Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1527
Haldusasi
X ja Y kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05079 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad X ja Y, esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Vastustaja Tallinna linn, esindajad EV ja TP Kolmandad isikud Gerüst OÜ, Q ja F, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kolmandate isikute taotlus lõpetada asja menetlus.
2.Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2.
3.Rahuldada X ja Y apellatsioonkaebus.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2022 otsus haldusasjas 3-21-1527. Teha uus otsus, millega tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05079 õigusvastasus.
5.Mõista Tallinna linnalt X ja Y kasuks solidaarselt välja 5085 eurot kaebajate esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-21-1527 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linnale kuuluvat transpordimaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee T9 kinnistut (registriosa nr 26885801, katastritunnus 78402:205:0213) kasutavad oma kinnistutele juurdepääsuna Kloostrimetsa tee 43 ja 45 elanikud. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu piirneb Gerüst OÜ-le, Q-le ja F-le kuuluva elamumaa sihtotstarbega Karuslase tn 7 kinnistuga (registriosa nr 9301601, katastritunnus 78402:205:3480). Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 kinnistute piiril on paekivist müür, mille ehitasid kuni 03.09.2021 Kloostrimetsa tee 43 omanikeks olnud X ja Y ajal, kui Kloostrimetsa tee T9 kinnistu oli reformimata riigimaa.
2.Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestati Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneering, millega määrati mh Karuslase tn 7 ehitusõigus kahekorruselise pereelamu ja kahe abihoone püstitamiseks ning juurdepääs kinnistule Sügislase tänava kinnistu kaudu (registriosa nr 9302101, katastritunnus 78402:205:3530). Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise pidi tagama ehitusloa taotleja vastavalt 07.05.2002 sõlmitud lepingule nr 78. Planeeringualal asub ka Kloostrimetsa tee 43 kinnistu.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 11.05.2017 projekteerimistingimused nr 1711802/03161 Karuslase tn 7 kinnistule kahe korteriga elamu püstitamiseks ja detailplaneeringuga määratud juurdepääsu asukoha täpsustamiseks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. TLPA andis 26.09.2019 ehitusloa nr 1812271/23469. X ja Y esitasid kaebuse projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks juurdepääsuteed puudutavas osas, mille Tallinna Halduskohtus rahuldas (haldusasi nr 3-19-2055). Kohtuotsus jõustus.
4.TLPA andis ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 7 alusel 01.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05079 Karuslase tn 7 uue juurdepääsu rajamiseks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu tingimusel, et seadustatakse ebaseaduslikult rajatud kivimüür. Juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule on kavandatud Kloostrimetsa tee T9 põhjapoolsest nurgast. Kivimüür tuleb seetõttu osaliselt lammutada. Detailplaneeringu järgset lahendust ei ole enam võimalik ellu viia või vähemalt oleks see ebamõistlik. 23.12.2009 antud ehitusloa alusel rekonstrueeriti Lepiku peakraav, mis hõlmas ka Sügislase tänava kinnistut. Juurdepääsu ei saa enam rajada Sügislase tänava kinnistu kaudu, sest Lepiku peakraavi laius ei võimalda piisavat pöörderaadiust. Karuslase tn 1 ja 3 kinnistutele, kuhu detailplaneeringuga kavandati juurdepääs Sügislase tänava kinnistu kaudu, on rajatud 2(15)
3-21-1527 2010. ja 2017. a-tel antud ehituslubade alusel juurdepääsud muudest kohtadest. Sügislase tänava kinnistu on eraomandis ning selle kaudu juurdepääsu rajamine üksnes Karuslase tn 7 kinnistu tarbeks oleks eraomanikule liialt koormav. Karuslase tn 7 kinnistu piirneb Kloostrimetsa tee T9 kinnistuga, mis on munitsipaalomandis ja avalikult kasutatav. Kloostrimetsa tee liikluskoormust arvestades ei ole soovitav kavandada sinna täiendavaid mahasõite. Juurdepääsu lahenduse muutmine säilitab Lepiku peakraavi koosluse ega ole vastuolus õigusaktidega, sh Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu olemus ei muutu. Projekteerimistingimuste andmiseks viidi läbi avatud menetlus. Kloostrimetsa tee 43 omanikud vaidlesid projekteerimistingimustele vastu ja neile on vastatud 09.04.2021 kirjaga.
5.X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse TLPA 01.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05079 tühistamiseks. Kohus võttis 27.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Kaebajad teatasid 06.09.2021 e-kirjaga kohut, et võõrandasid 03.09.2021 notariaalse lepinguga Kloostrimetsa tee 43 kinnistu ja nõustuvad kinnistu uute omanike menetlusse astumisega kaebajate asemel. Kohus küsis 13.10.2021 määrusega kinnistu uute omanike seisukohta menetlusse astumise küsimuses ning hoiatas, et tähtajaks vastamata jätmise korral lõpetab kohus asja menetluse. Kloostrimetsa tee 43 kinnistu uued omanikud ei vastanud tähtaegselt kohtule.
7.Kaebajad taotlesid 12.11.2021 avalduses kaebuse muutmist ja projekteerimistingimuste tühistamise nõude asemel selle õigusvastasuse tuvastamist, et vastustajalt oleks võimalik kaebajate kasuks välja mõista kohtumenetlusega seoses kantud õigusabikulud. Vastustaja vaidles 22.11.2021 seisukohas kaebuse muutmisele vastu, sest HKMS § 38 lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud ning HKMS § 152 lg 2 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Vastustaja hinnangul puudusid kaebajatel pärast kinnistu võõrandamist subjektiivsed õigused, mida praeguses haldusasjas esitatud kaebusega kaitsta. Kolmandad isikud vaidlesid 22.11.2021 seisukohas samuti kaebuse muutmisele vastu, sest kaebajad on minetanud huvi kaebuse esialgse eseme vastu ning menetluskulude hüvitamine ei saa olla õiguslik huvi kaebuse muutmiseks. Kolmandad isikud palusid seetõttu jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada asja menetlus. Kaebaja täpsustas kohtu nõudel 01.12.2021 seisukohas, et kaebuse muutmise mitteaktsepteerimine ja menetluse lõpetamine oleks kaebajate suhtes ebaõiglane ega vastaks halduskohtumenetluse põhimõtetele. Menetluskulude väljamõistmine kaebajate kasuks on võimalik, kui kohus tuvastab projekteerimistingimuste õigusvastasuse. Kaebajad märkisid, et kui kohus peab vajalikuks, esitavad nad täiendavalt ka hüvitamisnõude, kuigi see poleks menetluslikult otstarbekas. Kaebajate hinnangul on praeguses asjas sisuliselt tegemist nn jätkutuvastuskaebuse esitamisega, mille puhul on aktsepteeritud soovi jätkata menetlust menetluskulude hüvitamise eesmärgil.
8.Halduskohus lubas 30.12.2021 määruses kaebajatel muuta kaebuse nõuet ja menetles edasi nõuet tuvastada projekteerimistingimuste õigusvastasus. Halduskohus leidis määruse põhjendustes, et kaebuse muutmine on HKMS § 49 lg 1 alusel lubatav ja otstarbekas, sest HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt võib esitada tuvastamiskaebuse ka sellise haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi tekitada isikule kahju. Hüvitamiskaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.
9.X ja Y kaebuse põhjenduste järgi kulgeb projekteerimistingimustes ettenähtud juurdepääsutee otse Kloostrimetsa tee 43 hoone kõrvalt. Kloostrimetsa tee T9 tupikteed kasutatakse praegu vaid kahele kinnistule juurdepääsuks. Kolmanda kinnistu lisandumisega 3(15)
3-21-1527 suureneb liikluskoormus, õhusaaste ja müra ning väheneb kaebajate privaatsus ja turvalisus. See mõjutab ka kaebajate kinnistu väärtust ja põhjustab seega kaebajatele otsest varalist kahju. Kaebajatel on õigus nõuda 2002. a-l kehtestatud detailplaneeringust kinnipidamist. Projekteerimistingimused on õigusvastased, sest tegemist ei ole liikluskorralduse muutmisega (EhS § 27 lg 4 p 7), vastustaja väiteid detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsutee rajamise võimatusest ei ole tõendatud ning tehtud on olulisi kaalutlusvigu, sh ei ole üldse kaalutud kaebajate õigusi. Vastustaja jätab mainimata, et Sügislase tänava kinnistult on ette nähtud juurdepääs ka Karuslase tn 5 kinnistule, kus paikneb piirkonda teenindav reoveepumpla. Kuigi Karuslase tn 5 kinnistu asub Kloostrimetsa tee ääres, ei ole sealt kinnistule juurdepääsu rajatud ning pumplat teenindavad autod peatuvad kergliiklusteel. See tekitab ohtlikke olukordi. Puuduvad tõendid, et Lepiku peakraavi rajamise tõttu ei ole pöörderaadius juurdepääsu rajamiseks piisav. Kaebajaid ei kaasatud menetlustesse, mille tulemusel muudeti Karuslase tn 1 ja 3 kinnistute juurdepääse. Seega ei saa sellega õigustada kaebajate suhtes negatiivse otsuse tegemist. Tähtsust pole sellel, et Sügislase tänava kinnistu on eraomandis, sest omanikud ei ole seni takistanud kinnistu kasutamist elamutele juurdepääsuks. Detailplaneeringu kohase juurdepääsu rajamine ei saa olla samaaegselt võimatu ja ebamõistlikult koormav. Tegelikult on detailplaneeringu elluviimine vaidlusaluses osas võimalik. Karuslase tn 7 hoone ehitamise ajal ei kasutatud juurdepääsuks Kloostrimetsa tee T9 kinnistut. Kaebajad arvestasid Kloostrimetsa tee 43 kinnistule elamu paigutamisel, et detailplaneeringust tulenevalt on liiklus juurdepääsuteel minimaalne. Projekteerimistingimuste järgi lisandub sellele Karuslase tn 7 kahe korteriga elamu ning nende külastajate ja teenindajate liiklus. See suurendab liiklusohtu ja raskusi juurdepääsutee kasutamisel, mis on tupiktee kitsuse tõttu juba praegu keeruline ja ohtlik. Arvestatud pole Kloostrimetsa tee 43 kinnistu omaniku rasket liikumispuuet ja sellest tulenevaid vajadusi. Arvestatud pole EhS § 11 lg-s 4 sätestatud nõuetega.
10.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde. Vastustaja jäi 24.01.2022 menetlusdokumendis seisukohale, et kaebajatel puuduvad pärast Kloostrimetsa tee 43 kinnistu võõrandamist subjektiivsed õigused, mida kohtumenetluses kaitsta ning sisuliselt on tegemist populaarkaebusega, mis pole lubatav.
11.Gerüst OÜ, Q ja F palusid jätta kaebus rahuldamata. Kolmandad isikud jäid 24.01.2022 menetlusdokumendis seisukohale, et kaebuse muutmiseks ei olnud alust. Detailplaneeringuga kehtestatud juurdepääs Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnisasjadele tagab nende kinnistute omanikele nõudeõiguse juurdepääsu võimaldamiseks üle Kloostrimetsa tee 9T kinnisasja. Samas ei saa seada selle kinnisasja omanikule ega kolmandatele isikutele piiranguid kinnisasja valdamiseks ja kasutamiseks muus ulatuses. Kloostrimetsa tee T9 on avalikult kasutatav transpordimaa, mille kasutamine peab olema vaba. Kaebajate õigused ei saa tuleneda sellest, et nad on püstitanud kõnealusele teele seadusliku aluseta ehitise, mis tagab nende privaatsust. Kaebusest ei nähtu, et projekteerimistingimused piiraks või muudaks kaebajate juurdepääsu enda kinnisasjale. Seega puudub kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Projekteerimistingimused ei välista võimalust, et detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsutee Karuslase tn 3, 5 ja 7 kinnistutele tulevikus siiski rajatakse. Praegu puudub selleks vajadus, sest Karuslase tn 7 kinnisasjale on lihtsam lahendada juurdepääs Kloostrimetsa tee 9T asuva avalikult kasutatava transpordimaa kaudu. Karuslase tn 5 kinnistu faktiline kasutus ei tingi juurdepääsutee vajadust. Detailplaneeringuga algselt piki Lepiku peakraavi kavandatud juurdepääsuteega seonduvad küsimused saavad puudutada üksnes nende kinnistuomanike õigusi, kelle kinnistutele on vastava tee kaudu juurdepääs ette nähtud. Tegemist on EhS § 27 lg 4 p-s 7 sätestatud liikluskorralduse põhimõtete muutmisega. Planeeringulahendust ei muuda olemuslikult haldusakt, mis näeb ette avalikult teelt sissesõidu kinnisasjale, kus see varem puudus. Kaebajad on teinud võõrale kinnisasjale kulutusi lootuses, et neil õnnestub saada hiljem 4(15)
3-21-1527 kinnisasja omanikuks. Asjaolu, et see ootus ei realiseerunud, ei anna kaebajatele õigust nõuda avalikult kasutava teena registreeritud kinnistu kasutusõiguse piiramist, lähtuvalt enda huvidest.
12.Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt Gerüst OÜ kasuks välja 858 eurot ning Q ja F kasuks 1716 eurot. Halduskohus jättis kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda. Kaebajatel puudub tühistamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Vaidlustatud projekteerimistingimused ei saa muutnud asjaolude tõttu enam kaebajate õigusi rikkuda ja tühistamiskaebus on muutunud ilmselgelt perspektiivituks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt on isikul õigus esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi talle kahju tekitada. Samas on sätestatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on põhjendanud kahju tekkimist menetluskulude kandmisega ning projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamine on vajalik nimetatud kahju hüvitamiseks. Kuigi kohus ei anna tuvastamiskaebuse läbivaatamisel hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatusele, tuleb HKMS § 45 lg-s 2 tuvastamiskaebuse esitamiseks seatud piirangutest lähtuvalt hinnata hüvitamiskaebuse perspektiivi. Praeguses asjas on kohaldatavad Riigikohtu 11.10.2012 määruses nr 3-3-1-35-12 toodud seisukohad, mille kohaselt on kaebajal võimalik läbiviidud menetluse õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda menetluses osalemisega seotud kulutuste hüvitamist. Kohus saab hinnata vaid neid väiteid, mille puhul kaebajad väidavad oma õiguste rikkumist, ja jätab tähelepanuta väited, mis seostuvad teiste puudutatud isikute õiguste riivega või avaliku huviga (sh lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimiseks). Halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus võib samas võrsuda ka planeeringust. Halduskohtus on vaidlustatavad ka õiguste väheintensiivsed riived. EhS § 27 lg-s 1 nimetatakse tingimused, millal võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks anda projekteerimistingimusi, kusjuures sättes nimetatud alused on alternatiivsed. EhS § 27 lg-s 2 nimetatakse asjaolud, mida arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel. EhS § 27 lg-s 4 sätestatakse detailplaneeringu tingimused, mida võib projekteerimistingimustega täpsustada. EhS § 27 lg 4 p 7 järgi võib asjakohasel juhul täpsustada hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. Projekteerimistingimusi ei anta detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3) ning pädeval asutusel tuleb keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele (EhS § 32 p 3). Tallinna Ringkonnakohus märkis 07.09.2021 määruses nr 3-211527, et juurdepääsutee asukoha muutmine ei ole liikluskorralduse põhimõtte muutmine EhS § 27 lg 4 p 7 tähenduses. Detailplaneeringus on juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule määratud Sügislase tänava kinnistult, mis on eraomandis. TLPA andis Lepiku peakraavi rekonstrueerimiseks 23.12.2009 ehitusloa nr 41877, mis hõlmas ka Sügislase tänava kinnistut. See ehitusluba on kehtiv ja Lepiku peakraav on rekonstrueeritud. Projekteerimistingimustes on selgitatud, et olemasoleva kraavi laius ei võimalda rajada pöörderaadiust, millega tagatakse nõuetekohane juurdepääs kinnistutele. Karuslase tn 3 ehitusprojekti seletuskirja p-s 2 on leitud, et planeeritud juurdepääsutee Lepiku peakraavi ääres on rajamata, sest tee maa-alale on rajatud 5,5 m laiune drenaažikraav ning Karuslase tänavalt piki drenaažikraavi uue nõuetekohase juurdepääsutee rajamine ei ole enam võimalik, sest kraavi laius ei võimalda nõuetekohast pöörderaadiust. Lepiku peakraavi rekonstrueerimine ning Karuslase tn 1 ja 3 kinnistute hoonestamine on 5(15)
3-21-1527 toimunud pärast Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneeringu kehtestamist. Planeeringuala on rohkem kui 15 aasta vältel arenenud ja oluliselt muutunud. Vajadus rajada juurdepääsutee on muutnud, sest detailplaneeringu lahenduse kohane tee teenindaks ainult Karuslase tn 7 kinnistut. Karuslase tn 5 kinnistul asuva reoveepumpla teenindamine on harv ega vaja eraldi tee rajamist. Ka asja juurde esitatud fotode põhjal saab järeldada, et Sügislase tänava kinnistule piki Lepiku peakraavi ei ole võimalik rajada toimivat teed. Lisaks on põhjendatud vastustaja eeldus, et uue juurdepääsu kavandamine Tallinna linnale kuuluvalt avalikult kasutavalt transpordimaa sihtotstarbega kinnistult on Karuslase tn 7 kinnistu omanikule kõige vähem koormav lahendus. Kokkuvõtvalt on vastustaja projekteerimistingimustes leidnud, et detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud planeeringulahendus tänavavõrgu osas niivõrd, et Karuslase tn 7 kinnistu puhul ei ole võimalik detailplaneeringu kohast juurdepääsu lahendust ellu viia või on see ebamõistlikult koormav. Projekteerimistingimuste kehtestamise korrektseks õiguslikuks aluseks on EhS § 27 lg 1 p-d 1 ja 2, mis puudutavad olukordi, kus mingite asjaolude tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia või on detailplaneeringu elluviimine oluliselt raskendatud. Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääsu rajamine Kloostrimetsa tee T9 kinnistult ei halvendata Kloostrimetsa tee 43 kinnistu kasutamist ega käsutamist, sest juurdepääs on planeeritud munitsipaalomandile. Eelduslikult ei võta autodel kinnistul asuvast majast möödumine palju aega, osaliselt piirab vaadet majale ka hekk ning juurdepääsutee poole pole palju aknaid. Ka võimalus, et Kloostrimetsa teele ja sealt kinnistule liikumiseks tuleb senisest rohkem oodata, ei kahjusta kaebajate õigusi ülemääraselt. Kuna Karuslase tn 7 kinnistule on projekteeritud kahe korteriga elamu, ei saa ohtu pidada ülemäära suureks. Vastustaja selgitas õigesti, et kaebajate välja toodud ohutusega seonduvad mured on võimalik lahendada juurdepääsutee ehitusprojekti koostamisel, kus pannakse paika täpsem liikluskorraldus ning Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kujundus ja ohutusmeetmed. Kuigi vastustaja tugines projekteerimistingimuste andmisel valele õiguslikule alusele, ei too see kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). Kaebajad ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, millele tuginedes oleks põhjust järeldada, et vastustaja oleks pidanud andma teistsuguse sisuga haldusakti või haldusakt rikub kaebajate õigusi kaebuses kirjeldatud viisil. Kogutud tõenditele tuginedes on tõendatud, et vaatamata vastustaja tehtud menetlusveale (valele õiguslikule alusele) on haldusmenetluses tehtud otsus sisuliselt õige, kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning puudub alus tunnistada projekteerimistingimused õigusvastaseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.X ja Y esitasid apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega kaebus rahuldada. Kaebajad soovivad kaitsta oma subjektiivseid õigusi, mis tulenevad mh Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneeringust. Vaidlustatud projekteerimistingimused muudavad õigusvastaselt detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteede lahendust. Halduskohus leidis õigesti, et projekteerimistingimusi ei saanud anda EhS § 27 lg 4 p 7 alusel, kuid kohtuotsuse resolutsioon on selle järeldusega vastuolus. Kohus hakkas ise otsima õigustusi projekteerimistingimuste kehtima jätmiseks. Kohtu põhjendused ei ole asjakohased. Kuigi projekteerimistingimustega ettenähtud lahendus võib olla kolmandatele isikutele kõige soodsam, ei arvestanud vastustaja negatiivseid mõjusid kaebajatele ega seda, kas Kloostrimetsa 6(15)
3-21-1527 tee T9 maaüksus on täiendavate liiklejate lisandumise korral juurdepääsu rajamiseks sobiv. Kolmandate isikute jaoks sobivaim lahendus on tekkinud kaebajate arvel, kes on selle tee rajanud, kuigi tänava väljaehitamise kohustus lasub tegelikult vastustajal. Projekteerimistingimusi ei olnud võimalik anda EhS § 27 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Selliseks aluseks ei saa olla Lepiku peakraavi rekonstrueerimine. Vastustaja väited selle tulemusel tekkinud ebapiisavast pöörderaadiusest Karuslase tn 7 kinnistule on paljasõnalised ja ka kohus pole kogunud selle kohta täiendavaid tõendeid. Asjakohaseks tõendiks pole Karuslase tn 3 hoone projekti seletuskiri, sest ka seal esitatud väide on paljasõnaline ning esitatud teise kinnistu kohta, mille olukord erineb Karuslase tn 7 kinnistu olukorrast. Kaebaja on aerofotode ja asendiplaanidega tõendanud, et Karuslase tn 7 kinnistule liikumiseks on ruumi rohkem. Projekteerimistingimustega kavandatud juurdepääsu puhul ei ole pöörderaadius suurem. Tähtsust pole ka sellel, et pärast detailplaneeringu kehtestamist on valminud Karuslase tn 1 ja 3 hooned. Vastustaja ei väida, et nende hoonete ehitamise või Lepiku peakraavi rekonstrueerimisega oleks muudetud detailplaneeringu järgset lahendust. Lepiku peakraavi rekonstrueerimiseks antud projekteerimistingimustes (lisa 1) on nimetatud kohustust järgida kehtivaid ja koostamisel olevaid detailplaneeringuid ning projekteerimistingimustes ega selle seletuskirjas ei ole juttu Karuslase tn 5 ja 7 juurdepääsude muutmisest. Lepiku peakraavi rekonstrueerimise joonisele (lisa 2) on kantud punktiirina peakraavi kõrval kulgev tee ja ette nähtud kraavi otstesse jääva maa-ala tugevdamine. Kui vastustaja lubas faktiliselt siiski ehitada õigusvastaselt, ei saa sellega õigustada vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmist. Karuslase tn 1 ja 3 kinnitute hoonestamine ei takista detailplaneeringu realiseerimist Karuslase tn 7 kinnistu juurdepääsu osas. Selline juurdepääs on vajalik ka Karuslase tn 5 kinnistule ning projekteerimistingimustega ettenähtud juurdepääsutee ei lahenda Karuslase tn 5 kinnistule juurdepääsu küsimust. Väide, et Karuslase tn 5 asuva reoveepumpla teenindamine on harv ega vaja eraldi tee rajamist, on põhjendamata. Karuslase tn 3 hoone ehitusprojektis ei käsitleta seda küsimust. Kaebaja on tõendanud, et Karuslase tn 5 asuvat reoveepumplat teenindavad autod peatuvad praegu Kloostrimetsa teega piirneval kõnniteel, mis pole kohane ja tekitab liiklusohu. Kui Karuslase tn 5 kinnistu teenindamine on võimalik teed rajamata, peab sama järeldus kehtima ka Karuslase tn 7 kinnistu puhul, eriti arvestades, et Karuslase tn 5 kinnistut teenindavad suured ja rasked veokid. Detailplaneeringu kohase juurdepääsutee rajamise võimatust ei saa järeldada pelgalt fotode visuaalsest vaatlusest. Pealegi on kaebajad tõendanud vastupidist. Seega kokkuvõttes ei ole pärast detailplaneeringu kehtestamist ilmnenud asjaolusid, mille tõttu ei ole detailplaneeringu täielik elluviimine enam võimalik. Halduskohtu seisukoht on ka vastuoluline, sest kui projekteerimistingimusi ei saanud anda EhS § 27 lg 4 p 7 alusel, sest tegemist oleks detailplaneeringu olemusliku muutumisega, kehtib sama järeldus ka EhS § 27 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamisel. Väär on halduskohtu seisukoht, et projekteerimistingimustega ettenähtud juurdepääsutee rajamine ei halvendaks Kloostrimetsa tee 43 kinnistu kasutamist ega käsutamist põhjusel, et juurdepääsutee on kavandatud munitsipaalmaale. Tuvastamisnõude rahuldamisel ei ole tähtsust kaebajate õiguste riive intensiivsusel, kuid halduskohus on siiski ebaõigesti hinnanud riive väheintensiivseks. Autod liiklevad otse Kloostrimetsa tee 43 kinnistu elamu kõrvalt, millega kaasneb müra, heitgaasid ja visuaalne häiring ning võimalikud on liiklusohtlikud olukorrad. Tõenditel ei põhine halduskohtu seisukoht, et osaliselt piirab vaadet Kloostrimetsa tee 43 elamule hekk, sest fotodelt on näha vaid mõned põõsad. Sama puudutab seisukohta, et hoonel ei ole kavandatud juurdepääsutee poolses küljes palju aknaid – kaebajad on tõendanud, et selles küljes on 8 akent ning veel 5 akent paiknevad selliselt, et sealt avaneb vaade Kloostrimetsa tee T9 maaüksusele. Kloostrimetsa teelt manöövrite tegemiseks kuluvale ajale on kaebajad viidanud liiklusohutuse, mitte enda mugavuse seisukohast – kui manöövri tegemisele kulub rohkem aega, siis suureneb liiklusoht, sest Kloostrimetsa teel on liiklus tihe. Karuslase tn 7 7(15)
3-21-1527 kinnistule on planeeritud 6 parkimiskohta, mis viitab tulevikus tihedale liiklusele Kloostrimetsa tee T9 maaüksusel. Arusaamatu on halduskohtu väide, et liiklusohutuse probleeme saab lahendada juurdepääsutee projekteerimise käigus, sest kaebajad on tee juba ammu oma kulul valmis ehitanud ning vastustaja ei väida, et midagi oleks vaja muuta. Vastustaja väited liiklusohutuse suurendamisest on sisutühjad. Tuvastamisnõuet ei saa jätta rahuldamata viitega HMS §-le 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-le 1. Neil normidel on tähtsus tühistamisnõude puhul, kui õigusvastase haldusakti võib jätta teatud tingimustel tühistamata. Halduskohus tuvastas, et projekteerimistingimused on antud valel õiguslikul alusel, s.o need on õigusvastased. Tegemist pole ka üksnes vormiveaga, mis ei mõjutanud lõpptulemust, sest projekteerimistingimusi ei saanud anda ka EhS § 27 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Kolmandad isikud jätavad tähelepanuta, et kaebajad ei esitanud kohtule tuvastamiskaebust, vaid muutsid kaebuse nõuet pärast kinnistu võõrandamist. Seega on tegemist jätkutuvastuskaebusega, mis on kohtupraktika kohaselt lubatud mh menetluskulude hüvitamise eesmärgil.
14.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja toetab kolmandate isikute seisukohti. Kloostrimetsa tee 43 kinnistu võõrandamise tõttu ei riiva projekteerimistingimused enam kaebajate õigusi ja sisuliselt on tegemist populaarkaebusega. Kinnistu uued omanikud ei soovinud menetluses osaleda. Ka enne kinnistu võõrandamist oli kaebajate õiguste riive vähene ja nende välja toodud probleemid oli võimalik lahendada ehitusprojekti menetluses. Kaebajate õiguste riivet on projekteerimistingimustes hinnatud. Kohtumenetluse kulude hüvitamine ei ole subjektiivne õigus, mida saab projekteerimistingimusi vaidlustades kaitsta. Vastustaja on tõendanud, et detailplaneeringu kohane juurdepääsutee lahendus ei ole enam asjakohane ning detailplaneeringu elluviimise käigus on järk-järgult vähenenud võimalus detailplaneeringut Karuslase tn 7 juurdepääsu puudutavas osas ellu viia. Praeguse vaidluse asjaoludel oleks ebamõistlik nõuda juurdepääsu küsimuse lahendamiseks uue detailplaneeringu koostamist. Projekteerimistingimuste andmine oli võimalik ka EhS § 27 lg 4 p 7 alusel ega muuda olemuslikult detailplaneeringut.
15.Gerüst OÜ, Q ja F paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja lõpetada asja menetlus. Kolmandad isikud jäävad varasemate seisukohtade juurde. Projekteerimistingimused kehtivad ja kolmandad isikud saavad neist lähtuda Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääsutee rajamisel. Projekteerimistingimused on antud õigel õiguslikul alusel ja sellega ei ole detailplaneeringut olemuslikult muudetud. Projekteerimistingimused ei muuda Kloostrimetsa tee 43 kinnistu juurdepääsu. Detailplaneering ei näe ette, et kaebajatel oleks eksklusiivne õigus kasutada Kloostrimetsa tee T9 kinnistut. Seega puudub alus väita, et projekteerimistingimuste lahendus riivab kaebajate õigusi. Kaebajatel puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest kohtus kantavad menetluskulud ei saa olla kaebuse esemeks. Kaebeõigus läks üle Kloostrimetsa tee 43 kinnistu uutele omanikele, kes ei soovinud menetluses osaleda. Seega oleks tulnud menetlus lõpetada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
Kolmandate isikute taotlus lõpetada haldusasja menetlus jääb rahuldamata.
8(15)
3-21-1527
17.Menetlusosalistel on erinevad arusaamad sellest, kas kaebajad on HKMS § 49 lg 1 alusel kaebust muutnud, asendades tühistamisnõude tuvastamisnõudega, või on tegemist nn jätkutuvastuskaebusele üleminekuga HKMS § 152 lg 2 alusel. Tuvastamisnõude lubatavuse eeldused on nende aluste puhul erinevad (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).
18.Vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 30 lg 1). Õigusjärglane võib eseme omandi kohtumenetluse ajal võõrandamise korral astuda menetlusse õiguseelneja asemel, kui õiguseelneja sellega nõustub, samuti kui kohtuotsus ei saaks kohtu hinnangul ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi (HKMS § 30 lg 2). Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et õiguseelneja õigus jätkata menetluses kaebajana võib seisneda mh huvis menetluses kantud menetluskulude hüvitamise vastu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 määrus nr 3-191869, p 10; 16.03.2022 määrus nr 3-20-1830, p 7). Praeguses asjas võõrandasid kaebajad 03.09.2021 Kloostrimetsa tee 43 kinnistu, kuid kinnistu uued omanikud ei avaldanud tähtaegselt tahet astuda menetlusse kaebajate eriõigusjärglasena. Kaebajad soovisid seejärel jätkata menetlust, et kaebuse rahuldamise korral mõistaks kohus vastustajalt välja kaebajate kantud õigusabikulud. Sellistel asjaoludel ei takista kinnistu omaniku muutumine menetluse jätkamist seniste pooltega ega anna eraldi alust jätta kaebajate kui Kloostrimetsa tee 43 kinnistu endiste omanike kaebus rahuldamata.
19.Kaebajatel olnuks põhimõtteliselt võimalik jätkata menetlust projekteerimistingimuste tühistamise nõudega, mille kohus oli võtnud menetlusse ja mille rahuldamist ainuüksi Kloostrimetsa tee 43 kinnistu võõrandamine HKMS § 30 ls 1 kohaselt ei mõjutanud. Kaebajad taotlesid aga tühistamisnõude asendamist tuvastamisnõudega. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse asjaoludel ei olnud tegemist HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud kaebuse nõude muutmisega, mille puhul tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piiranguid. Seejuures on halduskohus viidanud HKMS § 45 lg 2 ls 2 redaktsioonile, mis on alates 01.01.2018 kehtetu. Praegu välistab HKMS § 45 lg 2 selgesõnaliselt kahju hüvitamise nõuet ettevalmistavad tuvastamiskaebused. Halduskohtu viidatud Riigikohtu 11.10.2012 määruses nr 3-3-1-35-12 tõlgendati samuti HKMS § 45 lg 2 ls 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni, mille kohaselt sai tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina käsitada mh soovi esitada hiljem hüvitamiskaebus. Praegune vaidlus sarnaneb pigem HKMS § 152 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 kirjeldatud olukorraga, mis reguleerib nn jätkutuvastuskaebusele üleminekut. Kaebajad valisid oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi. Kloostrimetsa tee 43 kinnistu omaniku vahetumise tõttu on vaidlusalustel projekteerimistingimustel praeguseks kadunud mõju ja praktiline tähendus kaebajate õigustele, kuid menetluse jätkamine tuvastamisnõudega on vajalik nende õiguste kaitseks, et nad saaks taotleda menetletavas asjas kantud menetluskulude hüvitamist (vrd nt Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 määrus nr 3-211639, p 15; 06.07.2022 määrus nr 3-21-1066, p 17; 08.07.2022 otsus nr 3-22-619, p 15).
20.Kuna praegune vaidlus ei ole kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ammendunud ning kaebuse rahuldamine saab jätkuvalt kaasa aidata kaebajate õiguste kaitsele, tuleb kaebeõigust hinnata kaebuse esitamise aja seisuga (vrd Riigikohtu 13.02.2023 määrus nr 3-211360, p 12.1 ja seal viidatud lahendid). Kaebeõiguse aluseks on õiguse võimalik riive, mis ei pea olema intensiivne (nt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kohtulikult on kaitstavad põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ja haldusaktidest tulenevad õigused. Subjektiivsed õigused võivad võrsuda ka planeeringust. Seega saavad kaebajad hoolimata Kloostrimetsa tee 43 kinnistu võõrandamisest tugineda
9(15)
3-21-1527 õiguste riivele, mis on välja toodud nende esialgses kaebuses ja mille juurde on kaebajad jäänud ka edaspidi. II
Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimise vastu ei ole kohtulikult kaitstav (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Kaebajad ei saa praeguses asjas kaitsta ka avalikke huve (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2), nt üldisemalt liiklusohutust Kloostrimetsa teel. Tuleb siiski arvestada, et Karuslase tn 7 kinnistule uueks juurdepääsuks kavandatud Kloostrimetsa tee T9 kinnistu on nn tupiktee, mille laius on Kloostrimetsa tee poolses otsas ligikaudu 6 meetrit ja teises otsas 10,5 meetrit. Seda teed on seni kasutatud juurdepääsuks üksnes Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutele, millel mõlemal asuvad elamu ja 2 parkimiskohta. Seega eeldatavalt ei ole liiklustihedus juurdepääsuteel seni olnud kuigi suur. Kaebajatele kuulunud Kloostrimetsa tee 43 kinnistul paiknev elamu asub vahetult juurdepääsutee ääres. Karuslase tn 7 kinnistule on kavandatud kahepereelamu koos 6 parkimiskohaga. Seega suureneb elamu kasutusse võtmise järel eeldatavalt liiklustihedus ja müra kaebajatele kuulunud elamu kõrval asuval juurdepääsuteel ligikaudu kahekordselt. Täiendavad liiklejad vähendavad ka privaatsust Kloostrimetsa tee 43 kinnistul. Kaebajate väitel langetavad eespool nimetatud asjaolud Kloostrimetsa tee 43 kinnistu väärtust. 2002. a-l kehtestatud detailplaneeringu järgi oli juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule ette nähtud üksnes Sügislase tänava kinnistu kaudu. Tuleb eeldada, et tegemist oli kaalutletud otsustusega selle kohta, milline oli ümberkaudsete kinnistute omanike ja liiklusohutuse seisukohalt parim võimalik juurdepääsuteede korraldus. Neil asjaoludel riivavad projekteerimistingimused kaebajate privaatsust ja omandiõigust (põhiseaduse §-d 26 ja 32), samuti tulenevad kaebajate kohtus kaitstavad subjektiivsed õigused 2002. a-l kehtestatud detailplaneeringust. Seega on kaebajatel kaebeõigus.
23.EhS § 27 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi juhul, kui 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. EhS § 27 lg 2 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel: 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) üldplaneeringus määratud tingimusi; 4) detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. EhS eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 555 SE) seletuskirja kohaselt on projekteerimistingimustega keelatud täpsustada detailplaneeringut selliselt, et selle kaudu muutub detailplaneeringu olemus, st sekkutakse varem kokkulepitud põhilahendusse (lk 54). EhS § 27 lg 4 sätestab omakorda loetelu neist detailplaneeringuga lahendatavatest küsimustest (nt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-d 2 ja 4–9 ning lg 4 p-d 2–5), mille vähest täpsustamist projekteerimistingimustega ei ole üldjuhul põhjust pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.
24.Vaidlustatud haldusaktist ei ole täpselt aru saada, millisele EhS § 27 lg-s 1 toodud alusele vastustaja tugines, sest nimetatud normile on viidatud üldiselt. Projekteerimistingimuste 10(15)
3-21-1527 põhjendused on kõige enam seotud EhS § 27 lg 1 p-ga 2: detailplaneeringu elluviimine ei ole täies ulatuses enam võimalik, sest Lepiku peakraavi rekonstrueerimise tõttu ei saa Sügislase tänava kinnistule enam rajada piisavalt laia teed, tagamaks nõuetekohane pöörderaadius kinnistutele sissesõiduks. Kuigi kaebajad vaidlesid sellele väitele vastu juba haldusmenetluses (nt 21.12.2020 arvamus, dtl 87 jj), ei ole vastustaja projekteerimistingimustes ega haldusmenetluse käigus kaebajale saadetud kirjades ära näidanud, millistel tõenditel ja õigusaktidel või standarditel see vastustaja järeldus põhineb. Asjakohaseid tõendeid ei ole vastustaja esitanud ka kohtumenetluses. Õige on kaebajate seisukoht, et piisav tõend ei ole Karuslase tn 3 hoone ehitusprojekti seletuskiri (dtl 281), sest ka seal piirdutakse üldsõnalise selgitusega selle kohta, et Lepiku peakraavi rajamise tõttu ei ole pöörderaadius piisav, et kavandada Sügislase tänava kinnistu kaudu nõuetekohane juurdepääs Karuslase tn 3 kinnistule. Juurdepääsutee ehitamise võimatust ei saa tuvastada pelgalt vastustaja esitatud fotode põhjal (dtl 242–243), eriti kui vastustaja ei ole tõendanud, kas ja kui palju on Lepiku peakraavi laiendatud, võrreldes detailplaneeringu kehtestamise ajaga. Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks asja juurde apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 – Lepiku peakraavi rekonstrueerimise projekteerimistingimused ja joonise. Neist dokumentidest ei tulene samuti, et detailplaneeringus ette nähtud juurdepääsutee rajamine muutuks pärast Lepiku peakraavi rekonstrueerimist võimatuks. Kraavi rekonstrueerimisel oli kohustus järgida kehtivaid detailplaneeringuid. Vastustaja ega kolmas isik ei ole tõenditega ümber lükanud ka kaebajate väidet, et Karuslase tn 7 kinnistule elamu ehitamise ajal kasutati juurdepääsuna detailplaneeringus ettenähtud Sügislase tänava kinnistut. Seega pidi pöörderaadius olema piisav mh ehitustranspordi jaoks. Seega ei ole vastustaja ära näidanud, et projekteerimistingimuste andmisel sai tugineda EhS § 27 lg 1 p-le 2.
25.Praeguses asjas on siiski täidetud EhS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud tingimus, sest mh Karuslase tn 7 kinnistut ja sellele juurdepääsu puudutav detailplaneering kehtestati juba 2002. a-l. Seega tuleb kontrollida ka muude EhS §-s 27 sätestatud eelduste täidetust.
26.Kaebajad on seisukohal, et projekteerimistingimused muudavad oluliselt planeeringulahendust ja on seetõttu vastuolus EhS § 27 lg-ga 3. Ringkonnakohtud on senises praktikas hinnanud detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks näiteks soovi projekteerimistingimustega vähendada detailplaneeringus ettenähtud ehituskeeluvööndit (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-2496, p 11), samuti olukorda, kus detailplaneeringu kohaselt oli kinnistule lubatud püstitada 4–8 korteriga elamu, kuid taotluses sooviti projekteerimistingimuste väljastamist 2–3 korteriga elamu püstitamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-674, p 22), või 150 korteriga elamu asemel sooviti püstitada 350 eluruumiga ühiselamu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-201344, p-d 14–15). Detailplaneeringu olemuse muutmist on nähtud ka selles, kui detailplaneeringus kavandatud gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone asemel soovitakse rajada hoopis tavandihoone-krematoorium (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 otsus nr 3-19-1749, p-d 30–37) või muudetakse oluliselt krundi hoonestusala paiknemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-712, p 31). Seevastu ei ole detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks peetud seda, kui planeeringuala kõrval asuvale kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks tuleks pikendada detailplaneeringus ettenähtud tupikteed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 3-15-1873, p 18), samuti krundisisese sissesõidutee asukoha muutmist või täiendava sissesõidutee lisamist (Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2022 määrus nr 3-22-829, p 15) või tänava liikluskorralduse muutmist selliselt, et detailplaneeringu järgi jalakäijatele eraldatud alale suunati ka jalgratturid ja teised kergliiklejad (Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 otsus nr 3-21-1611, p-d 17–18).
11(15)
3-21-1527
27.Vaidlustatud projekteerimistingimuste õiguslik alus on EhS § 27 lg 4 p 7, mille järgi täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. Ringkonnakohus pidas 07.09.2021 esialgse õiguskaitse määruses kaebuse perspektiivi hinnates tõsiselt võetavaks kaebajate kahtlust, et juurdepääsutee asukoha muutmine ei ole liikluskorralduse põhimõtete muutmine, kuid ei võtnud selles küsimuses siduvat seisukohta. Kaebajate väidete paikapidavust tuli põhjalikumalt kontrollida asja sisulisel lahendamisel. Ringkonnakohus leiab mh oma hilisemale praktikale tuginedes, et vaidlustatud projekteerimistingimuste andmine EhS § 27 lg 4 p 7 alusel oli praegusel juhul siiski lubatav (vrd eeskätt haldusasjad nr 3-22-829 ja 3-21-1611). Detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsuteedena planeeringualas asuvatele elamukruntidele saab käsitada nii Sügislase tänava kinnistut kui ka Kloostrimetsa tee T9 kinnistut. Juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule on ette nähtud Sügislase tänava kinnistu kaudu. Detailplaneeringut ei ole selles osas kehtetuks tunnistatud ja vastustaja ei ole tõendanud, et detailplaneeringu kohase lahenduse elluviimine on võimatu, isegi kui vastustaja ei pea seda otstarbekaks. Karuslase tn 7 kinnistu piirneb ka (praeguseks munitsipaalomandisse kuuluva ja transpordimaa sihtotstarbega) Kloostrimetsa tee T9 kinnistuga. Projekteerimistingimustega on kavandatud Karuslase tn 7 kinnistult täiendav sissesõidutee samuti detailplaneeringualasse kuuluvale ja avalikult kasutatavale juurdepääsuteele. Seega ei muudeta projekteerimistingimustega detailplaneeringu lahenduse kui terviku seisukohalt põhimõtteliselt planeeringuala puudutavaid juurdepääsuteid, vaid sisuliselt Karuslase tn 7 kinnistult väljasõidu reegleid ning liikluskorraldust Kloostrimetsa tee T9 kinnistul. Sellise muudatuse tegemiseks ei olnud vältimatult vaja koostada uut detailplaneeringut, sest tegemist ei ole 2002. a-l kehtestatud detailplaneeringu olemusliku muutmisega EhS § 27 lg 3 tähenduses.
28.Vastustaja on põhjendanud detailplaneeringu muutmise vajadust nii Karuslase tn 7 kinnistule detailplaneeringu kohase juurdepääsutee rajamise võimatusega kui ka selle lahenduse ebaproportsionaalsusega kolmandate isikute jaoks. Kuna vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et detailplaneeringus ettenähtud lahenduse elluviimine on Lepiku peakraavi rekonstrueerimise tõttu võimatu, ei saa nimetatud asjaoluga põhjendada ka projekteerimistingimuste andmise vajadust.
29.Detailplaneeringu järgi kavandati Sügislase tänava kinnistult juurdepääs Karuslase tn 1, 3, 5 ja 7 kinnistutele. Puudub vaidlus, et Sügislase tänava kinnistul ei ole kõnealust Lepiku peakraavi ääres kulgevat juurdepääsuteed seni välja ehitatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Karuslase tn 1 ja 3 kinnistute jaoks ei oleks see enam ka vajalik. Karuslase tn 1 ja 3 kinnistutele on elumajad valmis ehitatud ning juurdepääs neile kinnistutele on korraldatud detailplaneeringus ettenähtust erineval viisil. Praeguses asjas ei tule hinnata, kas selline tegevus oli õiguspärane, sh kooskõlas detailplaneeringuga, sest Karuslase tn 1 ja 3 kinnistutel ehitamist reguleerivad haldusaktid ei ole kaebuse esemeks. Need on kehtivad haldusaktid, mis on täitmiseks kohustuslikud mh vastustajale. Seega ei saanud jätta neid asjaolusid arvestamata ka vaidlustatud projekteerimistingimuste andmisel.
30.Kaebajatel on aga õigus, et vastustaja ei ole projekteerimistingimustes üldse puudutanud Karuslase tn 5 kinnistu juurdepääsu küsimust. Kaebaja esitatud fotolt (dtl 108) on näha, et seda kinnistut, millel asub reoveepumpla, teenindatakse faktiliselt Kloostrimetsa tee poolsest küljest. Samas ei ole vaidlust, et eraldi juurdepääsu ei ole Kloostrimetsa tee poolsesse külge rajatud ning projekteerimistingimuste kohaselt ei pea vastustaja kinnistutelt Kloostrimetsa teele täiendavate sisse- ja väljasõitude loomist ka põhjendatuks, arvestades Kloostrimetsa tee liiklustihedust. Seega ainuke õigusaktidega ettenähtud juurdepääsutee Karuslase tn 5 kinnistule on jätkuvalt Sügislase tänava kinnistu kaudu. Vastustaja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, kui sagedasti ja milliste sõidukitega on vaja Karuslase tn 5 kinnistule juurde 12(15)
3-21-1527 pääseda, kuid pole eitanud asjaolu, et reoveepumpla on kasutuses ja sellele sõidukiga juurdepääsu tagamine on vajalik. Eeltoodu tõttu on ekslik ka vastustaja väide, et detailplaneeringus ettenähtud Sügislase tänava kinnistu juurdepääsutee (umbes 70 m) oleks vajalik üksnes Karuslase tn 7 kinnistu teenindamiseks. See omakorda võis mõjutada vastustaja hinnangut sellele, et detailplaneeringu kohase juurdepääsutee rajamine ühe kinnistu tarbeks oleks liialt koormav.
31.Vastustaja õigustab projekteerimistingimuste kehtestamist ka sellega, et nii säilib Lepiku peakraavi ümbruses praeguseks kujunenud kooslus. Samas ei ole vastustaja hoolimata kaebajate vastuväidetest selgitanud, kui väärtuslik on peakraavi äärne kooslus (peale selle, et fotode järgi on tegemist üldisemalt haljasalaga), kas ja kuidas on see kooslus detailplaneeringu kehtestamise järel muutunud ning kuidas mõjutaks praegust kooslust detailplaneeringu kohase juurdepääsutee välja ehitamine. Seega ei ole võimalik ka hinnata, kui kaalukas on huvi sellise haljasala säilitamiseks, eriti arvestades, et Sügislase tänava kinnistu sihtotstarbe kohaselt on tegemist transpordimaaga (dtl 36), mille aluspõhjaks on Lepiku kraavi poolses osas killustik (vt tingmärgid Karuslase tn 7 eelprojekti asendiplaanil, dtl 168), ning vaidlustatud projekteerimistingimustes märgitu kohaselt puhastati kraavi servad rekonstrueerimise käigus põõsastest ja puudest. Lisaks on vastustaja projekteerimistingimustes Lepiku peakraaviga seoses viidanud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringust tulenevatele piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndite laiustele, kuid ei ole hoolimata kaebajate vastuväidetest (vt kaebuse p 3.2.5.3) selgitanud, millist tähtsust need praeguses vaidluses omavad. Kaebajad on õigesti välja toonud, et üldplaneeringu seletuskirjast ei nähtu, et varasem detailplaneering, millega nähti ette mh Karuslase tn 7 juurdepääsutee rajamine, kaotaks selles osas üldplaneeringu kehtestamise järel kehtivuse (vt kaebuse lisa 22, dtl 113 jj).
32.Kaebajad on projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatud 21.12.2020 arvamuses (dtl 87) mh välja toonud, et Kloostrimetsa tee T9 juurdepääsutee on kitsas ja liiklustihedus suureneb oluliselt (Karuslase tn 7 kinnistule on kavandatud 2 korteriga elamu ja 6 parkimiskohta; lisandub elumaja teenindava liiklus, nt prügivedu). See suurendab liiklusohtlikke olukordi, sh Kloostrimetsa teele välja sõitmisel või sealt sisse pööramisel. Üks Kloostrimetsa tee 43 elanik on sügava liikumispuudega ja liigub ratastoolis ning tema jaoks on lisanduv liiklus eriti ohtlik. Kaebajad märkisid, et detailplaneeringus arvestati juurdepääsuteede kavandamisel tasakaalustatult kõigi planeeringualasse jäävate kinnistute omanike huvidega, mistõttu on kaebajatel õigus nõuda detailplaneeringust kinnipidamist. Samuti juhtisid kaebajad tähelepanu, et projekteerimistingimuste eelnõus on liiga suurt rõhku pandud Karuslase tn 7 omaniku õigustele, jättes kaebajate õigused tähelepanuta. Õige on kaebajate seisukoht, et projekteerimistingimustes ei ole neid vastuväited hinnatud. Vastustaja on aga kaebajate väidetele vastanud 09.04.2021 kirjaga nr 4-1/20/3511-7 (dtl 93 jj), millele on projekteerimistingimustes viidatud. Kirjas märgitakse, et Kloostrimetsa tee 43 kinnistu omanike subjektiivseid õigusi ei riivata oluliselt. Kinnistule on detailplaneeringu kohaselt võimalik rajada piirdeaed ning jalakäijate ja ratastooliga liiklejate ohutus on tagatud võimalusega pääseda kinnistult otse Kloostrimetsa tee kergliiklusteele. Kirjas märgitakse ka, et Kloostrimetsa tee T9 kinnistule on võimalik kaaluda jalakäijate ala rajamist. Seega ei ole kaebajate väiteid jäetud tähelepanuta, kuigi vastustaja on neile vastanud üsna lakooniliselt ja üldsõnaliselt.
33.Vastustajale ei saa ette heita nende asjaolude kaalumata jätmist, mida kaebajad haldusmenetluses selgesõnaliselt välja ei toonud (nt privaatsuse või kinnistu väärtuse vähenemine). Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebajad ei ole kohtumenetluses tõendanud, et Karuslase tn 7 kinnistule projekteerimistingimuste kohase juurdepääsu rajamine mõjutas negatiivselt Kloostrimetsa tee 43 kinnistu väärtust. Kaebajate privaatsuse riive ei saa samuti olla 13(15)
3-21-1527 kuigi intensiivne. Kloostrimetsa tee T9 on avalikult kasutatav. See jääb ka projekteerimistingimuste kohase lahenduse elluviimisel tupikteeks ning selle kasutajate hulka lisandub vaid üks 2 korteriga elumaja, mille ehitamisega seonduvaid haldusakte ei ole kaebajad vaidlustanud. Kloostrimetsa tee 43 kinnistu asub linnas ja piirneb lisaks vaidlusalusele juurdepääsuteele Kloostrimetsa teega, kus kaebajate kinnitusel on sõidukite liiklus tihe. Seega tuleb Kloostrimetsa tee 43 kinnistu omanikel elamu asukohast tulenevalt arvestada selles piirkonnas tavapärase liiklusmüra, heitgaaside ja autotuledest tingitud visuaalse reostusega. Ringkonnakohtule ei nähtu, et projekteerimistingimuste järgse lahenduse elluviimisel oleksid kahjulikud mõjud kaebajatele ülemäärased.
34.Kuigi kokkuvõttes võib vastustajaga nõustuda selles, et kaebajate õiguste riive ei ole intensiivne, ei ole vastustaja samas selgelt välja toonud ka seda, milles seisneks ülemäärane koormus Karuslase tn 7 omanikele, kui juurdepääs nende kinnistule kavandatakse üksnes detailplaneeringus ettenähtud viisil. Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebajate seisukohale, et kõnealust juurdepääsuteed ei peaks ehitama Karuslase tn 7 omanikud, vaid detailplaneeringu elluviimise peab tagama vastustaja, ehitades juurdepääsutee ise või nõudes selle ehitamist planeerimisala arendajalt, kellega on sõlmitud vastav leping (vt täpsemalt kaebuse p 3.2.7.7; vt ka 07.05.2002 leping nr 78, dtl 33). Asja materjalide põhjal pole ka alust arvata, et detailplaneeringu kohase juurdepääsutee kinnistu omanik teeks takistusi selles osas detailplaneeringu elluviimiseks, sh servituudi seadmiseks, sest tema transpordimaa sihtotstarbega kinnistu muudelt osadelt on teistele piirkonna kinnistutele juurdepääs tagatud. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei ole vastustaja tõendanud, et detailplaneeringu elluviimine seal ettenähtud juurdepääsutee osas oleks võimatu, sh kasutati Sügislase tänava kinnistut juurdepääsuks Karuslase tn 7 hoonete ehitamise ajal. Järelikult on see juurdepääs põhimõtteliselt kasutatav ka teed välja ehitamata ning tegemist ei ole olukorraga, kus Karuslase tn 7 kinnistu omanikel puuduks sellele üldse juurdepääs, kui projekteerimistingimustega ettenähtud lahendus ei realiseeru.
35.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata kaebajate muid väiteid, sest ainuüksi eespool toodud asjaoludel on vaidlustatud projekteerimistingimused õigusvastased. Seejuures ei ole küsimus üksnes haldusakti ebapiisavas motiveerimises või muudes formaalsetes puudustes. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et vastustaja tuvastas õigesti kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, sest paljud projekteerimistingimustes esitatud väited on jäänud paljasõnaliseks. Seetõttu puudub kindlus, et vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt ja jõudis õigele tulemusele hoolimata asjaolust, et kaebajate õiguste riive ei ole väga intensiivne. Seepärast tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tuvastab TLPA 01.06.2021 projekteerimistingimuste õigusvastasuse.
36.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
37.Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastustajalt tuleb välja mõista kaebajate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku 85 eurot (kaebuse esitamisel 15+15 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel 20+20 eurot). Lisaks kandsid kaebajad halduskohtus 14(15)
3-21-1527 õigusabikulusid kokku 9592,20+468 eurot koos käibemaksuga (24.01.2022 taotlus koos lisadega, dtl 402 jj; 22.02.2022 taotlus koos lisadega, dtl 420 jj) ja ringkonnakohtus 4492,80 eurot (01.02.2023 taotlus koos lisadega, dtl 505 jj). Taotlusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid.
38.Riigilõiv on mõlemas kohtuastmes vajalik kulu. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks tuleb analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt nt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-8016, p 35). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-181570, p 17). Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu ja mahtu ning menetluse käiku arvestades ei ole põhjendatud mõista kaebajate menetluskulusid vastustajalt välja täies ulatuses. Tegemist ei olnud keskmisest mahukama ega keerukama vaidlusega. Arvete spetsifikatsioonide järgi on esindaja pidanud ühe kaebajaga halduskohtumenetluse ajal arvukalt telefonikõnesid, millega seotud ajakulu ei ole põhjust jätta vastustaja kanda. Samuti on kaebajad mitmes menetlusdokumendis korranud samu seisukohti. Teisalt tuleb arvestada, et pärast Kloostrimetsa tee 43 kinnistu müümist muutus menetluslik olukord ja kaebajatele ei saa ette heita, et nad vaidlesid vastu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele, milles viidati kaebajate kaebeõiguse puudumisele ja vaidluse ammendumisele. Apellatsioonkaebuses on suures osas korratud seisukohti, mis on varasemas menetluses juba esitatud. Kummaski kohtuastmes ei toimunud kohtuistungit. Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks halduskohtus 3000 eurot ja ringkonnakohtus 2000 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja mõista 5085 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.