Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 12.06.2020, Tallinn 3-19-1841
Haldusasi
Xa kaebus Muinsuskaitseameti 06.08.2019 ettekirjutuse ja 19.08.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse nr 5.1-15/41 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, esindaja Y Vastustaja: Muinsuskaitseamet, volitatud esindajad Merike Peterson ja Marko Djagilev Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.07.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi kaebaja) teavitas Muinsuskaitseametit (edaspidi MuKA) 04.08.2019 järgnevast (kd 1, tl 5). Hinni talu rehielamu ja laut on avariilises seisundis olev objekt, mistõttu ei ole hoonete ohutu kasutamine võimalik. Omanikuna on kaebaja kohustatud tagama ohutuse igale inimesele, kes viibib talus. Ohutuse tagamiseks alustas kaebaja hoonete lahtivõtmist ja taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali korrapärast ladustamist.
2.MuKA käsitles kaebaja tegevust lammutustöödena, mida ei ole MuKA-ga eelnevalt kooskõlastatud, tööd toimuvad muinsuskaitselise järelevalveta ja ameti kirjaliku loata, mis on vastuolus muinsuskaitseseadusega (edaspidi MuKS) kehtestatud nõuetega. Tagatud ei ole mälestise säilitamiskohustus ning MuKA kirjaliku loata ei ole kinnismälestise konserveerimine, restaureerimine, ehitamine ja mälestise ilme muutmine lubatud. Töid võib teha MuKA-ga kooskõlastatud projekti või tegevuskava alusel. Eeltoodust tulenevalt tegi MuKA 06.08.2019 haldusaktiga kaebajale ettekirjutuse viivitamatult peatada mälestistel tehtavad tööd, mis on vastuolus MuKS-ga (edaspidi ettekirjutus, kd 1, tl 6).
3.MuKA jättis 19.08.2019 vaideotsusega (kd 1, tl 8) kaebaja vaide 06.08.2019 haldusakti peale rahuldamata. MuKA selgitas, et 06.08.2019 ettekirjutuse tegemise õiguslikeks aluseks on MuKS § 81 lg 1, Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 1 lg 3 ja MuKS § 82 lg 1, mis andsid MuKA-le kui riikliku järelevalve teostajale õiguse peatada tööd või tegevuse, mis võib ohustada mälestist või mis ei järgi ehitusprojektis või tööde tegemise loas määratud tingimusi. Ettekirjutuse sisuliseks põhjuseks on kaebaja poolt loakohustuse täitmata jätmine. Mälestisel tööde tegemine kavandatud mahus on MuKS § 52 lg 1 alusel loakohustuslik. Loa saamiseks peavad olema täidetud eeldused, millest üks on kooskõlastatud projekti olemasolu (MuKS § 49 lg 1 kohaselt mälestist võib restaureerida ehitusprojekti järgi). Nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse tööde tegemise loa taotlusega (MuKS § 53 lg 3). Seega peab kirjalik luba olema omandatud enne muinsuskaitselisel objektil tegevuse alustamist.
4.Kaebaja esitas asjas nr 3-19-1765 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse 19.08.2019 vaideotsuse tühistamiseks.
5.MuKA koostas 19.09.2019 kaebajale ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse, kuna MuKA tuvastas 03.09.2019, et 06.08.2019 antud korraldus ei mõjutanud kaebajat, kes jätkas õigusvastaselt Hinni talu rehielamu lahtivõtmist. MuKA kohustas ettekirjutusega kaebajat hoiduda kultuurimälestisel töödest ja tegevustest, mis on vastuolus MuKS-ga ja hoiatas, et ettekirjutuse rikkumise korral võib rakendada sunniraha 1000 eurot (resolutsiooni p 1). Samuti kohustas MuKA kaebajat paigaldama rehielamu säilinud hooneosadele ja laudale katused tähtajaks 27.09.2019, et kaitsta kultuurimälestisi ja nende osasid sademete eest. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral tähtajaks 27.09.2019 võib MuKA rakendada sunniraha 500 EUR ja tähtajaks 04.10.2019 sunniraha 1000 eurot (resolutsiooni p 2).
6.Kaebaja esitas asjas nr 3-19-1841 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse tühistamiseks.
7.Kohus liitis asjad nr 3-19-1765 ja 3-19-1841 ning liidetud asja numbriks jäi 3-19-1841. Kohus leidis 21.10.2019 määruses, et kaebaja ja vastustaja üritaksid leida lahenduse kompromissi teel. Kohtuistungil 15.11.2019 lepiti kokku, et esimeseks sammuks kompromissi saavutamisel on ehitusekspertiisi tegemine, mille alusel on võimalik välja selgitada järgnevad tegevused mälestise säilitamisel ja taastamisel. Põhiküsimusteks olid: 1) tööde määratlemine, mis nõuavad eritingimustega ehitajat; 2) kuidas on võimalik ehitushinda saada allapoole (hinnangu kohaselt 186 000 eurot); 3) millisest osalusest saab rääkida kaebaja ja riigi puhul ning kuidas tagada kaebajale kindlus, et pärast I etapis (üks kord aastas) toetuse saamist saab kaebaja toetust ja
edaspidi, arvestades ehitushinda. Vastustaja esitas 15.01.2020 kohtule 23.12.2019 ekspertiisiakti. Kokkulepitud tähtajaks 15.01.2020 ei olnud pooled astunud reaalseid samme kompromissi sõlmimiseks.
8.Kohus, olles tutvunud ekspertiisiaktiga, tegi 27.04.2020 menetlusosalistele teistkordse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks lähtudes ekspertiisiaktist ja esitades järgnevad põhjendused. Ettekirjutus ja sunniraha hoiatus ei ole Hinni talu kui mälestise säilitamiskohustuse osas tõhusad. Kohtuvaidlusega kaotatakse väärtuslikku aega, mida tuleks pigem kasutada selleks, et kaebaja ja vastustaja lepiksid kokku, mida täpselt, kuidas ja milliste rahaliste kulutustega säilitada. Kohtu hinnangul oli 19.09.2019 ettekirjutus kantud soovist tagada säilitamiskohustus nö kiireloomuliste tööde tegemise kohustamisega, et vältida rehielamu ja lauda edasine kahjustumine ilmastikutingimuste tõttu. Ettekirjutust tehes puudus MKA-l ajakohane ehitustehniline hinnang rehielamu ja lauda ehitustehnilise seisundi kohta.
9.2.1.Lauda osas leiab ekspert, et hoone taastamine on mõeldav koopiana. Seega on kohtu hinnangul võimalik tõdeda, et kui ettekirjutuse tegemisel oli MuKA-l veendumus, et lauda säilitamiseks on vajalik sellele paigaldada katus, siis pärast 23.12.2019 on asjaolud selles osas muutunud.
9.2.2.Rehielamu osas leidis ekspert, et üksnes kambri seinad on osaliselt restaureeritavad ja seinad on koheselt vajalik katta ajutise katusega. Vastav kohustus tuleb kaebajal täita. Ekspert leidis, et muude ehituse detailide osas on rehielamu taastatav koopiana. Seega on asjaolud pärast 23.12.2019 muutunud ning otstarbekas on kaebaja kohustuse muutmine selliselt, et ta peab katma rehielamu säilitamist väärt osad selliselt, et vältida nende edasist kahjustumist.
9.3.Haldusorgan on kohustatud tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 alusel. Menetluse uuendamise saab tingida sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Muudatus peab võimaldama teha isiku jaoks soodsamat otsust. Menetluse uuendamise nõue ei eelda, et esialgne haldusakt tuleks uute asjaolude valguses lugeda õigusvastaseks (Riigikohtu 21.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 21). Eeltoodust leiab kohus, et haldusorganil on muutunud asjaolude valguses alus ettekirjutuse menetlus uuendada ja ettekirjutus osaliselt kehtetuks tunnistada.
9.4.Kohus on veendunud, et nii kaebaja kui ka MuKA eesmärk on Hinni talu kui mälestise säilitamine, kuid nägemused, mida täpselt, kuidas ja milliste rahaliste kulutustega säilitada ja milline võiks olla talu edaspidine kasutamine, on kas erinevad või puuduvad üldse. Kohtuvaidlus ei lähenda menetlusosalisi. Pigem võimaldab kohtuvaidluse lõpetamine võtta kaebajal kokkuleppel MuKA-ga esimesel võimalusel ehitusprojekti alusel järgmised hinnapakkumised: 1) rehielamu ja lauda taastada koopiana ilma et tööde tegemise suhtes kehtiksid eritingimused; 2) rehielamu säilitada osalt originaalis, taastada osalt koopiana, laut taastada koopiana selliselt et tööde tegemise suhtes kehtiksid eritingimused. Selliselt saab otsustada eelarve, tööde järjekorra ja rahalisteks vahenditeks toetuse taotlemise üle.
Kohus märkis, et juhul kui menetlusosalised ei sõlmi kompromissi tähtajaks 11.05.2020, jätkub asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kohtu määratud tähtajaks ei sõlminud menetlusosalised kompromissi. Ühtlasi tegi kohus kaebajale ettepaneku täiendada kaebust 06.08.2019 haldusakti tühistamisnõudega, millega kaebaja nõustus.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas tühistamisnõude MuKA 06.08.2019 ettekirjutuse ja 19.08.2019 vaideotsuse ning 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse nr 5.1-15/41 osas. MuKA poolt koostatud haldusaktid on õigusvastased ning rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, täpsemalt varalisi õigusi seoses mälestise säilitamisele tehtavate kulutustega.
10.06.08.2019 ettekirjutus on õigusvastane järgmistel põhjustel.
10.1.MuKA rikkus haldusmenetluses sätestatud haldusorganile kehtivat uurimiskohustust (HMS § 6) ning adressaadi õigust olla ära kuulatud (HMS § 40).
10.2.Ettekirjutusest ei selgu õigused ja kohustused, mida tuleb kodanikul täita (HMS § 63 lg 2 p 5). Täpsustamata on jäetud volitusnorm, mille alusel vastustaja oma otsuse tegi ning samuti ei tooda välja norme, mille vastu eksitakse. Samuti pole vastustaja järginud nõuet, et kaalutlusotsuse tegemisel arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-13, p 32). Pöördumisest ei nähtu, et vastustaja oleks võtnud asjas arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sh mälestise lähiajalugu ja omaniku teatises toodud argumente. Pöördumine eksib seega ka haldusorgani kaalutlusreeglite vastu ning on seetõttu õigusvastane. Täiesti meelevaldne on vastustaja hinnang, et tegemist oli lammutustööga. Tegelikult võttis kaebaja hoonelt maha katusematerjali, mille paigaldamise eest oli MuKA teinud talle varasemalt hoiatuse.
11.Vaideotsus on õigusvastane järgmistel põhjustel.
11.1.Kaebaja ei nõustu vaideotsuses väidetuga Otsitud on vaide esitaja argument, et ta kohustuse tõttu tagada juurdepääs mälestisele – on sunnitud selle avariilise seisundi pärast külastajate ohutuse tagamiseks võtma hoone koost lahti. Vastustaja on alates 2009. aastast hinnanud mälestise avariiliseks. Mitu ehituseksperti on hoone kohta andnud oma kirjaliku hinnangu, teiste seas: Kalle Pilt 06.11.2016 (OÜ Puleium, muinsuskaitse tegevusluba E 287/2007): Olen käinud korduvalt Hinni talu seisukorda hindamas ja kinnitan – on vaja kiiresti midagi ette võtta, et seda väärikat objekti säilitada. Hoone kahjustused on nii suured, et üsna pea võivad lumekoormuse tulemusena konstruktsioonid järgi anda ning siis on juba raske midagi säilitada. Virgo Eiche 31.07.2017 (Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna insener-konsultant): Katusekandmiku tehniline seisukord on kohati avariiline ja varinguohtlik. Jüri Metsalu 01.08.2017 (registrikood 11569832, Põlva Talurahvamuuseumi vanade hoonete taastaja): Kahjuks ma ei soovi seda ohtlikku avariitööd (Hinni talu rehielamu avariiohu likvideerimine) ette võtta. Kaebajal ei ole põhjust kahelda ekspertide pädevuses ning seetõttu leian vastupidiselt vastustajale, et tegemist ei ole abstraktse, vaid konkreetse ohuga. Ehitise omanik peab tagama ehitise ohutuse (EhS § 8 ja 16). Kaebaja juhtis vastustaja tähelepanu sellele, et avariiline olukord on püsinud mälestisel talumatult kaua. Samuti on vastustaja oma vaideotsuses nentinud: Projekti kooskõlastusest 2 aasta ja 6 kuu möödumisel juhiti järelevalve korras rehielamu omaniku tähelepanu hoone halvale seisukorrale ja selle süvenemisele.
11.2.Vastustaja on jätnud arvestamata faktiga, et MuKA ei ole pärast 2014. aastat kaebaja
toetustaotlusi rahuldanud. Mälestise taastamise hind MuKS-st tulenevate nõuete kohaselt maksis 2017. aastal 186 273,36 eurot (hind koos käibemaksuga). Hinni talu omanik on pensionär ja 2019.a keskmine vanaduspension II kv on 484,5 eurot. Vastustaja on kaebajale korduvalt teada andnud, et mälestise taastamisel ei ole tal riigilt rahalist abi loota. Vastustaja on viimastel aastatel Hinni talu Põlva maakonna mälestiste pingerivist läbipaistmatutel põhjustel välja arvanud. Teatavasti arvestatakse toetustaotluste hindamisel ühe kriteeriumina mälestise paigutust pingerivis.
11.3.Hinni rehielamu on alates 2010. aastast elamiskõlbmatu ja seisab tühjalt. Tõsiasja, et tühi mälestis laguneb kiiremini, on oma aruandes ka üheselt välja toonud Riigikontroll.
11.4.Omaniku tegevuse peatamisega tõukab vastustaja mälestise lõpliku hävingu teele. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas vastab selline tegevus nii üldisele kui üksikule huvile. Kaebaja on väljendanud korduvalt, et tema huvi ja soov on oma perekonna põlistalu kaitsta ja säilitada, seejuures tagades ohutuse, s.o. turvalise keskkonna igale inimesele, kes talus viibib.
11.5.Vastustaja poolt koostatud vaideotsuses toodud normi (MuKS § 82 lg 1) tingimused ei ole kaebaja hinnangul täidetud, sest MuKA käsitleb igat omaniku tegevust vaikimisi illegaalsena seni, kuni ta ei ole seda omanikule lubanud. Ühtlasi on jätnud vastustaja oma vaideotsuses arvestamata tema poolt varem omanikule antud load. 22.05.2017 toimus Kultuuriministeeriumis Hinni talu korrastamise arutelu, kus kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti esindajad ühiselt kinnitasid, et avariitööde tegijal ei pea olema muinsuskaitseameti tegevusluba (koosoleku protokoll, koostaja Tarvi Sits). Paar kuud hiljem andis muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja kaebajale teada, et avariitöödel ei ole eraldi vajalik muinsuskaitselise järelevalve tellimine (järelevalve osakonna juhataja Peeter Nork, kiri 21.08.2017). Selles olukorras on loakohustus (MuKS § 52) vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttega (PS § 3) ning õigusselguse nõudega (PS § 13), sest seadusandja on jätnud inimese põhiõiguste piiramise seisukohast olulised küsimused piisavalt selgelt reguleerimata.
12.19.09.2019 ettekirjutus ja sunnivahendi rakendamise hoiatus on õigusvastased järgmistel põhjustel.
12.1.Ettekirjutus ja sunnivahendi rakendamise hoiatus ei vasta mälestisel valitsevale tegelikule olukorrale. Kaebaja on suures osas täitnud 19.09.2019 ettekirjutuses nimetatud kohustused. Esiteks on peatatud kõik ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud tegevused ning teiseks on paigaldatud resolutsiooni punktis 2 nõutud kultuurimälestisele nr 23671 Hinni talu rehielamu vajalik katus, mis kaitseb seda sademete eest. Seetõttu ei ole nimetatud ettekirjutuse resolutsioonis toodud kohustusi kaebajal objektiivselt võimalik täita põhjusel, et need on juba täidetud. Katust ei ole hetkel paigaldatud üksnes ettekirjutuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud kultuurimälestisele nr 23674 Hinni talu laut. Samas on lauda katustamise korraldust hetkel faktiliselt võimatu täita, sest hoone on ohtlik. Tuleks alustada lauda konstruktiivsete osade tugevdamisest, aga see töö on omanikule keelatud. Adressaat ei saa täita ettekirjutuses nimetatud käsku, kui selles ette nähtud tegevus on omanikule keelatud.
12.2.Hinni talu rehielamu ja lauda omanikule pandud säilitamiskohustuse täitmise võimatuse osas kaebaja poolt rahalistel põhjustel jääb kaebaja seisukohtade juurde, mida ta väljendas 06.08.2019 ettekirjutust ja vaideotsust vaidlustades. Kaebaja lisab, et MuKA ei ole huvitatud sisulisest dialoogist omanikuga. Omanikule on vastamata jäetud nii mälestise taastamise ühise tegevuskava ettepanekutele kui omaniku soovile saada mälestisel leevendusi. Kõnekas näide on kirjavahetus MuKA peadirektori asetäitja Tarvi Sitsi, Põlvamaa inspektori Viktor Lõhmuse ja mälestise omaniku vahel aastatest 2013-2016. Toona arutati Hinni visiooni üle. Tarvi Sits pidas 14.05.2013 kirjas võimalikuks tegevuskava koostamist, milles määratletakse tööd, milleks piisab loast või tööde kirjeldusest. Eelpool nimetatud tööd üldjuhul ei eelda mahuka projektdokumentatsiooni koostamist. Nimekiri omanikule lubatud töödest saabus alles pärast seda, kui omanik oli mitu korda oma päringu uuesti esitanud – 01.09.2016, kui oli möödunud kolm aastat. MuKA inspektor Viktor Lõhmus vastas 01.09.2016 kirjas, et MuKA koduleheküljel on pikk nimekiri hooldustöödest, mida omanik võib
teha ilma luba taotlemata. Sellele oli lisatud nimekiri 19 (üheksateistkümne) erineva lubatud tegevusega. Selgus, et suur osa kriitilistest töödest polnud omanikule lubatud, ammugi ei lähtunud nimekiri Hinni talu vajadustest, vaid oli lihtsalt kopeeritud tekst MuKA kodulehe leheküljest Hooldus- ja remonttööd.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja leiab 01.06.2020 lõplikes seisukohtades, et kaebus tuleb jätta rahuldamata 06.08.2019 ettekirjutuse, 19.08.2019 vaideotsuse ning 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi hoiatuse tühistamise nõudes.
13.1.01.05.2019 jõustunud MuKS § 33 ei muutnud võrreldes varasema MuKS redaktsiooniga (edaspidi v.r. MuKS) mälestise omaniku kohustust mälestist hooldada ja vajaduse korral remontida (lg 3). Need on tööd, mis ei nõua eelnevat MuKA kooskõlastust, projektdokumente, tööde tegemise luba, pädevaid isikuid töödel ega muinsuskaitselist järelevalvet. MuKS § 49 lg 1 kohaselt võib kinnismälestist restaureerida, konserveerida ja ehitada ehitusprojekti järgi. Samasisuline nõue tulenes kinnismälestise restaureerimisele, konserveerimisele ja ehitamisele v.r MuKS § 35 lg-st 1. Juhul kui töö iseloom võimaldab ning ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusprojekt nõutav, siis võib kinnismälestist konserveerida, restaureerida, ehitada, /.../ tegevuskava järgi (MuKS § 49 lg 3). MuKS regulatsioon leevendas varasemat ranget projektinõuet ning näeb selle kõrval võimaluse teha töid ka tegevuskava alusel, kuid mälestist ohustavate tööde korral – millena hoone demonteerimist tuleb siiski mõista - ei tulene seadusest võimalust samastada sedalaadi töid remondi ja hooldustöödega (seda ei oleks võimalik teha ka tavaarusaama kohaselt) ning vabastada end mälestise säilimist tagavatest ettevaatusabinõudest. Nii ehitusprojekt kui tegevuskava on tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 1) eelduseks. MuKS eesmärk – tagada mälestise säilimine – realiseerub viisil, et mälestise omanik kooskõlastab oma kavatsused mälestisel ning koostöös asjatundjatega leitakse optimaalne tee. Kaebaja on mälestise omanik 16 a, seega teadlik selle mälestiseks olemisest (taotlenud ja saanud selle säilitamiseks toetusi vahemikus 2004 – 2015, kooskõlastanud toetuse abil koostatud restaureerimise projekti 2015 a) ja projekti või tegevuskava kohustuse nõudest, sõltuvalt tööde mahust, ja selle alusel loakohustusest, samuti kohustusest tagada pädevad isikud töid teostama ning tagada muinsuskaitseline järelevalve.
13.2.MuKS § 82 lg 1 annab MuKA-le riikliku järelevalve teostamisel eriõiguse viivitamatult peatada kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist /... / samuti peatada töö /.../, mis ei järgi ehitusprojektis, tegevuskavas või tööde tegemise loas määratud tingimusi.
13.3.Kaebaja alustas (kinnis)mälestiseks oleva Hinni talu rehielamu katusekatte eemaldamist 04.08.2019, jätkas seda tööd ning teavitas MuKA-d 05.08.2019 kavatsusest võtta palkhoone koost lahti (põhjendades tegevust vajadusega tagada külastajate ohutus). Kaebajal puudus talu rehielamu katusekatte eemaldamiseks ning samuti selle koost lahti võtmiseks MuKS § 52 lg 1 kohane luba. MuKS § 54 ja § 53 tulenevalt ei ole tööde tegemise luba formaalsus ka juhul, kui faktiliselt on olemas ehitusprojekt (või tegevuskava), sest tööde tegemise loa andmisel lahendatakse küsimus töö kestvuse kohta, küsimus tööde teostajate pädevuse kohta ning järelevalve teostaja olemasolu kohta ning võetakse andmed. Muinsuskaitselise järelevalve ülesanne on kontrollida ehitusprojekti järgimist ning nõustada tööde teostajat sobiva metoodika ms osas. 04.08.–06.08.2019 Hinni talu rehielamu katuse ja palkosade demonteerimist alustati ilma tegevuskavata, samuti ei olnud see tegevus kooskõlas 2015 a restaureerimisprojektiga (töid pidi tegema sademete eest kaitsva katuse all), töid mälestisel tehti MuKS tuleneva tööde tegemise loata (MuKS § 52), pädevate isikuteta (MuKS § 69 lg 1) ning muinsuskaitselise järelevalveta (MuKS § 55 lg 1).
13.4.06.08.2019 tehti eeltoodust tulenevalt ettekirjutus tuleb viivitamatult peatada mälestisel
tehtavad tööd, mis on vastuolus muinsuskaitseseadusega. Tööd võivad jätkuda kooskõlastatud tegevuskava alusel. Ettekirjutusest võib selgelt aru saada, et sellega peatatakse MuKS-ga vastuolus olevad tööd (puudub tööde tegemise luba, töid ei tee pädevad isikud, puudub muinsuskaitseline järelevalve) ning töö maht eeldab tegevuskava või projekti olemasolu ning selle järgimist töödel. Kuna õiguslik alus kehtis tööde peatamise ajal vaatamata sellele, et seda ei olnud kaebajale edastatud kirjas välja toodud, ei ole tegemist tööde peatamisega ilma õigusliku aluseta, sest see kehtis vaatamata sellel, et sellele kirjas ei viidatud. Ettekirjutust on piisaval määral põhjendatud. Kuigi ettekirjutuse lõpus puudub vaidlustamisviide, ei muuda see asjaolu haldusakti õigusvastaseks, sest vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta selle kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi (HMS § 57 lg 2). Vaidlustamisviite puudumine võib olla vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui vaidlustamise tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kaebaja järgis kaebetähtaega.
13.5.19.08.2019 vaideotsusega täiendati tööde peatamist selle tegemise ajal kehtinud õiguslike aluste ja tööde peatamise põhjendustega ja motiivide selgitamisega. HMS § 3 lg 2 kohaselt halduse toiming peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaevatud toiming – seaduse nõudeid mittejärgiv ning mälestist ohustava tegevuse peatamine – on kooskõlas muinsuskaitseseaduse eesmärgiga ning selle alusega (MuKS § 82 lg 1). Toiming on proportsionaalne seatud eesmärgiga – tagada mälestise säilimine seda ohustavatel töödel viisil, mida näeb ette muinsuskaitsevaldkonnas kehtiv ettevaatuspõhimõte, mis realiseerub mälestisse füüsiliselt sekkuvatele töödele eelnevalt projekti või tegevuskava koostamises (kooskõlastamises), mis on eelduseks tööde tegemise loale, mille andmisel tagatakse töödel pädevate isiku osalus ning vajadusel muinsuskaitseline järelevalve. Konkreetsel juhul ei viidud töid läbi palkhoone säilimise tavapärasid ettevaatusabinõusid tarvidusele võttes (tööd tehakse sademete eest kaitsva katuse all), mida oleks näinud loakohustusliku töö korral nii projekt kui tegevuskava. Juhul kui kaebaja leiab, et MuKS nõuded piiravad mälestiste omanike omandiõigust ebaproportsionaalselt, siis on võimalik algatada MuKS põhiseadusele vastavuse kontroll MuKS mõne omanikule kitsendusi seadva sätte suhtes. Kehtiva MuKS nõuete eiramine on aga hinnatav seadusliku nõude eiramisena ning sellisel juhul on nõuete täitmine tagatud võimalusega kohaldada sunnivahendeid.
13.6.MuKA tuvastas 03.09.2019 paikvaatlusel, et kaebaja ei ole mälestise säilitamise kohustust pärast 06.08.2019 ettekirjutust järginud: rehielamul oli lahti võetud katusekate, katusekonstruktsioon, aganik, tall ja rehealune. Hinni talu rehielamu asukohta olid alles jäetud rehetuba, kamber, köök ja esik. Need mälestise osad ja ümber hoone vedelevad palgid, uksed jm detailid olid vihma kätte jäetud märguma. MuKA kohustas 19.09.2019 ettekirjutusega kaebajat katma hiljemalt 27.09.2019 tema omandis olevad mälestised katusega, mis kaitseb mälestisi sademete eest. Ettekirjutuses selgitati, et mälestiste osadele tuleb sademekindel katte paigaldada ning mälestise lahtivõtmine on lubatud ainult MuKA kirjalikul loal ja vastavalt 07.09.2015 kinnitatud restaureerimisprojektile ning muinsuskaitsejärelevalve all. Muinsuskaitsenõuete eiramisel esineb kõrge risk mälestise kahjustamiseks. 07.09.2015 restaureerimisprojektis on esitatud tingimus, et mälestise lahtivõtmist võivad teha vaid töö spetsiifikat tundvad erialaspetsialistid muinsuskaitselise järelevalve all. Töid võib teha vett pidava katuse all või ajutise kattega kaetult, juhul kui olemasolev katuse kate on eemaldatud. Töid peab tegema kuivas töökeskkonnas. Olemasolev ajalooline puitmaterjal ei tohi märguda.
Ettekirjutuse eelnõule 11.09.2019 saadetud vastusväidetes vaidles kaebaja vastu Hinni talu rehielamu hooneosadele vihma eest kaitsva katustamise nõudele, kuna nõue on omanikule ebaproportsionaalse suure rahalise koormusega. Vastusest ettekirjutuste eelnõule võis aru saada, et kaebaja ei kavatse Hinni talu rehielamu hooneosasid vihma eest katta.
13.7.Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 5 lg 1 kohaselt on korrarikkumine mh avaliku korra kaitsealas oleva õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). MuKS § 34 lg 1 p 1 kohaselt seisneb mälestise rikkumine tegevuses, mille tõttu mälestise ilme on muutunud või mälestise seisukord halvenenud. Kaebaja oli tööde peatamisele vaatamata eemaldanud Hinni talu rehielamult katusekatte täiesti ning rehielamu seinaosad ning hoone asukohta jäid katmata kujul rehetuba, kamber, köök ja esik ning hoone vedelevad palgid, uksed jm detailid. KorS § 23 lg 4 kohaselt on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. MuKS eesmärgi (tagada mälestise – ka selle osade - säilimine) realiseerumiseks on MuKA-l korrakaitseorganina pädevus kohaldada KorS ettenähtud meetmeid. KorS § 28 lg 1 annab Muinsuskaitseametile õiguse panna ettekirjutusega mälestise omanikule ohu tõrjumise kohustuse ja hoiatada haldussunnivahendi kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
13.8.Kaevatud ettekirjutusega pani MuKA kaebajale kohustuse katta mälestised sademete eest, mis oli toodud asjaoludel kohane ja proportsionaalne nõue. Kaebajal ei ole alust keskenduda ka ettekirjutuses toodud sõnale „katus“. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/katus/1 ) kohaselt on „katus“ hoone, ehitise ülemine, peamiselt sademete ja külma eest kaitsev osa. Ettekirjutusega kohustati kaebajat paigaldama Hinni talu rehielamu säilinud osadele ja talu laudale katused (vaid) sademete eest, mitte külma eest ja sellest johtuvalt võisid need olla katused mistahes kaebaja poolt soovitud lahenduses, kuid ainsa tingimusena pidid need täitma otstarvet kaitsmaks hoonet (laut) ja hoone (rehielamu) osasid sademete eest. Kaevatud ettekirjutus (eelnõu faasis) täitis eesmärgi, kuid kaebaja ei täitnud ettekirjutust täielikult: Hinni talu talli katusele paigaldatud koormakile rebis puruks tormituul (oktoobris) ning koormakilega kaetud rehielamu rehetoa, kambri, köögi ja esiku puhul puudub üle nende hooneosade tõmmatud kattel räästas, mis juhiks sademeid hoone osadest eemale mistõttu need märguvad kogu ulatuses.
13.9.Järelevalve meetmetest on sunniraha hoiatusega ettekirjutuse tegemine kohane, kui eesmärk on võimalik saavutada adressaadi käitumise suunamisega. Käesoleval juhul on see suuremal määral nii ka aset leidnud, kuid vastustaja ei pea ettekirjutusega pandud kohustust täidetuks piisaval määral ja kaebaja ei ole võtnud kuulda nõu katusekatet kohendada ja ei kontakteerunud ka enne katustamist, saamaks nõu ja eelistas peale ettekirjutuse eelnõu saamist selle kohustuse omal äranägemisel täita, mille tulemusena jäi hooneosade kaitstus ebapiisavaks (katusekatte peaks olema üle hooneosa räästaga, et takistada vihma valgumist hoone seinale kogu selle ulatuses, ka tallihoone kate on mõned päevad peale paigaldamist tuule tõttu purunenud) ehk kaebaja poolt paigaldatud katted ei täida eesmärki. Kuna kaebaja täitis ettekirjutuse osaliselt, siis vastustaja eeldas, et sama lihtsalt saab tehtut ka parandada ning ei ole kaevatud ettekirjutuse alusel sunniraha veel rakendanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus 06.08.2019 ettekirjutuse ja 19.08.2019 vaideotsuse tühistamise nõuet, seejärel 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi hoiatuse tühistamise nõuet ning lõpuks selgitab sunnivahendi hoiatuse
rakendamisesse puutuvat.
14.Vastustaja on 01.06.2020 lõplikes seisukohtades käsitlenud 06.08.2019 ettekirjutust kui toimingut. 19.08.2019 vaideotsuses põhjendas vastustaja aga 06.08.2019 ettekirjutuse kui haldusakti õiguspärasust tulenevalt HMS § 54 regulatsioonist. Kuna vastustaja ei ole olnud oma seisukohtades järjepidev, selgitab kohus, miks tuleb vastustaja 06.08.2019 ette tegevust kvalifitseerida kui haldusakti. Haldusakti peamiseks tunnuseks on selle regulatiivsus, see tähendab sellega pannakse peale käsk, keeld või antakse luba (HMS § 51 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 02.112015 otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 9). 06.08.2019 ettekirjutusel on regulatiivne toime, kuna sellega anti kaebajale käsk viivitamatult peatada mälestistel tehtavad tööd, mis on vastuolus muinsuskaitseseadusega. Tööd võivad jätkuda kehtivate õigusnormide ja kooskõlastatud tegevuskava alusel.
14.1.HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1). Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 26). Riigikohus on selgitanud, et ettekirjutus peab sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).
14.2.Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et 06.08.2019 ettekirjutus ei vasta vorminõuetele, kuna selles ei ole viidatud selle andmise õiguslikule alusele ega selgitatud haldusakti vaidlustamiskorda. Samas on haldusakti lugedes üheselt arusaadav, millised olid MuKA motiivid tehes ettekirjutuse lammutustööde peatamiseks. Muinsuskaitseametil on pädevus peatada mistahes töö või tegevus, mis võib ohustada mälestist. Amet võib vajaduse korral määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused selleks, et hoida ära mälestise kahjustamine. Kuna teie tegevus (lammutustööd) ei ole Muinsuskaitseametiga eelnevalt kooskõlastatud, toimuvad muinsuskaitselise järelevalveta ja ameti kirjaliku loata, on see vastuolus muinsuskaitseseadusega kehtestatud nõuetega. Tagatud ei ole mälestise säilitamiskohustus ning Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ei ole kinnismälestise konserveerimine, restaureerimine, ehitamine ja mälestise ilme muutmine lubatud. Töid võib teha Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projekti või tegevuskava alusel. 18.09.2019 vaideotsuses selgitas vastustaja kaebajale, milline on MuKS-st tulenev õiguslik alus MuKA pädevuseks peatada mälestist ohustav tegevus (MuKS § 82 lg 1) ja milles seisneb loakohustuse nõue (MuKS § 52 lg 1). Seega on vaideotsuses korratud neid motiive, mis esitati kaebajale ettekirjutust tehes, lisades õiguslikud alused. Kohtu hinnangul kõrvaldas vastustaja vaideotsusega puudused haldusakti vorminõuetes, mistõttu sel põhjusel ei ole ettekirjutus õigusvastane.
14.3.Kohus leiab, et ettekirjutuse andmisel ei rikkunud MuKA uurimispõhimõtet (HMS § 6) ega kaebaja ärakuulamispõhimõtet (HMS § 40). 06.08.2019 ettekirjutuse tegemise tingis kaebaja kirjalik pöördumine MuKA inspektori poole 04.08.2019, milles kaebaja ühemõtteliselt
teatas, et Hinni talu rehielamu ja lauda ohutuse tagamiseks alustab ta hoonete lahtivõtmist ja taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali korrapärast ladustamist. Hinni talu rehielamu ja laut on riiklikult kuulutatud avariilises seisundis olevaks objektiks. Olukord on püsinud talumatult kaua ning hoonete ohutu kasutamine pole võimalik. Omanikuna olen kohustatud tagama ohutuse, s.o. turvalise keskkonna, igale inimesele, kes talus viibib. Teatavasti pean seadusest tulenevalt lubama inimesi hoonetega tutvuma päikesetõusust loojanguni. Et öeldut tagada alustasin hoonete lahtivõtmist ja taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali korrapärast ladustamist. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib ettekirjutuse teha menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. MuKA-le oli 04.08.2019 kirjaliku pöördumise alusel selge, mis põhjusel kavatseb kaebaja hooned kui mälestise lahti võtta ning MuKA ei nõustunud kaebaja seisukohaga, esitades järgneva selgituse. Muinsuskaitseametile saadetud teatisega 4. augustist 2019 informeerisite meid Hinni talu rehielamu ja lauda lahtivõtmise alustamisest ja taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali ladustamisest, tagamaks külastajate ohutus. Külastajate ohutus on kahtlematult oluline. Kehtiv muinsuskaitseseadus ei kohusta teid tagama piiramatut ligipääsu mälestisele. Õuemaale, kus asub kinnismälestis, või kinnismälestiseks olevasse hoonesse pääsevad teised isikud kinnisasja valdaja määratud ajal ja korras. Lisaks füüsilisele ohutusele on oluline välistada ka oht kultuuripärandi säilimisele. Asjaolu, et kaebaja tegutseb oma sõnade kohaselt, on tõendatud toimikus MuKA poolt esitatud fotodega, millelt on näha 06.08.2019 toimuv rehielamu katusematerjali eemaldamine (kd 2, lk 31). Seega tuvastas MuKA enne ettekirjutuse tegemist, et kaebaja võtab rehielamu katust maha. MuKA-l oli teada, et tegemist on mälestisega ning et katuse mahavõtmine on tegevus, mille puhul on MuKA hinnangul vajalik eelnev luba (MuKS § 52 lg 1). Seega oli MuKA uurimispõhimõttest tulenevalt selgitanud välja olulised asjaolud. Kohus nõustub ettekirjutuses märgituga, et kaebaja arusaam hoonete ohutuse tagamise vajadusest külastajaid arvestades on ekslik. MuKS § 41 lg 2 sätestab, et õuemaale, kus asub kinnismälestis, või kinnismälestiseks olevasse hoonesse pääsevad teised isikud kinnisasja valdaja määratud ajal ja korras. Seega ei olnud kaebajal kohustust igal ajal tagada juurdepääsu hoonetele, kui tema hinnangul kujutasid hooned ohtu.
14.4.Kohtu hinnangul ei saa rehielamult katuse eemaldamist hoonete lahtivõtmise eesmärgil – sellist sõnastust kasutas kaebaja - käsitada muul viisil kui lammutamist. EhS § 4 lg 1 kohaselt muutuvad lammutamise tulemusel ehitise füüsikalised omadused. Lammutamine on ehitamise üheks liigiks (EhS § 4 lg 1). MuKS § 52 lg 1 kohaselt on tööde tegemise luba nõutav kinnismälestise ehitusprojekti või tegevuskava alusel ehitamiseks. Seega pidi kinnismälestise lammutamistöödeks olema kaebajal koostatud ehitusprojekt või tegevuskava ning nende alusel MuKA poolt antud luba. Puudub vaidlus selles, et 06.08.2019 seisuga ega ka hilisemalt puudus MuKA-l teadmine, mida kaebaja kinnismälestisega – rehielamuga – ette võtab ja kuidas ta välistab ohu mälestise kahjustamisele.
14.5.MuKS § 33 lg 1 kohaselt peab igaüks, kaasarvatud kinnistu omanik, hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada. KorS § 1 lg 3 kohaselt lähtub korrakaitseorgan riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel eriseaduses sätestatust. Kuna MuKA tuvastas ilma loata kaebaja poolsed lammutustööd, siis oli tal riikliku järelevalve asutusena õigus ja kohustus lammutustööd ettekirjutusega viivitamatult peatada, kuna see ohustab mälestist (MuKS § 82 lg 1). MuKA-l järelevalveasutusena oli pädevus otsustada ohu üle mälestisele. Muinsuskaitseline riiklik järelevalve on suunatud ohutõrjele ning seega oli MuKA-l pädevus lammutustööde peatamiseks.
14.6.Arvestades mälestiste olulisust, ei saa pidada õigeks käitumist, kus kinnistu omanik ühepoolselt hoonete ohutuse tagamiseks võtab mälestise osadeks. MuKA ettekirjutus peatada viivitamatult lammutustööd oli seega proportsionaalne olukorda arvestades.
14.7.Seega leiab kohus kokkuvõtlikult, et 06.08.2019 ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
15.Vaideotsus ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. Kohus hindab vaideotsust seoses ettekirjutusega ning lähtuvalt kaebaja etteheitest, et vastustaja ei võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid ning et vastustaja tegevus loakohustuse sisustamisel on olnud vastuoluline.
15.1.Kohtu hinnangul on kaebaja 04.08.2019 pöördumisest ja sellele järgnevast üheselt arusaadav kaebaja teadlikkus sellest, et lammutustööd ilma MuKA loata ei olnud lubatud. Kaebaja käitus vastusena MuKA väidetavale tegevusetusele olukorras, kus mälestiseks olevad hooned on avariilises seisundis. Käesolev teatis ei otsi teilt veelkordset ametkondlikku kinnitust riikliku hinnangu sõnadele talu avariilisest seisundist. Teie hinnang on antud, sõna on öeldud ja sellest on mulle kui Hinni tänasele peremehele küllalt, et mitte olla tundetu ja hooletu (kd 2, tl 5). Sellises olukorras ei ole asjakohased kaebaja viited sellele, et MuKA tegevus MuKS § 52 lg 1 selgitamisel kaebajale on olnud vastuoluline. MuKA on varasemalt 01.09.2016 kaebajale selgitanud (kd 2, tl 17-18), milliste hooldustööde tegemist ei eelda MuKA luba. Kohtu arvates ei olnud kaebajal alust hooldustöid ning rehielamu katuse mahavõtmist hoonete lahtivõtmise eesmärgil omavahel seostada. Kohtu hinnangul tegi MuKA õige järelduse 06.08.2019, et katuse mahavõtmine on kaebaja esimene tegevus rehielamu osadeks lahtivõtmisel. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kaebaja kui isik, kes oli korduvalt taotlenud toetusi kinnismälestise säilitamiseks, teadis, milles seisneb mälestise puhul loakohustus ning miks on seda oluline täita. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et loakohustus (MuKS § 52) on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttega (PS § 3) ning õigusselguse nõudega
(PS § 13).
15.2.Lammutustööde peatamise ettekirjutuse vaidlustamise kontekstis ei ole asjakohased kaebaja väited seoses kulutustega mälestise säilitamiskohustuse täitmiseks. Nimetatud ettekirjutus ei toonud vahetult kaasa rahalisi kulutusi, vaid kohustas üksnes peatama lammutustööd.
15.3.Seega on MuKA vaideotsus põhjendatud ja õiguspärane. Eeltoodut arvestades puudub alus 19.08.2019 vaideotsuse tühistamiseks.
16.19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse õiguspärasuse hindamisel märgib kohus esmalt, et kohus hindab ettekirjutus-hoiatuse kui haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega on kohtuvaidluse lahendamisel määravad need faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis olid vastustajale teada 19.09.2019 seisuga.
16.1.Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et kaebaja ei täitnud 06.08.2019 lammutustööde ettekirjutust, vaid jätkas rehielamu lammutustöödega selle nägemuse alusel, mis kaebaja hinnangul tagab ehitise ohutuse. MuKA tuvastas 03.09.2019 vaatlusega järgneva (kd 2, tl 35-37). Hinni talu rehielamu on pooles ulatuses lahti võetud. Kogu hoonelt on eemaldatud katusekate ja konstruktsioonid (katuseroovitus on eemaldatud koos ülemiste palkidega ilma neid eelnevalt lahtivõtmata). Rehealuse ja aganiku seinad on lahti võetud, eluruumide ja rehetoa ulatuses on seinapalgid veel püsti. Rehetoa osa (k.a seal asuv reheahi) on kaetud laepalkidega ja otseste
sademete eest hetkel veel kaitstud. Lahtivõetud materjal on kuhjatud ehitusplatsi kõrvale katmata hunnikutesse. Sama seisu rehielamu osas tuvastas MuKA 17.09.2019 vaatlusega, selle erinevusega, et rehetoa osa on kaetud ajutise vettpidava kattega, koormakile ja onduline-plaadid. Lauda osas tuvastas MuKA, et katusematerjalid on lõplikult purunenud, vesi pääseb hoonesse sisse ja palkseintele (kd 2, tl 38-40). Järelikult tuvastas MuKA 03.09.2019 rehielamu lahtivõtmise osadeks, millest kaebaja oli 04.08.2019 MuKA-t teavitanud.
16.2.Vaadates ettekirjutusega kaebajale pandud kohustust – paigaldada rehielamu säilinud hooneosadele ja laudale katused, et kaitsta kultuurimälestisi sademete eest – on tegemist puithooneid puudutava elementaarse säilitamiskohustusega. Tulenevalt 03.09.2019 vaatluse kirjeldusest (kd 2, tl 30) ja fotodest nr 3, 5 ja 6 (kd 2, tl 36) tuvastab kohus, et säilinud hooneosaks, millele kaebaja ei olnud katust pannud, on kamber, köök ja esik (hoone põhiplaan, kd 2, tl 115). Tulenevalt 03.09.2019 vaatluse kirjeldusest (kd 2, tl 30) ja fotodest nr 11,12 (kd 2, tl 33) tuvastab kohus, et laudal puudub vettpidav katus. 17.09.2019 vaatluse kirjelduse (kd 2, tl 38) ja fotode nr 1-6 (kd 2, tl 38-39) alusel tuvastab kohus, et kaebaja kattis rehetoa kui säilinud hooneosa vettpidava kattega. Vastustaja on ettekirjutuse kirjeldavas osas (kd 2, tl 9) põhjendatult hoonete vettpidavuse nõuet esile toonud ja viidanud rehielamu restaureerimisprojektile. Selles projekti lk 9 on märgitud, et restaureerimistöid võivad teha vaid töö spetsiifikat tundvad isikud/erialaspetsialistid muinsuskaitselise järelevalve all. Töid võib teha vett pidava katuse all või ajutise kattega kaetult, juhul kui olemasolev katuse kate on eemaldatud. Töid peab tegema kuivas töökeskkonnas. Olemasolev ajalooline puitmaterjal ei tohi märguda. Nimetatud nõude on kaebaja täitnud osaliselt, see tähendab katnud seisuga 17.09.2019 rehetoa ajutise kattega. Kambri, köögi ja esiku osas on aga nõue täitmata, mistõttu on ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 rehielamu osas õiguspärane. Järelikult ei pea paika kaebaja väide, et rehielamule tervikuna on paigaldatud vajalik katus, mis kaitseb seda sademete eest. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et lauda katustamise korraldust on hetkel faktiliselt võimatu täita, sest hoone on ohtlik. Nimetatud väide ei ole kooskõlas kaebaja enda tegevusega, sest tulenevalt 24.10.2019 vaatluse kirjeldusest (kd 2, tl 179) ja fotodest nr 5-8 on kaebaja paigaldanud ajutise katte (koormakile), mis tagab vettpidavuse. Kohus möönab, et ettekirjutuse resolutsiooni p 1 sõnastus on üldsõnaline ning võimaldab kaebajal väita, et ta on peatanud lammutustööd, millele oli suunatud 06.08.2019 ettekirjutus. Samas on kohtu hinnangul vastustaja tegevus suunatud sellele, et tulevikus vältida kaebaja vastavat ilma loata tegevust seoses mälestisega. Arvestades varasema ettekirjutuse täitmata jätmist ning kaebaja hoiakuid, oli sellise preventiivse hoiatuse tegemine õiguspärane. Kaebajale ei tekkinud ettekirjutuse resolutsiooniga 1 konkreetset kohustust koos tähtajaga, mistõttu ei saa sellega kaasneda kaebaja subjektiivsete õiguste riivet (omandiõiguse riive).
16.3.Arvestades asjaolu, et säilinud hooneosade, millele kaebaja ei olnud katust pannud, see tähendab kambri, köögi ja esiku, mõõtmed ei ole märgatavad (hoone põhiplaan, kd 2, tl 115), siis ei oleks kohtu hinnangul ajutise katuse panemine rehielamu puitosadele olnud liialt koormav ega kulukas. Seda oleks saanud teha (sarnaselt laudale) ajutise katte (koormakile) paigaldamisele, mis tagab vettpidavuse.
Seega ei ole meetme vajalikkust ja sellele tehtavaid kulutusi arvestades põhjendatud kaebaja väide, et säilitamiskohustuse täitmise võimatuse tingisid kaebaja poolt rahalised põhjused. Tegemist on üksnes ajutiste hädavajalikke meetmete rakendamisega.
16.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 19.09.2019 ettekirjutus ja hoiatus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamisnõude rahuldamiseks.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
18.Vaatamata sellele, et kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus vajalikuks obiter dictum korras märkida järgmist seonduvalt kohtumenetluse ajal 23.12.2019 tehtud ekspertiisiaktiga, 03.08.2015 rehielamu restaureerimise põhiprojektiga, kaebaja poolt varasemalt tehtud töödega hoonete säilitamisel ning faktiga, et hoonete kasutuse osas tulevikus puudub MuKA-l nägemus. 19.09.2019 ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise ajal MuKA-le teada olnud asjaolud on muutunud. Sellele viitas kohus 27.04.2020 määruses, mida on otsuse p-s 8 tsiteeritud, ja seda seisukohta väljendab kohus ka otsust tehes. Nimetatud asjaolu mõjutab 19.09.2019 hoiatuse võimalikku täitmisele pööramist, mistõttu peab MuKA sellega arvestama. Lisaks tõdeb kohus, et riigi sunnivahendite rakendamine ei aita Hinni talu hoonete kui mälestise taastamisele kaasa. Eelkõige on mälestise säilitamine avaliku huvi küsimus, mille tagamine on MuKA ülesanne, koostöös omanikuga. Jah, omanik saab taotleda toetusi, kuid kogu protsess peab olema läbi mõeldud ja juhitud eelkõige MuKA poolt: kulutatav raha ja saadav tulemus peavad olema proportsioonis. Kui MuKA jätkab jäigalt omandiõiguse piiramist ilma et oleks üheselt arusaadav, millist lõpptulemust milliseks ajaks ta omanikult ootab, võib see viia omandiõiguse põhjendamatu riiveni. Arvestades ekspertiisi kokkuvõtet, millest on näha, kui väheses osas on rehielamu originaalis restaureeritav (kd 2, tl 113) ning 2017.a tehtud hinnangut, et restaureerimise korral on maksumuseks vähemalt üle 186 000 euro, tuleb MuKA-l mõelda, milline on mõistlik lahendus, et ühel päeval ei peaks keegi kahtlema, et Hinni talu hooned vastavad ehitismälestise tunnustele (MuKS § 11 lg 4) ning et oleks soov seda mälestist külastada. Mitte väga kaugel Hinni talust asub Filmi Vargamäe külastuskeskus. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.