendatud osaliselt ehk 347,19 eurot ulatuses. 9.9 Hageja on märkinud, et lisaks lisandub sõiduaeg iga väljakutsega 1 tund. Hageja ei ole põhjendanud sõiduaja tasustamist ega välja toonud sõiduaja tasustamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. 9.10 Hageja palub nõudelt välja mõista ka viivise alates 23.11.2015. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tasu ületunnitöö eest oli 23.11.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 23.11.2015. Töötamise registrisse tehtud kande muutmise nõue

aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 16.02.2016.a ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.