Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 18.06.2020, Tartu 3-19-394 K.K. kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks lahendada uuesti Otepää Vallavalitsuse 26.06.2018. a taotlus nr 131.3/2462-5 detailplaneeringu kooskõlastamiseks Tartu Halduskohtu 07.06.2019. a otsus K.K. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – K.K., esindaja advokaat Andrei Svištš Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu Paloots Kaasatud haldusorgan – Otepää vald, esindaja vallasekretär Janno Sepp
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebaja esindajale apellatsioonkaebusele ja täiendavale seisukohale lisatud kaardimaterjal viiel lehel.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.06.2019. a otsus muutmata ja kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 18.06.2020, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Otepää Vallavalitsus algatas 07.11.2016. a korraldusega nr 2-4-506 Sihva külas asuva Xxx katastriüksuse detailplaneeringu. Xxx kinnistu (katastritunnus xxx; kinnistusraamatu registriosa xxx) asub Otepää looduspargi territooriumil piiranguvööndis. Detailplaneeringu algatamise eesmärk oli Xxx katastriüksuse jagamine kaheks ja ehitusõiguse määramine ning 16.08.2006. a kehtestatud xxx ja xxx detailplaneeringu muutmine, millega anti Xxx katastriüksusele ehitusõigus ühe hoonestusala moodustamiseks ja sellele kahe hoone püstitamiseks. Nende hoonete püstitamiseks on väljastatud ehitusload.
2.Otepää Vallavalitsus esitas 26.06.2018 Keskkonnaametile taotluse nr 13-1.3/2462-5 Xxx katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet keeldus 06.07.2018. a otsusega detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest. Tartu Halduskohus tuvastas 29.11.2018. a otsusega haldusasjas nr xxx Keskkonnaameti 06.07.2018. a keelduva otsuse õigusvastasuse ja kohustas Keskkonnaametit vallavalitsuse taotlust uuesti lahendama. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus ei olnud piisavalt põhjendatud. Halduskohtu hinnangul ei olnud vastustaja piisavalt hinnanud, kas kavandatav ehitustegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti seisundit või kaitse-eesmärgi saavutamist.
3.Keskkonnaamet keeldus 30.01.2019. a otsusega nr 6-2/18/10744-3 uuesti detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest (tl 37-41). Otsuse kohaselt on detailplaneeringu lahendus vastuolus Otepää looduspargi maastikukaitse kaitse-eesmärkidega ning detailplaneeringu alusel kavandatud hoonestusalale hoone ehitamine kahjustaks oluliselt kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist ja seisundit ning oleks vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 1 ja § 14 lg-s 4 sätestatuga. Detailplaneeringuga kavandatud uus hoonestusala kahjustaks kaitseala valitseja hinnangul samuti maastikulisi (vaateline, ökoloogiline ja rekreatiivne) väärtusi ning seega ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke.
4.Xxx kinnistu omanik K.K. esitas Tartu Halduskohtule 01.03.2019 kaebuse, milles palus tuvastada Keskkonnaameti 30.01.2019. a keeldumise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit Otepää valla 26.06.2018. a taotlust uuesti lahendama. Kaebaja leidis, et vastustaja tegi menetlus- ja kaalumisvigu, mis viisid ebaõige otsustuseni ning rikkus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet.
5.Tartu Halduskohus jättis 07.06.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vastustaja on kaalumist teostanud ning lähtus seejuures nii looduskaitselistest kaalutlustest kui ka omaniku huvidest. Vastustaja täitis põhjendamiskohustust ja kajastas vaidlustatud otsuses otsustamise aluseks olnud asjaolusid, esitades ka oma kaalutlused ja lõppjäreldused, tuginedes viidatud õiguslikele alustele ja tõenditele. Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndi maastikukaitsel peetakse esmatähtsaks Otepää kõrgustiku maastikumustrile iseloomulike avatud maastike säilitamist. Kaebaja ei vaidlusta põhimõtteliselt ka seisukohta, et avatud (hoonestamata ja võsastumata, erinevatest suundadest vaadeldavaid) maastikke, kus vahelduval reljeefil avanevad sadade meetrite ulatuses katkematud vaatesihid, loetakse Otepää looduspargis kõrge väärtusega maastikeks. Vaidlus on selle üle, kas taotletav hoonestusala (detailplaneeringu kohaselt krunt xxx) kujutab endast sellist avatud maastikku ning kas kavatsetav hoonestus kahjustaks ala vaadeldavust ja seeläbi kaitse-eesmärke ning kas avaliku ja erahuvi kaalumine on toimunud õiguspäraselt.
Halduskohus nõustus kaebajaga, et vaadeldavust ja kavandatava hoone mõju vaadetele tuleb hinnata konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Vastustaja ongi praegusel juhul hinnanud just soovitud hoonestusala vaadeldavust. Vaadeldavuse aluseks võeti piisav hulk erinevaid vaatesuundasid. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole näidanud, milline maastik tegelikult detailplaneeringu alal on ega ka seda, kuidas planeeritav ehitis paikneks ning milline oleks maastikupilt selle püstitamisel. Keskkonnaamet on otsuse p-s 3.2 kirjeldanud xxx järve ümbruse olemust ja kujunenud hoonestust. Uut hoonestust kavandatakse Xxx järve kalda lõunaosa idapoolsele osale avatud maastikule. Xxx kinnistu on reljeefne, kinnistul on rohumaa ja puudegrupp ning kinnistule kavandatav uus hoonestusala asub järve ääres - järve ja kohaliku tee vahel. Paikvaatlustel tuvastati, et Xxx kinnistul ja sellega külgnevatel kinnistutel on Otepää looduspargis kõrgelt väärtustatud maastikumuster, mille komponendid on reljeefsus, mets, rohumaa ja järv. Xxx kinnistu on vastustaja hinnangul terves ulatuses reljeefne ning avatud alad vahelduvad suletud aladega. Eksperthinnangust ja järve ümbruse maastikuvaadetest (tl 45-46p) lähtudes ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, nagu asuks soovitava hoone asukoht kahte lagedat ala ühendavas kitsas koridoris. Halduskohus nõustus vastustaja järeldusega, et tegemist on lageala kitsama kohaga, kus hoonestus killustaks olemasolevat avamaastikku. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et Xxx järve ümbritseb matkamiseks sobiv rada ning Xxx järve ääres toimuvad näiteks orienteerumisüritused, milleks vastustaja väljastab vastavaid lubasid. Kaebaja väide, et tegemist võib olla vaid ühekordsete üritustega ei veena kohut selles, et ala pole üldse puhke-eesmärkidel kasutatav. Organiseeritud spordiürituste läbiviimine planeeringuala lähiümbruses viitab siiski ala kasutatavusele avalikkuse poolt. Spordivõistluste argumenti ei ole vastustaja selgelt vaidlustatud otsuses ega varasemas menetluses välja toonud, kuid vaidlustatud otsuses on kaitstavate väärtuste hulgas siiski nimetanud ka rekreatsiooniaspekti (tl 38). Isegi kui alal ei paikne praegu mingeid puhke- ega spordirajatisi ning ala pole puhkeotstarbeks korrastatud ja kohandatud, on selle üldplaneeringujärgne eesmärk puhkeala, mis eelduslikult suurendab inimeste hulka, kes võiksid vaateid Xxx järve ümbruses nautida. Kaitstud vaadete säilitamine on pikemaajaline tulevikku suunatud eesmärk. Halduskohtu hinnangul ei saa ümbruskonnas viibivate ja looduspargi vaateid tarbivate võimalike huviliste hulka pidada sedavõrd väikeseks, et eitada ülekaalukat avalikku huvi, mida vastustaja on oma otsuses ning kohtumenetluses järjekindlalt välja toonud ja oma põhjendustega sisustanud. Kaebaja arvates rikkus vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtet, olles 2018. a kooskõlastanud samas tihedamalt asustatud küla alal kinnistu jaotamise ning uuele katastriüksusele uue hoonestusala planeerimise (Xxx ja Xxx kinnistu). Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et tegemist on maastikuliselt, aga ka külaala olemusest lähtudes täiesti erineva olukorraga. Keskkonnaamet andis Xxx kinnistu detailplaneeringuga seoses seni üksnes seisukoha detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas ning avaldas esialgset arvamust katastriüksusele hoonestusala moodustamise kohta. Halduskohus nõustus vastustajaga, et sellises olukorras ei saa veel rääkida isikute erinevast ja ebavõrdsest kohtlemisest. Arvestades ka juba eelnevalt rõhutatud põhimõtet, et iga katastriüksuse omapära tuleb kaalumisel arvesse võtta ja langetada individuaalne otsus, ei ole põhjendatud kaebaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Halduskohus ei nõustunud kaebaja arvamusega nagu oleks vastustaja juba üldplaneeringut kooskõlastades loonud kaebajale õigustatud ootuse kinnistu jagamise ja hoonestuse lubamise suhtes. Kaebaja arvates on ka tema õiguste riive käesoleval juhul liiga intensiivne. Halduskohtu hinnangul esitas vastustaja piisava põhjalikkusega oma kaalutlused, miks ta pidas kaitstavat
avalikku huvi ülekaalukaks võrreldes kaebaja huviga oma omandit talle sobivaimal moel kasutada. Vastustaja ei ole teinud kaalumisvigu, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse õigusvastasuse, s.h pole alust pidada otsust ebaproportsionaalseks. Vastustaja on kaebaja omandiõiguse riive tasandamiseks pakkunud välja ka alternatiivse lahenduse. Nimelt saab Keskkonnaameti hinnangul arvestada omaniku huvi täiendava eluhoone rajamiseks, kui kavandada veel üks eluhoone hoonestusalale, mis on moodustatud 2006. a detailplaneeringu alusel. Kaebaja sõnul on tema eesmärk kinnistu jagamine ja seetõttu pakutud lahendus talle ei sobi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 07.06.2019. a otsuse peale ja palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas osaliselt tõendeid ebaõigesti ja rikkus põhjendamiskohustust. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja ei ole vaidlusaluse otsuse põhjendustes selgelt äratuntavaid ning kaitstavad vaatekohti määratlenud. Halduskohus ei ole tuvastanud, et väidetavad vaatekohad ja vaatekoridorid oleks Keskkonnaameti vaidlustatud otsuses määratletud. Seega puudus tegelikult võimalus hinnata, kas väidetavas vaatekohas üldse keegi võimalikku vaadet tarbib, kui sageli ning kui intensiivselt seda vaadet tarbitakse ning mis vaade, kui üldse, vastavast vaatekohast avaneb. Kõigilt vaatekohtadelt avanevad ka vaatesuunad, kuhu sageli keegi ei satu ning mis ei ole looduskaitselistel eesmärkidel kaitstud ega avaliku huviga kaetud. Halduskohus on põhjendamatult võtnud vaidlustatava otsuse õiguspärasuse hindamise aluseks Keskkonnaameti vastuse lisas 7 esitatud joonise. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et vastuse lisas olevad vaatekohad ja –suunad olid aluseks vaidlustatava otsuse tegemisele. Sellega rikkus halduskohus põhjendamiskohustust. Samuti ei ole lisas 7 esitatud joonisel toodud vaatekohad ja vaatesuunad avaliku huvi seisukohalt kaitstavad. Keskkonnaameti esitatud põhjendused väidetava avaliku huvi olemasolu kohta on otsitud ning kunstlikult suureks paisutatud. Kaitstav saab olla üksnes vaade, mida tarbib avalikkus. Kui inimesed tegelikult väidetavatesse vaatekohtadesse ei satu, siis ei ole olemas ka avalikku huvi, mida tuleks sedavõrd intensiivselt kaitsta. Xxx kinnistu ei ole vaadeldav üheltki maanteelt. Kuigi kinnistul olev tee on avalikult kasutatav, siis vastustaja ei ole otsuses ega ka kohtumenetluse jooksul tõendanud, et seda kasutaks lisaks mõnele naaberkinnistu omanikule veel keegi. Keskkonnaameti otsuses on üksnes väidetud, et teed kasutavad turistid jalgsi, rattaga ja sõidukitega liiklemiseks. Vastustaja tõi üllatusliku väitena alles kohtuistungil välja, et selles piirkonnas toimuvad ka orienteerumispäevakud, mistõttu Xxx järve piirkonnas inimesi siiski liigub ja koht on avalikult kasutatav. Halduskohus on lubamatult nõustunud taolise väitega ning esitanud kohtuotsuse põhjendustes koguni viited Valga maakonnas toimuvatele orienteerumiskolmapäevakutele. Halduskohtu järeldused, arvestades kohtuotsuses tehtud viiteid avalikult kättesaadavale teabele, ei ole põhjendatud. Seega tugines halduskohus tõenditele, mida HKMS § 157 lg 2 kohaselt ei olnud pooltel võimalik uurida. Xxx piirkonnas on viimase nelja aasta jooksul korraldatud kõigest üks võistlus 2018. a. Seega on kohtuistungil esmakordselt kõlanud orienteerumisvõistluse väitega tehtud üksikjuhtumist põhjendamatult suur üldistus. Kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleks Keskkonnaametil kaitsta abstraktset rekreatiivset väärtust, mida keegi ei tarbi. Kohus tugineb üldplaneeringu märgistusele, mille järgi on Xxx kinnistule üldplaneeringu kohaselt ette nähtud puhkekoht. Halduskohus tuletas sellest põhjendamatult eelduse, et seda võimalikku puhkekohta tuleb tuleviku seisukohalt kaitsta.
Halduskohus leidis, et vastustaja ei loonud üldplaneeringut kooskõlastades kaebajale õigustatud ootust kinnistu jagamiseks ja hoonestuse lubamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohtu järeldused selles osas jälgitavad. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus Keskkonnaamet avaldas esialgset arvamust katastriüksusele hoonestusala moodustamise kohta (Xxx ja Xxx kinnistu), ei saa veel rääkida isikute erinevast kohtlemisest. Tegemist ei ole esialgse arvamusega hoonestusala moodustamise kohta, vaid Keskkonnaameti põhimõttelise nõustumisega selles osas, et katastriüksuse kaheks jagamine ning uuele kinnistule uue hoonestusala määramine on lubatav. Halduskohus ei kontrollinud sisuliselt, kas vastustaja otsustus on proportsionaalne või mitte. Vaidlustatud Keskkonnaameti otsus ei ole proportsionaalne. Keskkonnaamet ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et mistahes selgelt määratlemata vaatekohtadest väidetavalt kaitstavat vaadet tarbitaks.
7.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning märgib, et Keskkonnaamet lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel haldusasjas nr xxx tehtud halduskohtu otsuses antud suunistest, s.h määras vaatesuunad sarnaselt Xxx kinnistu kohta tehtud eksperthinnangus tuvastatud vaatesuundadega. Xxx kinnistul kehtib hetkel Otepää Vallavalitsuse 16.08.2006. a korraldusega kehtestatud Xxx ja xxx detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringuga on Xxx katastriüksusel antud ehitusõigus ühe hoonestusala moodustamiseks ja sellele kahe hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala paikneb Xxx kinnistu idapoolses osas, Xxx järve kalda lõuna-kagusuuna vahel, valdavalt kõrghaljastusega ümbritsetud alal. 2006. a detailplaneeringus arvestati sellega, et Xxx kinnistul on tegemist väärtusliku maastikuga ja see nähtub selgelt ka detailplaneeringu seletuskirjast. 2006. a detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et planeeringuga hõlmatud kinnistud asuvad Otepää looduspargis ja selgitati ala maastikulisi väärtusi. Välja toodi ka see, et maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks ja ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu maastiku vaateväljaga. Xxx kinnistu hoonete osas on seletuskirjas välja toodud, et kavandatav hoone peab harmoneeruma looduskeskkonnaga ning olema tagasihoidlik ega tohi hakata antud piirkonnas domineerima. Seoses haljastusega selgitati, et hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Arvestades piirkonna maastiku suurt väärtust, on hoonestusala kavandatud kinnistu vähemvaadeldavasse kohta, kus hoonestusala rajamine ei kahjusta maastikukaitseala kaitse-eesmärke. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet jätkuvalt seisukohal, et lähtudes maastikukaitse põhimõtetest on 2006. a detailplaneeringuga määratud hoonestusala asukoht parim koht Xxx kinnistu hoonestamiseks. Xxx kinnistu hoonestamine 2006. a detailplaneeringuga määratud hoonestusalal on ka jätkuvalt lubatud. Otepää Vallavalitsuse 07.11.2016. a algatatud Xxx detailplaneeringuga kavandatakse kinnistu jagamist ja moodustatavale uuele kinnistule hoonestuse rajamist. Uut hoonestusala (xxx krunti) kavandatakse Xxx kinnistu lääneossa, Xxx järve kalda lõunaosa idapoolse osa poolavatud maastikule. Kavandatav uus hoonestusala asub Xxx järve ääres, järve ja kohaliku tee vahel asuval xxx nõlval, lageala keskel. Hoonestusala ümber ei paikne varjestavaid maastikuelemente nagu mets, teised hooned või kõrgemad pinnavormid. Lagealana määratletud ala on kinnistul looduses sellisena selgelt tunnetatav ja tuvastatav. Nii eksperthinnangus kui ka Keskkonnaameti vaidlustatud otsuses on kinnistu ja kavandatud hoonestusala vaatelisust puudutavad peamised vaatesuunad tuvastatud sarnaselt. Menetluses esitatud fotomaterjal tõendab samuti, et Xxx hoonestusalale avanevad peamised vaatesuunad on Keskkonnaameti 30.01.2019. a otsuses kajastatud ja need on kajastatud õigesti. Keskkonnaameti hinnangul on otsuses ja eksperthinnangus määratletud vaatesuunad piisavad kinnitamaks, et Xxx hoonestusala asub vaadeldavas asukohas ja seda nii lähivaadetelt,
s.o kohalikult teelt ja järvelt, kui ka kaugvaadetelt, s.o järve kaugematest osadest ning järve lääne- ja põhjakaldalt. Arvestades kavandatava Xxx krundi paiknemist avatud rohumaa keskel, on võimalik määratleda lisaks Keskkonnaameti 30.01.2019 otsuses ja ekspertarvamuses esitatud vaatesuundadele täiendavaid vaatesuundi nii järvelt kui ka järve kallastelt ja ka naaberkinnistutelt. Samas on Keskkonnaamet olnud selgel seisukohal, et Xxx krundi vaadeldavust hinnates piisab ka 30.01.2019. a otsuses esitatud vaatesuundadest, et saaks väita ja veenduda, et Xxx krundile kavandatav hoonestusala asub maastikul vaadeldavas asukohas. Vastustaja ei pea õigeks kaebaja seisukohta, mille järgi on maastikukaitseliste väärtuste kaitse peamiseks kriteeriumiks vaadete tarbimine avalikkuse poolt. Maastikukaitse on olemuselt laiem kui üksnes ilusate vaadete kaitse ning maastikukaitse väärtust ei saa hinnata ja ei pea hindama üksnes läbi selle, kui palju inimesi seda kaitstavat väärtust igapäevaselt tarbib. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Xxx ja selle lähiümbrus on koht, kuhu peale kohalike teisi inimesi üldse ei satu. Üldplaneeringu kohaselt on Xxx järve ääres Xxx kinnistul puhkekoht, mida kasutatakse täna nii ujumiskohana kui ka kalastuskohana. Selgituse, et piirkonnas toimuvad orienteerumisvõistlused, andis Keskkonnaamet halduskohtu istungil samuti seoses kaebaja väidetega, et piirkond ei oma rekreatiivset väärtust ja ei ole tõendatud, et Xxx järve ääres üldse inimesi liiguks. Xxx järve ümbrus on seega piirkond, mida kasutab selgelt avalikkus ja mis üldplaneeringus puhkealana määratlemisega on ka kavandatud säilima avatud kasutamiseks. Vastustaja hinnangul käsitles halduskohus õigesti ka Otepää valla üldplaneeringuga seonduvat. Üldplaneeringus märgitud puhkekoht ei tähenda, et puhkekoha olemasoluga peaks kaasnema alale suur külastajate arv. Puhkekohana määratlemine tähendab võimalust ala puhkekohana kasutada. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et üldplaneeringu joonisel toodud märgistus lubab rajada planeeritavale kohale inimtekkelisi rajatisi. Kaebaja seisukoht, et 2013. a üldplaneeringu kooskõlastamisel pidas vastustaja võimalikuks Xxx kinnistu lääneosa hoonestamist, ei ole õige. Keskkonnaamet selgitas halduskohtu istungil, et sarnastel asjaoludel Xxx kinnistuga on ka varem keeldutud kaitseala valitseja nõusoleku andmisest. Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt vaadelnud poolte selgitusi seoses võrdse kohtlemise küsimusega. Vaidlustatud otsus ei ole ebaproportsionaalne. Halduskohus ei lugenud ülekaalukaks avalikuks huviks võistluste toimumist, vaid siiski looduskaitselised huvid. Xxx kinnistu on lubatud hoonestada. Keskkonnaamet märkis 30.01.2019. a otsuses, et täiendava ehitussoovi korral on ehitamiseks nõusoleku saanud hoonestusalal võimalik ehitada lisaks kavandatud kahele hoonele veel üks eluhoone. Samuti on ekslik kaebaja arusaam sellest, et üldplaneeringut kooskõlastades pidas Keskkonnaamet võimalikuks maastikupildi muutmist.
8.Kaasatud haldusorgan nõustus vastuses apellatsioonkaebusele kaebajaga. Otepää vald on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja keeldumine Xxx katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamise kooskõlastamisest on õigusvastane.
9.Kaebaja esitas ringkonnakohtule vastustaja vastuse kohta täiendava seisukoha. Kaebaja leiab, et apellatsioonkaebusele esitatud vastuses toodud põhjendused kinnitavad kaebaja väidet, et vaidlustatavas otsuses ei ole vaatluskohti määratletud. Vastuses leiab Keskkonnaamet, et kaebaja käsitlus maastikukaitsest on ebaõige, kuna maastikukaitse on olemuslikult laiem kui
üksnes ilusate vaadete kaitse. Vastustaja argumendid on eranditult seotud piirkonna maastikule vaate säilitamisega. Vaade ei ole aga abstraktne looduslik nähtus, mida tuleb kaitsta loodusliku koosluse säilimiseks. Kui inimene mingit abstraktset vaadet ei tarbi, ei ole seda vaadet võimalik käsitleda kui avalikku huvi. Vastuses kinnitatakse, et vastustajale ei ole teada, kui palju kohalikke inimesi või turiste kasutab detailplaneeringu alast lõunas olevat kohalikku teed. Järelikult ei ole vastustaja välja selgitanud, kas ja kui tihedalt üldse satukski keegi sellele kohalikule teele, millelt avanevat vaadet võib detailplaneeringu realiseerimine mõjutada. Olukorras, kus käesoleval ajal selles piirkonnas keegi vaadet ei tarbi, on täiesti ainetu rääkida tuleviku võimalustest ja vaate säilitamise vajadusest. Vastustaja toodud näide Xxx kinnistule hoonestuse mittelubamisest on asjakohatu ja kinnitab isikute ebavõrdset kohtlemist. Xxx ja Xxx kinnistud ei ole võrreldavad. Xxx kinnistu ei asu tihedalt asustatud küla alal ning on vaadeldav vähemalt kahelt üldplaneeringuga määratud vaatekohalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tagastab esmalt kaebaja esindajale apellatsioonkaebusele ja täiendavale seisukohale lisatud orienteerumiskaardid ja väljavõtted muudest kaardimaterjalidest viiel lehel, kuna nende näol ei ole tegemist tõenditega, millel oleks käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust.
11.Ringkonnakohus leiab, et K.K. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitatud väited ja täiendavad seisukohad ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks. Asja materjalide põhjal ja halduskohtu põhjendusi arvestades ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulub Otepää vallas Sihva külas Xxx kinnistu, mis külgneb Xxx järvega. Otepää Vallavolikogu 01.10.2013. a määrusega nr 1-6-14 kehtestatud Otepää valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Xxx kinnistu tihedamalt asustatud küla alal. Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt Xxx kinnistu jagamise, moodustatava kinnistu hoonestamise ja detailplaneeringu algatamise võimalikkuse kohta infot esimest korda juba 2016. a augustis ning vastustaja on alates sellest ajast olnud seisukohal, et tulenevalt Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidest ei ole Xxx kinnistul täiendava hoonestusala rajamine võimalik. 26.06.2018 esitas Otepää Vallavalitsus Keskkonnaametile taotluse nr 13-1.3/2462-5 Xxx kinnistu osas uue detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku saamiseks, kuid Keskkonnaamet ei andnud 06.07.2018. a kirjas nõusolekut Xxx detailplaneeringu kehtestamiseks. Kaebaja vaidlustas selle ning Tartu Halduskohtu 29.11.2018. a otsusega haldusasjas nr xxx kaebus rahuldati. Halduskohus leidis nimetatud otsuses, et Keskkonnaamet jättis otsustamisel arvestamata AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud töö 1627DP3 „Eksperthinnang Xxx katastriüksuse detailplaneeringu maastikulise osa kohta Sihva küla, Otepää vald“ ning kuna taotluse lahendamisel on vahetatud palju kirju, on Keskkonnaameti otsuse põhjendused tuletatavad erinevatest kirjadest, kuid motivatsioon peaks selguma üheselt lõppotsusest või korrektselt viidatud varasematest kirjadest. Keskkonnaamet lahendas seetõttu valla taotluse uuesti ja 30.01.2019. a kirjas sisalduva otsusega ei andnud vallale jätkuvalt nõusolekut Xxx kinnistul uue detailplaneeringu
kehtestamiseks. Keskkonnaamet hindas 30.01.2019. a otsuse tegemisel lähtudes omaniku taotlusest ja Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidest seda, kas Xxx kinnistul on võimalik soovitud asukohta rajada uus hoonestusala. Lähtudes kinnistu olemusest ja paiknemisest ning kaitse-eeskirjast tulenevatest kaitse-eesmärkidest ei pidanud vastustaja võimalikuks soovitud asukohta hoonet rajada. Samas hindas vastustaja siiski ka seda, kas on võimalik rajada kavandatud täiendav hoonestusala kinnistu muul osal, kuid jõudis seisukohale, et kinnistu olemus (s.h selle paiknemine ja unikaalsed looduslikud tingimused) täiendava hoonestusala rajamist ei võimalda, küll aga on võimalik täiendav hoone ehitada 2006. a detailplaneeringuga juba määratud hoonestusalale.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et kogu Xxx kinnistu asub Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis, kus toimuvat tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse 01.12.2016. a määrusega nr 135 kehtestatud „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri“, mille § 1 lg 1 p 1 kohaselt on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ka hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse. Vastustaja on juba halduskohtule selgitanud ka seda, et Xxx kinnistu on reljeefne, kinnistul on rohumaa ja metsatukk ning kinnistu külgneb ühest küljest Xxx järvega ja teisest küljest avalikus kasutuses oleva kohaliku teega. Xxx kinnistul ja sellega külgnevatel kinnistutel on Otepää looduspargis kõrgelt väärtustatud maastikumuster, kus avatud alad vahelduvad suletud aladega. Kinnistu läänepoolsem osa, kuhu kavandatakse uut hoonestusala (detailplaneeringus kui Xxx krunt), asub Xxx järve lõunakaldal ja on olemuselt valdavalt reljeefne lageala. Kinnistu läänepoolne osa on valdavalt avatud vaatelise maastikuga ja selle rohumaa moodustab Xxx järve lõunakaldal naaberkinnistutega (Xxx, ja Xxx) ühtse järveäärse avatud lageala. Xxx kinnistu idapoolne osa asub võrreldes läänepoolsema osaga kõrgematel pinnavormidel ja see on vähemvaadeldav suletud maastik (kõrghaljastusega ümbritsetud maa-ala). Xxx kinnistule kehtib senini Otepää Vallavalitsuse 16.08.2006. a korraldusega kehtestatud Xxx ja Xxx detailplaneering, millega on Xxx katastriüksusel antud ehitusõigus ühe hoonestusala moodustamiseks ja sellele kahe hoone püstitamiseks. 2006. a detailplaneeringuga määratletud hoonestusala on kinnistule paigutatud arvestades maastikuvaateid ning piirkonnas välja kujunenud hoonestust (hoonestus on koondunud Xxx järve idakaldale). Otepää Vallavalitsuse poolt 2016. a algatatud Xxx detailplaneeringuga kavandatakse Xxx kinnistu jagamist ja ka moodustatavale uuele kinnistule hoonestuse rajamist. Uut hoonestusala (Xxx krunti) kavandatakse Xxx kinnistu lääneossa Xxx järve kalda lõunaosa idapoolsele osale poolavatud maastikule. Kavandatav uus hoonestusala asub täpsemalt Xxx järve ääres, järve ja kohaliku tee vahel asuval xxx nõlval, lageala keskel. Vastustaja selgituste ja menetlusosaliste poolt halduskohtule esitatud menetlusdokumentides sisalduva fotomaterjali järgi on lagealana määratletud ala kaebaja kinnistul looduses sellisena ka selgelt tuvastatav. Seetõttu leidis vastustaja, et Xxx katastriüksusele kaebaja poolt soovitud asukohta rajatav täiendav hoonestusala killustaks senise ajalooliselt looduslikus seisundis oleva avamaastiku, mis on Xxx järve lõunakalda maastikumustri väärtuslikuks elemendiks ning kahjustaks sellega ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke.
14.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt ei ole vastustaja 30.01.2019. a vastuses määratlenud konkreetseid, selgeid ja ühemõttelisi vaatekohti ja vaatesuundi, mis saaksid olla aluseks vaidlustatava keeldumise õiguspärasuse hindamisel
ning mille järgi vastustaja vastuse lisas 7 toodud vaatekohad ja vaatesuunad ei ole avaliku huvi seisukohalt kaitstavad. Nagu juba varem märgitud, kavandatakse kaebaja kinnistul uut hoonestusala xxx nõlvale rohumaa keskele ning kavandatava hoonestusala ümber ei paikne selliseid maastikuelemente nagu mets, teised hooned või muud kõrgemad pinnavormid. Keskkonnaameti 30.01.2019. a otsuse p-s 3.3 kirjeldab vastustaja kinnistu jagamisel tekkivate eraldiseisvate kinnistute olemust, maastikku ning vaatelisust, s.h planeeritava hoone vaatelisust. Sama otsuse p-s 3.4 esitatakse maastikukirjeldus uue kavandatava hoonestusala osas ja välja on toodud ka vaatesuunad, kust on kavandatav hoonestusala vaadeldav. Täpsemalt on seoses kõnealuste vaatekohtade ja –suundadega märgitud, et: „Xxx kinnistule planeeritav uus ehitusala asub Xxx kinnistu lääneosas xxx, kinnistu reljeefilt madalaimal, kuid vaateliselt avatud lagealal Xxx järve lõunakaldal. Kavandatud hoonestusala paikneb Xxx järve ja avaliku tee, mis saab alguse Otepää-Kääriku-Kuravere maanteelt ja on autodega kasutatav kuni Xxx kinnistu hoonestusalani, vahele jääval rohumaal. Teed kasutavad kohalikud elanikud, aga ka turistid jalgsi, rattaga ja sõidukitega liiklemiseks. Kavandatav hoonestusala on vaadeldav nii kohalikult teelt kui ka Xxx järvelt ning selle kaldaaladelt. Samuti avanevad alalt endalt avatud vaated piirkonna maastikule ning järvele“. Sarnaselt on vaatesuunad tuvastatud AB Artes Terrae OÜ eksperthinnangus (tl 47-53) ja vastustaja tõi 30.01.2019. a otsuses välja, et ka eksperthinnangu p-s 6 märgitakse näiteks, et: „Xxx krundi hoone saab olema krundiga piirnevalt teelt hästi vaadeldav“. Eksperthinnangu p-s 4 märgitakse samuti, et: „Xxx on kolmest küljest avatud ümbritsevale pool-avatud maastikule, krunt on hästi vaadeldav alast lääne poole Xxx, Xxx ja Xxx maaüksustele minevalt teelt ning vaadetelt üle järve“. Kirjeldatud vaateid Xxx uuele kavandatavale katastriüksusele kohalikult teelt on eksperthinnangus kajastatud piltidel nr 4-6 ning vaateid kinnistult endalt (järve äärest lagealalt üle järve) kajastavad eksperthinnangu pildid nr 13-15. Eeltoodust tulenevalt on nii eksperthinnangus kui ka Keskkonnaameti 30.01.2019. a otsuses kinnistu ja kavandatud hoonestusala vaatelisust puudutavad peamised vaatesuunad, s.o vaade Xxx kinnistule kohalikult teelt, järvelt ja selle kallastelt, tuvastatud sarnaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodule ning menetluses varasemalt esitatud fotomaterjalile tuginedes olla vaidlust, et nn. Xxx hoonestusalale avanevad peamised vaatesuunad on vastustaja 30.01.2019. a otsuses kajastatud. Vastustaja lähtus vaadeldavuse hindamisel ka vastuse lisaks 7 oleval joonisel „Vaated Xxx järvele“ (tl 94) märgitud vaatekohtadest ja vaatekoridoridest, kuid nagu juba märgitud, nõustus Keskkonnaamet eksperthinnangus kajastatud vaadete ja vaatesuundadega ning täiendavalt esitatud fotod ja joonised üksnes kinnitavad seda, et tegemist on vaadeldava alaga. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga ka selles, et maastikukaitseliste väärtuste kaitse peamiseks kriteeriumiks ei saa pidada üksnes vaadete tarbimise avalikkuse poolt. Looduskaitset käsitletakse siiski avaliku huvina ning LKS § 2 lg 1 kohaselt kaitstakse loodust looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. LKS § 28 lg 1 kohaselt on maastikukaitsealad, mille hulka kuulub ka looduspark, alad kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Nagu eelpool märgitud ja ka Keskkonnaameti 30.01.2019. a otsuses välja toodi, on Xxx kinnistu ning selle ümbruse looduskaitse seotud eelkõige Otepää kõrgustikule omase esindusliku maastiku kaitse ja säilitamisega, mis hõlmab nii Otepää kõrgustikule tüüpilist reljeefi, maastikumustrit, asustusstruktuuri kui ka maastiku vaatelisust. Maastikukaitse on seega oma olemuselt laiem, kui üksnes ilusate vaadete kaitse. 30.01.2019. a otsuses on vaadeldud Xxx kavandatava hoonestusala, kogu kinnistu ja selle lähiümbruse looduslikku olemust ning tuvastatud, et tegemist on maastikuliselt esindusliku piirkonnaga ja selle maastikukaitselist väärtust tõstab kinnistu paiknemine Xxx järve kaldal. Järved ja nende looduslikud või pool-looduslikud kaldavööndid on Otepää maastike puhul ka
avaliku hüvena kõrgelt hinnatud, mistõttu on õige vastustaja seisukoht, et veekogu äärsetel seni hoonestamata aladel tuleks tagada võimalikult looduslik taimkate ja ilme ning avatud vaadete ja künkliku reljeefi säilimine. Keskkonnaamet, hinnates kavandatava hoone rajamisega kaasnevaid mõjusid, jõudiski seisukohale, et seni hoonestamata reljeefne rohumaa Xxx järve lõunakaldal, mis on maastikukaitseliselt väärtuslik, muudetakse hoonestamisel inimese poolt mõjutatud kultuurmaastikuks ning tulenevalt kavandatava hoonestusala olemusest ja paiknemisest jääks sellel selgelt domineerima ehitis nii vaatel kohalikult teelt Xxx järvele, vaadetel järvelt selle lõunaosa rohumaale ning vähesemal määral ka vaadetel järve teistelt kallastelt või naabertaludest (30.01.2019. a otsuse p-d 3.5-3.7).
15.Nõustuda ei saa kaebaja arvamusega, et Xxx ja selle lähiümbrus on koht, kuhu lisaks kohalikele elanikele teisi inimesi üldse ei satu. Puudub vaidlus selles, et üldplaneeringu kohaselt on Xxx järve ääres Xxx kinnistul märgitud puhkekoha olemasolu, mida kasutatakse ujumis- ja kalastuskohana. Kui intensiivses kasutuses puhkekoht täna on, ei pruugi erilist tähtsust omada, sest kasutusintensiivsus võib ajas muutuda. Nii kehtiva üldplaneeringuga kui ka looduskaitseliselt on peetud põhjendatuks tagada järveäärsete alade avatus ja avalikkuse juurdepääs neile ning seda ei ole seostatud ala kasutusintensiivsusega. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus vaidlustatud otsuse p-s 36 põhjendatult märkinud, et puhkealana määratletud koht eelduslikult suurendab inimeste hulka, kes võiksid vaateid Xxx järve ümbruses nautida.
16.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vastustaja poolt halduskohtu istungil esitatud selgitus seonduvalt orienteerumisvõistlustega on kunstlikult otsitud ja eksitav, sest ei loo avalikku huvi vaate säilimiseks. Istungiprotokolli kohaselt andis vastustaja selgituse, et piirkonnas toimuvad orienteerumisvõistlused, seoses kaebaja enda väidetega, et piirkond ei oma rekreatiivset väärtust ja ei ole tõendatud, et Xxx järve ääres üldse võõraid inimesi liiguks. Keskkonnaamet selgitaski, et ümber Xxx järve on võimalik matkata ja järve ääres toimuvad näiteks ka orienteerumisvõistlused. Halduskohus hindas poolte seisukohti kogumis ja tuginedes ka internetis vabalt kättesaadavale infole leidis kohtuotsuse p-s 35 õigesti, et: „Vastustaja esindajad on maakatastri andmetele tuginedes ja nii käesoleva kui ka varasemate menetluste käigus piirkonnas kohapeal saadud andmete põhjal selgitanud, et Xxx järve ümbritseb matkamiseks sobiv rada. Vastustaja väitel toimuvad Xxx järve ääres näiteks orienteerumisüritused, milleks vastustaja väljastab vastavaid lube. Veebis avalikult kättesaadava info kohaselt viiakse Xxx läbi näiteks Valgamaa orienteerumiskolmapäevakuid.“ Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu selle seisukohaga, mille järgi kaebaja väide, et tegemist saab olla vaid ühekordsete üritustega ei veena selles, et ala poleks puhke-eesmärkidel kasutatav, kuna organiseeritud spordiürituste läbiviimine planeeringuala lähiümbruses viitab siiski ala kasutatavusele avalikkuse poolt. Seega on Xxx järve ümbrus piirkond, mida kasutab selgelt ka avalikkus ja mis üldplaneeringus puhkealana määratlemisega on ka kavandatud säilima avatud kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et hetkel nimetatud alal rekreatiivseid väärtusi ei tarbita ja Keskkonnaamet oleks pidanud täiendavalt tõendama Xxx järve ümbruse külastamise või kasutamise tihedust. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et vähekasutataval looduskaitseliste/maastikukaitseliste väärtustega looduskaunil kohal peaks igal juhul ehitamist võimaldama. Selline seisukoht ei ole kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidega ja kaitse-eeskirjaga ega ka looduskaitse üldiste põhimõtetega. Asjaolu, et spordivõistluste toimumise argumenti ei ole Keskkonnaamet vaidlustatud otsuses välja toonud, ei oma Keskkonnaameti 30.01.2019. a otsuse õiguspärasuse hindamisel ka sisulist tähtsust, sest kirjeldatud orienteerumisvõistlused ei toimunud Xxx kinnistul. Nagu juba märgitud, viidati orienteerumisvõistluste toimumisele üksnes seoses sellega, et kaebaja väitis halduskohtu istungil, et järveäärsetel aladel inimesed üldse ei viibi ja neid alasid avalikult ei kasutata.
17.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et üldplaneeringu joonisel toodud märgistus lubab rajada planeeritavale kohale inimtekkelisi rajatisi. Üldplaneeringu kaardil olev varjualuse kujutisega tingmärk ei anna õigust rajatiste püstitamiseks, vaid on puhkekoha tähistamise tingmärk. Vastustaja selgitas, et Xxx järve kaldal on kalda ehituskeeluvöönd ja LKS § 38 lg 3 kohaselt on seal uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes detail- või üldplaneeringu käigus Keskkonnaameti nõusolekul, kuid ehituskeeluvööndit viidatud kohas Xxx järve kaldal ei ole vähendatud. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kaebaja seisukoht, et kui järve äärde on õigus püstitada puhkekoha rajatisi, siis peaks sinna saama ehitada ka mõistlikes mõõtmetes eluhoone.
18.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et 2013. a üldplaneeringu kooskõlastamisega pidas Keskkonnaamet ühemõtteliselt võimalikuks ka Xxx kinnistu lääneosa hoonestamist. See ei tulene vastustaja seisukohtadest seoses üldplaneeringuga ega üldplaneeringust endast. Üldplaneeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, mitte Keskkonnaameti pädevuses ja Keskkonnaamet kaasati Otepää valla üldplaneeringu protsessi planeeringu kooskõlastajana ning LKS § 14 lg 1 alusel kaitseala valitseja nõusoleku andjana. Vastustaja selgitas, et üldplaneeringus tihedamalt asustatud külaalade määramisel (kaitseala piires) ei arvestatud üksnes katastriüksuste piire, vaid ka piirkonnas välja kujunenud hoonestust, s.h üldplaneeringu menetlemise ajaks kehtestatud ja sellel ajal menetluses olevaid detailplaneeringuid ning nendega hõlmatud maa-alasid, aga ka looduslikke piire. 2006. a detailplaneeringuga oli lubatud Xxx kinnistu hoonestada ning vastustajal puudus seega üldplaneeringu kooskõlastamisel alus arvata, et kinnistu omanik soovib kinnistut ka jagada ning rajada kinnistule täiendavalt veel ühe hoonestusala. Xxx kinnistu omanik ei ole enne üldplaneeringu kehtestamist avaldanud soovi kinnistut jagada ja vastavat infot ei ole vastustaja selgituste kohaselt neile ka esitatud. Keskkonnaamet ei näinud üldplaneeringuga seonduvalt vastuolu selles, et Xxx kinnistu paikneb üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt külaalal, sest kinnistu külgnebki külaalaga ja seda on kehtiva 2006. a detailplaneeringu alusel lubatud ka hoonestada. Vastustaja ei ole üldplaneeringu kooskõlastamisel seega hinnanud Xxx kinnistu jagamise ja täiendava hoonestamise võimalikkust. Asjaolu, et Keskkonnaamet kooskõlastas üldplaneeringu, ei tähenda, et ta hindas kõiki tihedamalt asustatud külaaladel asuvaid kinnistuid eeldusega, et neid soovitakse jagada ja hoonestada. Samuti näeb viidatud üldplaneeringu seletuskirja ptk 2 endiselt ette, et looduspargi territooriumil maa- ja veealade, ka tihedamalt asustatud külaalade, täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel tuleb arvestada üldplaneeringu tingimustele lisaks ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke. Üldplaneeringu kehtestamine ei kaotanud planeeringualalt looduskaitselisi kitsendusi ja selle kehtestamisel jäid üldplaneeringuga hõlmatud alal kehtima nii LKS kui ka Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ning kaitstaval loodusobjektil asuvatel kinnistutel tegevuste kavandamisel tuleb looduskaitseliste kitsendustega ka edaspidi arvestada ja saada LKS § 14 lg-s 1 sätestatud tegevusteks kaitseala valitseja nõusolek. Üldplaneering määrab ära üksnes üldised kasutustingimused ning kinnistupõhiseid nõusolekuid kaitseala valitseja selles ei anna.
19.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses veel, et vastustaja kohtles isikuid ebavõrdselt ja halduskohus jättis otsuses hindamata kaebaja seisukohad seoses Xxx kinnistu jagamisega. Ringkonnakohus kaebaja sellise väitega ei nõustu, kuna iga kaitseala valitseja otsus on juhtumipõhine kaalutlusotsus, mis tehakse HMS §-S 4 sätestatud kaalutlusreegleid järgides. Nagu juba märgitud, on Keskkonnaamet Otepää valla üldplaneeringu protsessis nõustunud Xxx kinnistu määramisega Xxx järve idakalal asuva tihedamalt asustatud külaalale, kuna seni looduslikus seisundis hoonestamata Xxx kinnistu lubati 2006. a detailplaneeringuga hoonestada. Seega on Xxx kinnistu omanikul ka käesoleval hetkel tegelikult võimalus oma
kinnistu hoonestada ja teda ei ole võrreldes teistega ebavõrdselt koheldud. Kinnistu omanik ei saa aga maastikukaitseliste kitsendustega alal eeldada, et igal juhul on kinnistut võimalik veel uute detailplaneeringute abil jagada ja moodustada neil kinnistutel uusi krunte koos täiendavate hoonestusaladega. Mis puudutab viidatud Xxx kinnistut, siis asja materjalidest nähtuvalt algatas vallavalitsus üldplaneeringuga tihedamalt asustatud külaalal asuvale Xxx kinnistule 29.10.2018. a korraldusega nr 2-3/524 Xxx ja Xxx katastriüksuste detailplaneeringu, mille eesmärgiks on Xxx katastriüksuse jagamine kaheks, sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine tekkivale katastriüksusele. Vastustaja selgitas juba halduskohtus, et erinevalt Xxx katastriüksusest asub Xxx katastriüksus täielikult Xxx järve idakaldal, kuhu on koondunud tihedam hoonestus, s.o katastriüksus ise on ümbritsetud olemasolevatest ning kehtestatud planeeringutega kavandatud ühepereelamutest ja seetõttu on maastikuliselt aga ka külaala olemusest lähtudes tegemist täiesti erineva olukorraga. Samuti selgitas vastustaja, et andis Xxx kinnistu detailplaneeringuga seoses seisukoha üksnes detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ning avaldas esialgset arvamust katastriüksusele hoonestusala moodustamise kohta, pakkudes nimetatud kinnistu osas ka kaks alternatiivi hoonestusala moodustamiseks. Halduskohus märkis vaidlusaluses otsuses seega õigesti, et lõplikku kaitseala valitseja otsust ei ole Keskkonnaamet Xxx ja Xxx katastriüksuste detailplaneeringu osas tegelikult veel teinud.
20.Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastustaja keeldumine on ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna vaidlust pole selle üle, et kaebaja kinnistu asub kaitstaval loodusobjektil, maastikukaitsealal ja on seotud avaliku huviga väärtuslike ja esinduslike maastike säilitamiseks (LKS § 1 p 2). Et maastik on Xxx kinnistul ja selle lähiümbruses väärtuslik ja esinduslik nähtub ka Keskkonnaameti 30.01.2019. a otsusest. Võttes kaitse alla Otepää looduspargi, on riigil järelikult huvi selle ala loodust ja maastikuväärtusi avalikes huvides säilitada ja kaitsta ning halduskohus ei ole lugenud ülekaalukaks avalikuks huviks üksnes orienteerumisvõistluste toimumist Xxx järve ääres, vaid siiski looduskaitselisi huvisid. Vaidlust ei saa olla ka selles, et looduskaitseliste kitsendustega kinnistul tuleb lähtuda avalikes huvides seatud kitsendustest, antud juhul looduskaitselistest piirangutest. Vastustaja otsuse proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et Xxx kinnistut on tegelikult lubatud hoonestada juba 2006. a detailplaneeringuga ja seda ei keela ka vastustaja 30.01.2019. a otsus. Samuti on vastustaja oma otsuses leidnud, et täiendava ehitussoovi korral on kaebajal ehitamiseks nõusoleku saanud hoonestusalal võimalik ehitada lisaks kavandatud kahele hoonele veel üks eluhoone. Seega on vastustaja lähtunud kaitseala valitsejale menetlustoimingu tegemisel lubatud looduskaitselistest kaalutlustest ja kaalunud ka kinnistu omaniku huve ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse keeldumisega. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et Keskkonnaametil on õigus keelduda detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest, kui see ei ole kooskõlas konkreetse kaitseala kaitse-eesmärkidega või kahjustab kaitstava loodusobjekti seisundit. Keskkonnaameti otsus keelduda nõusoleku andmisest Xxx detailplaneeringu kehtestamiseks on seega tehtud õiguslikul alusel ja järgides seaduses sätestatud otsustuspiire. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuse ja selles toodud kaalutlustega, ei anna veel alust väita, et keeldumine on põhjendamata ja kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.
21.Eeltoodust lähtudes jääb K.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
22.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Seega jäävad K.K. menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.