1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16.12.2019 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi seadmiseks XX: 1) korteriomandile aadressil Tallinn, VVV summas 118 829 eurot; 2) 1⁄2 kaasomandi osale aadressil Tallinn, KKK summas 45 829 eurot ning 3) 3/9 kaasomandiosale aadressil SSS summas 28 829 eurot. Samuti palus maksuhaldur luba aresti seadmiseks XX-le kuuluvatele pangakontodele kõikides krediidiasutustes summas 96 460,16 eurot.
3-19-2351 Taotluse esitamisega halduskohtule algatas maksuhaldur XX suhtes MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksumenetluse käigus kogub maksuhaldur teavet ja tõendeid D AS-i (D) maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla kohustuse täitja kohta. XX võib vastutada D-le 03.03.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/034023-62 ja 02.10.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/034992-57 määratud, kuid tasumata maksusummade eest, s.o kokku 276 348,16 eurot. Maksuhaldur tuvastas 03.03.2017 maksuotsuses, et maksustamisperioodidel aprill–mai 2015 ei soetanud D diislikütust OÜ-lt B, kütuse tegelikuks müüjaks oli tundmatu kolmas isik ning D teadis seda. 02.10.2017 maksuotsuses tuvastati sama asi perioodide august–september 2015 osas, mil arvete väljastajaks oli OÜ N. Maksuotsuste õiguspärasust on kontrollitud kohtumenetluses (haldusasjad nr 3-17-756 ja 3-17-2307). XX oli 02.05.2011‒07.11.2017 äriühingu juhatuse liikmeks. D maksumenetlustes tuvastati, et äriühing esitas käibedeklaratsioonidel valeandmeid eesmärgiga saada alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. XX oli D ainukese juhatuse liikmena vastutav äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku tasumise eest. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning XX rikkus oma kohustusi tahtlikult. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda XX tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Näilike arvete kasutamine iseloomustab XX suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Ta võib oma vara võõrandada. XX-l puudub igakuine sissetulek. MKS § 96 lgs 6 nimetatud aluseid ei esine. Maksuvõla sissenõudmine äriühingult pole tulemusi andnud.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.12.2019 määrusega MTA taotluse osaliselt. Kohus andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulike hüpoteekide seadmist taotluses nimetatud XX omandis olevatele kinnisasjadele. Muus osas jättis kohus taotluse rahuldamata. Maksuhaldur leiab õigesti, et on põhjendatud kahtlus, et XX on MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Tulenevalt asjaolust, et XX äriühingu ainsa juhatuse liikmena tegeles kontrollitavatel perioodidel äriühingu majandustegevuse, raamatupidamise korraldamise ja maksudeklaratsioonide esitamisega, on põhjendatud kahtlus, et tema tegevus ebaõige sisendkäibemaksu kajastamisel oli teadlik ja tahtlik. On olemas põhjuslik seos XX õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine. Äriühingu suhtes ei ole maksuvõla sissenõudmine tulemusi andnud ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Seega on olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele XX-le. Maksuhaldur on põhjendanud, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, XX varasemat suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning seda, et isikul puudub püsiv sissetulek, võib maksuvõla sissenõudmine kujuneda raskendatuks. Kohtulike hüpoteekide seadmine XX-le kuuluvatele kinnisasjadele on kohane. XX-le ei kuulu muud likviidset vara, mis tagaks maksukohustuse täieliku täitmise. Hüpoteekide seadmine ei riiva XX õigusi ebaproportsionaalselt. See ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata 2(5)
3-19-2351 hüpoteegipidaja õigusi. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. XX pangakontode arestimist ei saa pidada proportsionaalseks. Maksuvõlg on kohtulike hüpoteekide seadmise järgselt olulises osas tagatud isiku õigusi vähem piiravate meetmetega. Maksuhalduri välja toodud täitmiskulud ei ole ülemäärased. XX-l on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise: maksuvõlg on tekkinud, selle sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid: äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud, maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub 22.01.2020 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 20.12.2019 määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas maksuhalduri taotluse, ning teha asjas uus määrus, millega jätta maksuhalduri taotlus rahuldamata. Lisaks taotleb määruskaebuse esitaja kinnisasjadele seatud hüpoteekide kustutamist. D-le maksude määramine ei olnud põhjendatud. XX ei ole isiklikult vastutav maksuotsuste tegemise eest, sest ei rikkunud endal lasuvaid kohustusi ega tegelenud maksupettusega. Tema suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu ja alustatud pole ühtegi kriminaalmenetlust. Kohus jättis kontrollimata, kas XX oli D juhatuse liige ajal, mil tehti taotluses kirjeldatud ning maksuotsuste aluseks olevad tehingud. XX sai D juhatuse liikmeks 02.05.2011. Teadmata asjaoludel on B-kaardil märgitud tema volituste kehtivuseks kuni 31.05.2015. See ei ole õige. XX valiti D juhatusse 14.04.2011 D nõukogu koosolekul. Äriseadustiku (ÄS) § 309 kohaselt valitakse aktsiaseltsi juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. D ainuaktsionäri 07.11.2012 otsusega kehtestatud ja praeguse hetkeni kehtiva põhikirja p 5.2 kohaselt valib nõukogu juhatuse kolmeks aastaks. Seega lõppesid XX juhatuse liikme volitused 14.04.2014. Määruskaebuse esitajale ei ole teada, et D oleks võtnud vastu otsuse tema volituste pikendamiseks või uuesti juhatuse liikmeks nimetamiseks. Ei ole teada, kust on tekkinud D B-kaardile viited sellele, et ta on volitatud kuni 31.05.2015 või et ta juhatuse liikme volitused algasid uuesti 07.11.2017. Talle teadaolevalt ei ole registripidajale sellise sisuga avaldusi koostatud ja need ei põhine seadusel. MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse kohaldamise eelduseks on isiku tegelik juhatuse liikmelisus, s.o kehtivate volituste olemasolu. XX-l ei olnud kontrolliperioodide ajal (aprill‒mai 2015 ja august‒september 2015) formaalseid juhatuse liikme volitusi ja ta ei saa D kohustuste eest vastutada. MTA leiab, et XX juhatuse liikme volitusi pikendati äriühingu nõukogu 08.08.2014 otsusega kuni 31.05.2015. Isegi siis, kui see väide on tõene, on välistatud XX vastutuse perioodi august‒september 2015 eest. Arvestades, et 2015. a maikuu käibedeklaratsioon tuli esitada juunis, ei olnud XX sel ajal enam juhatuse liige. Ebaõige on maksuhalduri käsitlus, et määruskaebuse esitajat saab vaadelda D juhatuse liikmena ilma nõukogu otsuseta. Asjaolu, et XX on juhatuse liikmena 29.04.2016 allkirjastanud D 2015. a majandusaasta aruande, ei tõenda vastupidist. Riigikohtu 08.10.2008 otsus nr 3-2-1-65-08 on tehtud osaühingu kohta ning selle analoogia korras aktsiaseltsi suhtes kohaldamine on problemaatiline. Lisaks väidab maksuhaldur paljasõnaliselt, et XX on 3(5)
3-19-2351 aruande 29.04.2016 allkirjastanud ning nõukogu ja aktsionärid on selle kinnitanud. Äriregistri äritoimiku dokumentidest ei nähtud, et sinna oleks peale 30.07.2015 ühtegi dokumenti esitatud. Aruande on allkirjastanud XX ja audiitor ning võib eeldada, et üldkoosolek pole seda kinnitanud. Asjakohatud on ka muud MTA tõendid ja väited, mis peaksid tõendama seda, et XX oli D juhatuse liige. Nendest tõenditest saab parimal juhul eeldada, et XX tegutses äriühingu esindajana. Maksuhaldur on 16.12.2019 taotluses täielikult ignoreerinud asjaolu, et XX ei olnud maksukohustuste tekkimise ajal juhatuse liige. Seega on taotlus oluliste tõendamis- ja põhjendamispuudustega ning oleks tulnud juba seetõttu jätta rahuldamata. Kohus ei saa täitmist tagavate toimingute taotlemise menetluses hakata hindama, millises ulatuses on isik juhatuse liige.
4.Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Õige pole määruskaebuse esitaja väide, et tema suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu. Menetlus lõpetati väärteo aegumise tõttu. Pealegi on maksumenetluses tõendamisstandard madalam kui süüteomenetluses. D nõukogu 13.05.2014 protokolli kohaselt pikendati XX juhatuse liikme volitusi kuni 20.06.2014 ning 08.08.2014 otsusega kuni 31.05.2015. Määruskaebuse esitaja on 04.05.2015 seisuga kinnitanud D nõukogu liikmete nimekirja. Nendest tõenditest nähtub, et määruskaebuse esitaja omas juhatuse liikme volitusi. Kuigi äriregistri äritoimiku dokumentide hulgast ei nähtu, et määruskaebuse esitaja juhatuse liikme volitusi oleks pikendatud peale 31.05.2015, tegutses ta juhatuse liikmena ka edaspidi ja see oli äriühingu nõukogu poolt aktsepteeritud. D esitas 13.05.2016 majandusaasta aruande, mille XX oli 29.04.2016 allkirjastanud ning mis oli nõukogu ja aktsionäride poolt kinnitatud. XX allkirjastas 07.07.2015 D muutmiskande avalduse, samuti allkirjastas ta juhatuse liikmena D 12.08.2015 taotluse maksuhalduri korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Maksuhaldur võttis 01.09.2015 ja 27.10.2015 XX-lt kui D seaduslikult esindajalt suulisi selgitusi. Ta ei maininud seejuures, et tema juhatuse liikme volitused on lõppenud või peatunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.XX on määruskaebusele ning MTA oma vastusele lisanud täiendavad tõendid, mis seonduvad küsimusega, kas XX oli perioodil aprill‒september 2015 D juhatuse liige. Ringkonnakohus võtab esitatud dokumendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
6.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Asjaolu, et kaebaja suhtes on väärteomenetlus lõpetatud, ei tähenda, et vastutusotsuse tegemine on välistatud. Maksuhaldur on toonud õigesti esile, et menetlus lõpetati väärteo aegumise tõttu (MTA 07.11.2018 väärteomenetluse lõpetamise määrus).
8.D-le 03.03.2017 ja 02.10.2017 tehtud maksuotsustes on tuvastatud, et äriühing kajastas raamatupidamises teadlikult tegelikkuses mitte toimunud tehinguid, seejuures osales XX nende näilike tehingute tegemise juures juhatuse liikmena. Haldusasjades nr 3-17-756 ja 3-172307 on kohtud maksuhalduri järeldustega nõustunud. Seega on maksuhalduril asjakohaselt 4(5)
3-19-2351 tekkinud kahtlus, et XX on süüliselt rikkunud MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Asjaolude täpsem tuvastamine toimub vastutusotsuse tegemise menetluses, mitte käesolevas haldusasjas.
9.Määruskaebuses toodud põhilised vastuväited on seotud küsimusega, kas XX oli D juhatuse liige ka pärast 14.04.2014. Ringkonnakohus märgib, et praeguse täitmist tagavate toimingute taotlemise menetluse käigus ei tule lõplikult kindlaks teha asjaolu, milline oli õigussuhe XX ja äriühingu vahel. Haldusasja materjalidest nähtub piisavalt tõendeid, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et XX tegutses vaidlusalusel perioodil D juhatuse liikmena ning on teinud seda ka hiljem. D suhtes toimunud maksumenetlustes ei tuginenud XX maksuhaldurile seletusi andes väitele, et ta ei olnud kontrolliperioodidel äriühingu juhatuse liige. D äriregistri B-kaardi väljavõtte kohaselt oli XX D juhatuse liige perioodil 02.05.2011‒07.11.2017 ning on juhatuse liige ka alates 07.11.2017. Kande juurde on küll tehtud märge „volitatud kuni 31.05.2015“, kuid selgituseks on toodud, et volituste kestvuse kuupäevadel ei ole õiguslikku tähendust. Alates 09.04.2015 on äriregistrisse juhatuse liikmena kantud ainuisikuliselt XX. Väites, et tema polnud juhatuse liige, pole XX selgitanud, kes siis tegelikult äriühingut juhtis. Asjaolu, et D pole oma esindusorganeid valinud kooskõlas põhikirja sätetega, ei tähenda, et MKS §-st 40 tulenev vastutus on XX puhul välistatud. Äriühingu esindusõigusega seonduv tuleb kindlaks teha vastutusmenetluses.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.