XXi ja YYi kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.05.2017 väljastatud projekteerimistingimused nr 1711802/03161 ja 26.09.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/23469 juurdepääsuteed puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebajad: XX ja YY; volitatud esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan, Kaisa Laidvee Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmandad isikud: Gerüst OÜ, AA, BB; volitatud esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.05.2017 väljastatud projekteerimistingimused nr 1711802/03161 ja 26.09.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/23469 juurdepääsuteed puudutavas osas.
2.Mõista Tallinna linnalt XXi ja YYi kasuks menetluskulude katteks välja 4060 eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestati „Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneering“ (edaspidi ka DP), millega määrati Karuslase tn 7 kinnistule ehitusõigus 2-korruselise pereelamu ja 2 abihoone püstitamiseks ning krundile juurdepääsu asukoht Sügislase tänavalt.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 11.05.2017 Karuslase tn 7 kinnistu osas projekteerimistingimused nr 1711802/03161 (edaspidi ka PT) DP-s määratud juurdepääsu asukoha täpsustamiseks. Projekteerimistingimustes määrati võimalus kavandada juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. 26.09.2018 väljastati Karuslase tn 7 kinnistule ehitusluba nr 1812271/23469 kahe korteriga elamu ehitamiseks ning 04.10.2018 loeti teavitatuks ehitamise alustamise teatis.
3.Kloostrimetsa tee 43 kinnistu omanikud XX ja YY esitasid 04.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada TLPA 11.05.2017 projekteerimistingimused nr 1711802/03161 ja 26.09.2018 ehitusloa nr 1812271/23469 juurdepääsuteed puudutavas osas.
4.Kohus võttis 05.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse Gerüst OÜ, AA ja BB. Sama määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras 26.09.2018 ehitusloa nr 1812271/23469 kehtivuse juurdepääsutee ehitust, sh Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 kinnistute vahel asuva piirdeaia lammutamist puudutavas osas 30 päevaks HKMS § 252 lg 4 alusel. Kohus jättis 02.12.2019 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse asjas menetluse lõpetamiseks tähtaja rikkumise tõttu ning luges kaebuse tähtaegselt esitatuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebajad paluvad kaevatavad haldusaktid tühistada osaliselt ning mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud.
6.Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 08.05.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Juurdepääsulahendus on vastuolus DP-ga, mille kohaselt oli juurdepääs Kloostrimetsa tee 43 ja Kloostrimetsa tee 45 kinnistutele ette nähtud praeguse Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. DP-ga nähti ette ka praeguste Sügislase ja Karuslase tänavate rajamine. Juurdepääs praegusele Karuslase 7 kinnistule nähti DP kohaselt ette just praeguse Karuslase tänava kaudu. Projekteerimistingimustes määrati aga, et Karuslase tn 7 kinnistule võib kavandada juurdepääsu Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 maaüksuse kaudu. Projekteerimistingimustega on juurdepääsulahendust põhimõttelises ulatuses muudetud. Tegemist on kahe täiesti erineva juurdepääsulahendusega, mis kulgevad erinevates asukohtades. Tegemist ei ole ettenähtud tee pikendamise või vähese muutmisega, vaid juurdepääsulahenduse olemusliku muudatusega. 2) Tallinna Keskkonnaameti seatud tingimustes tuuakse välja, et sissesõit kinnistule tuleb lahendada vastavalt Tallinna Transpordiameti seisukohale, mis tuleb lisada ehitusprojektile. Kaebajatele kättesaadavate ehitusprojekti materjalide hulgas ei ole Tallinna Transpordiameti seisukohta. Samuti ei sisaldu ehitusprojekti materjalide hulgas muid juurdepääsu puudutavaid dokumente. 3) Juurdepääsude määramise puhul asjakohaseks dokumendiks on DP (planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 4). DP menetluses on kohalikul omavalitsusel võimalik kuulata ära puudutatud isikute arvamus ja leida isikute huve parimal viisil arvestav lahendus (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-78-12). DP menetluses on terve piirkonna ja DP alusel moodustatud kruntide juurdepääsude küsimust kaalutud ja hinnatud, milline oleks kõige mõistlikum ja kõikide isikute huve silmas pidades parim lahendus juurdepääsude tagamiseks. Sealjuures on 2(10)
menetluses arvestatud ka liikluskoormuse ja ohutuse küsimust ja konkreetsete juurdepääsude rajamise mõju neist puudutatud isikutele. Menetluse tulemusel leiti, et juurdepääs Karuslase 7 kinnistule tuleb tagada Karuslase tänava kaudu. Projekteerimistingimustes on DP lahendusest olulises osas kõrvale kaldutud seda kuidagi põhjendamata. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis peaksid tingima projekteerimistingimuste väljastamise. Faktiline olukord kinnistul ja selle ümbruses ei ole muutunud. Kõnealune liikluspind oli mõeldud kahe elamu teenindamiseks ja selliselt DP joonisel selgelt näidatud. Need elamud on valmis ehitatud ning ka tee on olemas. Seega on hoonestus selle DP ala osas välja kujunenud. 4) Kaebajatel oli õiguspärane ootus, et kord kehtestatud DP lahendus, mida ei olnud kaebajatele teadaolevalt muudetud, ka sellisena säilib ja realiseerub, mitte ei hakata realiseerima nende selja taga oluliselt teistsugust lahendust, mis nende õigusi olulisel määral rikub. 5) Projekteerimistingimuste väljastamine on haldusorgani kaalutlusotsus, mis peab olema põhjendatud ning asjakohased kaalutlused ja põhjendused peavad olema otsusest nähtavad. Projekteerimistingimustes on juurdepääsu kohta vaid üks lause – Karuslase tn 7 kinnistule võib kavandada juurdepääsu Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 maaüksuse kaudu. Rohkem ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega kaalutlust juurdepääsulahenduse muutmise kohta, samuti naabrite õiguste ja huvide kaalumise kohta. Tegemist on olulise rikkumisega, mis juba iseenesest tingib projekteerimistingimuste õigusvastasuse. Sisulist argumenti ja vajadust juurdepääsulahenduse muutmiseks ei ole esitatud ka kohtumenetluses. DP-ga määratud juurdepääsulahenduse muutmine mõjutab oluliselt puudutatud isikute, sh kaebajate huve. Projekteerimistingimustest ei nähtu ühtegi asjaolu ega kaalutlust, mida liikluslahenduse muutmisel oleks arvesse võetud. Täielikult on kaalumata juurdepääsulahenduse muutmise mõju kaebajate õigustele, Kloostrimetsa tee 45 isikute õigustele, samuti liiklusohutuse küsimus. Oluline on ka kaaluda, kuidas on sellise kitsa tee puhul tagatud avalike teenuste (sh päästeteenistuse) ligipääs – praeguse juurdepääsulahenduse puhul ei mahuks päästeautod Karuslase 7 kinnistule keerama. Projekteerimistingimused ei sisalda ka ühtegi põhjendust, miks on üldse põhjendatud DP menetluses huvide kaalumise tulemusel leitud lahenduse muutmine. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. 6) Projekteerimistingimustes ette nähtud juurdepääsulahendus rikub oluliselt kaebajate õigusi. Seni toimiva juurdepääsu puhul oli Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutuses vaid Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutel asuvate eramajade juurde pääsemiseks. Projekteerimistingimustega nähakse ette kahe korteriga elamu rajamine ja parkimisvõimaluste tagamine kuuele autole. Uue lahenduse korral tagataks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu juurdepääs sisuliselt neljale majapidamisele, mis on kaks korda rohkem kui hetkel. See tähendab, et liikluskoormus Kloostrimetsa tee T9 kinnistul suureneb oluliselt. Vaidlusalune tee paikneb otse kaebajate maja ees ning kinnistu ei ole teest ka aiaga eraldatud. Seega hakkaks suurenenud liiklus toimuma sisuliselt kaebajate elamu kõrvalt läbi hoovi. Praeguse lahendusega lisandub sisuliselt läbi hoovi kulgevale teele veel 6 sõidukit, mis põhjustab ebaproportsionaalseid häiringuid ja privaatsusriivet kaebajatele. Vaidlusalune tee on kitsas ega ole mõeldud nii mitme kinnistu ja kahe korteriga elamu lisandumisest tuleneva suurenenud liikluskoormuse teenindamiseks. Ei ole hinnatud, kas olemasolevate parameetritega tee on üldse sobiv sellise liiklusetiheduse jaoks. Samuti kaasneb küsimus liiklusohutusest. Selliste parameetritega tee ei võimalda sõidukite manööverdamist, samuti on seal oluliselt raskendatud lumekoristus. 7) Hindamata on ka juurdepääsu asukoha sobivus Kloostrimetsa tee T9 kinnistu sees. Kuigi juurdepääs ei tohikski paikneda Kloostrimetsa tee T9 kinnistul, ei ole ka selle asukoht Kloostrimetsa tee T9 kinnistu siseselt põhjendatud. Hetkel on juurdepääs planeeritud kinnistu kõige tagumisse otsa, kust toimub juurdepääs ka Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutele. Nii on
3(10)
kõik juurdepääsud ühes kinnistu otsas, mis muudab olukorra kinnistul veel kitsamaks. Samas on just sellisel lahendusel ka kõige suurem negatiivne mõju kaebajate õigustele. Kui juurdepääs paikneb kinnistu tagumises otsas, kahjustab see kaebajate privaatsusõigust kõige ulatuslikumalt, kuivõrd liiklus möödub tervest nende kinnistu, sh maja, küljest. 8) Vastustaja ei pidanud aastaid seda teelõiku avalikes huvides vajalikuks. Maa erastamise taotlus kaebaja poolt tõusetuski sellest, et vastustaja ei võtnud DP-st hoolimata midagi ette Kloostrimetsa tee T9 maaüksusele kõnealuse juurdepääsutee väljaehitamiseks ja keeldus teed välja ehitamast. Kuna kaebajad ehitasid oma elamut, siis olid nad sunnitud tee ise 2007. a oma kuludega välja ehitama, et oma hoonele juurde pääseda. Vastustaja leidis 25.04.2008 kirjas, et juurdepääsutee osas puudub avalik huvi ning seetõttu keelduti tee väljaehitamise kulude hüvitamisest. Avaliku huvi puudumist ja tee vajalikkust ainult kahe kinnistu jaoks konstateeriti ka hilisemates kirjades. See oli põhjuseks, miks vastustaja keeldus kaebaja poolt kantud kulude hüvitamisest, kuid oli valmis kaaluma maa erastamist, millest ka lõpuks keelduti. Seega leidis vastustaja veel 2017. a lõpus – 2018. a alguses, et kõnealune tee ei kätke endast avalikku huvi ja on vajalik üksnes kahe pere teenindamiseks. 9) Kaebajad jäeti projekteerimistingimuste menetlusse nõuetekohaselt kaasamata, mis on oluline menetluslik rikkumine. Projekteerimistingimuste menetluse teate avaldamine lehes ei ole puudutatud isikute ärakuulamiseks piisav. Kaebajad ei ole ka kätte saanud projekteerimistingimuste menetluses saadetud lihtkirja. Kaebajad on jäetud ilma võimalusest olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohad ja vastuväited. Samas pidi linnale olema ilmselge, et muutunud lahendus ei ole kooskõlas kaebajate huvidega. Ei saa välistada, et kaebajate ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine oleks võinud mõjutada juurdepääsutee asukoha valikut. Kaebajad said tuginevalt kehtivast DP-st eeldada selles toodud lahenduse realiseerimist, mitte muutmist neid menetlusse kaasamata. 10) DP kohaste tänavate tagamine on vastustaja ülesanne (PlanS § 131). Vastustaja pidi tagama, et planeeringuala tänavavõrk, sh Sügislase/Karuslase tänav saab vastavalt planeeringule välja ehitatud. Lubamatu on vastustajal selle asemel jätta sisuliselt oma kohustused täitmata, hakata otsima kergemaid lahendusi, selleks muuta DP-d, suunates teistele kinnistutele mõeldud juurdepääsule ka liikluse kinnistult Karuslase 7, mille jaoks oli DP-s ette nähtud eraldi juurdepääs ja tänavalõik. 11) Kuna projekteerimistingimused, mis lubavad juurdepääsu tagamist Kloostrimetsa T9 kinnistu kaudu, on õigusvastased, siis on ka ehitusprojekti lahendus ja ehitusluba osas, mis näeb ette juurdepääsu Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu, õigusvastased.
5.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata (täiendavad seisukohad 08.05.2020). Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebajate kanda. 1) DP olemasolu korral on pädeval asutusel võimalik anda DP täpsustamiseks projekteerimistingimused ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg-s 1 toodud tingimustel. Lisaks EhS § 27 lg-s 2 toodule tuleb arvestada, et projekteerimistingimused ei muudaks DP-d olemuslikult. DP olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemasse lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. Projekteerimistingimused on antud DP kohase lahenduse muutmiseks juurdepääsulahenduse osas. Projekteerimistingimused ei muuda mingil määral DP-d olemuslikult, kuivõrd kõikide teiste näitajate ja nõuete osas tuleb järgida DP-d ning juurdepääsu lahendamine ei muuda käesoleval juhul DP lahenduse elluviimist võimatuks. Projekteerimistingimustega on antud Karuslase tn 7 kinnistule võimalus kavandada juurdepääsutee Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. DP lahenduse kohane Sügislase tänav on veel välja ehitamata ning Sügislase tänava ääres paikneb kraav. Fakt, et
4(10)
projekteerimistingimuste kohane võimalus juurdepääsuteeks ei vasta DP lahendusele, ei muuda projekteerimistingimusi õigusvastaseks. 2) Projekteerimistingimuste menetluses on järgitud avatud menetluse nõuet ning avatud menetlus on läbi viidud vastavalt menetlusnormidele. Avatud menetluse läbi viimisel on järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) §-s 47 toodut. Isikule, kelle õigusi võib haldusakt piirata, teavitati menetlusest Pirita Linnaosa Valitsuse poolt 06.04.2017 lihtkirjaga nr 2-2/67. Seadus ei sätesta projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse andmiseks esitamisel kätte toimetamise kohustuslikku vormi. Avatud menetluse kohta avaldati teade ajalehes Postimees 06.04.2017, ajalehes Pirita 07.04.2017, ajalehes Pealinn 10.04.2017 ja Tallinna veebilehel. Haldusmenetlusega tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosaliste aktiivset käitumist. Teadmatust ei saa õigustada sellega, et isik ei loe ajalehti. Seejuures ei ole välistatud ka võimalus, et kaebajad on Pirita Linnaosa Valitsuse 06.04.2017 lihtkirja nr 2-2/67 varasemalt reaalselt kätte saanud, kuid sellega mitte tutvunud. 3) HMS § 56 lg 4 kohaselt ei pea faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kui haldusaktiga rahuldatakse taotlus ja haldusaktiga ei piirata kolmandate isikute õigusi ega vabadusi, ei pea haldusakti põhjendama sellisel määral kui keelduvat või isikute õigusi piiravat haldusakti. Käesoleval juhul on järgitud projekteerimistingimuste andmisel põhjendamiskohustuse miinimummäära, kuivõrd avatud menetluse käigus ei esitatud ühtegi arvamust, haldusaktiga rahuldati taotlus ning haldusaktiga ei piirata ega rikuta kolmandate isikute õigusi. 4) Kaebuses väljatoodud väidetavaid õiguste rikkumist ei toimu. Karuslase tn 7 kinnistule rajatakse kahe korteriga elamu, millega ei kaasne olulist liikluskoormuse kasvu. Asjaolu, et kinnistule on kavandatud 6 parkimiskohta, ei tähenda, et juurdepääsuteed hakkavad kasutama pidevalt kuus autot. Parkimiskohtade sellisel rajamisel välistatakse parkimine väljaspool Karuslase tn 7 kinnistut. Käesoleval juhul ei toimu olulist liikluskoormuse kasvu vaid paari üksiku auto lisandumisega, mistõttu on alusetu väita, et juurdepääsutee ei võta vastu liikluskoormust. Ehitusprojekti on kooskõlastanud ehitusloa menetluses Tallinna Kommunaalamet (praegune Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja Tallinna Transpordiamet, samuti on kooskõlastatud projekteerimistingimused. Kaebajal on võimalus eraldada oma kinnistu Kloostrimetsa tee T9 kinnistust piirdeaiaga. Olemasoleva olukorra, kus juurdepääs kinnistutele peab läbima sisuliselt kaebajate hoovi, on põhjustanud kaebajad oma ebaseadusliku tegevusega ise. Kaebajad peavad Tallinna linnale kuuluvat kinnistut enda omaks. Asjaolu, et kaebajad on pidanud Tallinna linnaga kirjavahetust Kloostrimetsa tee T9 kinnistu omandamiseks ei tekita omandiõigust. Kinnisomand tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Nimetatud piirdeaed on rajatud Kloostrimetsa tee T9 kinnistule ebaseaduslikult ning kooskõlastamata Tallinna linnaga. Kaebajad ise on oma ebaseadusliku tegevusega põhjustanud privaatsuse vähenemise. Viies olukorra seadusega ja ehitusprojektidega vastavusse ei teki kaebajatel privaatsusriivet. 5) Kaebajad ei ole toonud kohtumenetluses esile asjaolusid või tõendeid, millega arvestamine oleks mõjutanud ka haldusmenetluses tehtud otsuse tulemust (HMS § 58). Kaebajad on tuginenud asjaolule, et juurdepääsuna kasutatava kinnistu läbi võimaldatakse täiendav juurdepääs veel ühele kinnistule ning see tekitab kaebajatele privaatsuse vähenemise, mille on nad ise oma ebaseadusliku tegevusega tekitanud. Kaebajad ei ole menetluse käigus suutnud välja tuua asjaolusid, mis viiksid haldusmenetluses tehtud otsuse teistsugusele tulemusele. 6) Kloostrimetsa tee T9 kinnistu on antud munitsipaalomandisse ning Kloostrimetsa tee T9 kinnistu taotleti ja kinnistu anti munitsipaalomandisse avalikult kasutatava juurdepääsutee rajamiseks. Käesoleval juhul täidab kinnistu oma eesmärki ning vastustaja eesmärgiks ei olnud
5(10)
kinnistut kaebajale võõrandada. Vaidlusaluste projekteerimistingimustega määrati võimalus kavandada juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. Kuigi kaebajatel on õigustatud huvi Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutamise osas, kuna ka nendele kuuluva kinnistu juurdepääs on tagatud läbi Kloostrimetsa tee T9 kinnistu, ei muuda see haldusmenetluse lõplikku otsust, kuna projekteerimistingimustega täidetakse Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutamise eesmärki ning see ei saa rikkuda ega riku kaebajate õigusi.
6.Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata (20.11.2019 Gerüst OÜ vastus ning 20.04.2020 AA ja BB vastus) ning menetluskulud kaebajate kanda. 1) Juurdepääsu tagamine Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu ei riku kaebajate õigusi. Kaebusest tulenevalt on viidatud maariba Tallinna linnale kuuluv 100% transpordimaa otstarbega kinnistu. Kaebajatel puudub alus arvata, et Kloostrimetsa tee T9 kinnistu oli vaid Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutel asuvate eramajade juurde pääsemiseks. Kaebajad teadsid, et ehitavad teed Tallinna linnale kuuluvale maale. T9 kinnistu on mõeldud avalikult kasutatavaks juurdepääsu teeks. Kaebajad on ebaseaduslikult teinud avalikust juurdepääsuteest enda hooviala. 2) Kloostrimetsa tee T9 kinnistu erastamisest kaebajatele keelduti 07.02.2017 kirjaga. Seega puudus kaebajatel alus arvata, et Kloostrimetsa tee T9 kinnistu oli vaid Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutel asuvate eramajade juurde pääsemiseks. Heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse. Õiguspärane ootus on välistatud, kui kaebajad teadsid, et ehitavad teed Tallinna linnale kuuluvale maale. Isiku õiguspärane ootus saab tugineda eelkõige sellisele riigipoolsele lubadusele, mille puhul isik saab mõistlikult loota, et seda ei muudeta. Antud juhul ei ole tõendatud, et kaebajatele oli väljastatud sõnaselge lubadus, et T9 nendele võõrandatakse. 3) Kehtestatud DP ei saa tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Juurdepääsulahendus ei ole vastuolus DP-ga ning projekteerimistingimused ei ole õigusvastased. Oluline on, et projekteerimistingimustega ei muudetaks DP-s kehtestatud planeeringulahendust olemuslikult. Tallinna Ringkonnakohtus on haldusasjas nr 3-15-1873 jõudnud järeldusele, et vaidlusalusele DP-le vaatamata on kinnistule pääsemiseks võimalik vajaduse korral näha ette ka teistsuguse juurdepääsutee, sh kinnistul moodustavale transpordimaa krundile kavandatud tupiktee pikenduse rajamisega ning see on võimalik ka EhS § 27 lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel ilma DP-d muutmata, sest tegemist ei oleks planeeringulahenduse olemusliku muutmisega. 4) Paljasõnaline on kaebajate väide, et piirdeaed oli välja ehitatud Karuslase 7 eelmise omaniku
nõusolekul. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu puhul on tegemist avaliku juurdepääsu teega. Kaebajad on hõivanud Tallinna linnale kuuluva kinnistu ning kasutavad seda oma kinnistu jätkuna. 5) Kolmas isik ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja passiivsusega (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-57-02). Juhul kui tühistatakse ehitusluba, kannavad kolmandad isikud kahjulikke tagajärgi, kuna ehitamist on juba alustatud ja tegemist on kahe korteriga elamuga. Antud juhul on kaebajatel võimalik eraldada oma kinnistu Kloostrimetsa T9 kinnistust piirdeaiaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
6(10)
7.Kaebajad vaidlustavad TLPA poolt 11.05.2017 väljastatud projekteerimistingimusi (tl 20-21) ning 26.09.2018 ehitusluba (tl 22-32) osas, milles need lubavad Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääsu tagamiseks juurdepääsutee rajamist Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa T9 kinnistu kaudu. Ehk muudavad Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestatud DP lahendust Karuslase tn 7 krundile juurdepääsu osas. DP-s nähti Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääs ette Sügislase tänava (tänaseks osaliselt Karuslase tänav) kaudu (tl 10).
8.Kaebuse kohaselt rikub projekteerimistingimustega kavandatud juurdepääsulahendus kaebajate õigusi – liikluskoormus vahetult kaebajate elamu kõrval suureneb märkimisväärselt ja kitsas tee ei võimalda ohutut liiklemist, mis põhjustab kaebajatele ebaproportsionaalseid häiringuid ning privaatsusõiguse riivet. Kaebajaid PT menetlusse ei kaasatud ega tagatud ärakuulamisõigust ning PT-ga detailplaneeringu muutmist pole põhjendatud.
9.Esmalt märgib kohus, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kaebajatele õigust vaidlustada projekteerimistingimusi ega ehitusluba avalikes või kolmandate isikute huvides. Seega tuleb vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles kaebajad väidavad oma subjektiivsete õiguste rikkumist (vt HKMS § 44; Riigikohtu 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 16) ning tähelepanuta tuleb jätta kaebuses esitatud väited seonduvalt teiste võimalike puudutatud isikute õiguste riivega.
10.Kaebajad leiavad, et neid ei ole nõuetekohaselt projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud
ega neile ärakuulamisõigust tagatud. Vastustaja on seisukohal, et projekteerimistingimuste menetluses on järgitud kõiki menetlusnõudeid. Kohus vastustajaga ei nõustu. 10.1 HMS § 11 lg 1 p 3 sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada. HMS § 40 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. EhS § 31 lg 3 kohaselt kaasab haldusorgan projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning annab sama paragrahvi lõike 4 punkti 2 kohaselt võimaluse esitada arvamus projekteerimistingimuste eelnõu kohta isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada. Tallinna Ringkonnakohus on seejuures selgitanud, et mõistet „piirnev kinnisasi“ ei ole põhjendatud sisustada sedavõrd kitsalt, et isiku kaasamine projekteerimistingimuste menetlusse pole vajalik, kui tema kinnistu ja ehituskrundi vahele jääb riigi, linna või mõne kolmanda isiku omandis olev tee (vt 09.11.2017 otsus asjas nr 3-16-885, p 9). Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et esineb mõistlik kahtlus, et haldusakt võib piirata isiku õigusi. Kaasamiseks ei pea õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (vt Riigikohus 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20; 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 8). 10.2 Puudub vaidlus, et Kloostrimetsa tee T9 kulgeb vahetult kaebajate kinnistu ja sellel asuva elamu kõrvalt. Kohus leiab, et kaebajate kaasamine projekteerimistingimuste andmise menetlusse ja nendele ärakuulamise võimaluse tagamine enne projekteerimistingimuste andmist oli kohustuslik. Vastustajale pidi olema nähtav, et Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääsu võimaldamine Kloostrimetsa tee T9 kaudu võib kaebajate õigusi ja huve riivata, kuna sellega kaasneb suurenenud liikluskoormus vahetult kaebajate elamuga külgneval teel ning ka kaebajate rajatud piirdeaia lammutamine, mille lammutamist vastustaja seni pole vajalikuks pidanud. Kohus jääb käesolevas asjas 02.12.2019 tehtud määruses toodud põhjenduste juurde. Kaebajate puudutatus kavandatavast haldusaktist ja huvi olla ära kuulatud pidi olema haldusorganile ilmne, kuna kehtiv DP ei näinud ette Karulase 7 kinnistule juurdepääsu praeguse Kloostrimetsa T9 kaudu, vaid kinnistu vastasküljest.
7(10)
10.3.Kuigi vastustaja on ka peale 02.12.2019 määruse jõustumist jäänud selle juurde, et projekteerimistingimuste menetlus on läbi viidud vastavalt menetlusnormidele, ei ole ta 08.05.2020 menetlusdokumendis toonud välja selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita kaebajate nõuetekohast kaasamist ja menetlusnormide järgimist. Vaidlus puudub, et vastustaja ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kaebajatele kättetoimetamisega teatavaks teinud ega kättetoimetamist või haldusaktidest teada saamist enne 09.10.2019 tõendada suutnud. Kuna ehitusprojektis järgiti PT-ga antud tingimusi, käsitleb kohus PT andmise osas ärakuulamata jätmise õigusvastasust ja tagajärgi. PT osaline õigusvastasus ja tühistamine toob kaasa ka ehitusloa osalise õigusvastasuse ja tühistamise. Avatud menetluses lihtkirjaga PT eelnõu avalikustamisest teavitamine (tl 42) ei taga piisavalt seda, et vajalik teave puudutatud isikuni (menetlusosaliseni) jõuab. Vastustaja pole tõendanud, et kaebajad oleksid olnud PT menetlusest teadlikud. Olukorras, kus kaebajatele ärakuulamise võimaluse tagamine enne projekteerimistingimuste andmist oli kohustuslik, on asjakohatud vastustaja väited, justkui pidanuks kaebajad haldusmenetlusest teadasaamiseks olema ise aktiivsemad (mh lugema ajalehti, kus avaldati vastavad teated). Kohtu hinnangul pidanuks aktiivsem olema hoopis haldusorgan, kelle kohustuseks oli reaalse ärakuulamisõiguse tagamine, mis eeldas seda, et haldusorgan pidi veenduma, et kaebajad on teate menetluse toimumisest kätte saanud. Kui haldusorgan seda ei teinud, võttis ta ise teadliku riski, et ta ei suuda hiljem vajadusel menetlusnormide järgimist tõendada.
10.4.Kaebajad ei saanud haldusmenetluses osaleda vastustaja poolt menetlusnormide rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on see antud juhul oluline menetlusviga, mis toob kaasa kaevatavate haldusaktide tühistamise vaidlustatud osas.
11.Kuna kaebajatele jäeti õigusvastaselt ärakuulamisõigus tagamata, on ilmne, et haldusorgan ei saanud haldusmenetluses nende õigusi ja huve kaaluda. Sellest tulenevalt on haldusaktid ka vastavas osas põhjendamata. 11.1 Projekteerimistingimustes on juurdepääsutee kavandamise osas märgitud: „Karuslase tn 7 kinnistule võib kavandada juurdepääsu Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 maaüksuse kaudu. Kõikide teiste nõuete ja näitajate osas peab ehitusprojekt vastama Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneeringule.“ Vastustaja on PT põhjenduste esitamata jätmise alusena kohtumenetluses viidanud HMS § 56 lg-le 4 („Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata“). Kuna projekteerimistingimused võivad aga piirata kaebajate õigusi, ei saanud vastustaja sellele alusele tugineda ning haldusaktis oleks tulnud esitada nii faktilised asjaolud kui ka selle andmise kaalutlused. 11.2 Asjaolu, et vastuväiteid ei laekunud (PT lk 2) ei ole sisuline põhjendus juurdepääsutee asukoha muutmiseks võrreldes DP-ga. Käesoleval juhul ei ole projekteerimistingimustes üldse märgitud kaalutlusi, millest haldusorgan juurdepääsutee määramisel lähtus. Kohtule ei nähtu ka kohtumenetluses esitatud põhjendustest, et Karuslase tn 7 kinnistule oli juurdepääsu kavandamine DP-s ettenähtu kohaselt välistatud. Sügislase ja Karuslase tänavate vahelise lõigu väljaehitamata jätmine ja kraavi paiknemine Sügislase tänava ääres (tl 15, maakatastri väljavõte) ei takista DP kohase juurdepääsulahenduse realiseerimist Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääsuks. Kaebajate esitatud väidete hindamine (liikluskoormuse suurenemisega kaasneva mõju ja privaatsuse vähenemise osas) ja huvide kaalumine tuleb teha haldusorganil haldusmenetluses. Vastustaja oleks pidanud lisaks taotleja huvidele arvestama ka kaebajate huvide ja õigustega, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Juurdepääsulahenduse otstarbekuse hindamine on ulatusliku kaalutlusõigusega otsustus ning kohus ei saa asuda kohtumenetluses haldusorgani asemele ja hinnata, kas PT ja ehitusloaga muudetud juurdepääsulahendus on õiguspärane. Seda peab tegema haldusorgan haldusmenetluses.
8(10)
12.PT-s on õiguslike alustena viidatud EhS § 27 lg 1 p-le 1, lg-le 2 ja 3 ning lg 4 p-le 7. Kolmandad isikud on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, milles ei ole juurdepääsutee asukoha muutmist peetud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (vt 29.06.2017 otsus nr 3-15-1873, p 18). Seega on vastustaja viidatud sätetest tulenevalt leidnud, et ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks võib anda PT, kuna DP kehtestamisest on möödunud üle viie aasta ja planeeringulahendust olemuslikult ei muudeta ning PT-ga ühtlasi täpsustatakse kehtiva DP liikluskorralduse põhimõtteid. EhS § 27 lg 1 sätestab esmase eeldusena, et DP olemasolul võib anda PT põhjendatud juhul. Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi, miks antud juhul on tegemist põhjendatud juhuga. Üksnes PT taotleja soov ei ole käsitatav põhjendatud juhuna. EhS § 27 lg 2 sätestab, mida tuleb PT andmisel arvestada. Punktis 2 on nõutud, et arvestataks mh isikute õigusi ja avalikke huve, kuna PT ei tohi olla nendega vastuolus. Seega arvestada tuleb nii taotleja kui puudutatud isikute õigusi. Kohus pole veendunud, et juurdepääsutee asukoha muutmine oleks käsitatav liikluskorralduse põhimõtete muutmisena (EhS § 27 lg 4 p 7). Küll ei pruugi juurdepääsutee asukoha muutmine tingimata olla planeeringulahenduse olemuslik muutmine (EhS § 27 lg 3). EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et pädev asutus peab detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud tingimustest. Kuna käesolev paragrahv (EhS § 27 lg 1) võimaldab täpsustada detailplaneeringus sätestatud tingimusi, mis on läbinud pika ja kaalutletud menetluse, tuleb seal sätestatud nõuete muutmisesse suhtuda suure ettevaatlikkusega. (lk 51) Kohtu hinnangul ainuüksi seaduses märgitud ajavahemiku möödumine ei tähenda automaatselt, et planeering oleks vananenud ega vastaks enam vajadustele, eriti, kui ümbritsevas keskkonnas mingeid märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole. Eelnõu seletuskirja kohaselt EhS § 27 lg-s 4 nimetatud liikluskorralduse põhimõtete muudatus ei tähenda juurdepääsuteede ümberkorraldamist. See võib tähendada liiklussuundade muudatusi, kinnisasjalt väljasõidu reegleid ja muid selliseid tingimusi, mis ei muuda olemuslikult planeeringulahendust. (lk 56) Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja oleks teostanud eeltoodud sätetes nõutud kaalumise. Seega ei saa kohus ka hinnata, kas selle tulemus on õiguspärane.
13.Kuigi kohus ei võta seisukohta, et DP-ga määratud juurdepääsulahenduse muutmine PT-ga oleks välistatud, ei saa pidada põhimõtteliselt aktsepteeritavaks, et DP lahenduse PT-ga muutmine toimub puudutatud isikute nö selja taga. DP menetluses osalemisel puudub mõte, kui DP muutmine PT-ga tehakse puudutatud isikuid nõuetekohaselt kaasamata ja neile ärakuulamisõigust reaalselt tagamata. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul selgelt välistatud, et juurdepääsulahendus, mis tulenes DP-st ei võiks jääda kehtima, kuid kaalumise (sh otstarbekuse argumendi) ja puudutatud isikute huvide arvesse võtmise koht on haldusmenetlus.
14.Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kuna kaebajad jäeti nõuetekohaselt projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata ja neile ärakuulamisõigus tagamata, ei olnud haldusorganil võimalik kaaluda kaebajate õigusi ja huve ning haldusaktis (PT) puuduvad juurdepääsutee lahenduse (DP kohase) muutmise kaalutlused. Vaidlustatud projekteerimistingimused on õigusvastased (HMS § 40 lg 1, § 54, § 56 lg-d 1 ja 3) ja tuleb tühistada. Seetõttu on õigusvastane ka antud ehitusluba juurdepääsutee lahendust puudutavas osas. Kaebajad ei olnud haldusorgani vea tõttu ka ehitusloa andmise menetlusest teadlikud. Kuna tegemist on ulatuslikku kaalutlusõigust võimaldava otsustusega (mille põhjendused haldusaktis puuduvad) ning ei nähtu, et ümbritsevas keskkonnas oleks toimunud muutused, mis võimaldaksid täna üksnes PT-s valitud juurdepääsutee lahendust, pole võimalik järeldada, et tuvastatud olulised menetluslikud rikkumised ei võinud mõjutada haldusorgani lõppotsust (HMS § 58). Kui haldusorgan ei järgi menetlusnorme haldusmenetluses, mida iseloomustab ulatuslik kaalutlusruum, lasub temal tõendamiskoormus, et ka 9(10)
menetlusnormide järgimisel oleks menetlustulem olnud samasugune (vt RKHK 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 36). Seega ei ole asjakohane vastustaja väide, et kaebajad ei ole toonud kohtumenetluses esile asjaolusid või tõendeid, millega arvestamine oleks mõjutanud haldusmenetluses tehtud otsuse tulemust. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusogani eest (HKMS § 158 lg 3). Menetlusosaliste muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik ei ole.
15.Projekteerimistingimused ning ehitusluba kuuluvad juurdepääsutee osas tühistamisele (HKMS § 5 lg 1 p 1).
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad kaebajate menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebajad on kohtule esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ja õigusabiteenuse arved. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulude katteks 5347,94 eurot, s.o kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku 60 eurot ning õigusabikulud 5287,94 eurot. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-17-11, p 18 ja 3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et käesolev asi ei ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et õigustada esindajate kulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmist. Kaebajate 08.05.2020 täiendav seisukoht kordab osaliselt kaebust, mistõttu pole sellega seotud kulu täies ulatuses vajalik. Arvestades seejuures ka menetluse kestust (sh asjas tehtud toimingute hulka), mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja õigusabikulud 4000 eurot, lisaks ka kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 60 eurot, kokku seega 4060 eurot. Vastustaja ja kolmandate isikute kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.