Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1430
Haldusasi
Andruse mahe- ja turismitalu OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00086 ja 27.06.2019 vaideotsuse nr 527 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Andruse mahe- ja turismitalu OÜ, esindaja advokaat Erkki Leetsar Vastustaja – Jõelähtme vald, esindajad Tuulikki Laesson ja Leho Kure
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jõelähtme valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 16.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõelähtme valla apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1430 osas, milles halduskohus mõistis Jõelähtme vallalt Andruse mahe- ja turismitalu OÜ kasuks välja varalise kahju hüvitise 13 500 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Andruse mahe- ja turismitalu OÜ nõue kahju hüvitamiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
3.Mõista Jõelähtme vallalt Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 2115 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-1430 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme Vallavalitsus tegi ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 3 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 alusel 04.06.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00086, millega kohustas Andruse mahe- ja turismitalu OÜ-d kohe lõpetama piirdeaia ehitamine Jõelähtme vallas Parasmäe külas Kasemetsa, Atsinurme, Umbaia ja Kostivere karstiala kinnistutel (p 1) ning esitama nõuetekohane ehitusprojekt kavandatud ehitustööde kohta koos kõigi eriosadega (elekter) hiljemalt 19.06.2019 (p 2). 1) Valla esindajad tuvastasid 04.06.2019 paikvaatlusel, et Andruse mahe- ja turismitalu OÜ ehitab piirdeaeda. Ehitaja esindaja ei esitanud ehitusprojekti, kuid tema selgituse järgi paigaldatakse piirdeaia postid ligikaudu 30 cm sügavusele. Piirdeaia ehitamiseks ei ole esitatud ehitusteatist ega kaeveloa taotlust. Kuna ehitaja esindajal puudus nõuetekohane ehitusprojekt, ei olnud kohapeal võimalik tuvastada, kas tegemist on ehitamisega, mille puhul on nõutav ehitusteatis või kaeveluba. 2) Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esindaja Madis Tiigi ja riigilt Kostivere karstiala rentiva Utti OÜ esindaja Mika Orava sõnul on nende tegevus kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet ütles vastuseks valla päringule, et neile on esitatud taotlus lammaste karjatamiseks Kostivere maastikukaitsealal, kuid lepingut ei ole sõlmitud, samuti ei ole nad väljastanud nõusolekut tara püstitamiseks. Keskkonnaameti seisukoha järgi peab jääma alles ajalooline juurdepääs urgetele. Ehitatav piirdeaed asub ka Rebala muinsuskaitsealal ning selle püstitamiseks on vaja Muinsuskaitseameti nõusolekut, mille olemasolu või puudumine vajab alles väljaselgitamist. Rajatav tara piiraks juurdepääsu Kostivere karstialal asuvatele ja turistide poolt tihedalt külastatavatele loodusobjektidele. Maastikukaitsealal on keelatud igasugune ehitustegevus, milleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut. 3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunniraha 6400 eurot.
2.Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esitas ettekirjutuse peale 16.06.2019 vaide ja kahju hüvitamise nõude, mille Jõelähtme Vallavalitsus jättis 27.06.2019 korraldusega nr 527 rahuldamata. 1) Ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile. Andruse mahe- ja turismitalu OÜ on ehitusalal tegutsev ettevõtja EhS § 21 tähenduses ning peab tagama, et tema vastutusel toimuv ehitustegevus oleks nõuetekohaselt dokumenteeritud. Vajadusel peab ettevõtja esitama dokumentatsiooni pädevale asutusele. 2) EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 12 lg 2 järgi peab ehitamine ja ehitis olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Ehitusprojekt on EhS § 18 lg 1 järgi ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, 2(13)
3-19-1430 seletuskirjast, hooldusjuhendist jm dokumentidest. Praegusel juhul puudus elektrikarjusega aia rajamiseks projekt, samuti vastavad load ja kooskõlastused. Ehitamine on vastuolus ka Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Kinnistuid läbib matkarada ning seal asuvad kultuskivid ja kivikalmed, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs. Andruse mahe- ja turismitalu OÜ ei ole esitanud mingeid dokumente, mille alusel saaks hinnata, kas üldplaneeringust tulenevad nõuded on täidetud. Dokumente esitamata ei saa vallavalitsus hinnata ka ohutusnõuete täidetust, arvestades, et rajatakse elektrifitseeritud kiskjatõrjeaeda. Samuti ei ole ehitusprojekti esitamata võimalik tuvastada, kas tööde tegemiseks on vaja esitada ehitusteatis või mitte. Keskkonnaameti avalikustatud teabest, mis puudutavad kiskjatõrjeaia rajamist ja kasutamist, saab järeldada, et ehitusteatis on vajalik. Kooskõlas EhS § 22 lg-ga 4 peatas vald ehitustegevuse ja kohustas ehitajat esitama ehitusprojekti, et kontrollida, kas ehitajal on olemas vajalik kvalifikatsioon ja kas rajatis on ohutu. 3) Vaide esitajale tekkinud kahjuks on Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud lepingus kokkulepitud tasu, mis jäi 04.06.2019 ettekirjutuse (tööde peatamise) tõttu saamata. Kuna ehitamiseks puudusid vajalikud kooskõlastused, ei oleks kiskjatõrjeaeda saanud kokkulepitud kuupäevaks (15.06.2019) valmis ehitada. Seega pole kahjunõue põhjendatud.
3.Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.06.2019 ettekirjutuse ja 27.06.2019 korralduse tühistamiseks ning 04.06.2019 ettekirjutusega tekitatud kahju (13 500 eurot) hüvitamiseks. 1) EhS lisa 1 ning Jõelähtme Vallavolikogu 26.11.2002 määrusega nr 2 kinnitatud Jõelähtme valla heakorra ja kaevetööde eeskirja (Jõelähtme valla kaevetööde eeskiri) p-de 1.3.5.1 ja 1.3.6.2 järgi ei olnud karjaaia rajamiseks vaja ehitusprojekti, ehitusteatist ega ehitusluba – selleks ei tehtud kaevetöid sügavamal kui 30 cm maapinnast ning töid teostati juriidilise isiku valduses oleval maa-alal, millel ei asunud kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Karjaaia rajamisel rammitakse 5–9 cm läbimõõduga puitpostid pinnasesse ning selleks ei ole vaja vundamenti, nagu piirdeaedadel. On ilmselge, et karjaaia rajamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist, taotleda ehitusluba ega koostada ehitusprojekti. Ehitamine tuleb EhS § 15 kohaselt dokumenteerida siis, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Praegu ei olnud tegemist sellise olukorraga. Seega ei olnud vastustajal õiguslikku alust teha kaebajale 04.06.2019 ettekirjutust. 2) Ehitusprojekti olemasolu, ehitise vastavuse planeeringule ning ehitamiseks vajalike lubade olemasolu peab EhS § 19 lg 1 kohaselt tagama omanik. Kaebaja tegutsemise aluseks oli Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud leping, mille esemeks oli karjaaia rajamine. Kaebaja ei ole kinnistu omanik ega valdaja. Seega on ettekirjutus tehtud valele isikule. 3) Kuna ettekirjutuse õiguslik alus oli EhS § 130 lg 2 p 3, piirdus vastustaja pädevus ehitusteatise või ehitusloa olemasolu kontrollimisega. Viited Keskkonnaameti või Muinsuskaitseameti kooskõlastustele või nende puudumisele ei ole asjakohased, sest ei puuduta ehitusteatist või ehitusluba. Lisaks ei teadnud vastustaja ettekirjutust tehes, kas Muinsuskaitseameti kooskõlastus oli olemas või mitte. Kaebajale teadaolevalt oli kinnistu valdaja Utti OÜ teavitanud tööde teostamisest Keskkonnaametit ja Muinsuskaitseametit. Karjaaia rajamisel arvestati vajadusega tagada juurdepääs külastatavatele objektidele. 4) Sunniraha ähvardusel peatas kaebaja 04.06.2019 ehitustööd. Aia ehitas valmis teine isik. Kuna vastustaja õigusvastase ettekirjutuse tõttu ei saanud kaebaja lõpetada ehitustöid Utti OÜga 28.05.2019 sõlmitud lepingus kokkulepitud ajaks (15.06.2019) ja ehitamine jäi pooleli, jäi kaebajal tööde eest kokkulepitud tasust saamata 13 500 eurot. See kahju tuleb hüvitada vastustajal. Tööde kahjustamise hetkel oli kaebaja teostanud järgmised tööd: hinnapakkumise tegemine, materjalide tellimine ja materjalide transport objektile. Kaebajal jäid tegemata järgmised tööd: postide rammimine maasse, postidele isolaatorite paigaldamine, nurkade ja 3(13)
3-19-1430 aluste tugevduste ehitamine, traadi mahakerimine, traadi pingutamine, vedrude paigaldamine, vooluühenduse ja maanduste tegemine, pingutamine ja järelkontroll ning täiendavate tugevduste ehitamine kohtades, kus postid pole piisavalt tugevalt maasse jäänud. Aasta möödumisel oli vajalik teostada ka garantiitöid.
4.Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäi vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde ning rõhutas järgmist. 1) Kõnealune piirdeaed eeldab ehitusprojekti olemasolu. Piirdeaed on praegu valmis ehitatud ning postide vahe on kohati rohkem kui 8 m. Ehitustehniliselt ei ole usutav, et piirdeaia ohutus ja stabiilsus on tagatud, kui postid on paigaldatud maapinda vähem kui 30 cm sügavusele. Ehitusprojekti esitamata ei saanud vastustaja veenduda, kas ehitusteatise esitamine oli vajalik või mitte ning kas ehitamine oli kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Kaebaja ehitajana pidi asjatundlikkuse põhimõttest (EhS § 10) lähtuvalt olema teadlik kõigist ehitamisele esitatavatest nõuetest, sh sellest, et ehitada tuleb ehitusprojekti alusel. Karjaaed on üks piirdeaia alaliik, mille eesmärk on tagada, et kari ei pääseks aedikust välja ja karja ohustavad tegurid aedikusse sisse. Kõnealusest aedikust on loomad korduvalt välja pääsenud. 2) Ettekirjutus tehti õigele isikule ja on piisavalt motiveeritud. Kaebaja kohustused tulenesid EhS-st ja neid ei saa lepinguga välistada. Kaebaja pidi ettevõtjana ehitustegevust nõuetekohaselt dokumenteerima ja andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele. Kaebaja pidi järgima seadusest tulenevaid nõudeid, sh oli ehitamine lubatud, kui see oli kooskõlas asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Kaebaja tegevus ei olnud kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga. 3) Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Piirdeaed valmis hiljemalt 12.06.2019. Kaebaja on tegelikult karjaaia lõpuni ehitanud. Pole tõendatud, et ehitajaks oli keegi teine. Pole tõendatud, et kaebajal jäi osa Utti OÜ-ga kokkulepitud tasust saamata. Vastustaja tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost, sest piirdeaia püstitamiseks ei olnud asjakohaste asutuste nõusolekuid. Kaebaja alustas ehitamist teadlikult olukorras, kus ehitamiseks puudusid asjakohased load ja nõusolekud. Kuna kaebaja ei saanud ehitamist lõpule viia, pidi ta kokku hoidma ka tööde teostamiseks vajaliku materjali-, masinarendi- ja tööajakulu, samuti ei tekkinud tal kohustust teha garantiitöid. Kui kaebaja oleks esitanud vastustajale ehitusprojekti, oleks ta saanud töödega jätkata. Utti OÜ esitas Muinsuskaitseametile ehitustööde teostamise teatise alles 10.06.2019 ning märkis tööde alustamise ajaks 10.06.2019 ja lõpetamise ajaks 17.06.2019. Keskkonnaameti nõusolekut piirdeaia püstitamiseks taotles Utti OÜ alles 21.06.2019 ning nõusolek anti 27.06.2019. Seega kaebaja ja Utti OÜ lepingus kokkulepitud ajaks ei oleks olnud võimalik ehitustöid õiguspäraselt teostada. Karjaaia tegeliku valmimise aega arvestades pole ka usutav, et Utti OÜ leidis nii kiiresti teise ehitaja. Vastustaja viis 11.06.2019 läbi paikvaatluse ja tuvastas karjaaia ehitamise jätkumise. Ehitajaks oli kaebaja seaduslik esindaja M. Tiik, kes väitis, et ehitab karjaaeda Utti OÜ töötajana. Seega kaebaja seaduslik esindaja sai ehitustööd lõpetada kaebaja või Utti OÜ nimel ning on eluliselt usutav, et ta sai selle eest kaebaja ja Utti OÜ vahelises lepingus kokkulepitud tasu.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.03.2020 otsusega kaebuse, tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutuse ja 27.06.2019 korralduse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 13 500 eurot. Vastustajalt mõisteti välja ka kaebaja menetluskulud 3220 eurot. 1) Puudub vaidlus, et karjaaed on EhS lisa 1 tähenduses piirdeaed kui erirajatis. Vaidlus käib selle üle, kas selle karjaaia suhtes kehtib ehitusteatise ja -projekti esitamise kohustus.
4(13)
3-19-1430 EhS seletuskirja järgi ei ole ehitamiseks tingimata vaja koostada ehitusprojekti. Piirdeaia ehitamiseks tuleb esitada ehitusprojekt ja ehitusteatis juhul, kui sellega kaasnevad kaevetööd. Kaevetööde mõiste tuleb sisustada Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja abil. Selle eeskirja p 1.3.5.1 järgi loetakse kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd sügavamal kui 30 cm maapinnast. Eeskirja p 1.3.6.2 kohaselt ei loeta kaevetöödeks selliseid kaevetöid, mida teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, kui seal ei asu kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). Vastustaja ei tuvastanud ettekirjutuse tegemisel, et kaebaja tegi kaevetöid sügavamal kui 30 cm, kuigi selle asjaolu väljaselgitamiseks ei olnud takistusi. Kui kaevetööde alal ei asu kolmanda isiku insenerkommunikatsioone, siis ei kujuta kaevetööd, sõltumata nende sügavusest, sellist ohtu, et on nõutav vallavalitsusele projektdokumentatsiooni ehitamine ja kaevetööde loa vormistamine. Eeskirja järgi ei pea vallavalitsus selliste tööde puhul ohtu hindama, vaid on pannud vastutuse selle eest maaomanikule või -valdajale. Ehitustöödega hõlmatud maa-ala valdaja oli Utti OÜ. Vastustaja ei ole tõendanud, et kõnealusel maa-alal oli kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Asjaolul, et üle kinnistute jookseb elektriliin, ei oma kaevetööde eeskirja p 1.3.6.2 sisustamisel tähendust, sest piirdeaia postide paigutamine ligikaudu 30 cm sügavusele ei ohusta kinnistu kohal asuvaid elektriliine. Kokkuvõttes saab eeltoodust järeldada, et kaebaja ei teinud piirdeaia (karjaaia) ehitamisel kaevetöid ning ta ei pidanud tööde teostamiseks koostama ehitusprojekti ega esitama ehitusteatist. Seetõttu on ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused õigusvastased. Ettekirjutuse õiguslik alus on EhS § 130 lg 2 p 3 ja KorS § 23 lg 4. Kõnealuste sätete alusel oli vastustajal pädevus hinnata üksnes ehitusteatise või ehitusprojekti olemasolu kohustust. EhS alusel saavad järelevalvet teostada ka Keskkonnainspektsioon (EhS § 130 lg 5) ja Muinsuskaitseamet (EhS § 130 lg 9). Asudes ettekirjutuses hindama keskkonna- ja muinsuskaitse küsimusi, väljus vastustaja temale EhS-ga antud pädevusest. Seega ei olnud teiste asutuste kooskõlastuste olemasolu õiguslikult seotud ettekirjutuses kaebajale esitatud nõuetega. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel ei saa arvestada nende vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud asjaoludega, millele ei ole ettekirjutuses tuginetud. Eelnevat arvestades tuleb tühistada nii vaidlustatud ettekirjutus kui ka selle kohta tehtud vaideotsus. 2) Kaebaja taotleb vastustaja õigusvastase ettekirjutusega tekitatud 13 500 euro suuruse varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamist. Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud lepingu järgi pidi kaebaja osutama teenust ja saama selle eest tasu 21 000 eurot. Kaebaja ei saanud lepingulisi kohustusi täita ja tulu teenida vastustaja õigusvastase ettekirjutuse tõttu. Asjaolusid arvestades oli kaebajal kavatsus ja reaalne võimalus saada osutatud teenuse eest tulu 21 000 eurot. Teenuse maksumus kujunes karjaaia meetri hinna põhjal, arvestades mh kulutusi materjalile, tehnikale, tööjõule, transpordile jms. Kaebaja esitas Utti OÜ-le arve kogusummas 9000 eurot (7500 eurot, millele lisandus käibemaks), mille Utti OÜ on tasunud. Selle summa on kaebaja lepinguga kokkulepitud summast maha arvanud. Vastustaja õigusvastane ettekirjutus on põhjuslikus seoses kaebajal saamata jäänud tuluga. Kaebaja ja Utti OÜ leppisid kokku teenuse osutamise ajagraafiku, mida kaebaja ei saanud järgida, sest vastustaja kohustas ehitustööd viivitamata lõpetama. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vastustaja muudab oma seisukohta seoses ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamise kohustusega. Seega pole tähtsust, kas kaebaja oleks teoreetiliselt saanud karjaaia valmis ehitada hiljem, kui kokku lepitud.
5(13)
3-19-1430 Kahju tekkimine oli vastustajale ettenähtav. Kaebaja selgituse kohaselt on ta kahjuhüvitise summast maha arvanud kulu aia materjalile ja transpordile, mille Utti OÜ hüvitas kaebajale. Kaebaja on loetlenud 04.11.2019 seisukohas tööd, mida ta oleks lepingu järgi teinud, kuid mida ei saanud ettekirjutuse tõttu lõpule viia. Kuna tegemist oli hooajalise ja kiire tööga, pole alust arvata, et kaebaja proovib vastustaja arvel rikastuda. Eelnevat arvestades on põhjendatud vastustajalt kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 13 500 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Jõelähtme vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta Andruse mahe- ja turismitalu OÜ kaebus rahuldamata. 1) Halduskohus väljus ettekirjutust tervikuna tühistades kaebuse esemest. Kaebaja palus kaebuses tühistada üksnes ettekirjutuse p 2, millega kohustati teda esitama ehitusprojekt. 2) Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja võis ehitada ehitusprojektita. Vastustaja ei väidagi, et ehitamiseks on alati vajalik koostada ehitusprojekt, kuid EhS § 5 ja § 12 lg 1 koosmõjus peab ehitustööde teostajal olema dokument või nende kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Sõltuvalt ehitustegevuse iseloomust ei pea see alati vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) sätestatule, kuid dokument peab võimaldama kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust. Praegusel juhul võib ehitusprojektiks olla ka dokument, millest nähtuvad karjaaia mõõtmed ja postide sügavus maapinnas. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et tal on olemas teostusjoonis koos asjakohase karjaaia materjaliga, kuid ta ei esitanud seda vastustajale. Ehitada tuleb alati ehitusprojekti kohaselt. EhS lisas 1 loetletakse juhud, mil lisaks ehitusprojekti olemasolule tuleb esitada ehitusteatis. Lisa 1 ei näe ette olukordi, kus esitada tuleks ainult ehitusprojekt, sest selle esitamine on alati nõutav ehitusteatise või -loa koosseisus. 3) Halduskohus leidis ekslikult, et karjaaia püstitamiseks ei ole vajalik teha kaevetöid EhS lisa 1 mõistes. Kui sisustada kaevetöid iga valla või linna kaevetööde eeskirja alusel, tekiks olukord, kus sama töö puhul on ühes omavalitsusüksuses ehitusteatise esitamine nõutav ja teises mitte. Kõigis omavalitsusüksustes ei olegi kaevetööde eeskirja kehtestatud. Seega tuleb EhS lisas 1 nimetatud kaevetöid sisustada laiemalt kui linna või valla eeskirjas sätestatu. Kaebaja teostatud tööd on siiski kvalifitseeritavad kaevetöödena Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja tähenduses. Kaebaja selgitas paikvaatluse ajal, et karjaaia postid paigutatakse „ligikaudu 30 cm sügavusele“, mis tähendab, et need võisid olla ka sügavamal kui 30 cm. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui sügaval postid tegelikult olid. Vastustajal ei olnud võimalik ehitusprojektita postide täpset sügavust kindlaks määrata. Karjaaeda ehitati eramaal ning postide sügavuse mõõtmiseks oleks pidanud vastustaja need maast välja tõmbama, s.o karjaaeda osaliselt lammutama, mida ei oleks tohtinud teha ilma lammutamisettekirjutuseta. Ehitusprojekti nõudmise mõte oligi see, et vastustaja saaks kontrollida, kas karjaaia postid paiknevad sügavamal kui 30 cm või mitte. Selle põhjal saanuks selgust, kas ehitusteatise ehitamine oli vajalik. Kui järelevalve teostajale ei esitata ühtki dokumenti, puudub võimalus veenduda, kas ehitatakse õiguspäraselt. Ehitustegevuse nõuetele vastavuse tõendamine on EhS §-de 19 ja 21 järgi omaniku või ehitusalal tegutseva isiku kohustus. Ekslik on halduskohtu käsitus, et sõltumata postide paigutamise sügavusest ei olnud tegemist kaevetöödega tulenevalt kaevetööde eeskirja p-st 1.3.6.2. Halduskohtu seisukoht tähendab, et vastustajal puuduks üldse õiguslik alus piirdeaia püstitamisel ehitusprojekti või ehitusteatist nõuda, isegi kui postid paigaldatakse 1 m sügavusele, sest piirdeaiad püstitataksegi reeglina eraomandis olevale maaalale. EhS lisa 1 ei saakski sel juhul kohaldada. Õigusakte ei saa tõlgendada nii, et need muutuvad sisutuks. Lisaks tuleb kaevetööde eeskirja p 1.3.6.2 sisustamisel arvestada ka selliseid
6(13)
3-19-1430 insenerkommunikatsioone, mis ei ole paigutatud maasse. Halduskohus on kaevetööde eeskirjas sätestatut põhjendamatult kitsendanud. 4) Halduskohus jättis tähelepanuta, et vastustajal on EhS § 130 lg 2 järgi pädevus kontrollida Jõelähtme valla üldplaneeringu järgimist. Üldplaneeringu seletuskirja järgi peab Rebala kaitsealal toimuva igasuguse ehitustegevuse kooskõlastama Muinsuskaitseametiga. Kui vastustajale esitatakse ehitusprojekt, peab vastustaja samuti küsima sellele Muinsuskaitseameti kooskõlastust. Ainuüksi selle tõttu oli ehitusprojekti koostamine vajalik. Ettekirjutuse tegemise ajal puudus kaebajal vastav kooskõlastus, mis on käsitatav EhS § 12 lg 2 rikkumisena. Üldplaneeringu järgi läbib ehitamisega hõlmatud kinnistuid matkarada, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs. Kinnistutel asuvad lisaks Kostivere urgetele ka mitmed muud huviväärsused, millele peab avalikkus samuti ligi pääsema. Piirdeaia tõttu ei ole ligipääsu vajalikus mahus tagatud. Ka üldplaneeringu nõuete järgimist ei ole vastustajal võimalik kontrollida, kui talle ei esitata ehitist ja ehitamist puudutavaid dokumente. 5) Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta vastustaja väited, mis puudutavad karjaaiast lahti pääsenud loomi ja karjaaeda kui elektripaigaldist. Karjaaia nõuetele vastavuse, sh ehitusprojekti esitamise kohustuse hindamisel tuleb arvestada karjaaia rajamise eesmärki. Selleks eesmärgiks on tagada, et kiskjad ei pääseks ligi karjaaia sees olevatele loomadele ning karjatatavad loomad ei pääseks maa-alalt välja ega seaks sellega ohtu ümberkaudseid elanikke või liiklejaid. Vastustaja on tõendanud, et karjatatavad loomad on pärast piirdeaia valmimist korduvalt aiast välja pääsenud ja jalutanud mh riigimaanteel. Ehitusprojekti alusel saanuks kontrollida, kas karjaaed tagab elanike ja liiklejate ohutuse. Karjaaed on elektrifitseeritud ja läbib mitut kinnisasja. EhS § 83 lg 1 p 2 järgi on mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks vajalik väljastada projekteerimistingimused. 6) Ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitamine igal juhul õigusvastane, sest ehitustööde teostamiseks puudus Muinsuskaitseameti luba ja looduskaitseala valitseja nõusolek. Karjaaed püstitati ehituskeeluvööndisse ja sellega suleti juurdepääs Jõelähtme jõe kallasrajale. 7) Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kaebaja vaidlustas üksnes 04.06.2019 ettekirjutuse p-i 2, seega p-s 1 pandud kohustus ehitamine peatada on jõustunud. Kohus ei saanud ettekirjutuse p 1 õiguspärasust enam kontrollida. Kui vaidlustatud on kogu ettekirjutus, on see eespool toodud põhjustel õiguspärane. Kaebajale ei ole tekkinud kahju. Kaebuse esitamise ajaks oli karjaaed valmis ehitatud. See valmis hiljemalt 12.06.2019. Kuna vastustaja tegi ettekirjutuse 04.06.2019 ning kaebaja ja Utti OÜ vahelise lepingu järgi pidi karjaaed valmima 15.06.2019, ei ole usutav, et karjaaia püstitas keegi teine kui kaebaja või temaga seotud isik. Seega tõenäoliselt on kaebajale tasutud ka lepingus ettenähtud summa. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et viibis 11.06.2019 karjaaia ehitamisega seoses kohapeal. Väide, et ta nõustas karjaaia ehitamist n-ö vabatahtlikkuse alusel, ei ole usutav. Seega on usutav, et karjaaia rajas lõpuni kaebaja seaduslik esindaja ja tuleb eeldada, et maavaldaja tasus kaebajale selle eest ka kokkulepitud tasu. Seega püüab kaebaja kahjunõude esitamisega alusetult rikastuda. Isegi kui kaebaja ei ole saanud kogu lepingus kokkulepitud tasu, jättis halduskohus väidetavalt tekkinud kahjust maha arvamata kaebajale tekkinud kasu. Kaebaja ei pidanud tegema karjaaiaga seoses täiendavaid kulutusi ning sai oma tehnikat ja tööjõudu kasutada mujal. Kaebaja väited kahju suuruse kohta on paljasõnalised. Vastustaja tegevuse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kohus sai kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes ettekirjutuse p 2, s.o ehitusprojekti esitamise kohustuse osas. Ettekirjutuse p 2 ei saanud kaebajale kahju tekitada, 7(13)
3-19-1430 sest ehitusprojekti kohustus tuleneb EhS-st. Põhjuslik seos puudub ka juhul, kui kohtul oli õigus hinnata ettekirjutuse p 1 õiguspärasust, sest ehitustööga oleks saanud jätkata pärast ehitusprojekti esitamist. Kuna karjaaed valmis juba 12.06.2019, oleks kaebaja pärast ehitusprojekti ehitamist saanud karjaaia valmis ehitada lepingus kokkulepitud tähtajaks. Kahjuhüvitist tuleb vähendada, arvestades kaebaja osa kahju tekkimises. Kaebajal puudus Muinsuskaitseameti luba karjaaia ehitamiseks, mistõttu ei oleks ta tohtinud ehitustöid teha. Kaebaja õigus kahju hüvitamisele ei saa tuleneda ebaseaduslikust ehitustegevusest. Kaebaja esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et tal oli olemas ehitusprojekt, kuid vastustajale ta seda ei esitanud. Seega ei rakendanud kaebaja kohaseid meetmeid kahju ärahoidmiseks. Kaebaja oleks saanud kahju tervikuna ära hoida.
7.Andruse mahe- ja turismitalu OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. 1) Halduskohus ei ületanud nõude piire. Kaebuse tekstis (p-d 3.1–3.3) on kaebaja selgelt öelnud, et ka ettekirjutuse p 1 on õigusvastane ja tuleb tunnistada tühiseks. Seega faktiliselt hõlmab tühistamisnõue kogu ettekirjutust. 2) Ehitusprojekt tuleb koostada vaid määruse nr 97 § 1 lg-s 2 nimetatud juhtudel, sh kui koos ehitusteatisega tuleb EhS lisa 1 kohaselt esitada ehitusprojekt. Praegusel juhul puudus kohustus esitada ehitusteatist, mistõttu ei tulnud koostada ka ehitusprojekti. 3) Karjaaia püstitamisel ei teostatud kaevetöid. Vastustaja ei tuvastanud, kui sügavale olid karjaaia postid paigaldatud. Seega puudus vastustajal faktiline alus väita, et tegemist oli kaevetöödega. Ettekirjutuse põhjendustena ei saa arvestada asjaolusid, millele ei ole ettekirjutuses tuginetud. Jääb selgusetuks, et kui kaevetöid ei sisustata valla või linna kehtestatud kaevetööde eeskirja abil, siis kuidas tuleks seda mõistet sisustada. Kaebaja on selgitanud karjaaia rajamisega seotud tehnilisi üksikasju. Karjaaia rajamiseks vajalike puidust postide paigaldamisega pinnasesse ei kaasnenud kaevetöid EhS ega ka Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja tähenduses. Karjaaia postide maasse paigaldamine ei saa ka mingil viisil ohustada maa-ala ületavaid elektriliine. Vastustaja oleks saanud kohapeal kontrollida, kui sügavale maasse olid postid paigaldatud (nt mõõtmise teel). Selleks ei olnud kaebajal vaja esitada ehitusprojekti. 4) Ettekirjutus tehti faktilise ja õigusliku aluseta. Vastustaja sai kooskõlas EhS § 130 lg 2 p-ga 3 kontrollida vaid ehitusteatise või -loa olemasolu ega saanud hinnata kaebaja tegevust osas, mis puudutab Keskkonnaameti või Muinsuskaitseameti kooskõlastusi. EhS § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on omaniku kohustus tagada ehitise vastavus planeeringule või projekteerimistingimustele, samuti nõuetekohaste lubade olemasolu. Kaebaja pole omanik ja temale ei saanud selliseid nõudeid esitada. Lisaks pole ettekirjutuses tuvastatud Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti nõusoleku puudumist. 5) Vastustaja väited seoses loomade lahti pääsemise, karjaaia kui elektripaigaldise ning ehituskeeluvööndisse ehitamisega ei ole asjassepuutuvad, sest ettekirjutuses ei ole neile asjaoludele tuginetud. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud maa-alal veel ei karjaaeda ega loomi. Karjaaiale elektrikarjuse paigaldamine ei eelda projekteerimistingimuste taotlemist, sest tegemist pole elektripaigaldisega EhS tähenduses. 6) Kahju hüvitamise eeldused on täidetud ja hüvitise suurus on määratud õigesti. Kaebaja täitis vastustaja 04.06.2019 ettekirjutuse viivitamata, peatas karjaaia ehitamise 04.06.2019 ega jätkanud ehitamist ka hiljem. Vastustaja vastupidised väited on tõendamata. Kuna kaebaja täitis vastustaja ettekirjutuse, ei olnud tal samal ajal võimalik kahju tekkimist vältida ega kõrvaldada. 8(13)
3-19-1430 Väide, et kaebaja oleks saanud kasutada tehnikat ja tööjõudu muul objektil, on asjatundmatud ja mitteelulised. Väited kaebaja alusetust rikastumisest on pahatahtlikud. Muinsuskaitseameti kooskõlastuse olemasolu või puudumine ei ole seotud 04.06.2019 ettekirjutusega ega saa välistada kaebajale kahju hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja saamata jäänud tulu hüvitamiseks välja 13 500 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega osas, mis puudutab tühistamisnõudeid. Muu hulgas leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole väljunud kaebuse esemest, tühistades 04.06.2019 ettekirjutuse tervikuna. Kahjunõuet puudutavas osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. I
9.HKMS § 41 lg 1 esimese lause järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on HKMS § 41 lg 2 kohaselt põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. HKMS § 41 lg 1 teise lause järgi ei või kohus teha otsust nõude või aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse aluseks olevad asjaolud peab kaebuses näitama kaebaja (HKMS § 38 lg 1 p 7), kaebuse aluseks olevatele asjaoludele antava õigusliku hinnangu osas pole kohus kaebaja seisukohaga seotud. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
10.Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutusega pandi kaebajale kaks kohustust: lõpetada piirdeaia ehitamine (p 1) ja esitada nõuetekohane ehitusprojekt (p 2). Kaebaja palus 26.07.2019 kaebuse algusosas loetletud taotluste järgi tühistada üksnes 04.06.2019 ettekirjutuse p 2. Kaebuse põhjendustest on siiski ilmne, et kaebaja pidas õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks ettekirjutust tervikuna (vt nt kaebuse p-d 2.12, 3.3, 3.4). Vaidlusaluses ettekirjutuses on ehitamise peatamise nõuet motiveeritud läbi selle, et vastustaja hinnangul ehitas kaebaja õigusvastaselt ilma ehitusprojekti ja pädevate asutuste kooskõlastusteta, ning neile põhjendustele on kaebaja vastu vaielnud. Kaebaja kahjunõude aluseks on olnud arusaam, et kahju tekitavaks tegevuseks oli karjaaia ehitamise ebaseaduslik peatamine 04.06.2019 ettekirjutusega. Sellisena mõistis vaidluse eset ka vastustaja oma 16.09.2019 vastuses kaebusele (vt nt p 3.3).
11.Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks pidanud kaebust menetlusse võttes või hiljemalt kohtuistungil täpsustama, kuidas ta kaebuse eesmärki ja nõudeid tõlgendab, kuid asjaolusid arvestades ei ole halduskohus ettekirjutust tervikuna tühistades ületanud kaebuse piire. II
12.EhS lähtub arusaamast, et ehitamise mõiste on lai (vt EhS § 4), kuid kogu ehitamisena käsitatav tegevus ei vaja pädeva asutuse luba ega isegi pädeva asutuse eelnevat teavitamist. EhS § 35 lg-te 1–3 järgi tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele või muule pädevale asutusele esitada ehitusteatis EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 36 lg 4 sätestab, et EhS lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ka ehitusprojekt. EhS lisa 1 on pealkirjastatud kui „tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“. Seega EhS lisas 1
9(13)
3-19-1430 nimetamata juhtudel on tegemist n-ö vaba ehitustegevusega, mis ei eelda ehitamisest teavitamist ega ka ehitusprojekti koostamist. Vastustaja toob iseenesest õigesti välja, et EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Viidatud sättest ei tulene aga kohustust omada mistahes ehitamise puhul ehitusprojekti, vaid kohustus ehitada ehitusprojekti järgi juhul, kui ehitusprojekt on õigusaktide (eeskätt EhS lisa 1) kohaselt nõutav. Ka määruse nr 97 § 1 lg 2 p 2 näeb ette, et ehitusprojekt tuleb koostada vaid juhul, kui ühes ehitusteatisega tuleb EhS lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt. Ülejäänud juhtudel on ehitusprojekti koostamine seega vabatahtlik.
13.EhS lisast 1 „Erirajatis“ tuleneb, et kui rajatakse piirdeaed või värav, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, tuleb selleks tegevuseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. EhS ei defineeri, mida peetakse silmas kaevetööde all EhS lisa 1 tähenduses. Seega on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamisel saab ringkonnakohtu hinnangul arvestada mh kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 alusel kehtestatud õigusaktidega.
14.Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ § 2 p 17 järgi on piirdeaia kaevetööd sellised kaevetööd, mis ulatuvad sügavamale kui 30 cm olemasoleva maapinna keskmisest, s.o ehitist vahetult ümbritseva olemasoleva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest kõrgusest arvestatuna. Seda, mida vastustaja mõistab kaevetööde all, on täpsustatud Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja pdes 1.3.5 ja 1.3.6. Eeskirja järgi käsitatakse kaevetöödena sarnaselt Jõelähtme valla ehitusmäärusega mh selliseid pinnases tehtavaid töid, mida tehakse sügavamal kui 30 cm maapinnast (p 1.3.5.1). Lisaks loetakse kaevetöödeks see, kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne; p 1.3.5.2) või planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust (p 1.3.5.3). Kaevetöödeks ei loeta haudade kaevamist kalmistutel (p 1.3.6.1) ega selliste kaevetööde tegemist, mida teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal) (p 1.3.6.2).
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et piirdeaia ehitamine on Jõelähtme vallas nö vaba ehitustegevus mh siis, kui sellega ei tehta pinnases töid sügavamal kui 30 cm (v.a kaevetööde eeskirja p-des 1.3.5.2 ja 1.3.5.3 nimetatud juhud, mis ei puuduta praegust vaidlust) või kui pinnases tehakse küll töid sügavamal kui 30 cm, kuid ehitamine toimub mõne teise isiku kui valla omandis või valduses oleval maa-alal, millel ei asu kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Kuna kaevetööde reguleerimise üks eesmärke on vältida tööde käigus kaablite, liinide või muude tehnovõrkude või -rajatiste vigastamist või omavolilist ümberpaigutamist (vt kaevetööde eeskirja p-d 3.25 ja 3.26), tuleb Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja p-s 1.3.6.2 nimetatud insenerkommunikatsioonide all mõista eeskätt selliseid rajatisi, mis asuvad maapõues või maapinnal.
16.Halduskohus on oma otsuse p-des 33–35 piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja tegevust karjaaia rajamisel ei saa käsitada kaevetöödena Jõelähtme valla eeskirja tähenduses. HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks. Veenev ei ole vastustaja selgitus, et tal ei olnud võimalik 04.06.2019 paikvaatluse käigus kindlaks teha, kui sügavale maasse kaebaja karjaaia ehitamisel postid rammis. Toimikust nähtub, et kaebaja oli 04.06.2019 paikvaatluse ajaks kohale toonud materjali ja alustanud karjaaia ehitamist, sh olid mõned postid juba maasse rammitud (vt mh ettekirjutuse p 4 ja kaebaja 04.11.2019 seisukoht). Seega oli vastustajal näiteks võimalik mõõta karjaaia 10(13)
3-19-1430 postide pikkust enne ja pärast maasse rammimist. Kui siiski eeldada, et kaebaja rammis karjaaia postid sügavamale kui 30 cm, toimus ehitamine RMK kinnistutel ega saanud ohustada kinnistute kohal asuvaid elektriliine.
17.Eelnevat arvestades on ilmne, et vaidlusaluse karjaaia rajamiseks ei olnud vaja ehitusteatise ega ehitusprojekti esitamist. Seetõttu ei olnud vastustajal õigus EhS § 130 lg 2 p 3 alusel kaebajalt ehitusprojekti esitamist ka nõuda ega selle põhjendusega kaebaja ehitustegevust peatada.
18.Vastustaja ehitusjärelevalve alane pädevus ei ulatunud vaidlusaluses asjas Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti kooskõlastuste olemasolu kontrollimiseni. Vastustajaga saab iseenesest nõustuda selles, et kui kohaliku omavalitsuse üksusele esitatakse ehitusteatis, tuleb tal kontrollida, kas ehitamine või ehitis on vaja kooskõlastada pädevate asutustega (EhS § 36 lg 5 p 2). Praegusel juhul ei olnud aga kaebajal ehitusteatise esitamise kohustust. Lisaks peab ehitise ja ehitamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh planeeringule, samuti ehitamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste esitamise tagama omanik, mitte ehitusalal tegutsev ettevõtja (vrd EhS § 19 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 21). Pole vaidlust, et kaebaja oli vaidlusaluse karjaaia ehitamisel ettevõtja, mitte omanik.
19.Ringkonnakohus märgib, et erandlikult võib pädev asutus EhS § 35 lg 4 alusel nõuda ehitusteatise esitamist ka ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu loetletud asjaolude kaalumist ja vastustaja pole ka kohtumenetluses väitnud, et tugines kõnealusele alusele.
20.Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta või tühistada halduskohtu otsust ettekirjutuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamise nõudeid puudutavas osas. III
21.Kaebaja ja Utti OÜ sõlmisid 28.05.2019 lepingu (dtl 27–29), mille esemeks on Kostiveres karjaaia rajamine nende alade ümber, kus karjatatakse loomi (p 2.1). Lepingu maksumus on 21 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab kõiki karjaaia rajamisega seotud kulutusi, sh materjali ja tööde tegemist (p 5.1). Kaebaja väidab, et lõpetas Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutuse tõttu karjaaia ehitamise. Kaebaja selgitab, et Utti OÜ hüvitas kaebajale 7500 eurot (ilma käibemaksuta) ehitusmaterjalide eest, kuid leiab, et ülejäänud osas (s.o 13 500 euro ulatuses) tuleb saamata jäänud tulu hüvitada vastustajal. Halduskohus on kaebaja seisukohaga nõustunud.
22.Kahju hüvitamiseks peavad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3). RVastS § 7 lg 3 kohaselt võib olla hüvitatavaks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
11(13)
3-19-1430
23.Riigikohtu juhiseid arvestades (vt nt 30.03.2016 otsus nr 3-2-1-157-15, p 13 ja seal viidatud lahendid) tuleb kaebajal saamata jäänud tulu hüvitamiseks tõendada, et tal oli tegelik kavatsus ja võimalus tulu saada, kuid tulu jäi saamata just vastustaja 04.06.2019 ettekirjutuse tõttu.
24.Kaebaja oli sõlminud Utti OÜ-ga lepingu karjaaia ehitamiseks. Tööd teostati lepingus kokkulepitud tasu eest. Toimikust nähtub ja vastustaja pole seadnud kahtluse alla, et 04.06.2019 seisuga oli kaebaja toonud kohale karjaaia ehitamiseks vajaliku materjali ja tehnika ning alustanud ehitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja aga tõendanud, et vastustaja 04.06.2019 ettekirjutuse tõttu jäi tal karjaaed lõpuni ehitamata ja sellest kasu saamata. Vastustaja on ära näidanud, et karjaaed sai valmis hiljemalt 12.06.2019 (vastustaja 16.09.2019 vastuse p 3.3 ja lisad 2–13, dtl 66–77), s.o ligikaudu nädal pärast 04.06.2019 ettekirjutuse tegemist. Kaebaja ei ole selgelt öelnud, kes tema asemel karjaaia lõpuni ehitas, ega selgitanud, kuidas leidis Utti OÜ nii kiiresti uued ehitajad, tehnika jms. Kui kaebaja väidab, et ta ei tea neid asjaolusid, oleks ta saanud halduskohtult taotleda Utti OÜ esindaja tunnistajana ülekuulamist või Utti OÜ-lt asjakohaste dokumentaalsete tõendite väljanõudmist. Ringkonnakohus ei pea siiski usutavaks, et kaebaja ei teadnud edasisest ehitamisest midagi. Vastustaja tegi 11.06.2019 kõnealustel kinnistutel paikvaatluse ning tuvastas, et karjaaia ehitamine jätkus ja sündmuspaigal viibis kaebaja juhatuse liige M. Tiik (vt vastustaja 06.11.2019 seisukoha p 2.17 ja lisa 10; dtl 136). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises rollis (sh kelle esindaja, töötaja või nõustajana) M. Tiik karjaaia ehitamist jätkas ning kuidas oli korraldatud selle tegevuse tasustamine. Samuti puuduvad tõendid, et Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud leping oleks lõpetatud, kuigi kaebaja väitel jäid tal tööd pooleli ja osa rahast saamata. Kuna lepingu p 9.1 järgi tuleb kõik teated ja pretensioonid esitada kirjalikult taasesitatavas vormis, tuleb eeldada, et vastavate tõendite esitamine olnuks võimalik. Kaebaja on käibemaksukohustuslane (vt Utti OÜ-le 09.07.2019 esitatud arve nr 19013, dtl 31). Seega oleks ta saanud tõenditena esitada ka näiteks asjakohased käibedeklaratsioonid koos lisadega (vt käibemaksuseaduse § 27 lõike 12), näitamaks, et ei ole vaidlusaluse karjaaia ehitamisega rohkem arveid esitanud. Samuti saanuks kaebaja esitada väljavõtted oma raamatupidamisarvestusest või pangakontodelt, tõendamaks, et ei ole vaidlusaluse karjaaia ehitamisega seoses 7500 eurot ületavas osas tulu saanud. Need asjaolud lubavad arvata, et kaebaja jätkas ka pärast 04.06.2019 ettekirjutuse saamist Utti OÜ-ga sõlmitud lepingu täitmist.
25.Vastustaja on nii 16.09.2019 kui ka 06.11.2019 seisukohas pidanud paljasõnaliseks kaebaja väidet, et karjaaeda ei ehitanud valmis tema, vaid mingi teine ettevõtja. Seega tuli kaebajal esitada kahju tekkimise kohta täiendavaid tõendeid või taotleda tõendite kogumist kohtult (HKMS § 59 lg 1). Kuna kaebaja ei ole tõendeid esitanud ega taotlenud kohtult nende kogumist, ei saa kaebajale kahju tekkimist lugeda tõendatuks.
26.Kuna ainuüksi eeltoodu välistab kahjunõude rahuldamise, ei ole vajalik analüüsida teise kahju hüvitamise eelduste täidetust. Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osas, mis puudutab kahjunõuet. IV
27.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
12(13)
3-19-1430
28.Ringkonnakohus rahuldab osaliselt Jõelähtme valla apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse kahjunõuet puudutavas osas, kuid tühistamisnõuete osas jätab halduskohtu otsuse muutmata. Menetlusosaliste seisukohti ja menetluse käiku arvestades hindab ringkonnakohus, et kokkuvõttes on kaebaja kaebus rahuldatud 50% ulatuses.
29.Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3220 eurot, millest vastustajal tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu kanda üksnes 50% ehk 1610 eurot. Vastustaja ei esitanud halduskohtule tõendeid menetluskulude tekkimise kohta.
30.Jõelähtme vald tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot (dtl 250). Muude kulude väljamõistmist kaebajalt ei ole vastustaja taotlenud. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, millest tuleb 50% ehk 210 eurot välja mõista kaebajalt. Kaebaja kandis apellatsiooniastmes õigusabikulusid kokku 1430 eurot (ilma käibemaksuta). See hõlmab apellatsioonkaebusele vastamist ja kohtuistungil osalemist, kokku 11 tundi tunnihinnaga 130 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on need kulud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb vastustajalt välja mõista 50% ehk 715 euro ulatuses.
31.Seega kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1610+715-210=2115 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.