Maksuõigus › Maksuotsused

3-20-1813 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(20)

3-20-1813 Ecodiesel OÜ ja OÜ Bundes Invest vahel sõlmitud rendilepingud ei ole sõlmitud äriühingu esindajate poolt ning rendilepingutes ja rendilepingute alusel esitatud arvetel märgitud sisu ei ole usaldusväärne. Q selgitused lepingueelsete läbirääkimiste kohta on vastuolus Y ja C selgitustega. Ecodiesel OÜ esitatud dokumendid ei tõenda mahutite rendileandmist OÜ-le Bundes Invest (10.11.2016 kontrollakt, p 1.1.2.3). OÜ Bundes Invest nimel väljastatud arvetele märgitud arvelduskonto nr EE071010220197381224 on AS SEB Pank 25.08.2015 vastuse kohaselt suletud alates 28.11.2014. Tele2 Eesti AS 17.09.2019 vastuse kohaselt ei olnud arvetel märgitud OÜ Bundes Invest kontakttelefoni number registreeritud äriühingu nimele (10.11.2016 kontrollakt, p 1.1.2.3). NTH tegi OÜ Bundes Invest arvete alusel väljamakseid faktooridele oma äranägemise järgi, sh enne maksetähtaja saabumist ja maksetähtajast hiljem. Faktooride poolt sanktsioonide rakendamata jätmine viitab tehingute kohta vormistatud dokumentide formaalsusele ja X teadlikkusele sellest (10.11.2016 kontrollakt, p 1.1.2.4). OÜ-l Bundes Invest puudub reaalne majandustegevus (10.11.2016 kontrollakt, p 1.1.2.3; vt ka haldusasi nr 3-17-756). Tehingud OÜ-ga Net Oil X allkirjastas omakäeliselt vedelkütuse müügilepingu NTH nimel OÜ-ga Net Oil, mis kinnitab tema teadlikkust tehingutest. F OÜ Net Oil seadusliku esindajana kinnitas, et lepingul olev allkiri ei kuulu talle. X ja W teadsid, et kütuse tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Net Oil. F ei kinnita lepingu sõlmimist, dokumentide vormistamist ega üleandmist. F ei oska eesti keelt ega kasuta arvutit, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta pidas eesti keeles e-kirja teel läbirääkimisi W-ga (26.06.2017 kontrollakt, p. 1.1.2.3). X oli teadlik, et kütuse üleandmine-vastuvõtmine ei toimunud saatedokumentidel kajastatud viisil. OÜ Net Oil nimel vormistatud aktid/saatelehed on vormistatud tagantjärele ning nendel kajastatud autojuhid ei kinnita veoste tellimist, kütuse kättesaamist ja vedamist ega NTH-le üleandmist (26.06.2017 kontrollakt, p 1.1.2.3). NTH ja OÜ Net Oil vaheliste tehingute toimumise kohaks on märgitud Ecodiesel OÜ ladu, kuid Ecodiesel OÜ ladu ei oma tolli- või aktsiisilao staatust (26.06.2017 kontrollakt, p 1.1.2.4). Diislikütus vastavussertifikaadi numbriga VSD37760 ja raske kütteõli vastavussertifikaadi numbriga SD120804 ja SD140809 ei ole müüdud OÜ-le Net Oil (26.06.2017 kontrollakt, p 1.1.2.3). Eelnev kinnitab X teadlikku tegevust ebaõigete arvete kajastamisel äriühingu raamatupidamisarvestuses. NTH käitumine tehingutes OÜ-ga Net Oil erineb tavapärastest kütuseturul tuntud hankijatega tehtud tehingutest. Perioodil 2015. a august – september OÜ-lt Net Oil ühel päeval soetatud diislikütuse kogused on tunduvalt suuremad võrreldes teistelt hankijatelt soetatud kogustega ning diislikütus on turu keskmisest hulgihinnast madalam (26.06.2017 kontrollakt, p 1.1.2.3; vt ka haldusasi nr 3-17-2307). Tehingud EcoPetrol OÜ-ga NTH nimel väljastatud arvetel kajastatud kütuse ostjaks ei olnud EcoPetrol OÜ ja NTH teadis seda. X on alates 17.11.2015 EcoPetrol OÜ juhatuse liige. W on EcoPetrol OÜ osanik alates 04.02.2011. NTH ja EcoPetrol OÜ on omavahel seotud isikud. On eluliselt usutav, et omavahel seotud isikud tegutsesid kooskõlastatult ning neil oli lihtsam vormistada fiktiivseid dokumente (26.06.2017 kontrollakt, p 1.2.2.3). Ecodiesel OÜ juhatuse liige Q märkis 06.09.2016 selgitustes, et Ecodiesel OÜ ja EcoPetrol OÜ vaheliste lepingute ja strateegiliste küsimustega tegeles X. NTH nimel vormistatud dokumentidel kajastatud kütuse üleandmine ja vedu ei toimunud dokumentidel kajastatud viisil. Vedajad ei kinnitanud saatelehtedel märgitud kütuse vedu (26.06.2017 kontrollakt, p 1.2.2.3). X NTH juhatuse liikmena teadis, et puudus kütus, mida oleks saanud EcoPetrol OÜ-le edasi müüa (26.06.2017 kontrollakt, p 1.2.2.3). EcoPetrol OÜ ei ole osade arvete eest tähtaegselt tasunud ning arvete tasumise tingimused ei ole eluliselt usutavad. Arvetele märgitud viivist ei ole EcoPetrol OÜ tasunud (26.06.2017 kontrollakt, p 3(20)

3-20-1813 1.2.2.3; vt ka haldusasi nr 3-17-2307). Eelnev kinnitab X teadlikku tegevust ebaõigete arvete kajastamisel äriühingu raamatupidamisarvestuses. Eeltoodust tulenevalt rikkus X maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust (vt ka MKS § 85 lg 4 ja KMS § 29 lg 1 ning lg 3 p 1 ja § 31 lg 1). Juhatuse liikmena ei täitnud X tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1). NTH juhatuse ainuliikmena omas X kontrolli äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle. Tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks läbi ebaõigete andmete kajastamise maksudeklaratsioonidel (vt ka KMS § 38 lg-d 1 ja 3). Maksuotsusega täiendavalt määratud käibemaksult on arvestatud intressi, mis vastutusotsuse tegemise seisuga on 312 942,26 eurot (MKS § 115 lg 1). Kui äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on äriühingut faktiliselt juhtinud, võib äriühingu poolt rikutud kohustused omistada selle juhatuse liikmele. X esitas NTH perioodi 2015. a aprill – mai ja august – september kohta KMD-des teadlikult valeandmeid, mille eesmärgiks oli saada maksueelist tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu suurendamise näol. Seega rikkus ta kohustusi tahtlikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). Äriregistri andmetel on X NTH juhatuse liige alates 02.05.2011. Seega oli vastutusotsusega sissenõutava maksukohustuse tekkimise ajal NTH tema kontrolli all. Aktiivset tegevust NTH juhtimisel näitavad X 01.09.2015 seletused. Nende maksustamisperioodide deklareerimis- ning tasumistähtaeg saabus X juhatuse liikmeks oleku ajal. X on äriregistris märgitud mitme äriühingu juhatuse liikmeks. Seega omab ta pikaaegset ettevõtluse kogemust ning piisavaid teadmisi äriühingute majandustegevuse juhtimise ja korraldamise kohta. X teadliku ja tahtliku tegevuse ning NTH-le määratud maksusummade tasumata jätmisest tekkinud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Juhul, kui X oleks taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi, ei oleks NTH-l tekkinud maksuotsustega tasumisele määratud ja tasumata maksukohustust. Maksuvõla tekkimisega otseses põhjuslikus seoses on tasumiskohustuse rikkumine, mis sai võimalikuks tulenevalt deklareerimiskohustuse rikkumisest. Samuti jättis X korraldamata NTH rahalise kõrvalkohustuse arvestada ja tasuda intressi. NTH esitas kaebuse maksuotsuse nr 12.2-3/034023-62 tühistamiseks, mistõttu peatus maksuotsusega nr 12.2-3/034023-62 määratud maksuvõla aegumine 664 päevaks ja aegub hiljemalt 16.04.2022. Samuti esitas NTH kaebuse maksuotsuse nr 12.2-3/034992-57 tühistamiseks, mistõttu peatus maksuotsusega nr 12.2-3/034992-57 määratud maksuvõla aegumine 556 päevaks ja see aegub hiljemalt 30.03.2022. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud (MKS § 98 lg 1 ja § 99 lg 1 p 2). Kõige varasema maksukohustuse sundtäitmise tähtaeg on 10.11.2022.

3-20-1813 maksumenetlustes ega ka järgnenud kohtumenetlustes nr 3-17-756 ja nr 3-17-2307 ei tekkinud kahtlust X rolli osas NTH juhatuse liikmena. MTA-le 01.09.2015 antud seletustes NTH esindajana märkis X, et tema kui juhatuse liikme kohustuste hulka kuulus NTH juhtimine, otsuste vastuvõtmine seoses äriühingu igapäevaste majandustehingutega, hankijate valimisega ja nende tausta uurimisega tegelemine ning tal oli lepingute allkirjastamise õigus. Samuti andis vaide esitaja NTH esindajana MTA-le seletusi 27.10.2015. Seega oli NTH vaide esitaja kontrolli all ja ta osales aktiivselt kõnealuse äriühingu majandustegevuses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 määrus nr 3-19-2351). Äriühingu rikutud kohustused saab omistada X-le (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-2445, p 16 ja Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-2308, p 22). NTH maksumenetlustes leidis tõendamist, et NTH ja OÜ Bundes Invest, NTH ja OÜ Net Oil ning NTH ja EcoPetrol OÜ vahel tegelikkuses tehinguid ei toimunud ning X oli sellest teadlik. Kui vaide esitaja oleks taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi (vastutusotsuse p-d 2.2.3.1, 2.2.3.2 ja 2.2.3.3) ega oleks esitanud perioodide 2015. a aprill – mai ja august – september kohta ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone, ei oleks NTH-l tekkinud maksuotsustega tasumisele määratud maksukohustust. X rikkus enda kohustusi tahtlikult (vt ka Tallinna Halduskohtu 27.09.2017 otsus asjas nr 3-17-756 ja 25.06.2018 otsus asjas nr 3-17-2307 ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus asjas nr 3-17-756 ja 07.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2307). Vaide esitaja ei ole toonud välja uusi asjaolusid või seisukohti, millega kohtud ei oleks otsuste tegemisel arvestada saanud. NTH põhimaksuvõlaga seotud intressikohustuse vaide esitaja kanda jätmine on põhjendatud. MKS § 40 lg-st 1, § 32 p-st 4, § 115 lg-st 1 ja § 31 lg-st 2 tulenevalt on maksuvõlg ka intress, mille eest äriühingu seaduslik esindaja vastutab. Intressiarvestus algab ajast, millal maksukohustuslane on kohustatud maksu tasuma ning intressikohustus on vahetult seotud asjaoluga, et juhatuse liige on jätnud maksusumma tähtpäevaks tasumata. Maksuvõlalt tasumisele kuuluv intress on lahutamatult seotud põhivõlaga. Juhul, kui on tuvastatud juhatuse liikme vastutuse eeldused põhivõla osas, puudub vajadus kõrvalkohustuse osas vastutuse aluste olemasolu eraldi hinnata. MKS § 96 lg-st 5 ei tulene, et maksuhaldur peaks olema ammendanud kõik täitetoimingud, vaid vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud, kui esineb kasvõi üks MKS § 96 lg 5 teises lauses nimetatud asjaoludest. Kõnealuses sättes on otsesõnu viidatud sissenõudmise alustamisele MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil (vt ka Riigikohtu 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p 18). MTA on NTH-le maksuotsustega nr 12.2-3/034023-62 ja nr 12.2-3/034992-57 määratud maksukohustuse osas alustanud sundtäitmist Eestis tegutsevatele krediidiasutustele eelnimetatud äriühingu pangakontode arestimiseks korralduste edastamisega. Pangakontode arestimisest hoolimata on NTH maksukohustus täitmata. Seega ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga NTH-lt sisse nõuda.

3-20-1813 otsusega kehtestatud ja seni kehtiva põhikirja p 5.2 kohaselt valib juhatuse nõukogu kolmeks aastaks. NTH nõukogu 08.08.2014 otsusega on kaebaja ametiaega pikendatud kuni 31.05.2015. Seega lõppesid tema juhatuse liikme volitused 31.05.2015. Kaebajale ei ole teada, et NTH oleks võtnud vastu otsuse tema volituste pikendamiseks või uuesti juhatuse liikmeks nimetamiseks. Selliseid dokumente ei nähtu ka äriregistrist. Lisaks on äriregistri kanded informatiivse sisuga, kuid MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse kohaldamise eelduseks on isiku tegelik juhatuse liikmesus. Juhatuse liikmega ei sõlmita töölepingut, vaid käsundusleping (töölepingu seaduse § 1 lg 5). Seega oli kaebaja töötaja, mitte juhatuse liige. Käitumise ja tegevusega ei ole võimalik omandada juhatuse liikme volitusi (Riigikohtu 08.10.2008 otsus nr 3-2-1-65-08). Lisaks ei kinnita nõukogu majandusaasta aruannet, vaid koostab selle kohta kirjaliku aruande, mille esitab üldkoosolekule (ÄS § 333) ning üldkoosolek kinnitab aruande (ÄS § 334 lg 1). Seega ei ole aktsiaseltsi puhul juhatuse liikme valimise õigusega organile (nõukogu) ette nähtud majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel ühegi otsuse tegemise kohustust, mistõttu ei saa nõukogu juhatuse liiget sel viisil valida. Kaebaja ei allkirjastanud 29.04.2016 aruannet NTH juhatuse liikmena ning seda ei kinnitatud nõukogu ja aktsionäride poolt. Äriregistri äritoimiku dokumentidest ei nähtu, et sinna oleks pärast 30.07.2015 dokumente esitatud. Lisaks ei nõustunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-65-08 alama astme kohtutega juhatuse liikme ametiaja pikendamise küsimuses, kuna ei olnud tuvastatud selget osanike otsust, millest võiks järeldada ametiaja pikendamist (vt p 65). Ka hilisemates lahendites on Riigikohus märkinud, et kui ei ole tuvastatud konkreetset osanike otsust, millest võiks järeldada (endise) juhatuse liikme ametiaja pikendamist, ei ole see kooskõlas ÄS §-ga 184 (vt nt lahend nr 3-2-1-152-08, p 13). MTA esitatud tõendist võib järeldada, et kaebaja tegutses äriühingu esindajana, kuid formaalsete volituste puudumisel ei olnud tal juhatuse liikme staatust. See, kas isikul oli õigus teha äriühingu huvides tehinguid ja toiminguid, omab tähendust vaid äriühingu kohustuste tekkimisel suhetes kolmandate isikutega. ÄS § 34 lg-st 2 tulenev kande õigsuse eeldus kolmandate isikute suhtes on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei anna maksumenetluses võimalust selle pinnalt järeldada isiku juhatuse liikmeks olekut, vaid see asjaolu tuleb kindlaks teha vastutusmenetluses tõendite pinnalt (vt ka Riigikohtu lahend nr 32-1-39-05, p 15). Äriregistrist nähtuvalt oli seisuga 31.05.2015 NTH-l kaks nõukogu liiget (G ja L). Registri väljavõtte kohaselt oli U nõukogu liikmena volitatud kuni 01.08.2017, kuid tema nõukogu liikme staatus lõppes 04.05.2015. H nõukogu liikme volitused kehtisid kuni 14.04.2014. Ka äriregistrile 19.04.2011 esitatud avalduse kohaselt paluti registrisse kanda H volituste alguskuupäevana 14.04.2011 ning lõppkuupäevana 14.04.2014. Äriregistri äritoimikust ei nähtu aktsionäri otsust, millega oleks pikendatud H volitusi. Isik ei muutu nõukogu liikmeks, kui ta on allkirjastanud mõne nõukogu otsuse või nimetab end nõukogu liikmeks (vt ÄS § 319 lg 1). ÄS § 318 lg 1 kohaselt on nõukogul kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Seega ei olnud 31.05.2015 ja hiljem NTH-l nõukogus piisavalt liikmeid, et nõukogu oleks saanud formaalselt (otsustega) või konkludentselt valida kaebaja juhatuse liikmeks või teda juhatuse liikmena tunnustada. Seadusest tulenevat nõukogu liikmete miinimumarvu nõuet ei ole võimalik vähendada (vrdl ÄS § 322 lg 11). Seetõttu ei oleks nõukogu saanud koostada arvamust 2015. a majandusaasta aruande kohta ning on usutav, et aruande heakskiitmiseks puudus üldkoosoleku otsus. Tähendust ei oma, kas nõukogu liige G teadis või pidi teadma, et kaebaja on allkirjastanud avaldusi või dokumente juhatuse liikmena. Kaebajal puudub teadmine, kes oli NTH juhatuse liikmeks pärast 31.05.2015. Lisaks ei olnud vajalik tagasi kutsuda juhatuse liiget, kelle volitused olid tähtajalised (31.05.2015). Isegi kui kaebaja oli NTH juhatuse liige 2015. a mais, ei olnud ta seda enam KMD esitamise ajal 2015. a juunis (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 6). Ringkonnakohus 6(20)

3-20-1813 ei tuvastanud asjas nr 3-19-2351, et kaebaja oli NTH juhatuse liige. Vastutusotsuse lisana esitatud NTH võlanõude toimingute väljavõttest nähtub, et 05.12.2017 on arestitud pangakontod ning viimane toiming (analüüsi edastamine) tehti 27.03.2018. Arestimistoimingud tehti 02.10.2017 maksuotsuse täitmiseks. Seega ei ole MTA 03.03.2017 maksuotsuse täitmiseks MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud sissenõudmistoiminguid tehtud (vt ka Riigikohtu 03.12.2020 otsus nr 3-19-104, p 16). Viidatud maksuotsuste alusel tekkinud intressinõuet NTH-le ei esitatud. Seega ei ole selles osas tehtud MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud sissenõudmistoiminguid (Riigikohtu 03.12.2020 otsus asjas nr 3-19-104, p-d 18 ja 19). Isegi kui MTA koostas pangakontode arestimise korraldused, ei tähenda see, et maksuvõla sissenõudmine on osutunud võimatuks. Olukorras, kus põhimaksukohustuslasel on vara, millele on MTA kasuks seatud keelumärked, kuid MTA ei ole üritanud vara realiseerida täitemenetluses, on põhjendamatu asuda kogu võlgnevust sisse nõudma füüsiliselt isikult. NTH suhtes tehti maksuotsused 03.03.2017 ning 02.10.2017, s.o ajal, kui kaebaja ei olnud enam NTH juhatuse liige. Intressikohustuse kaebaja kanda jätmine ei ole põhjendatud. MTA kontrollimenetlus võttis põhjendamatult kaua aega. Perioodi 2015. a aprill – mai kontrolli alustati 05.06.2015 ja 06.08.2015 korralduste alusel, kuid maksuotsus koostati 03.03.2017. Perioodi 2015. a august – september kontrolli alustati 19.10.2015 korralduse, 14.12.2015 teate ja 14.12.2015 korralduse alusel ning maksuotsus koostati 02.10.2017. MTA möönab, et esitas kaebaja esindajale kohtumenetluse kestel ekslikke ja puudulikke dokumente seoses väidetavate sissenõudmistoimingute ja nõuete esitamisega NTH-le intressi tasumiseks. Kohtueelse vastutusmenetluse toimik sisaldas 11 lisa. 18.01.2021 esitas MTA vastutusmenetluse toimiku, milles sisaldub 18 lisa. MTA täiendas kohtumenetluses vastutusmenetluse toimikut 7 uue lisaga, millest 4 on sisulised tõendid (lisad 12–15) ja 3 menetluslikud tõendid, mille kaebaja juba esitas. MTA asendas kaebaja esindajale MTA 04.12.2020 esitatud lisa 9 uue lisaga (intressinõue). MTA 18.01.2021 lisa 1 koosseisus esitatud lisadele 12–15 ei ole vastutusotsuses viidatud. Kaebaja ei jätnud maksukohustusi täitmata tahtlikult või raskest hooletusest (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-2235, p 16). Maksumenetlustes ei ole tõendamist leidnud, et NTH või kaebaja olid teadlikud, et kütuse tegelikeks müüjateks ei ole Bundes Invest OÜ, Net Oil OÜ või soetajaks EcoPetrol OÜ. MTA on sellisele järeldustele jõudnud kaudsete tõendite pinnalt, mis ei kinnita kaebaja isiklikku teadmist nimetatud asjaoludest. Tehingud OÜ-ga Bundes Invest OÜ Bundes Invest omas perioodil 2015. a aprill – mai käibemaksukohustuslase registreeringut ning kütusemüüja tegevusluba. OÜ Bundes Invest esitas äriregistrisse kantud juhatuse liikme Y digitaalselt allkirjastatud diislikütuse ostuarved, mille NTH tasus. OÜ Bundes Invest ning NTH on digitaalselt allkirjastanud diislikütuse üleandmise-vastuvõtmise aktid, millel on märgitud üleandmise kohaks Ecodiesel OÜ-le kuuluv kütuseladu aadressil Lao 14/3 Maardu. MTA ei seadnud kahtluse alla kütuse olemasolu. Asjaolu, et OÜ Bundes Invest juhatuse liige ei kinnita kohtumist kaebaja ega W-ga, ei tähenda, et isikud pole kohtunud (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-10, p 12). MTA ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et NTH või X teadsid, et OÜ Bundes Invest ei ole kütuse tegelik müüja. Kütuste ostu- ja müügikokkuleppeid sõlmis üldjuhul W. Kaebaja teadmisi ei saa samastada NTH teadmistega. NTH-ga seotud isikud on enne maksustamisperioodi teinud tehinguid OÜ-ga Bundes Invest, mistõttu ei olnud tegemist tundmatu äripartneriga. Seda kinnitavad Ecopetrol OÜ arved nr 696 ja nr 670. Puudus alus kahelda, et tegemist on toimiva äriühinguga. OÜ Bundes Invest juhatuse liige C oli usaldusväärne isik. Ecodiesel OÜ juhatuse 7(20)

3-20-1813 liige Q teavitas kaebajat, et OÜ Bundes Invest omab kaupa Ecodiesel OÜ laos. NTH-l puudus põhjus kahelda kütuse olemasolus, sest see oli tema enda laopidaja Ecodiesel OÜ laos. NTH esitas maksumenetluses Q kinnituse, mis tõendab OÜ-l Bundes Invest kütuse olemasolu. Kütus asus kommertslaos OÜ Bundes Invest nimel ning see pumbati ümber NTH kütuse mahutamiseks eraldatud mahutisse A20, kust NTH selle edasi müüs. Sama tuvastas ka MTA (vt kontrollakt, p 1.1.2.3). Majandustegevuses ei ole suurte summadega arvete väikese viivitusega tasumine ebatavaline. Ettevõtluses on rahade liikumist keeruline täpselt prognoosida ning tarneahela algallikatele tasutakse vastavalt sellele, kuidas laekub raha lõpphankijatelt. See, et lepingupartnerid ei esita kohe viivisenõudeid, on tavapärane. MTA ei ole selgitanud, mida oleks NTH pidanud täiendavalt tegema, et kontrollida juhatuse liikme ehtsust. Y ütlused ei ole usaldusväärsed. Tehingud OÜ-ga Net Oil Net Oil OÜ-l oli kontrollitaval perioodil kehtiv vedelkütuse müüja luba ning käibemaksukohustuslase registreering. Net Oil OÜ tegi kontrollitaval perioodil e-posti aadressilt [email protected] juhatuse liikme F nimel pakkumisi diislikütuse ning raske kütteõli müügiks. Selle tulemusel leppisid NTH ja Net Oil OÜ kokku kütuse hinna. Net Oil OÜ esitas kontrollitaval perioodil F poolt digitaalselt allkirjastatud diislikütuse ostuarved, mille NTH tasus. NTH ja Net Oil OÜ allkirjastasid digitaalselt kütuse üleandmise-vastuvõtmise aktid. NTH sai ostuarvetel märgitud koguses kütuse kätte. Net Oil OÜ-ga suhtles peamiselt W. Seega ei saa NTH teadmisi samastada kaebaja teadmistega. Net Oil OÜ esindaja ning W kirjavahetusest ei järeldu, et NTH esindajal oleks pidanud tekkima kahtlus Net Oil OÜ esindaja suhtes. Net Oil OÜ ei olnud W kontrolli all. Lisaks sellele esitas NTH 19.02.2018 F poolt Lao 14/3 asuva Ecodiesel OÜ lao juhatajale Q-le saadetud e-kirjad, millega F edastas laopidajale Net Oil OÜ vormistatud kütuse saatelehed. Eelneva tõttu ei olnud ka Ecodiesel OÜ ja Net Oil OÜ ning Ecodiesel OÜ ning NTH vahel sõlmitud kütusemahutite rendilepingud fiktiivsed. Autojuhid kinnitasid vedude toimumist. Ilma vastavussertifikaatideta kütuse soetamine puudutas vaid väga väikest osa kütuste kogumahust ning muus osas oli tegemist tarbimisse lubatud kütusega, mida ei pea soetama tolli- ega aktsiisilaost. See, et NTH hankis samal perioodil teistelt hankijatelt oluliselt väiksemaid koguseid, on iseenesestmõistetav, kuna selle perioodi tarnevajadused olid suures osas kaetud Net Oil OÜ-lt soetatud kütusega. Soetatud kütus müüdi lõpptarbijatele (otse või läbi EcoPetrol OÜ). NTH soetas kütust peaaegu sama hinnaga kui MTA leitud hinnatase. Tehingud EcoPetrol OÜ-ga EcoPetrol OÜ sai NTH arvetel ja saatelehtedel näidatud mahus kütuse kätte ning müüs selle edasi enda klientidele. Kontrollitavaks perioodiks oli 2015. a august – september, s.o kaks kuud enne seda, kui X sai EcoPetrol OÜ juhatuse liikmeks. Kaebaja ei olnud sellel ajal NTH juhatuse liige. W-le kuulus üksnes 5% EcoPetrol OÜ osakapitalist ja ta ei olnud seega seotud isik (vt tulumaksuseaduse § 8). Lisaks ei ole seotud isikutel keelatud tehinguid teha. Kaebaja ei olnud teadlik iga tehingu sisust, sest tehingute vormistamisega tegeles W. Tõenditest pole võimalik järeldada, et saatelehed koostasid NTH või EcoPetrol OÜ. Väär on väide, et vedajad kinnitasid saatelehtedel märgitud kütuse vedu. Vedajad kinnitasid üksnes vedusid, sh nende tellimist Net Oil OÜ poolt. Net Oil OÜ tasus Lucas Oil Moto Invest OÜ-le (veoettevõte). MTA ei kahtle kütuse soetamises. Eelnevast tulenevalt ei ole kirjeldatud tehingute puhul võimalik rääkida juhatuse liikme tahtlusest või raskest hooletusest tehingute tegemisel, veel vähem deklareerimis- ja 8(20)

3-20-1813 tasumiskohustuste täitmisel (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-12, p 16). See, et kütuse tundmatult kolmandalt isikult soetamine toob kaasa maksukohustuse NTH-le, ei tähenda, et kaebaja oleks seadnud eesmärgiks tahtlikult maksud deklareerimata ja tasumata jätta. Deklareerimis- ja tasumiskohustus tekkis pärast kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist. Tasumiskohustuse rikkumine ei saa olla seotud deklareerimiskohustuse rikkumisega ning see tuleks tuvastada eraldi. Maksumenetluse käigus ei ole MTA püüdnud välja selgitada, mis põhjusel jäid maksud deklareerimata ja tasumata ning kas see on põhjuslikus seoses kaebaja tahtlusest kantud tegevusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-17-13, p 14). Kaebaja ei teadnud, et maksuotsuses tuvastatud tingimustel tehingute tegemine Bundes Invest OÜ, Net Oil OÜ ja EcoPetrol OÜ-ga võib aastaid hiljem kaasa tuua järelduse, et kütuste soetamine neilt ei ole tõendatud. MTA ei ole kajastanud kuupäevi, millal hakkas aegumine kulgema, peatus ja jätkus. Viieaastane aegumistähtaeg ei kohaldu. Isegi kui kaebaja on osaliselt või täielikult rikkunud MKS § 8 kohustusi ning vastutab selle eest, ei ole kohustusi rikutud tahtlikult. Tallinna Halduskohtu 20.12.2019 määrusega nr 3-19-2351 andis kohus loa seada täitmist tagava toiminguna Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulikud hüpoteegid korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXXX (XXX) summas 118 829 eurot, 1/2 kaasomandi osale registriosa numbriga XXXXXX (XXX) summas 45 829 eurot ning 3/9 kaasomandi osale registriosa numbriga XXXXXXX (XXX) summas 28 829 eurot. Kui kohus tühistab vastutusotsuse, ei ole kaebaja suhtes täidetud täitmist tagavate toimingute kohaldamise eeldused.

9(20)

3-20-1813 04.05.2015 ning hiljem oli äriregistri kohaselt NTH nõukogu liikmeks G ja L kõrval ka H, kelle nõukogu liikme volitused lõpetati äriregistris 15.06.2017. Kuigi äriregistris oli ka märge, et H oli nõukogu liikmena volitatud kuni 14.04.2014, on seal juures märkus, et nimetatud kuupäeval ei ole õiguslikku tähendust. Äriregistrist on kättesaadavad NTH tegevuse käigus koostatud dokumendid, mille kohaselt on H korduvalt tegutsenud NTH nõukogu liikmena ka pärast 14.04.2014. Lisaks nähtub äriregistrist kaebaja kui NTH juhatuse liikme kinnitusega nõukogu liikmete nimekiri seisuga 04.05.2015, mille kohaselt oli NTH-l kolm nõukogu liiget, sh H. Kaebusele on lisatud 08.08.2014 NTH nõukogu otsus, millega mh pikendab NTH nõukogu liige H kaebaja ametiaega kuni 31.05.2015. Seega oli NTH nõukogu ka pärast 04.05.2015 kolmeliikmeline. Kaebajal oli NTH juhatuse liikmena kohustus veenduda, et tema poolt äriregistrile esitatud 04.05.2015 nõukogu liikmete nimekiri on korrektne. Lisaks viitab aktsionäri poolt H nõukogu liikmena edasi tegutsemise aktsepteerimisele see, et 04.05.2015 aktsionäri poolt ühte nõukogu liiget vahetades ei tehtud teiste äriregistris olevate nõukogu liikmete kohta muudatusi. H volituste pikendamise otsuse äriregistrisse esitamise kohustus oli kaebajal NTH juhatuse liikmena. 03.03.2017 maksuotsusega määratud maksusumma jäägi sissenõudmisega seonduvalt esitati esimene korraldus 13.12.2017 Nordea Bank AB Eesti filiaalile. 17.01.2020 esitati NTH-le intressinõue 312 942,2626 eurot ning intressinõude NTH-lt sissenõudmist alustas MTA 26.02.2020. Vastutusotsuse tegemise ajaks 25.06.2020 oli möödunud üle kolme kuu NTH-lt intressinõude sissenõudmisest. Kaebaja esindaja 04.12.2020 esitatud palve alusel temale kättesaadavaks tehtud vastutusmenetluse toimikus esines puudusi, kuna osad dokumendid olid puudu ning NTH-le esitatud intressinõude asemel oli failis sõiduki detailandmete päring asutustele. Eeltoodu ei väära fakti, et MTA on MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud sissenõudmistoimingud NTH suhtes õigeaegselt teinud. MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingud ei sisalda võimalust, et maksuhaldur realiseerib ise arestitud vara (vt MKS § 130 lg 2). Maksuhaldur pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. Kahele NTH sõidukile ja haagisele seadis MTA 21.06.2016 käsutamise keelumärked NTH varasemate maksuvõlgnevuste sissenõudmise tagamiseks. Täiendavate nõuete saatmine täiturile maksuotsustega tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks ei olnud otstarbekas. Kohtutäituril ei ole õnnestunud vara realiseerida. Kaebaja sai juhatuse liikmena mõjutada NTH põhivõlaga seotud intressikohustuse tasumise asjaolusid. NTH on seoses ebamõistlikult pikkade maksumenetlustega esitanud MTA-le taotlused intresside vähendamiseks, mille MTA rahuldas. Intressinõuet esitades on vähendamisi arvesse võetud. NTH ei soetanud OÜ-lt Bundes Invest kütust ning NTH ja kaebaja olid sellest teadlikud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisab, kui arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja ning MTA-l ei ole kohustust välja selgitada, kes oli tegelik müüja (vt ka MTA 24.05.2017 vastus kaebusele asjas nr 3-17-756, p-d 2.4 ja 2.10). NTH väidetava heausksuse kohta on vastustaja esitanud täiendavad seisukohad 27.11.2017 vastuses asjas nr 3-17-756. Kaebaja märkis maksuhaldurile seletusi andes, et igapäevastes majandustehingutes võttis otsuseid vastu tema, sh osales ta kütuse soetuse tehingute kohta otsuste tegemises, oli kursis NTH nimel toimuvate tehingutega ning raamatupidamisarvestuses oli raamatupidajal õigus kajastada dokumente, mis olid kaebaja poolt aktsepteeritud. Seega oli kaebaja teadlik NTH ning OÜ Bundes Invest vahel tehingute mittetoimumisest (vt ka 24.05.2017 vastus asjas nr 3-17756, p 2.10). OÜ Bundes Invest ei toonud lattu kütust ja seega puudus tal võimalus NTH-le kütust üle anda. Kütuse üleandmist ei kinnitanud ka J (MTA 24.05.2017 vastus asjas nr 3-17756, p 2.9 ja 27.11.2017 vastus, p 2.5). Samuti ei soetanud NTH kütust OÜ-lt Net Oil ning äriühing ja kaebaja olid sellest teadlikud (MTA 18.12.2017 vastus asjas nr 3-17-2307, p 2.7.1). Kaebaja oli see, kes allkirjastas lepingu NTH nimel väidetavalt OÜ-ga Net Oil. Kuna F ei kinnitanud OÜ Net Oil nimel lepingu sõlmimist, pidi nii kaebajale kui ka NTH-le olema teada, 10(20)

3-20-1813 et tegelikkuses pole tehinguid Net Oil OÜ-ga tehtud. Net Oil OÜ arvete alusel ülekannete tegemiseks andis korraldusi kaebaja. Seega oli kaebaja kursis tehingute üksikasjadega. NTH oli nõus arvete alusel tasuma suuri summasid mitte Net Oil OÜ-le, vaid tundmatule isikule (faktoorile). On põhjust arvata, et kaebaja teadis, kellele tegelikkuses raha tasutakse. On arusaamatu, kuidas sai EcoPetrol OÜ kütuse kätte enne, kui OÜ Net Oil oli seda müünud NTHle või väljastanud saatelehe (vt ka MTA 18.12.2017 vastus asjas nr 3-17-2307, p-d 2.2 ja 2.3). See, et kütus eksisteeris, ei tähenda, et tehingud NTH ja EcoPetrol OÜ vahel toimusid. Kuigi ettevõtete omavaheline seos ei tähenda, et nad ei tohiks tehinguid teha, muudab seos eluliselt usutavaks kooskõlastatult tegutsemise ning lihtsamaks tegelikkusele mittevastavate dokumentide vormistamise. Arvestades, et pärast väidetavate tehingute tegemist sai kaebaja 17.11.2015 EcoPetrol OÜ juhatuse liikmeks, on alust arvata, et kaebajal on varasemad seosed EcoPetrol OÜ-ga ning ta oli teadlik tegelikkusele mittevastavate tehingute vormistamisest (MTA 18.12.2017 vastus asjas nr 3-17-2307, p 2.10). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise otsustamine on eraldi menetlus, mistõttu tuleb taotlus tehtud määruse tühistamiseks lahendada eraldi praegusest kohtumenetlusest. Lisaks on kaebaja taotlus põhjendamata ja ennatlik.

11(20)

3-20-1813 et õige õiguslik alus ja faktilised asjaolud esinevad (vt Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-151022, p 22). Maksu määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1). NTH pangakontod arestiti alates 13.12.2017. Seega on MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus täidetud ka intressivõla puhul. Vastustaja eksimine nimetatud dokumentidele viitamisel vastutusotsuses ei muuda vastutusotsust õigusvastaseks. Vastustaja on vara realiseerimiseks pöördunud 14.08.2019 kohtutäituri poole. Kohtutäituril ei õnnestunud vara realiseerida. Vastustaja esitas NTH-le 17.01.2020 esitatud intressivõla tasumise nõude nr 13-3/9043. Samuti on vastustaja esitanud tõendi intressinõude sissenõudmistoimingute kohta ja 26.02.2020 korralduse nr 13-2.7/64165. Tehingud OÜ-ga Bundes Invest Halduskohus nõustub haldusasjas nr 3-17-756 tuvastatuga, et NTH oli teadlik, et OÜ Bundes Invest ei olnud kütuse tegelik müüja ja kajastas tahtlikult KMD-del OÜ Bundes Invest arveid, et alusetult sisendkäibemaksu maha arvata (vt Tallinna Halduskohtu 25.09.2017 otsus nr 3-17756, p-d 10.1–10.4 ning p-d 11 ja 12; Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus nr 3-17-756, p-d 11, 14–16 ja 18). Asjaolust, et Y oli variisik, andis oma ID-kaardi teisele isikule ja pidi seega möönma, et seda võidakse kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel, ei saa järeldada, et maksuhaldurile antud selgitused ei ole tõesed. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks Y motiivi maksuhaldurile valetada. OÜ Bundes Invest oli NTH-le uus tehingupartner. Asjaolu, et W-le võis OÜ Bundes Invest olla varasemast tehingust tuttav, ei tõenda, et NTH ega kaebaja ei olnud teadlikud, et kütuse müüja ei olnud OÜ Bundes Invest. Kaebaja viidatud arvetelt nr 696 ja 670 ei ole tuvastatav, et W ja C oleksid nimetatud tehinguid teinud. Seejuures on C maksuhaldurile selgitanud, et tegelikkuses ta OÜ-ga Bundes Invest ei tegelenud ja teda värbas juhatuse liikmeks sama isik, kes Y. Tehingud OÜ-ga Net Oil Halduskohus nõustub haldusasjas nr 3-17-2307 tuvastatuga. NTH oli teadlik, et OÜ Net Oil ei olnud kütuse tegelik müüja (vt ka Tallinna Halduskohtu 25.06.2018 otsus asjas nr 3-17-2307, p-d 53, 54, 56–58, 60 ja 61 ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2307, p-d 8 ja 11). F variisikuks olemine ega selle eest tasu saamine ei muuda teda ebausaldusväärseks tunnistajaks. Kaebaja ei ole esitanud eluliselt usutavat väidet, miks oleks F pidanud maksuhaldurile valetama. OÜ Net Oil poolt väidetavale vedajale tasumine ettemaksuarvete alusel ei kinnita vedude toimumist, kui väidetavalt vedusid teostanud autojuhid seda ei kinnita. Samamoodi ei kinnita OÜ Net Oil nimel vedude tellimine, et kütuse on müünud sama äriühing. Tehingud EcoPetrol OÜ-ga Halduskohus nõustub haldusasjas nr 3-17-2307 tuvastatuga, et NTH ei müünud kütust EcoPetrol OÜ-le (vt Tallinna Halduskohtu 25.06.2018 otsus asjas nr 3-17-2307, p-d 59 ja 62 ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2307, p-d 8 ja 11). Asjaolu, et kaebaja sai EcoPetrol OÜ juhatuse liikmeks alles 17.11.2015, ei lükka ümber järeldust, et NTH ja EcoPetrol OÜ olid seotud äriühingud ning mõlemad olid W ja kaebaja kontrolli all. W ütlustest nähtub, et EcoPetrol OÜ oli NTH pikaaegne tehingupartner, sh suhtlesid äriühingu endise juhatuse liikmega nii W, kaebaja kui ka NTH raamatupidaja. Q sõnul suhtles ta EcoPetrol OÜ-ga sõlmitud lepingute ja strateegiliste küsimuste teemadel kaebajaga. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud EcoPetrol OÜ-le kütuse tarnimist, vaid väitnud, et NTH oli tundmatu kütuse müüja ja EcoPetrol OÜ vahel toimunud tehingute vahelüli, et näidata kütuse müümist OÜ Net Oil poolt NTH-le ja edasi EcoPetrol OÜ-le. 12(20)

3-20-1813 Juhatuse liikmele tuleneb MKS § 8 lg-st 1 kohustus tegutseda nõnda, et äriühingu maksuseadustest tulenevad kohustused oleksid õigeaegselt ja kohaselt täidetud (Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013 otsus asjas nr 3-11-2445, p 16). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et teda oleks pahatahtlikult hoitud vaidlusaluste tehingutega seoses teadmatuses (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p-d 14 ja 19). Kaebaja osales NTH juhatuse liikmena tehingutes ja oli nende tegelikust sisust teadlik. W kinnitas maksumenetluses 16.06.2015, et kütuse ostu ja müügiga tegeles juhatuse liige. Seda on kinnitanud ka kaebaja (vt maksumenetluses antud 01.09.2015, 27.10.2015 ja 15.02.2016 ütlused). Maksumenetluse alguses antud kaebaja ütluste kohaselt oli tal äriühingu majandustegevuse üle kontroll. Hiljem on ta asunud väitma, et kõigega tegeles W. Kaebaja esialgseid ütlusi tuleb pidada usaldusväärsemateks. Heausksel ja korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 1) tegutsenud juhatuse liikmel oleks pidanud OÜ-lt Bundes Invest kui tundmatult tehingupartnerilt suurte kütusekoguste soetamisel hiljemalt arvete aktsepteerimisel tekkima küsimus, millisel viisil on lepingud sõlmitud. OÜ-ga Net Oil sõlmitud leping on väga üldsõnaline, sisaldamata konkreetseid tingimusi, koguseid ja hindasid. Kaebajal oleks hiljemalt arvete aktsepteerimisel pidanud tekkima kahtlus, miks tuleb arvete eest tasuda tundmatutele isikutele (faktooridele). Asjaolu, et mõlemal äriühingul oli olemas kütuse käitlemise tegevusluba, ei lükka neid järeldusi ümber. Võltsarvete koostamine, esitamine ja deklareerimine ei ole tegevused, mida saab toime panna hooletusest kontrollaktides ja maksuotsustes kirjeldatud süsteemsusega. Kui kaebaja NTH ainsa juhatuse liikmena oleks kontrolliperioodil taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi, ei oleks NTH-l tekkinud maksuotsustega tasumisele määratud ja tasumata maksukohustust. Sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise ja sellega maksueelise saamise eesmärgil võltsarvete deklareerimine viitab kavatsusele rikkuda tasumiskohustust. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1; vt Riigikohtu 16.10.2019 määrus asjas nr 3-19-269, p 9). Kaebaja oli maksuotsustega määratud maksukohustuse tekkimise aluseks olnud varjatud tehingute tegemise ajal NTH juhatuse liige ja omas äriühingu üle faktilist kontrolli. Seega on põhjendatud nõuda kaebajalt maksusummalt tasumata intressi tasumist. Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei otsusta halduskohus täitmist tagavate toimingute lõpetamise üle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1813 liikme volitusi. Viide Riigikohtu 08.10.2008 otsusele nr 3-2-1-65-08 ei ole asjakohane. Kaebaja poolt 29.04.2016 allkirjastatud aruanne ei ole kinnitatud. Isiku saamine juhatuse liikmeks on seotud formaliseeritud protseduuriga ning kaudsete asjaoludega kogumis ei ole võimalik isikule sellist rolli omistada. Ringkonnakohus ei ole asjas nr 3-19-2351 asunud seisukohale, et kaebaja oli NTH juhatuse liige. Väär on MTA väide, et äriregistrisse kantud kuupäeval 14.04.2011 ei ole õiguslikku tähendust. Nimetatud kuupäevaga on fikseeritud periood, mil Hi volitused nõukogu liikmena kehtivad. Isik ei muutu nõukogu liikmeks tulenevalt sellest, et ta on allkirjastanud mõne nõukogu otsuse või nimetanud end nõukogu liikmeks (ÄS § 319 lg 1). Arvestades äriregistris kajastuvat infot ning äriregistri toimikus asuvate dokumentide sisu, oleks MTA-l pidanud tekkima maksumenetluses põhjendatud kahtlus, kas kaebaja oli äriühingu seaduslik esindaja. Selleks oli mh võimalus kutsuda NTH endisi nõukogu liikmeid ütlusi andma. ÄS 34 lg-tel 2 ja 3 ei ole seost vastutusmenetlusega. Tegemist on majandussuhetes poolte esindusõigust reguleeriva sättega, et tagada eeskätt tsiviilõigussuhetes poolte vastastikune usaldus ning võimalus eeldada teise poole äriregistrisse kantud esindaja esindusõigust. Vastutusmenetlus allub haldusmenetlusele omasele uurimispõhimõttele, kus on vaja välja selgitada, mis positsioon ja esindusõigus oli vastutusmenetluse subjektil maksuvõlglasest äriühingus. Kaebaja 07.07.2015 esitatud avaldusest ei saa järeldada nõukogu vaikivat heakskiitu. Viide MKS § 40 lg-le 11 on ebaõige, sest see norm ei eksisteerinud vastutusmenetluse aluseks oleval perioodil (kehtib alates 01.01.2019) ega kehti tagasiulatuvalt. MTA ei ole väitnud, et kaebaja võiks vastutada muul õiguslikul alusel. Kaebaja ei ole NTH juhatuse liikme ega muu esindajana teadlikult ega tahtlikult soetanud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kütust, vaid kütus oli soetatud kütusemüüja registreeringuga OÜ-lt Bundes Invest ja OÜ-lt Net Oil. Kaebaja ei ole jätnud maksukohustusi tahtlikult või raskest hooletusest täitmata. Maksumenetlustes ei ole otseste tõenditega tõendamist leidnud, et NTH või kaebaja oleks olnud teadlik, et kütuste tegelikeks müüjateks ei ole OÜ Bundes Invest, OÜ Net Oil või EcoPetrol OÜ. MTA on kinnitanud, et kütused eksisteerisid. NTH-le adresseeritud maksuotsuses tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada NTH ega kaebaja tahtlust jätta maksud deklareerimata ja tasumata. Need asjaolud tuleb tuvastada eraldi ja need ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Deklareerimis- ja tasumiskohustus tekkis pärast kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist. Viieaastane aegumistähtaeg ei kohaldu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14(20)

3-20-1813 I

3-20-1813 allkirjastatud kandeavalduse nõukogu liikmete muudatuste kohta, mis vastas seaduses sätestatud nõuetele (ÄS § 299 lg 1 ja § 319 lg 1). Kuigi juhatuse liikme valimise õigus on tõepoolest nõukogul, mitte aktsionäride üldkoosolekul (ÄS § 309 lg 1), kinnitab eelnevalt nimetatud otsus koostoimes muude asjas kogutud tõenditega, et NTH nõukogu oli teadlik kaebaja tegutsemisest äriühingu juhatuse liikmena ja kiitis selle heaks. Toimiku materjalide ega äriregistri toimiku hulka ei ole lisatud muid dokumente, mis viitaksid uue juhatuse liikme valimisele. Ka kaebaja ei ole selgitanud, kes sai äriühingu juhatuse liikmeks pärast tema väidetava ametiaja lõppu 31.05.2015. Kaebaja esitas juhatuse liikmena äriregistrile enda allkirjastatud NTH 2015. a majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande lk-l 3 on märgitud, et 2015. a-l oli NTH-l üks juhatuse liige, kellele on mh makstud tasu. Majandusaasta aruandest nähtub, et aruandeaasta lõpu seisuga oli NTH-l üks töölepinguga töötaja, kuid lisas 19 on märgitud, et töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2015. a-l oli 3. Majandusaasta aruandes on selgelt eristatud juhatuse liikmele ning töötajatele makstud tasusid (vt ka aruande lisa 23). Lisaks tehti kaebajale NTH-st väljamakseid nii 2015. kui ka 2016. a-l (dtl 445). Äriregistrile ei esitata üldkoosoleku kinnitust ja aruandlust majandusaasta aruande kohta, vaid üksnes majandusaasta aruanne (ÄS § 32 lg 3). ÄS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt esitab juhatus aktsiaseltsi majandusaasta aruande äriregistrile pärast selle kinnitamist üldkoosoleku poolt (vt ka raamatupidamisseaduse § 25). Kaebaja kinnitas 2015. a majandusaasta aruandes enda allkirjaga majandusaasta aruande andmete õigsust (lk 22) ega ole väitnud, et 2015. a-l esitatud majandusaasta aruanne oleks ebaõige. Seega on põhjendatud eeldada, et majandusaasta aruanne oli mh kinnitatud üldkoosoleku poolt.

3-20-1813 õigussuhe aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt analoogia korras Riigikohtu 26. aprillil 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud määruse p-d 14–17). Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-s 34 nõustus Riigikohus, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Samuti viitas Riigikohus selles asjas võimalusele, et erandlikult võib kõne alla tulla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (nt osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine). Nii märkis Riigikohus, et kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Viidatud tõlgendus võib praegusel juhul kolleegiumi hinnangul olla asjakohane ka aktsiaseltsi ja tema nõukogu liikme vahelise ametisuhe kehtivuse hindamisel.“ Äriregistrist nähtub, et alates 04.05.2015 olid NTH nõukogu liikmeteks H, L ja G. Sama nähtub äriregistrile 02.06.2015 kaebaja allkirjaga esitatud nõukogu liikmete nimekirjast. Kuigi 02.06.2015 nõukogu liikmete nimekirjas on H volituste alguskuupäevaks märgitud 14.04.2011 ning nõukogu liikmed valiti kolmeks aastaks, puudus äriühingul vajadus märkida 02.06.2015 nimekirjas nõukogu liikmena H, kui tegelikkuses oli selleks hetkeks teada, et tema volitused on lõppenud ning ta ei ole andnud nõusolekut nõukogu liikmena jätkamiseks. Kuna H nimi nõukogu liikmete nimekirjas siiski märgiti, kinnitab see, et konkludentselt soovisid nii H kui ka NTH (juhatuse liikme kaudu), et H jätkaks nõukogu liikmena. See järeldus on kooskõlas eelnevalt kirjeldatud kohtupraktikaga. Ühtegi muud otsust, mis viitaks H volituste lõppemisele 14.04.2014, ei ole haldusasja materjalide juurde lisatud.

17(20)

3-20-1813 muid rahalisi õigusi lisaks arvelduskontodele, millele maksuhaldur oleks saanud sissenõuet pöörata.

3-20-1813 tõenditena. Kaebajal oli võimalik esitada (uusi) tõendeid ja asjaolusid, mis lükkaksid kohtute varasemad järeldused veenvalt ümber (vt ka Riigikohtu 08.02.2022 otsus asjas nr 3-20-928, pd 13–17). Kaebaja ei ole seda teinud. Ringkonnakohus leiab, et maksuotsuste õiguspärasuse osas antud hinnang ja põhjendused varasemates kohtuotsustes olid põhjendatud ega pea vajalikuks korrata praeguses otsuses haldusasjades nr 3-17-756 ning 3-17-2307 esitatud kohtute seisukohti. Ringkonnakohus viitab siiski sellele, et maksuhaldur võib enda järeldusi põhjendada ka hinnanguga tõendite kogumile, isegi kui eraldivõetuna ei pruugi maksuhalduri välja toodud asjaolud olla piisavalt kaalukad, et maksuotsuses toodud kahtlusi põhjendada. Samuti võis maksuhaldur NTH tegevuse iseloomustamisel toetuda tema väidetavaid tehingupartnereid iseloomustavatele asjaoludele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus nr 3-17-756, p 12). Seejuures võib kaudsete tõenditega tõendada ka äriühingu teadlikkust tehingu tegelikest asjaoludest (viidatud otsuse p 13). Kohtumenetluses leidis veenvalt tõendamist, et OÜ Bundes Invest ei saanud olla kütuse tegelik müüja. Muu hulgas ei kinnitanud tehingute tegemist OÜ Bundes Invest esindajad ning tehingu tegemise asjaolud ei olnud kaebaja jaoks tavapärased (vt viidatud ringkonnakohtu otsuse p-d 14–17). Samadest põhjendustest lähtus ringkonnakohus asjas nr 3-17-2307, kus olid vaidluse all NTH väidetavad tehingud OÜ-ga Net Oil ja EcoPetrol OÜ-ga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2307, p-d 8–11).

3-20-1813 võimalik taotleda MTA-lt selliste toimingute lõpetamist ning taotluse rahuldamata jätmise korral pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse. Arvestades, et vastutusotsuse tühistamise nõue jääb rahuldamata, ei saa kaebaja sellise nõude rahuldamise aluseks olla siiski vastutusotsuse õigusvastasus. IV

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.