Katrin Koka kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks lahendada uuesti Otepää Vallavalitsuse 26. juuni 2018. a taotlus nr 13-1.3/2462-5 detailplaneeringu kooskõlastamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Katrin Kokk, volitatud esindajad advokaat Villy Lopman ja advokaat Andrei Svištš esindajad Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Maiu Paloots, Kaili Viilma ja Maret Voolaid Kaasatud haldusorgan – Otepää vald, esindaja vallasekretär Janno Sepp Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 7. mail 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta Katrin Koka kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. juulil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kaspar Kokk esitas 28. juunil 2016. a Otepää Vallavalitsusele taotluse Uue-Juusa katastriüksusele detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu algatamise eesmärk oli katastriüksuse jagamine kaheks ja ehitusõiguse määramine.
3-19-394
Otepää Vallavalitsus algatas 7. novembri 2016. a korraldusega nr 2-4-506 Uue-Juusa katastriüksuse detailplaneeringu (tl 9-10). Korraldusega kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad (tl 11-14). Sama korraldusega otsustas vallavalitsus jätta algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga. Otepää Vallavalitsus esitas 26. juunil 2018 Keskkonnaametile taotluse nr 13-1.3/2462-5 Otepää looduspargi territooriumil Otepää piiranguvööndis asuva Uue-Juusa katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet keeldus 6. juuli 2018. a otsusega nr 62718710744-2 nõusoleku andmisest detailplaneeringu kehtestamiseks. Tartu Halduskohus tuvastas 29. novembri 2018. a otsusega haldusasjas nr 3-18-1567 6. juuli 2018. a keelduva otsuse õigusvastasuse ja kohustas Keskkonnaametit Otepää Vallavalitsuse taotlust uuesti lahendama (tl 30-35). Keskkonnaamet keeldus 30. jaanuari 2019. a otsusega nr 6-2/18/10744-3 (tl 37-41) taas detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest (vt põhjendused käesoleva otsuse põhjenduste p-s 13).
2.Katrin Kokk (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 1. märtsil 2019 kaebuse, milles palub tuvastada Keskkonnaameti 30. jaanuari 2019. a keeldumise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit Otepää valla 26. juunil 2018 esitatud detailplaneeringu kooskõlastamise taotlust uuesti lahendama.
3.Kohus võttis 5. märtsi 2019. a määrusega kaebuse menetlusse Keskkonnaameti kohustamise nõudes. Vastustaja on vastanud kaebusele ja Otepää vald kaasatud haldusorganina esitanud oma seisukoha 2. aprillil 2019. Kohus vaatas haldusasja läbi 7. mail 2019 toimunud kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist Otepää valla taotluse uueks lahendamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja on teinud menetlus- ja kaalumisvigu, mis on viinud ebaõige otsustuseni, rikutud on võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebaja väidab järgmist.
4.1.Vastustaja on lähtunud ebaõigetest asjaoludest ja asjakohatutest kaalutlustest.
4.1.1.Ebaõige on väide, et Uue-Juusa kinnistu asub tihedamalt asustatud küla ala piirkonnas üksnes põhjusel, et 2006. aastal oli kinnistule määratud hoonestusala ning hoonestust ongi võimalik planeerida üksnes varasemalt määratud alale. Üldplaneering võeti vastu hiljem ning tihedamalt asustatud küla ala piirjoon ei jookse tervenisti mööda Uue-Juusa kinnistu piiri, vaid mööda maastikulist reljeefi. Detailplaneeringuga planeeritav ehitusala jääb üldplaneeringuga määratud tihedamalt asustatud küla alale. Varasemas 2006. aasta detailplaneeringus märgitud hoonestusala ei olnud aluseks üldplaneeringus tihedamalt asustatud ala määramisele. Juba üldplaneeringus andis vastustaja eelkooskõlastuse hoonestuse lubamise kohta Uue-Juusa läänepoolsesse ossa.
4.1.2.Ebaõige on väide, et kinnistu vahetus läheduses olevat teed kasutavad turistid liiklemiseks jalgsi, jalgratta või sõidukiga. Vastav tee on ummiktee ning tegemist on alaga, mis suuremalt maanteelt välja ei paista ning Juusa järve ümbruses ei ole ühtegi avalikult kasutatavat matkarada, puhkekohta või muud rajatist.
2(18)
3-19-394
4.1.3.Vastustaja pole esitanud infot, milline maastik on tegelikult detailplaneeringu alal, kuidas planeeritav ehitis alal paikneks ning milline oleks ehitise püstitamisel kohalik maastikupilt. Planeeritav hoonestusala asub ala kõige madalamas kohas ega ole keset lagedat ala. Planeeritaval ehitusalal on vastustaja poolt nimetatud lagendikud eraldatud nii lõunast kui ka põhjast kulgevate metsatukkadega. Seega ei asu planeeritav hoonestusala mitte „suure lageda keskel“, vaid hoopiski kahte lagedat ala ühendavas väga kitsas „koridoris“.
4.1.4.Vastustaja ei ole jätkuvalt selgelt ja arusaadavalt määratlenud vaatesuundasid. Võimaliku riive hindamiseks peab olema reaalne võimalus tuvastada, millistes maastiku punktides peab vastustaja keskkonnaõiguslikku avaliku huvi kaitset olulisemaks huvitatud isiku õigusest vallata ning kasutada eraomandit. Vaade reljeefsele maastikule ei ole looduskaitse seisukohalt abstraktselt ja totaalselt kaitstav hüve. Hoonestusala on varjatud maastiku reljeefiga. Planeeritava hoonestusala vahetus läheduses on mets ning sellele on sisuliselt ainult kolm vaatlussuunda – läänest, kagust ja põhjast. Ainuüksi vaatlussuundade vähesus kinnitab fakti, et ala ei ole avatud. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et ükski eksperthinnnagu lisaks olevatest fotodest ei ole tehtud Uue-Juusa kinnistult. Kõik vastavad vaated avanevad Tamme-Juusa kinnistult.
4.2.Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, olles 2018. aastal kooskõlastanud samas tihedamalt asustatud küla alal kinnistu jaotamise ning uuele katastriüksusele uue hoonestusala planeerimise (Järveranna ja Mäe kinnistu). See kinnistu asub sarnaselt kaebaja kinnistuga poolavatud maastikul ning on vaadeldav loodest üle järve, põhjast tihedamast asustusest, kirdest Otepää-Kääriku maanteelt ning osaliselt ka idas ning lõunas paiknevatelt lagendikelt. Hoonestus asuks aga künka otsas ning oleks seetõttu selgelt vaadeldav oluliselt kaugemale ning palju rohkematest suundadest ja vaatluskohtadest, kui kaebaja kinnistu. Vastustaja ei ole suutnud ära näidata Uue-Juusa kinnistu erinevust ülejäänud tihedamalt asustatud küla ala kinnistutest.
4.3.Kaebaja õiguste riive on käesoleval juhul liiga intensiivne. Kui isegi nõustuda, et kinnistule avanevad vaated on Otepää LKE alusel kaitstavad, on need vaated inimeste eest pigem varjatud. Seega ei saa avalikku huvi vaadete säilimise vastu pidada ülemäära suureks ning arvestades kehtivat üldplaneeringut see aja jooksul ka ei kasvaks. Otepää LKE § 1 lg 1 p-st 1 tulenevalt tuleb Otepää looduspargis tegevuse planeerimisel arvestada küll loodusliku keskkonna väärtustega, ent samas tagades piirkonna elukeskkonna arengut. Uue-Juusa kinnistu puhul ei ole tegemist kohaga, kuhu ümbritseva piirkonna elanikud või ka turistid sageli satuksid. Selle tõttu ei ole asjakohased vastustaja väited kinnistu kasutuselevõtust õuealana ja sellest tulenevatest piirangutest või selle tõttu rekreatiivsete väärtuste vähenemisest.
5.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5.1.Uue-Juusa kinnistule kehtib hetkel Otepää Vallavalitsuse 16. augusti 2006. a korraldusega nr 2-4-484 kehtestanud Uue-Juusa ja Männituka detailplaneering. Uue-Juusa katastriüksusel on antud ehitusõigus ühe hoonestusala moodustamiseks ja sellele kahe hoone püstitamiseks. Hoonestusala paikneb Juusa järve kalda lõuna-kagusuuna vahel, valdavalt kõrghaljastusega ümbritsetud alal. 2006. aastal planeeringuga määratletud hoonestusala on katastriüksusele paigutatud arvestades maastikuvaateid ning piirkonnas välja kujunenud hoonestust, millele on omane tihedama hoonestuse koondumine Juusa järve idakaldale. 2006. a detailplaneeringus kavandatud hoonestusalale on Otepää Vallavalitsus 2. oktoobril 2017 välja andnud ehitusload suvila ja sauna püstitamiseks.
3(18)
3-19-394
5.2.Otepää valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Uue- Juusa kinnistu tihedamalt asustatud küla alal. Kogu Uue-Juusa kinnistu asub Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi ka kaitse-eeskiri). Keskkonnaregistri andmetel on katastriüksusel (Juusa järves) registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku hingi (Cobitis taenia, keskkonnaregistri kood KLO9102473) elupaik.
5.3.Keskkonnaamet on olnud kogu kaebuses kirjeldatud menetluse kestel ning on jätkuvalt seisukohal, et ei pea tulenevalt Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidest Uue-Juusa kinnistul täiendava hoonestusala rajamist võimalikuks.
5.4.Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse. Piiranguvööndi metsa täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva kinnistu jagamist ja moodustatavale uuele kinnistule hoonestuse rajamist, peab kaitseala valitseja detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmise otsustamisel hindama, kas detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on konkreetsel kaitstaval loodusobjektil üldse lubatavad või mis tingimustel lubatavad.
5.5.Kitsendused tegevusele piiranguvööndis sätestab LKS § 31 lg 2. LKS § 31 lg 2 p-st 8 ja kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p-st 1 tulenevalt on Otepää piiranguvööndis ehitiste püstitamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel üksnes algsetel taluõuekohtadel. Kaitse-eeskiri võimaldab uute ehitiste püstitamist, kui Keskkonnaamet kaitseala valitsejana, olles juhtumipõhiselt hinnanud konkreetse kavandatava tegevusega kaasneva mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele, leiab, et tegevus ei kahjusta Otepää looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. ooduspargi territooriumi maaja veealadel, ka tihedamalt asustatud küla aladel, tuleb täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel arvestada lisaks üldplaneeringu tingimustele ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke
5.6.Keskkonnaameti otsus LKS § 14 lg 1 p 5 alusel on kaalutlusõiguse alusel tehtud menetlustoiming. Keskkonnaamet on hinnanud, lähtudes omaniku taotlusest ning Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidest, kas Uue-Juusa on kinnistul võimalik soovitud asukohta rajada uus hoonestusala. Lähtudes kinnistu olemusest ja paiknemisest ning kaitse-eesmärkidest ei pidanud Keskkonnaamet võimalikuks soovitud asukohta hoonet rajada. Keskkonnaamet on hinnanud, kas on võimalik kavandada täiendav hoonestusala kinnistu muul osal, kuid jõudnud seisukohale, et kinnistu olemus (paiknemine ja unikaalsed looduslikud tingimused) täiendava hoonestusala rajamist ei võimalda, küll aga on võimalik täiendav hoone ehitada 2006. a detailplaneeringuga määratud hoonestusalale).
5.7.Puudub vaidlus, et 2006. a detailplaneeringuga määratletud hoonestusala on kinnistule paigutatud arvestades maastikuvaateid ning piirkonnas välja kujunenud hoonestust (hoonestus on koondunud Juusa järve idakaldale. 2006. a detailplaneeringuga antud asukoht oli ja on parim koht Uue-Juusa kinnistu hoonestamiseks. Uue-Juusa kinnistu hoonestamine 2006. a detailplaneeringuga määratud hoonestusalal on jätkuvalt lubatud.
5.8.2006. a detailplaneeringu seletuskirjas (lk 4) on välja toodud, et planeeringuga hõlmatud kinnistud asuvad Otepää looduspargis ja on selgitatud ala maastikulisi väärtusi. Samuti, et maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks ja ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu maastiku vaateväljaga. Uue-Juusa kinnistu 4(18)
3-19-394
kavandatav hoone peab harmoneeruma looduskeskkonnaga ning peab olema tagasihoidlik ega tohi hakata piirkonnas domineerima (lk 8). Hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Arvestades piirkonna maastiku suurt väärtust on hoonestusala kavandatud kinnistu nö vähemvaadeldavasse kohta, kus hoonestusala rajamine ei kahjusta kaitse-eesmärke (lk 9).
5.9.Üldplaneeringus tihedamalt asustatud külaalade määramisel (kaitseala piires) ei ole arvestatud üksnes katastriüksuste piire, vaid ka piirkonnas välja kujunenud hoonestust, sh üldplaneeringu protsessi ajaks kehtestatud ja selle ajal menetluses olevaid detailplaneeringuid ning nendega hõlmatud maa-alasid, aga ka looduslikke piire. Keskkonnaametil puudus üldplaneeringu kooskõlastamisel alus arvata/eeldada, et praegune kaebaja soovib kinnistu jagada ja rajada kinnistule täiendavalt veel ühe hoonestusala.
5.10.Kinnistu paiknemine tihedamalt asustatud küla alal, ei anna eeldust ja võimalust igal juhul kinnistu soovitud kujul jagamiseks ja hoonestamiseks.
5.11.Üldplaneeringu maakasutusplaani (kaebuse lisa 1) kohaselt on Uue-Juusa katastriüksuse idaosale märgitud puhkekoht. Juusa järve lõunakaldal kulgev kohalik tee on juurdepääsuks Juusa järve lõunaosale ning sealsetele puhkevõimalustele, samuti viib tee Taali-Juusa kinnistuni ja sealt edasi väiksem tee kuni Tamme kinnistuni.
5.12.Keskkonnaamet on kinnistul käinud korduvalt alates esimese taotluse esitamisest, taotluse uuel lahendamisel ning ka kaebuses esitatu ülevaatamiseks mõlema kohtuasja raames. Detailplaneeringu ala ja kavandatud uut hoonestusala kirjeldab Keskkonnaamet kohapeal nähtust tulenevalt. Kohtule esitatud fotod selgitavad visuaalselt ala olemust ja 30.01.2019 otsuses esitatut.
5.13.Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuse punktis 3.2. kirjeldanud Juusa järve ümbruse olemust ja kujunenud hoonestust (täpsemalt põhjenduste p-s 23).
5.14.Keskkonnaamet on kirjeldanud kinnistu jagamisel tekkivate kinnistute olemust, maastikku ning vaatelisust ning sealhulgas ka planeeritava hoone vaatelisust. Lagealana määratletud ala on looduses sellisena ka selgelt tunnetatav ja tuvastatav (vastuse lisa 6). Otsuse punktis 3.4. on esitatud maastikukirjeldus uue kavandatava hoonestusala osas.
5.15.Otsuse kujundamisel ja otsuses on vaadeldud Uue-Juusa kavandatava hoonestusala, kogu kinnistu ja lähiümbruse looduslikku olemust ning tuvastatud, et tegemist on maastikuliselt esindusliku piirkonnaga ja on selgitatud, et kinnistul kavandatud hoonestusala asukoht on kõrge maastikukaitselise väärtusega ala, moodustades hoonestamata Juusa järve lõunakaldal TammeJuusa ja Mäeotsa katastriüksuste lagealadega/heinamaadega ühtse järveäärse reljeefse avatud loodusliku lageala (vt lisa 6). Keskkonnaamet ei ole väitnud, et planeeritav hoonestusala asub „suure lageda keskel“ nagu leiab kaebaja.
5.16.Hoonestusala rajamisel selle lageala kitsamas kohas lõhuks tänase ühtse lageala kaheks. Soovitud asukohta paigutatav hoonestusala Uue-Juusa kinnistul killustaks senise ajalooliselt looduslikus seisundis oleva 2,6 ha suuruse pindalaga esindusliku järveäärse avamaastiku, mis on Juusa järve lõunakalda maastikumustri väärtuslikuks elemendiks ning kahjustaks sellega Otepää looduspargi kaitse- eesmärke.
5.17.Keskkonnaamet on 30.01.2019 otsuses välja toonud, et kavandatav hoonestusala on vaadeldav kohalikult teelt ja seda erinevatest kohtadest. Sama on tuvastatud ka ekspertarvamuses. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja väitega, et otsuses kirjeldatud/määratletud olukord ei ole läbipaistev ega arusaadav.
5(18)
3-19-394
Kaebaja on seadnud kahtluse alla ekspertide ja detailplaneeringu koostaja määratletud vaatesuundi. Maastikus võib leida palju erinevaid vaatesuundi. Otsuses ja ekspertarvamuses esitatu on piisav järelduseks, et väärtuslikus maastikus asuv Pos 1 krunt on vaadeldavas asukohas. Kõrget vaatelist väärtust ei oma ainult alad, mis on vaadeldavad igast suunast. Kavandatav hoonestusala on vaadeldav vähemalt 270 kraadi ulatuses ja kuna ala on oma olemusest tulenevalt maastikukaitseliselt väärtuslik, on põhjendatud olemasoleva esindusliku maastikumustri säilitamine vaatamata sellele, et see ei ole vaadeldav 360 kraadi ehk igast suunast.
5.18.Maastikukaitses ei saa rääkida üksnes vaadetest põhimaanteedelt (kaebuse B.3.2 punkt 40, B.3.3 punkt 50) ega ka hoonestatud katastriüksuste hoonestusaladelt, vaid arvestada ka vaadetega, mis avanevad kohalikelt teedelt ning ümbruskonna maastikult (otsuse p 3.2.5). Vastustaja otsuses ei ole meelevaldset kirjeldust, vaid Uue-Juusa kinnistu ja planeeritava hoonestusala kirjeldus vastab looduses olemasolevale olukorrale. Soovitud asukohta rajatava hoonestusala killustaks senise ajalooliselt kujunenud ja tänaseni esinduslikuna säilinud maastikumustri Juusa järve lõunakaldal ning kahjustaks sellega Otepää looduspargi kaitseeesmärke.
5.19.Iga kaitseala valitseja otsus on juhtumipõhine kaalutlusotsus. Kaebaja viidatud Järveranna ja Mäe katastriüksuste detailplaneeringu menetluses ei ole rikutud võrdse kohtlemise pühimõtet. Kõnealuste katastriüksuste puhul tegu maastikuliselt, aga ka külaala olemusest lähtudes täiesti erineva olukorraga. Käesoleval hetkel on Keskkonnaamet andnud Järveranna kinnistu detailplaneeringuga seoses üksnes seisukoha detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas ning avaldanud esialgset arvamust katastriüksusele hoonestusala moodustamise kohta.
5.20.Keskkonnaamet on kaalunud alternatiivseid võimalusi ja leidnud, et omaniku huvi veel ühe eluhoone rajamiseks saab täita, kui kavandada veel üks eluhoone hoonestusalale, mis on moodustatud 2006. a detailplaneeringu alusel.
6.Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et vastustaja keeldumine Uue-Juusa katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamisest ja detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest on õigusvastane ning palub kaebus rahuldada. Kaasatud haldusorgan väidab järgmist.
6.1.Otepää valla üldplaneeringu kohaselt on võimalik määrata Uue-Juusa katastriüksusele täiendav eluasemekoht, sh jagada katastriüksust. Uue-Juusa katastriüksus jääb üldplaneeringu järgselt tihedamalt asustatud Sihva küla alale, kus on lubatud üksiku eluasemekoha rajamine olemasolevale või moodustatavale hoonestamata katastriüksusele suurusega vähemalt 1 ha. Maaüksuse kruntimisel elamuehituse eesmärgil koostatakse detailplaneering. Detailplaneeringus ehitusõiguse määramisel on arvestatud üldplaneeringus toodud tingimusi hoone kõrguse ja korruselisuse osas, samuti hoone paigutamist maastikku jms. Koostamisel olev detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. Kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringu lahendust, selle sobivust, vaateid ja mõju kaitsealale on hinnanud erinevad asjatundjad ning jõudnud järeldusele, et detailplaneering ei kahjusta Otepää looduspargi kaitseväärtusi.
6.2.Detailplaneeringu eesmärk on muuta kehtivat detailplaneeringut. Selleks koostatakse planeerimisseaduse kohaselt uus detailplaneering (planeerimisseadus § 140 lõige 7). Kehtiva detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud 12 aastat. Kellelgi, sh vastustajal, ei saa olla õigustatud ootust, et 12 aasta vanune detailplaneering jääks kehtima esialgsel kujul. Üldplaneering on kehtestatud 7 aastat pärast algse detailplaneeringu kehtestamist. Seega oli 6(18)
3-19-394
juba üldplaneeringu kooskõlastamise käigus teada, et pigem muudetakse varasem detailplaneering ära vastavuses üldplaneeringuga. Vastustaja kooskõlastatud üldplaneering määratles ka tema arusaama vastava piirkonna (sh Uue-Juusa katastriüksuse) ehitustegevuse osas.
6.3.Piirkond on viimase 10 aasta jooksul muutunud ja täiendavalt muutumas (uued ehitused ja ehitusload), st toimub üldplaneeringuga kavandatu realiseerimine. Kaasatud haldusorgan ega vastustaja ei saa võrreldavates olukordades olevaid isikuid kohelda ebavõrdselt ja otsustada Uue-Juusa katastriüksuse detailplaneeringu osas erinevalt võrreldes teistega.
6.4.Üldplaneeringu koostamisel vähendati alasid (sh pindalasid, piire), mis sobisid kaasatud haldusorgani hinnangul elamuehituseks (tihedamalt asustatud alad), kuid millega ei nõustunud vastustaja. Vastustaja ei saa täiendavalt asuda piirama kaasatud haldusorgani planeerimispädevust ning üldplaneeringu kooskõlastamise käigus esitatud või teada olnud põhjendusega veel uuesti piirata ehitustegevust valla territooriumil. Tihedamalt asustatud ala on tervik ning selle ala äärekinnistutel ei ole üldplaneeringu kohaselt määratud vähem õigusi. Üldplaneeringu kohaselt on selliseid piirkondi, mis on määratud üldplaneeringu järgselt tihedamalt asustatud küla ja sumbküla alaks, alla 1% kogu endisest Otepää valla pindalast ning kaks ala asuvad väljaspool Otepää loodusparki.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja jättis kooskõlastamata kaebajale kuuluva kinnistu osas menetletava detailplaneeringu (tl 37-42).
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulub Valga maakonnas, Otepää vallas, Sihva külas asuv Uue-Juusa kinnistu (tl 43). Vastavalt maakatastri andmetele on kinnistu pindala 3,01 ha ning sihtotstarve maatulundusmaa, mille kõlvikulise koosseisu moodustab rohumaa (1,02 ha), metsamaa (0,76 ha) ja muu maa, sh veealune maa (1,23 ha). Kinnistu külgneb Juusa järvega. Haldusasja toimikust ilmneb, et Uue-Juusa kinnistu paikneb ajaloolise Tamme-Juusa kinnistu põllumajanduslikus kasutuses olnud maadel. Tamme-Juusa kinnistust (kinnistusraamatu registriosa 312840 (tl 81) on eraldatud ja moodustatud 15. aprillil 1998 kahest katastriüksusest koosnev UUE-JUUSA kinnistu (kinnistusraamatu registriosa 396740 (tl 82)), millest on 14. märtsil 2003 moodustatud iseseisev Uue-Juusa kinnistu (kinnistusraamatu registriosa 1648840, tl 43).
9.Hetkel kehtib Uue-Juusa kinnistul Otepää Vallavalitsuse 16. augusti 2006. a korraldusega nr 2-4-484 kehtestanud Uue-Juusa ja Männituka detailplaneering (edaspidi 2006. a detailplaneering; tl 84-91). Nimetatud detailplaneeringuga on Uue-Juusa katastriüksusel antud ehitusõigus ühe hoonestusala moodustamiseks ja sellele kahe hoone püstitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kahe hoone jaoks on väljastatud ehitusload. Kaebaja soovib Otepää Vallavalitsuse 7. novembri 2016. a korraldusega nr 2-4-506 (tl 9-10) algatatud Uue-Juusa katastriüksuse detailplaneeringu alusel jagada katastriüksuse kaheks ja moodustada uue kinnistu (krunt positsioon 1), mis kavandatakse hoonestada. Detailplaneeringu eesmärgiks on ka ehitusõiguse määramine tekkivatele katastriüksustele. Detailplaneeringu eesmärk on muuta kehtivat detailplaneeringut. Detailplaneeringu muutmiseks koostatakse uus detailplaneering (PlanS § 140 lg 7).
Puudub vaidlus, et Uue-Juusa kinnistu asub Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal kehtestada detailplaneeringut ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kelleks on vastavalt LKS §-le 21 Keskkonnaamet.
7(18)
3-19-394
Sama paragrahvi lg 1 p-de 2 ja 8 alusel ei või kaitseala valitseja nõusolekuta teostada maakorraldustoiminguid ega anda ehitusluba. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 6 lg-st 3 tulenevalt on kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal keelatud detailplaneeringu kehtestamine.
11.LKS § 14 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Sama näeb ette ka kaitse-eeskirja § 7 lg 1 (kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja järgi vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit).
12.Vastustaja on ka varem (6. juuli 2018. a otsusega nr 6-2718710744-2) keeldunud nõusoleku andmisest sama detailplaneeringu kehtestamiseks. Kohus tuvastas 29. novembri 2018. a otsusega haldusasjas nr 3-18-1567 vastustaja keelduva otsuse õigusvastasuse selle põhjendamispuuduste tõttu, ning kohustas vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama.
13.Vastustaja keeldus praeguses asjas vaidlustatud otsusega detailplaneeringut kooskõlastamast kokkuvõtvalt põhjusel, et detailplaneeringu lahendus on vastuolus Otepää looduspargi maastikukaitse kaitse-eesmärkidega ning detailplaneeringu alusel kavandatud hoonestusalale hoone ehitamine kahjustaks oluliselt kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist ning seisundit ja oleks vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 1 ja § 14 lg-s 4 sätestatuga. Detailplaneeringuga kavandatud uus hoonestusala kahjustaks kaitseala valitseja hinnangul maastikulisi (vaateline, ökoloogiline ja rekreatiivne) väärtusi, seega ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke.Vastustaja on esitanud järgmised kaalutlused: 1) Otepää valla üldplaneeringu seletuskirja ja maakasutusplaani kohaselt paikneb Uue-Juusa kinnistu tihedamalt asustatud küla alal. Otepää valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.2.1. kohaselt lubatakse üksiku eluasemekoha rajamist tihedamalt asustatud küla alal olemasolevale või moodustatavale hoonestamata katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 1 ha. Kuna eluasemekohta soovitakse rajada Otepää looduspargi territooriumile, tuleb täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel järgida Otepää looduspargi kaitse-eesmärke. Uue eluasemekoha rajamine ei tohi olla vastuolus looduspargi kaitse-eeskirjaga. 2) Üldplaneeringu seletuskirja 3. peatüki kohaselt paikneb Otepää valla territooriumil riikliku tähtsusega väärtuslik maastik – Otepää looduspark, mille maa-ala kasutamistingimused on välja töötatud kaitse-eeskirjas ja kaitsekorralduskavas. Üldplaneering annab võimaluse ehitustegevuseks looduspargi territooriumil vastavalt üldplaneeringu eelpool viidatud peatükis 2 sätestatud põhimõtetele ja tingimustele. Otepää valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.5.2 peetakse tähtsaks Otepää liigestatud ning mitmekesist maastikku ja kauneid looduslikke vaateid, peetakse vajalikuks neid säilitada ning rõhutatakse, et uusehitiste asukohtade määramisel säilitatakse avatud vaated maastikule ja olulistele maamärkidele. 3) Uut hoonestusala kavandatakse Juusa järve kalda lõunaosa idapoolsele osale avatud maastikule. 4) Uue-Juusa kinnistul paikneb Otepää looduspargis kõrgelt väärtustatud maastikumuster (reljeefsus, mets, rohumaa, järv). Kinnistu on terves ulatuses reljeefne, avatud alad vahelduvad suletud aladega. Kinnistu läänepoolsem osa, kuhu kavandatakse uut hoonestusala (pos 1 krunt), asub Juusa järve lõunakaldal ja on olemuselt valdavalt reljeefne lageala (va kirdeossa jääv metsatukk). Kinnistu läänepoolne osa on valdavalt avatud vaatelise maastikuga ja selle rohumaa osa moodustab Juusa järve lõunakaldal naaberkinnistutega (Tamme-Juusa ja Mäeotsa) ühtse järveäärse avatud vaatelise lageala. 5) Katastriüksuse idaosale 2006. a detailplaneeringuga määratletud hoonestusala on katastriüksusele paigutatud arvestades just maastikuvaateid ja piirkonnas välja kujunenud 8(18)
3-19-394
hoonestust, millele on omane tihedam koondumine Juusa järve idakaldale (viide eksperthinnnagu p-le 4). Kinnistu idapoolne osa asub võrreldes läänepoolsema osaga kõrgematel pinnavormidel, see on vähemvaadeldav suletud maastik (kõrghaljastusega ümbritsetud maa-ala). 6) Planeeritav uus ehitusala asub Uue-Juusa kinnistu lääneosas Saluvariku mäel, kinnistu reljeefilt madalaimal, kuid vaatelisel avatud lagealal Juusa järve lõunakaldal. Kavandatud hoonestusala paikneb Juusa järve ja avaliku tee, mis saab alguse Otepää-Kääriku-Kuravere maanteelt ja on autodega kasutatav kuni Tamme kinnistu hoonestusalani (kohalik tee), vahele jääval rohumaal. Teed kasutavad kohalikud elanikud, aga ka turistid jalgsi, rattaga ja sõidukitega liiklemiseks. Kavandatav hoonestusala on vaadeldav nii kohalikult teelt kui ka Juusa järvelt ning selle kaldaaladelt. Samuti avanevad alalt endalt avatud vaated piirkonna maastikule ning järvele. Ka ekspertarvamuse punkti 6 kohaselt saab pos 1 krundi hoone olema krundiga piirnevalt teelt hästi vaadeldav (viited ekspertarvamuse p-le 4 ja fotodele, mis kajastavad vaateid katastriüksusele kohalikult teelt ning vaateid katastriüksuselt). 7) Pos 1 krundi hoonestusala kavandatakse avamaastiku keskele ning hoonestusala ümber ei paikne varjestavaid maastikuelemente. 8) Pos 1 krundi hoonestusalale lähim Juusa järve lõunaossa jääv hoonestus paikneb Mäeotsa kinnistul. See paikneb teisel pool kohalikku teed ja hoonestus on rajatud nõukogude ajal. Vaateid Mäeotsa kinnistu hoonestusalale Juusa järve kaldalt ning kohalikult teelt varjab kõrghaljastus ning olemasolev reljeef ja sellest tulenevalt ei ole hoonestus maastikupildis domineeriv. Uue-Juusa kinnistule kavandatud hoonestusala jääb aga Juusa järve ja kohaliku tee vahelisele vaatelisele lagealale (rohumaale), kus hoonestus sõltumata selle suurusest hakkab maastikus domineerima. 9) Otepää piiranguvööndi maastikukaitsel peetakse esmatähtsaks Otepää kõrgustiku maastikumustrit iseloomustavate avatud maastike säilitamist. Avatud (hoonestamata ja võsastumata, erinevatest suundadest vaadeldavad) maastikud, kus vahelduval reljeefil avanevad mitmete sadade meetrite ulatuses katkematud vaatesihid, loetakse Otepää looduspargis kõrge väärtusega maastikeks. 10) Uue-Juusa kinnistul kavandatud hoonestusala asukoht on kõrge maastikukaitselise väärtusega ala, moodustades hoonestamata Juusa järve lõunakaldal naaberkinnistutega ühtse järveäärse reljeefse avatud lageala. Uue-Juusa kinnistu maastikukaitselist väärtust tõstab kinnistu paiknemine Juusa järve kaldal. Järved ja nende looduslikud või pool-looduslikud kaldavööndid on püsiväärtused, mida läbi aegade on nii elustiku liikumiskoridoride ja elupaikadena ning Otepää maastike puhul ka avaliku hüvena kõrgelt hinnatud. Veekogu äärsetel seni hoonestamata aladel tuleks tagada võimalikult looduslik taimkate ja ilme ning avatud vaadete ja künkliku reljeefi säilimine. 11) Kuna ehitis paikneks mäenõlval keset rohumaad, jääks ta sõltumata suurusest domineerima vaatel kohalikult teelt Juusa järvele, vaadetel järvelt tänasele järve lõunaosa avatud rohumaale ning ka vaadetel järve teistelt kallastelt või naabertaludest. 12) Hoonestusalade planeerimine veekogu kaldaaladele (kalda piiranguvööndisse) vähendab ka piirkonna rekreatiivset väärtust, kuna hoonestusaladega kaasneb nende ümber kinnine piirkond, mis takistab teiste inimeste juurdepääsu ümbruskonna maastikule ning veekogule. Hoonestuse lubamisel puudub võimalus ja õiguslik alus reguleerida tegevusi õuealana kasutusele võetaval kinnistu osal ja kinnistu õueala kasutamine sõltub eelkõige omaniku soovidest ja nägemusest. 13) Juusa järve lõunakalda seni loodusliku kaldaala hoonestamisel kaoks Otepää kõrgustiku looduslikku maastikku (muster mets, järv, järveäärne avatud rohumaa) väga hästi iseloomustav 9(18)
3-19-394
ala. Otepää looduspargi kõrge maastikukaitselise väärtusega looduslik ala väheneks alaliselt ja koos sellega väheneks Otepää looduspargile iseloomulikud esinduslikud loodusmaastikud ja kaunid looduslikud maastikuvaated. 14) Kõnealuse uue kavandatava hoone visuaalne domineeriv mõju avamaastikus ei ole võrreldav Uue-Juusa kinnistust kaugemale jäävates ümbritsevates vaatesektorites asuvate ja kõrghaljastuse (metsa) taustale sulanduvate või kompaktse tiheda hoonestusega külasüdame moodustavate olemasolevate hoonete mõjuga. Kavandatav hoonestusala asukoht ei ole võrreldav piirkonna teiste uute hoonestusaladega, mis on valdavalt paigutatud suletud maastiku serva metsa taustale või olemasolevate hoonete vahele. 15) Eksperthinnangus ei ole mainitud ega arvestatud, et Otepää piiranguvööndi kaitseeesmärgiks on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide säilimine. Eksperthinnang toob välja, et lisaks hoonele kaasnevad ka selle kasutamisest lähtuvad mõjud. Samuti on eksperdid sedastanud, et tegu on poolavatud ja „voogava“ maastikupildiga. Eksperthinnang on samas vastuoluline: asudes seisukohale, et piirdeaiad ja tausta mittesulanduv haljastus ei ole kooskõlas poolavatud ja voogava maastikupildiga, kuid teisalt leitakse, et avatud ja voogavasse maastikku saaks sobida ning seda teatud juhtudel isegi väärindada maastikus selgelt domineerima hakkav hoone. 16) Detailplaneeringuga kavandatud pos 1 krundi hoonestusala asub Otepää looduspargile iseloomulikul pool-looduslikul maastikul, mille peamine väärtus on seni hoonestamata vaatelise ja piirkonna traditsioonilist maakasutust esindava maastikupilt. Domineeriva hoone rajamine muudaks oluliselt hoonestamata vaatelise ja piirkonna traditsioonilist maakasutust esindavat maastikupilti, mis oleks selgelt vastuolus kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punktis 1 ja § 14 lõikes 4 tooduga. 17) Uue-Juusa kinnistule on lähtuvalt Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidest juba 2006. a detailplaneeringu käigus leitud ainuke võimalik hoonestusala. Arvestades 2006. a detailplaneeringuga määratud hoonestusala suurust ja paiknemist, on kaitseala valitseja hinnangul võimalik täiendava ehitushuvi korral kaaluda sellele hoonestusalale täiendavat hoonet.
14.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on otsustamisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest ja asjakohatutest kaalutlustest. Vaidlustatud otsustuse tegemisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Kohus saab taolisel juhul haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda üksnes juhul, kui haldusorgan on teinud kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani asemel (Riigikohtu 30. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-563, p 12 ja seal viidatud praktika). Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et vastustaja on kaalumist teostanud ning lähtunud seejuures nii looduskaitselistest kaalutlustest kui ka kaalunud omaniku huve. Kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasusele annab kohus hinnangu allpool. Vaidlustatud otsus on oma õigusliku olemuse poolest toiming, mille puhul kehtib suuresti haldusakti põhjendamisega sarnane nõue (Riigikohtu 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-1514, p-d 14 ja 19). Kohtu hinnangul on põhjendamiskohustus vaidlustatud otsuses sarnaselt haldusaktiks oleva kaalutlusotsuse põhjendamisele sätestatud nõuetele vastavalt täidetud (HMS 56 lg 3). Vastustaja kajastab vaidlustatud otsuses otsustamisel aluseks olnud ajaolusid ning on esitanud oma kaalutlused ja lõppjäreldused, tuginedes õiguslikele aslustele ja tõenditele. Kohtu hinnangul kajastuvad vastustaja kaalutlused ning neist tulenevad järeldused piisavas ulatuses vaidlustatud otsuses. 10(18)
3-19-394
15.Otepää Vallavolikogu kehtestas 1. oktoobri 2013. a määrusega nr 1-6-14 Otepää valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu kohaselt jääb Uue-Juusa kinnistu Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndisse.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et Uue-Juusa kinnistu asub kehtiva üldplaneeringu järgi tihedamalt asustatud küla ala piirkonnas osaliselt. Kaebaja märgib õigesti, et üldplaneeringu-järgse tiheasustusega ala piirjooned ei lange kokku kaebaja kinnistu piiriga, vaid kinnistu edelaosa jääb tihealast välja (märgitud kaebuse lisaks 8 oleval kaardil, tl 44). Kaebaja on seisukohal, et tema kinnistu paiknemine tihedamalt asustatud küla alal ei saa tuleneda üksnes sellest, et 2006. a detailplaneeringuga oli kinnistule määratud hoonestusala. Kaebaja peab ebaõigeks vastustaja seisukohta, et hoonestust tema kinnistul ongi võimalik planeerida üksnes varem 2006. a detailplaneeringuga määratletud hoonestusala ulatuses. Kaebajal on õigus selles, et üldplaneeringu, mille kohaselt suur osa kõnelausest kinnistust asub tiheasustusega alal, on kooskõlastanud samuti Keskkonnaamet. Vastustaja on seisukohal, et nõustudes jätma kinnistu tiheasustusala hulka, ei ole kaitseala valitseja käsitlenud üldplaneeringu menetluse käigus kinnistut teadmisega, et kinnistut hakatakse jagama. Kohus ei pea põhjendatuks kaasatud haldusorgani seisukohta, et juba üldplaneeringu kooskõlastamise käigus oli teada, et pigem muudetakse varasem detailplaneering ära vastavuses üldplaneeringuga. Kehtivast õigusest ei tulene, et uue üldplaneeringu kehtestamisel tuleks sellega vastavusse viia juba varasemad kehtivad detailplaneeringud. Vastustajale üldplaneeringu kosokõlastajana ei saanud olla kaebaja tulevikuplaanid kinnistu jagamiseks teada. Kohus ei nõustu arvamusega nagu oleks vastustaja üldplaneeringut kooskõlastades loonud kaebajale õigustatud ootuse kinnistu jagamise ja hoonestuse lubamise suhtes.
17.Üldplaneering, mis määratleb tihedamalt asustatud küla ala, on kehtestatud 2013. a , st hiljem kui hoonestusala määratlev 2006. a detailplaneering. Käesoleva vaidluse ajendanud varasemat planeeringut muutev detailplaneering peab olema kooskõlas planeeringuala hõlmava kõrgema taseme planeeringuga, st Otepää valla üldplaneeringuga (PlanS § 124 lg 2, § 10 lg 3). Kui kehtiva üldplaneeringu järgi ei ole ehitamine kinnistul keelatud, siis tuleb kehtiva detailplaneeringu muutmise (praegusel juhul kinnistu jagamiseks ja kahe hoonestusala moodustamiseks) võimalikkust hinnata kehtiva õiguse, sh kehtiva üldplaneeringu valguses. Kohus nõustub vastustajaga, et tihehoonestusala ei tähenda, et lubataks ehitada tihedalt hoone hoone kõrvale, vaid vaadeldakse ka sobivust maastikku ning ei saa eeldada, et kinnistu saaks täis ehitada (istungil alates 11:27:13). Samuti vastustaja seisukohaga, et üldplaneeringus määratlemine tihedalt asustatud alaks, ei anna õigustatud ootust, mis absoluutselt kaaluks üle looduskaitseaspektid (12:06:39). Vastustaja lähenemisele, et ka tihedamalt asustatud küla alal tuleb detailplaneeringu kooskõlastamisel ja hoonestuse lubastamisel arvestada kaitse-eesmärke, ei vaidle järjekindlalt vastu ka kaebaja. Kaebaja ei pea õiguspäraseks vastustaja tehtud kaalutlusotsust ega nõustu peaasjalikult vastustaja seisukohtadega planeeringuala vaadeldavuse kohta.
18.Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole suutnud ära näidata Uue-Juusa kinnistu erinevust ülejäänud tihedamalt asustatud küla ala kinnistutest. Vastustaja on kohtuistungil võrdluseks toonud naaberkinnistu, mis asub Saluvariku mäel, kuulub Mäeotsa kinnistu koosseisu ning on arvatud ka tiheasustusala hulka, kuigi hooneid seal ei paikne. Kaebuse lisaks 9 (tl 45) oleval kaardimaterjalil on Saluvariku mäel märgitud sinise märgiga potentsiaalne hoonestusala, mida ei saa vastustaja hinnangul tõenäoliselt lubada – asjaolud on sarnased käesoleva vaidluse kinnistuga.
19.Kaasatud haldusorgan on rõhutanud, et kehtiva detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud 12 aastat ning kellelgi, sh vastustajal, ei saa olla õigustatud ootust, et 12 aasta vanune 11(18)
3-19-394
detailplaneering jääks kehtima esialgsel kujul. Vajadus arengutele mittevastav planeering üle vaadata ja seda muuta ei välista aga kohtu arvates kuidagi nõuet järgida uue (muudetud) planeeringu kehtestamisel hetkel kehtivat õigust (PlanS § 1 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1).
20.LKS § 28 lg 1 sätestab, et maastikukaitsealad, mille hulka kuulub ka looduspark, on alad kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Otepää looduspargi kaitseeesmärgiks on kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele (kaitseeeskirja § 1 p 1). Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse (kaitse-eeskirja § 14 lg 4). Piiranguvööndi metsa täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine. Vaidlustatud otsuses viidatud Keskkonnaameti peadirektori 20. märtsi 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/8 kinnitatud „Otepää looduspargi, Pühajärve pargi, Otepää hoiuala ja Hinnomäe väikekonnakotka püsielupaiga (Otepää loodusala) kaitsekorralduskavas aastateks 20172026“ punkti 2.3.2. kohaselt on maastikukaitse aspektist peetud tähtsaimaks vaatelisuse säilitamist ja tagamist ning seda eelkõige järvedele.
21.Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et LKS § 31 lg 2 p-st 8 ja kaitse-eeskirja § 17 lg 2 pst 1 tulenevalt on Otepää piiranguvööndis ehitiste püstitamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel üksnes algsetel taluõuekohtadel. Kaitse-eeskiri võimaldab uute ehitiste püstitamist, kui Keskkonnaamet kaitseala valitsejana, leiab, et tegevus ei kahjusta Otepää looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Seejuures tuleb kaitseala valitsejal hinnata juhtumipõhiselt konkreetse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele.
22.Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et Otepää piiranguvööndi maastikukaitsel peetakse esmatähtsaks Otepää kõrgustiku maastikumustrit iseloomustavate avatud maastike säilitamist. Kaebaja ei sea kahtluse alla vaidlustatud otsuse põhimõttelist seisukohta, et avatud (hoonestamata ja võsastumata, erinevatest suundadest vaadeldavad) maastikud, kus vahelduval reljeefil avanevad mitmete sadade meetrite ulatuses katkematud vaatesihid, loetakse Otepää looduspargis kõrge väärtusega maastikeks. Vaidlus on selle üle, kas taotletav hoonestusala (detailplaneeringu kohaselt krunt Pos 1) kujutab endast sellist avatud maastikku ning kas kavatsetav hoonestus kahjustaks ala vaadeldavust ning ühtlasi seeläbi kaitse-eesmärke, ning kas avaliku ja erahuvi kaalumine on toimunud õiguspäraselt.
23.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole näidanud, milline maastik tegelikult detailplaneeringu alal on, samuti seda, kuidas planeeritav ehitis paikneks ning milline oleks selle püstitamisel kohalik maastikupilt. Kohus selle arvamusega ei nõustu. Keskkonnaamet on (otsuse p-s 3.2) kirjeldanud Juusa järve ümbruse olemust ja kujunenud hoonestust. Uut hoonestust kavandatakse Juusa järve kalda lõunaosa idapoolsele osale avatud maastikule. UueJuusa kinnistu on reljeefne, kinnistul on rohumaa, puudegrupp, kinnistule kavandatav uus hoonestusala asub järve ääres, järve ja kohaliku tee vahel. Paikvaatlustel on tuvastatud, et UueJuusa kinnistul ja sellega külgnevatel kinnistutel on Otepää looduspargis kõrgelt väärtustatud maastikumuster (mille komponendid on reljeefsus, mets, rohumaa, järv). Uue-Juusa kinnistu on vastustaja hinnangul terves ulatuses reljeefne, avatud alad vahelduvad suletud aladega. 12(18)
3-19-394
24.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et planeeringujärgselt asuks kavandatav hoone avatud alal. Kaebaja märgib, et planeeritaval ehitusalal on vastustaja poolt nimetatud lagendikud eraldatud nii lõunast kui ka põhjast kulgevate metsatukkadega. Seega ei asu planeeritav hoonestusala kaebaja arvates mitte „suure lageda keskel“, vaid hoopiski kahte lagedat ala ühendavas väga kitsas „koridoris“. Vastustaja otsuse punktis 3.4. on esitatud maastikukirjeldus uue kavandatava hoonestusala osas.
25.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohtadega vaadeldavuse osas. Ta leiab, et hoonestusala on varjatud maastiku reljeefiga. Planeeritava hoonestusala vahetus läheduses on mets ning alale on kaebaja arvates sisuliselt ainult kolm vaatlussuunda – läänest, kagust ja põhjast. Ainuüksi vaatlussuundade vähesus kinnitab kaebaja arvates, et ala ei ole avatud. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kavandatav hoonestusala vaadeldav nii kohalikult teelt kui ka Juusa järvelt ning selle kaldaaladelt. Samuti avanevad alalt endalt avatud vaated piirkonna maastikule ning järvele. Vastustaja viitab põhjendatult eksperthinnngu seisukohale (p-s 4) krundi Pos 1 vaadeldavuse kohta (tl 49p). Eksperthinnangus on nii maastikupildi kui vaatelisuse osas selgelt välja toodud Uue-Juusa ja Pos 1 krundi erinevused. Uue-Juusa on suuremas osas puudega ümbritsetud ning teede suhtes kõrgemal kohal (eksperthinnngu p 4, tl 49p) ning asub omaette peaaegu kinnises maastikuruumis (p 6, tl 53-53p). Pos 1 krunt on kolmest küljest avatud ümbritsevale poolavatud maastikule. Samas on märgitud, et krunti ümbritsev maastik on pool-avatud tulenevalt nii küngastest kui ka puudegruppidest ja metsaaladest (eksperthinnngu p 4, tl 49p). Ka detailplaneeringu seletuskirja p-s 1.5.3 (tl 18) on kirjeldatud kavandatavate kruntide Pos 1 ja Uue-Juusa erinevust vaatelisuse seisukohast. Seletuskirjas on leitud, et krunt on hästi vaadeldav alast lääne poole Taali-Juusa, Suure-Juusa ja Tamme maaüksustele minevalt teelt ning vaadetelt üle järve. Maastikul on vaadet piiravad puudegrupid peamiselt heitlehised, mis tähendab, et vegetatsiooniperioodil ja talvisel ajal on maastiku läbipaistvus erinev. Kuna ümbritsev maastik on pool-avatud, seda tulenevalt nii küngastest kui puudegruppidest ja metsaaladest, siis ei teki krundi Pos 1 hoonestamisel olemasolevat miljööd häirivat mõju kogu Juusa järve piirkonnale – hoone peamine vaadeldavus jääb üldplaneeringus märgitud tihedamalt asustatud küla alale, lisaks avanevad üksikud vaatesektorid naabertalude piirkonnast.
26.Eksperthinnnagust ning järve ümbruse maastikuvaadetest (kaebuse lisa 9, tl 45-46p) lähtudes ei saa nõustuda kaebaja arvamusega nagu asuks soovitav hoone asukoht kahte lagedat ala ühendavas kitsas koridoris. Maastikufotodelt nähtub küll, et soovitud hoonestusalani ulatuvad kahelt poolt kitsamad metsaalad, kuid ala ei jää otseselt koridorina metsaalade vahele. Eriti ilmekalt nähtub see viimaselt fotolt (tl 46p), aga ka fotodelt 1 ja 2 (tl 45). Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et tegemist on lageala kitsama kohaga, kus hoonestus killustaks olemasolevat avamaastikku.
27.Kaebaja nõustub kokkuvõtvalt, et vaidlusalane krunt Pos 1 on vaadeldav põhjasuunast, kagus olevatelt kinnistutelt ja mööda teed liikudes ning mingist kohast järvelt (istungil alates 10:59:22 ja 11:12:27). Seega ei eita ka kaebja täielikult vaidlusaluse ala vaadeldavust.
28.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole jätkuvalt selgelt ja arusaadavalt määratlenud vaatesuundasid, ning vaatesuunad, millele otsustamisel tugineti, on ekslikult valitud, st et vastustaja on kaebaja arvates kaalutluse rajanud ebaõigetele asjaoludele. Vastustaja on lähtunud vaadeldavuse hindamisel vastuse lisaks 7 oleval joonisel „Vaated Juusa järvele“ (tl 94) märgitud vaatekohtadest ja vaatekoridoridest. 13(18)
3-19-394
Kaebaja on asunud vaatesuundade osas kokkuvõtlikult seisukohale, et vastustaja on viidatud joonise kohaselt määratlenud palju vaatepunkte, kuid vaadeldavus ei ole neis kõigis sugugi tuvastatud. Vastustaja selgituste kohaselt vastuses kaebusele p 3.2.3 ja kohtuistungil (alates 11:19:30) tugineb vaidlustatud otsus ka eksperthinnangule ja selles vaadetega seonduvalt esitatule. Haldusasjas nr 3-18-1567 heitis kohus vastustajale ette eksperthinnangu mittekorrektset käsitlemist. Keskkonnaamet on nõustunud eksperthinnangus kajastatud vaadete ja vaatesuundadega. Vaatesuunad on vastustaja hinnangul piisavad, et ära näidata, et kinnistu on vaadeldav ning fotod kinnitavad, et tegemist on vaadeldava alaga (istungil 12:10:34). Vastustaja arvates on otsuses ammendavalt põhjedatud, et hoonestusala on vaadeldav mitmetest suundadest.
29.Kaebaja esindaja on viidatud dokumendi (tl 94) osas kohtuistungil oma selgitusi graafiliselt illustreerides (alates 10:59:22) märkinud järgmist. 1) Joonisel märgitud kahe läänepoolse punkti puhul ei ole järv nendest kohtadest kaebaja arvates vaadeldav. Vastustaja on vastuse lisa 8 koossesisus oleva pildiga 2 (tl 95p) selles suunas vaadeldavust soovinud tõendada. Kaebaja on seisukohal, et erinevalt talvel tehtud fotost ei näe suvel kõrghaljastusest läbi. Kuna ala ei ole võimalik vaadelda, ei ole nimetatud vaatesuunad kaebaja arvates asjakohased. Asjaolu kohta, et vastustaja on fotod vaadete näitlikustamiseks teinud talvel, märgib kohus, et Tartu Halduskohus tegi otsuse asjas nr 3-18-1567 29. novembril 2018. Arvestades vajadust viia haldusmenetlus läbi mõistliku aja jooksul, on igati mõistetav, et vastustaja alustas menetlustoiminguid talveajal. Ka kaebaja tellitud eksperthinnnangus on märgitud, et maastikul on vaadet piiravad puudegrupid peamiselt heitlehised, mis tähendab, et vegetatsiooniperioodil ja talvisel ajal on maastiku läbipaistvus erinev. 2) Edelapoolsed vaatesuunad ei ole kaebaja arvates asjakohased, kuna ala ei ole võimalik vaadelda. Lisal 7 (tl 94) märgitud ülemiste kahe punkti osas leiab kaebaja, et põhja pool on samamoodi kõrghaljastus, sealt pilte tehtud ei ole ega ole tõendatud, et sellest kohast oleks ala vaadeldav. Parempoolsest punktist avaneb vaatesektor. Kaebuse lisaks 11 olevalt ortofotolt (tl 55) nähtub kaebaja hinnangul, et planeeritavast asukohast põhjasuunas on kõrghaljastus ning ei ole andmeid, kui palju on ala vaadeldav. 3) Joonisel (tl 94) märgitud kohalikul teel oleva vaatepunkti osas leiab kaebaja, et ebaselge on puutumus, kindlasti ei ole kinnistu vaadeldav sellelt kohalt. Kaebaja ei vaidlusta, et järve keskel olevast vaatluspunktist on kinnistu mingil viisil vaadeldav, samuti kohalikult teelt mingis kohas. 4) Kaebaja esindaja selgituste kohaselt (vt ka detailplaneeringu põhijoonis ( tl 24) ja seletuskiri), ei kavatseta ehitada kinnistu ülemisse nurka, mis asub ülesmäge. Vastustaja vastuse lisa 8 joonis 1 alusel leiab kaebaja, et vastustaja on valinud kõige kõrgem hoonestusala punkti, millelt tehtud vaated tunduvadki avaramad. Kaebaja hinnangul on tegemist kallutatusega andmete tuvastamisel, mis kujutab endast kaalumisviga. 5) Kaebaja selgituste kohaselt (kohtuistungil alates 11:12:27) tuleb joonisel (tl 49) kõige kagupoolsema vaatluspunkti osas vaadeldavust hinnata vastustaja lisa 8 piltide 5, 6 ja 7 (tl 96p) valguses. Vastustaja on fotode juurde märkinud, et tegemist on vaadetega maja ligikaudsest asukohast veidi põhja poolt (pildil 5 on selleks pildil oleva inimese asukoht) (tl 96p). Pildi 5 põhjal saab kohtu hinnangul teha järelduse, et kui pildil asuva inimese asemel ette kujutada
14(18)
3-19-394
samas paigas mistahes suurusega hoonet, on veenev järeldus, et hoone olemasolu mõjutaks tema suurusest olenemata vähem või rohkem vaadet taamal asuvatele küngastele. Vastustaja selgituste kohaselt kohtuistungil on pildid tehtud naaberkinnistu mäe otsast. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asukoha valik pildistamiseks mõjutaks vaateid, muutes neid kunstlikult avaramaks. Kaebaja esindaja möönab, et kinnistu on mõningases ulatuses vaadeldav naabertaludest, kuid leiab, et reaalset ehitise vaadeldavust ei ole kunagi hinnatud. Kaebaja viitab ka eksperthinnngu seisukohale (tl 6p-7), mis tema arvates kinnitab vaadete piiratust ning leiab, tuginedes eksperthinnngu fotodele 4 ja 5 (tl 50-50p), et osa kinnistust jääb künka taha (vaade Taali-Juus talu väravast) ning vaadet piirab kõrghaljastus (fotod 4 ja 5, vaated Taali-Juusa talu väravast ning Taali-Juusa talu teelt).
30.Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaadeldavuse hindamiseks on väga palju erinevaid võimalusi vaatesuundade valikuks. Vastustaja on lähtunud sarnastest vaatesuundadest võrreldes eksperthinnanguga (eksperthinnangu pilt 3). Vaadeldavus erinevatest vaatesuundadest on arusaadavalt erinev ning seda mööndakse ka eksperthinnangus ( p 5). Kohus nõustub kaebaja väitega, et eksperthinnangu sõnastusest krundi vaadeldavuse kohta ei saa teha järeldust, et kavandatav ehitusala on igalt poolt samavõrdselt vaadeldav. Samas ei ole ka vastustaja asunud seisukohale nagu oleks tegemist igast vaatesuunast ühtviisi vaadeldava alaga (kohtuistungil alates 11:24:04). Vastustaja on selgitanud pikkade ja lühivaadete eristamist ning on seisukohal, et lagealal ongi vaadeldavus 270 kraadi (istungil alates 11:26:09). Vastustaja on selgitanud, tuginedes kaitse-eeskirjale, et kaitstava maastikumustri säilimine hõlmab ka maastiku mosaiiksuses (liigestatuse) säilimist (kaitse-eeskirja p § 1 lg 1 p 1 kohaselt on eesmärgiks kaitsta ja säilitada, aga ka tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodusja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust).
31.Kohus nõustub kaebajaga, et vaadeldavust ja kavandatava hoone mõju vaadetele tuleb hinnata konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et vastustaja on praegusel juhul hinnanud just soovitud hoonestusala vaadeldavust. Vastavad selgitused on vastustaja esitanud vaidlustatud otsuse p-s 3.4 ning kajastanud fotodel (tl 95-97p).
32.Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et vaadeldavusel aluseks on võetud piisavalt representatiivne hulk erinevaid vaatesuundasid ning nõustub vastustajaga selles, et kõrget vaatelist väärtust ei oma ainult alad, mis on vaadeldavad igast suunast.
33.Riive hindamiseks peab kaebaja arvates olema reaalne võimalus tuvastada, millistes maastiku punktides peab vastustaja keskkonnaõiguslikku avaliku huvi kaitset olulisemaks huvitatud isiku õigusest vallata ning kasutada eraomandit. Vaade reljeefsele maastikule ei ole kaebaja hinnangul looduskaitse seisukohalt abstraktselt ja totaalselt kaitstav hüve. Kaebaja peab, sisustades avalikku huvi kaitstavate vaadete suhtes, määravaks, kas esineb avalikkus (inimesed), kes neid vaateid tarbiks. Vastustaja on lisaks avalikkuse üldisemale huvile tarbida alale iseloomulikke kaitsealuseid maastikuvaateid välja toonud, et teed kasutavad kohalikud elanikud, aga ka turistid jalgsi, rattaga ja sõidukitega liiklemiseks. Lisaks vaadeldavuse vähenemisele on vastustaja kaalutlustes välja toonud, et hoonestusalade planeerimine veekogu kaldaaladele (kalda piiranguvööndisse) vähendab ka piirkonna rekreatiivset väärtust, kuna piirab teiste isikute juurdepääsu.
15(18)
3-19-394
34.Kaebaja peab ebaõigeks vastustaja väidet, et kinnistu vahetus läheduses asuvat teed kasutavad nii kohalikud elanikud, aga ka turistid liiklemiseks jalgsi, jalgratta või sõidukiga. Vastav tee on kaebaja andmetel ummiktee ning tegemist on alaga, mis suuremalt maanteelt välja ei paista ning Juusa järve ümbruses ei ole ühtegi avalikult kasutatavat matkarada, puhkekohta või muud rajatist ega kasutuses olevat puhkeala (istungil alates 11:33:38). Ka kaasatud haldusorgani väitel peaks olema tegemist erateega (istungil 11:44:11).
35.Vastustaja esindajad on maakatastri andmetele tuginedes ja nii käesoleva kui ka varasemate menetluste käigus piirkonnas kohapeal saadud andmete põhjal selgitanud, et Juusa järve ümbritseb matkamiseks sobiv rada (kohtuistungil 11:44:11). Vastustaja väitel toimuvad Juusa järve ääres näiteks orienteerumisüritused, milleks vastustaja väljastab vastavaid lube. Veebis avalikult kättesaadava info kohaselt viiakse Juusal läbi näiteks Valgamaa orienteerumiskolmapäevakuid1. Kaebaja väide, et tegemist saab olla vaid ühekordsete üritustega ei veena selles, et ala poleks puhke-eesmärkidel kasutatav – organiseeritud spordiürituste läbiviimine planeeringuala lähiümbruses viitab siiski ala kasutatavusele avalikkuse poolt. Kaebajal on õigus selles, et spordivõistluste argumenti ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses ega varasemas menetluses välja toonud. Küll on vastustaja aga vaidlustatud otsuses nimetanud rekreatsiooniaspekti kaitstavate väärtuste hulgas (vaidlustatud otsuse p 2.1; tl 38).
36.Kohalike teede kasutamise kohta on vastustaja, tuginedes üldplaneeringu maakasutusplaanile (tl 8)2 leidnud, et Juusa järve lõunakaldal kulgev kohalik tee on juurdepääsuks Juusa järve lõunaosale ning sealsetele puhkevõimalustele, samuti viib tee TaaliJuusa kinnistuni ja sealt edasi väiksem tee kuni Tamme kinnistuni. Vastustaja viitas kohtuistungil asjaolule, et kõnealune tee viib järveäärsele alale, mis on üldplaneeringu järgi määratud puhkealaks (istungil alates 11:33:38). Isegi kui alal ei paikne praeguseks mingeid puhke- ega spordirajatisi ning ala pole puhkeotstarbeks korrastatud ega kohandatud, on selle üldplaneeringu-järgne eesmärk puhkeala, mis eelduslikult suurendab inimeste hulka, kes võiksid vaateid Juusa järve ümbruses nautida. Kaitstud vaadete säilitamine on pikemaajaline tulevikku suunatud eesmärk. Kohtu hinnangul ei saa ümbruskonnas viibivate ja vaateid tarbivate võimalike huviliste hulka pidada sedavõrd väheseks, et eitada ülekaalukat avalikku huvi, mida vastustaja on oma otsuses ning kohtumenetluses järjekindlalt välja toonud ning oma põhjendustega sisustanud.
37.Kaebaja arvates on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, olles 2018. aastal kooskõlastanud samas tihedamalt asustatud küla alal kinnistu jaotamise ning uuele katastriüksusele uue hoonestusala planeerimise (Järveranna ja Mäe kinnistu). See kinnistu asub sarnaselt kaebaja kinnistuga poolavatud maastikul ning on vaadeldav loodest üle järve, põhjast tihedamast asustusest, kirdest Otepää-Kääriku maanteelt ning osaliselt ka idas ning lõunas paiknevatelt lagendikelt. Hoonestus asuks aga künka otsas ning oleks seetõttu selgelt vaadeldav oluliselt kaugemale ning palju rohkematest suundadest ja vaatluskohtadest, kui kaebaja kinnistu. Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et viidatud Järveranna ja Mäe katastriüksuste detailplaneeringu menetlusega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kõnealuste katastriüksuste puhul on vastustaja hinnangul tegu maastikuliselt, aga ka külaala olemusest lähtudes täiesti erineva olukorraga. Keskkonnaamet on andnud Järveranna kinnistu
detailplaneeringuga seoses seni üksnes seisukoha detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas ning avaldanud esialgset arvamust katastriüksusele hoonestusala moodustamise kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et sellises olukorras ei saa veel rääkida iskute erinevast kohtlemisest. Vaidlustatud otsuses on vastustaja märkinud, et kavandatav hoonestusala asukoht ei ole võrreldav piirkonna teiste uute hoonestusaladega, mis on valdavalt paigutatud suletud maastiku serva metsa taustale või olemasolevate hoonete vahele. Arvestades ka juba eelnevalt rõhutatud põhimõtet, et iga katastriüksuse omapära tuleb kaalumisel arvesse võtta ja langetada individuaalne otsus, ei ole põhjendatud kaebaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest.
38.Kaebaja leiab, et tema õiguste riive on käesoleval juhul ka liiga intensiivne. Kui isegi nõustuda, et kinnistule avanevad vaated on kaitse-eeskirja alusel kaitstavad, on need vaated kaebaja hinnangul inimeste eest pigem varjatud. Seega ei saa avalikku huvi vaadete säilimise vastu pidada kaebaja arvates ülemäära suureks ning arvestades kehtivat üldplaneeringut see aja jooksul ka ei kasvaks. Kaebaja nõustub, et Otepää looduspargis tegevuse planeerimisel tuleb küll arvestada loodusliku keskkonna väärtustega, ent tagades samas piirkonna elukeskkonna arengut. Uue-Juusa kinnistu ei ole kaebaja selgituste kohaselt koht, kuhu ümbritseva piirkonna elanikud või ka turistid sageli satuksid. Kaebja ei pea asjakohaseks vastustaja väiteid kinnistu kasutuselevõtust õuealana ja sellest tulenevatest piirangutest või selle tõttu rekreatiivsete väärtuste vähenemisest. Kaebaja peab oluliseks arvestada et hoone ei oleks dominantne,vaateid oleks ka teistele hoonetele ning vaateid alale ei tarbi paljud isikud (ka kohtuistungil alates 11:57:24). Vastustaja möönab, et tee, mille äääres kinnistu asub, ei ole võrreldav maanteega, kuid see ei vähenda kinnistu vaate ja maastikulise olemuse väärtust. Seda teed mööda liigutakse ning kaitsekorralduskavast tulenevalt on peetud tähtsaks, et veekogu äärsed alad säiliks avatuna (istungil alates 12:15:43). Eelnevalt on kohus viidanud ka vastustaja selgitustele ala puhkeeesmärgil kasutamise ja teede kasutamise kohta (vt käesoleva otsuse põhjenduste p-d 34–36). Vastustaja on osundanud ka võimalikule kompromisslahendusele, st Keskkonnaamet on kaalunud alternatiivseid võimalusi ja leidnud, et omaniku huvi täiendava eluhoone rajamiseks saab täita, kui kavandada veel üks eluhoone hoonestusalale, mis on moodustatud 2006. a detailplaneeringu alusel. Kaebaja sõnul on tema eesmärk kinnistu jagamine ja seetõttu pakutud lahendus ei sobi. Kohus on seisukohal, et vastustaja on esitanud piisava põhjalikkusega oma kaalutlused, miks ta peab kaitstavat avalikku huvi ülekaalukaks võrreldes kaebaja huviga oma omandit talle sobivaimal moel kasutada. Kohus ei ole täheldanud seejuures kaalumisvigu, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse õigusvastasuse, sh pidada otsust ebaproportsionaalseks. Vastustaja on kaebaja omandiõiguse riive tasandamiseks pakkunud välja ka alternatiivse lahenduse.
39.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus vaidlustatud toimingu puhul on õiguspärane. Tulenevalt riigivastutsue seaduse § 6 lg-st 4 on kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kuna kohtu hinnangul ei ole vastustaja toiming õigusvastane, puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebus tuleb jätta seega rahuldamata.
MENETLUSKULUD
40.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
17(18)
3-19-394
Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Nende võimalikud menetluskulud jäävad samuti nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.