XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05079 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmandad isikud – Gerüst OÜ, RR ja UU, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX ja YY määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 9 peale.
2.Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 9 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
XX ja YY ühisomandis on elamumaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 43, Tallinn kinnistu (registriosa nr 9300901, katastritunnus 78402:205:3410), mis külgneb Tallinna linnale kuuluva transpordimaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee T9 kinnistuga (registriosa nr 26885801, katastritunnus 78402:205:0213). Kloostrimetsa tee T9 kinnistut kasutavad juurdepääsuna kaebajad ja Kloostrimetsa tee 45 elanikud. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu külgneb teisel pool Gerüst OÜ-le, RR-le ja UU-le kuuluva elamumaa sihtotstarbega Karuslase tn 7 kinnistuga (registriosa nr 9301601, katastritunnus 78402:205:3480). Karuslase tn 7 kinnistu külgneb teisel pool eraomanikele kuuluva transpordimaa sihtotstarbega Sügislase tänavaga (registriosa nr 9302101, katastritunnus 78402:205:3530; menetlusdokumentides viidatud ka kui Karuslase tänav). Mööda Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 kinnistu piiri kulgeb paekivist müür, mida
3-21-1527 kaebajad käsitavad müratõkkeseinana ja mille nad ehitasid, kui Kloostrimetsa tee T9 kinnistu oli reformimata riigimaa.
2.Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestati Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneering, millega muu hulgas määrati Karuslase tn 7 ehitusõigus kahekorruselise pereelamu ja kahe abihoone püstitamiseks ning juurdepääs kinnistule Sügislase tänava kaudu (Karuslase tänava ja Lepiku peakraavi äärse pikenduse kaudu). Otsuse kohaselt pidi detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagama ehitusloa taotleja vastavalt 07.05.2002 sõlmitud lepingule nr 78.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 11.05.2017 projekteerimistingimused nr 1711802/03161 Karuslase tn 7 kinnistule kahe korteriga elamu püstitamiseks ja detailplaneeringuga määratud juurdepääsu asukoha täpsustamiseks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. TLPA andis 26.09.2019 ehitusloa nr 1812271/23469. Kaebajad esitasid kaebuse projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks juurdepääsuteed puudutavas osas, mille Tallinna Halduskohtus rahuldas (haldusasi nr 3-19-2055). Kohtuotsus jõustus.
4.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 01.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05079 Karuslase tn 7 juurdepääsu rajamiseks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu tingimusel, et seadustatakse ebaseaduslikult rajatud kivimüür. Juurdepääs on kavandatud Kloostrimetsa tee T9 põhjapoolsest nurgast. Projekteerimistingimustega nähakse ette vastavas osas paekivist müüri osaline lammutamine. Karuslase tänava väljaehitamisest loobuti Lepiku peakraavi rajamise tõttu. Kinnistutele, kuhu selle tänava kaudu kavandati algselt juurdepääs (Karuslase tn 1 ja 3), rajati alternatiivsed juurdepääsud. Juurdepääsu rajamine piki Lepiku peakraavi ei ole enam võimalik, sest olemasoleva kraavi laius ei võimalda rajada pöörderaadiust, millega tagataks nõuetekohane juurdepääs kinnistutele. Sügislase (Karuslase) tänav kuulub ka eraomandisse, seega oleks selle kaudu juurdepääsu rajamine vaid ühe kinnistu tarbeks liialt koormav. Kloostrimetsa tee T9 on aga avalikult kasutatav. Juurdepääsu lahenduse muutmine säilitab Lepiku peakraavi koosluse. Kloostrimetsa tee liikluskoormust arvestades ei ole võimalik kavandada sealt täiendavaid juurdepääse kinnistutele. Liiklusohutuse tagamiseks on otstarbekas kasutada olemasolevaid mahasõite. Juurdepääsu rajamiseks tuleb lammutada müüri põhjapoolne osa.
5.XX ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse TLPA 01.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05079 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 piiril asuva paekivist müratõkkeseina osalise lammutamise ja Karuslase tn 7 juurdepääsutee ehitamise, samuti selleks ehitusloa andmise või olemasoleva ehitusloa muutmise keelamiseks kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Juurdepääsu loomine Karuslase tn 7 kinnistule Kloostrimetsa tee T9 kaudu suurendab liiklust tupikteel ning raskendab ligipääsu kaebaja kinnistule ning sealt Kloostrimetsa teele. Liikluse kasv vähendab kaebajate privaatsust, suureneb müra ja õhusaaste, sh põhjusel, et osaliselt lammutatakse müratõkkesein. Väheneb kaebajate kinnistu väärtus. Projekteerimistingimuste kohase juurdepääsutee ehitamisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda võimatuks. Ühelt poolt on otstarbekas vältida lammutamis- ja taastamistööde kulusid, teiselt poolt võib müüri taastamine senise kuju ja funktsiooniga olla keeruline või võimatu. Juurdepääsu rajamine kohtumenetluse ajal võib luua kolmandatele isikutele ootuse sealt juurdepääsu teostamiseks. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks. Projekteerimistingimused on õigusvastased. Juurdepääsu asukoha muutmisel muudetakse detailplaneeringu põhilahendust (ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 3). Juurdepääsu asukoha muutmine ei ole liikluskorralduse põhimõtte muutmine EhS § 27 lg 4 p 7 tähenduses. 2(6)
3-21-1527 Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 eristab juurdepääsuteede asukoha määramist ja liikluskorralduse põhimõtete määramist. Juurdepääsu muutmiseks pole viidud läbi kohast menetlust. Väited juurdepääsu rajamise võimatuse kohta on tõendamata. Lepiku peakraavi kaitsevööndist ei tulene juurdepääsu rajamiseks takistusi. Kolmandad isikud on kasutanud elamu ehitamiseks muud juurdepääsu. Isegi kui detailplaneeringu järgse lahenduse realiseerimine on raskendatud, on selle kaasa toonud vastustaja õigusvastane tegevus. Arendaja ega vastustaja pole detailplaneeringu järgset teedevõrgu lahendust välja ehitanud. Vastustaja on teinud kaalumisvea. Ka eratee võib olla avalikus kasutuses. Kaebajad valisid elamu asukoha krundi äärde, arvestades juurdepääsu asukohta ja vähest liiklust. Karuslase tn 7 kasutamine tõstab oluliselt liiklustihedust, sinna on ette nähtud 6 parkimiskohta. Tee pole manööverdamiseks piisavalt lai ega vasta standardile. Raskendatud on lume koristamine. Ühel kaebajal on liikumine puude tõttu raskendatud. Lahenduseta on Karuslase tn 5 juurdepääs, kus asub reovee pumpla. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi. Kolmandatel isikutel on võimalik pääseda Karuslase tn 7 kinnistule detailplaneeringu järgse juurdepääsu kaudu.
6.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajad ei ole välja toonud, millist subjektiivset õigust juurdepääsulahendus ohustab, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kaebajatel ei ole õigust vaidlustada projekteerimistingimusi avalikes huvides. Rajatud müür ei ole müratõkkesein, seda ei ole rajatud mürakolde poole. 1,5– 1,8 m kõrgune müür ei summuta müra piisavalt. Müüri säilitamine välimuse pärast ei ole esialgse õiguskaitse korras kaitstav. Kaebajatel ei olnud müüri ehitamiseks riigi nõusolekut. Projekteerimistingimuste tingimuseks on müüri seadustamine. Kolmandate isikute harjumus ei saa kujuneda kohtumenetlusele kuluva aja jooksul. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa kahjulikke tagajärgi. Kolmandate isikute õigusi tuleb pidada kaebajate õigustest kaalukamaks. Kolmandatel isikutel puuduks juurdepääs oma kinnisasjale. Sügislase tänava omanikud võivad piirata juurdepääsu üle oma kinnistu.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2021 määrusega (allkirjastatud 28.07.2021) kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9). Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Paekivist müüril puudub õiguslik alus, mistõttu ei saa kaebajad tugineda soovile müüri säilitada ja sel eesmärgil jätta juurdepääsutee rajamata. Kolmandatel isikutel ei saa tekkida harjumust kasutada juurdepääsuteed kohtumenetluse ajal. Juurdepääsutee rajamine kohtumenetluse ajal ei kahjusta ülemääraselt kaebajate õigusi. Kaalukamad on kolmandate isikute huvid ja avalik huvi. Kui kohtumenetluse ajal selgub et puudus alus paekivimüüri osaliseks lammutamiseks, tuleb kaebajatele tehtu hüvitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei pruugi kolmandatel isikutel olla juurdepääsu oma kinnistule. Sinna ei pääse otse Kloostrimetsa teelt, juurdepääsu ei ole võimalik tagada ka Sügislase tänava kaudu, sest see on eraomandis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX ja YY paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ning uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebajate õigusi rikub eelkõige see, et projekteerimistingimustega muudetakse detailplaneeringus kokku lepitud lahendust Karuslase tn 7 juurdepääsu osas, mitte paekivist müüri osaline lammutamine. Taotluses on müür eraldi välja toodud, sest selle osalisest lammutamisest alustatakse juurdepääsu rajamist. Vastustaja ei ole esitanud paekivist müüri osas pretensioone. Isegi kui müüril puudub õiguslik alus, tuleb arvestada lammutamisest kaasnevate negatiivsete tagajärgedega kaebajatele. Müüril on müratõkke funktsioon, samuti tõstab see 3(6)
3-21-1527 privaatsust. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib olla takistatud kaebuse rahuldamine. Halduskohus eksis huvide kaalumisel. Välja ei ole toodud kaalukat avalikku huvi. Küsitav on, kas kolmandatel isikutel on kohustus hüvitada müüri osalisest lammutamisest tulenev kahju. Kolmandatel isikutel on oma kinnistule olemas muu juurdepääs. Ehitusprojekti asendiplaanile on tee kantud olemasoleva killustikkattega teena. Kuigi Sügislase tänav on eraomandis, ei ole selle omanikud takistanud juurdepääsu kasutamist. Kolmandatel isikutel oleks õigus nõuda juurdepääsu vastavalt detailplaneeringule. Karuslase tn 7 kinnistu omanikel puudub õigus nõuda kahte juurdepääsu kinnistule.
9.Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukoha juurde. Üksnes projekteerimistingimuste alusel ei saa rajada juurdepääsuteed ega ümber ehitada müüri, vaid enne tuleb esitada pädevale asutusele kooskõlastamiseks ehitusprojekt.
10.Kolmandad isikud palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajad ehitasid müüri omavoliliselt võõrale kinnistule, mistõttu puudub neil õigus nõuda müüri säilimist. Usutav ei ole, et müür toimib müratõkkeseinana, sest see ei paikne Kloostrimetsa tee poolsel piiril. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kolmandate isikute jaoks koormav, sest neil puudub muu juurdepääs enda kinnistule. Detailplaneeringus kehtestatud juurdepääsu peamine eesmärk oli tagada kinnistute omanikele juurdepääs oma kinnistule. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebajate väited turvalisuse ja privaatsuse vähenemise ning liiklusmüra ja õhusaaste suurenemise kohta. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutamisest Karuslase tn 7 juurdepääsuna ei tulene võrreldavat liiklustihedust Kloostrimetsa teega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuse halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 9 peale võib menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kui vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka neile soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem heastamine on ebaotstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal olema kindel, kohus peab arvestama kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning avalik huvi ja puudutatud isiku õigused ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada (HKMS § 249 lg 3).
13.Kui vaidlustatud haldusakt isiku õigusi ei riiva, ei saa see ka tema õiguste kaitset raskendada või võimatuks teha. Kaebeõiguse aluseks on õiguse võimalik riive, mis ei pea olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kohtulikult on kaitstavad põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ja haldusaktidest tulenevad õigused. Subjektiivsed õigused võivad võrsuda ka planeeringust. Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimise vastu ei ole kohtulikult kaitstav (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 33-1-29-10, p 22). Kaebeõiguse ulatuse täpsem kindlakstegemine võimaldab paremini hinnata kaebuse eduväljavaateid, sest haldusakti kooskõla materiaal- ja menetlusõiguse normidega 4(6)
3-21-1527 kontrollitakse ulatuses, mis seonduvad kaebaja õiguste kaitsega (Riigikohtu 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 15; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Erinevalt detailplaneeringu kehtestamise otsusest, ei ole EhS § 27 alusel antud projekteerimistingimusi võimalik vaidlustada avalikes huvides ega teiste isikute õiguste kaitseks, sest seadus ei näe sellist võimalust ette.
14.Ringkonnakohtu esialgse hinnangu põhjal on kaebajatel kaebeõigus olemas. Kaebajad kasutavad Tallinna linnale kuuluvat Kloostrimetsa tee T9 kinnistut juurdepääsuna enda kinnistule. Sama teed kasutavad juurdepääsuna ka Kloostrimetsa tee 45 elanikud. Seejuures paikneb kaebajate elamu juurdepääsutee servas. Detailplaneeringus oli ette nähtud Karuslase tn 7 kinnistu juurdepääsutee Sügislase (Karuslase) tänava kaudu. Võib eeldada, et juurdepääsutee asukoha määramisel arvestati parimat võimalikku lahendust ümberkaudsete kinnistute omanike õiguste ja liiklusohutuse seisukohalt. Arvestades, et kõrvalkinnistule on ette nähtud 6 parkimiskohta, võib halveneda kaebajate juurdepääs Kloostrimetsa teele ja sealt enda kinnistule, ühtlasi võib väheneda privaatsus. Kaebajatele jääb küll võimalus võtta meetmeid privaatsuse vähenemise vastu (istutada hekk vms), kuid see on täiendav kulu, liiati võib see mõjutada insolatsioonitingimusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski eeldada, et müüri lammutamise tõttu suureneb (liiklus)müra, sest projekteerimistingimuste kohaselt lammutatakse müür vaid Kloostrimetsa tee T9 põhjapoolsest nurgast. Sealt ei lähtu kaebajate kinnistule liiklusmüra. Puudub põhjus arvata, et muu olmemüra oleks tavapärasest kõrgema tasemega. Kuna Karuslase tn 7 parkimiskohad on paigutatud asjaomasele kinnistule, ei saa ka eeldada, et raskeneb operatiivsõidukite ligipääs juurdepääsuteed kasutavatele elamutele. Paekivist müüri osalise lammutamisega võib võimalik tagasipöörde raadius suureneda. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda võõrale maale seadusliku aluseta rajatud ehitise säilitamist.
15.Iseenesest ei anna projekteerimistingimused õigust juurdepääsuteed ehitada, selleks tuleb taotleda ehitusluba. Kuna kaebajate esmane eesmärk on vältida juurdepääsu rajamist projekteerimistingimustega määratud asukohta, võib kaebajatel tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral vajadus algatada edaspidi uusi kohtuvaidlusi, kui vastustaja väljastab ehitusloa ja seda asutakse realiseerima. Kaebuse rahuldamise korral on küll põhimõtteliselt võimalik juba rajatud juurdepääsutee kõrvaldada ning ehitada see teise kohta, kuid see on kulukas ning võtab aega. Selliselt ei pruugi kaebajate õiguste kaitse olla esialgse õiguskaitseta tõhus ning esialgse õiguskaitse vajadust tuleb pigem jaatada.
16.Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks peetud kaebuse ilmselget perspektiivitust, s.o olukorda, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal. EhS § 27 lg-s 1 nimetatakse tingimused, millal võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks anda projekteerimistingimusi, kusjuures sättes nimetatud alused on alternatiivsed; EhS § 27 lg-s 2 nimetatakse asjaolud, mida projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse ning EhS § 27 lg-s 4 sätestatakse detailplaneeringus käsitletud tingimused, mida võib projekteerimistingimustega täpsustada. EhS § 27 lg 4 p 7 järgi võib asjakohasel juhul täpsustada hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. Projekteerimistingimusi ei anta detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3) ning pädeval asutusel tuleb keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele (EhS § 32 p 3). Tõsiselt võetav on kaebajate kahtlus, et juurdepääsutee asukoha muutmine ei ole liikluskorralduse põhimõtte muutmine EhS § 27 lg 4 p 7 tähenduses. EhS seletuskirjast ei ole 5(6)
3-21-1527 võimalik järeldada, et mõistele oleks tahetud anda autonoomne tähendus võrreldes PlanS § 126 lg 1 p-ga 7. EhS seletuskirja järgi tuleb liikluskorralduse põhimõtete täpsustamise all mõista liiklussuundade ja väljasõidureeglite muudatusi, kuid mitte juurdepääsuteede ümberkorraldamist. Kohtupraktikas on aga detailplaneeringus ette nähtud ehitusõiguse olulist muutmist peetud detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks on peetud nt seadusega kehtestatud ehituskeelu vähendamist ja nihutamist (Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-2496, p 11), juurdepääsutee asukoha muutmist, kui see on paika pandud kehtiva detailplaneeringu ja servituudilepinguga (Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsus nr 3-16-141, p 14), detailplaneeringus määratud ehitusaluse pinna ja korterelamu korterite arvu vähendamist (Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 319-674, p-d 20, 22). See, kas juurdepääsutee rajamine detailplaneeringus ettenähtud viisil on muutunud asjaolude tõttu välistatud, nagu väidab vastustaja, eeldab tõendite hindamist. Seega ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
17.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata eelkõige põhjusel, et pidas kolmandate isikute õigusi kaalukamaks kui kaebajate õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus huvide kaalumisel eksinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel puuduks kolmandatel isikutel juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule. Ehitusprojekti asendiplaanil on helehalli värviga ruudutatud küll „olemasolev killustikkattega tee“, kuid ei nähtu, et selle tee kaudu oleks mõeldud Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääs. Sama asendiplaani järgi on detailplaneeringu järgse juurdepääsutee lahenduse küljele kavandatud 1,3 m kõrgune võrkaed ja hekk. Vastupidist ei saa järeldada ka kaebuse lisaks olevatelt piltidelt. Kaebuse lisa 23-5 (dtl 162) järgi on väidetav juurdepääsutee kaetud rohuga. Pildi metaandmete järgi on see tehtud 21.06.2021 ehk pärast asendiplaani koostamist. Sama asendiplaan esitati juba 04.11.2019 haldusasja nr 3-19-2055 menetluses. Ringkonnakohus möönab, et puudub selgus selles, missugust teed on kolmandad isikud seni juurdepääsuteena kasutanud. Samas on kaebajate õiguste riive väheintensiivne. Eelduslikult ei võta autodel kaebajate majast möödumine palju aega, osaliselt piirab vaadet kaebaja majale ka hekk, juurdepääsutee poole pole palju aknaid (vastustaja 23.07.2021 vastuse lisa 2, dtl 193); ka võimalus, et Kloostrimetsa teele ja sealt kinnistule liikumiseks tuleb senisest rohkem oodata, ei kahjusta kaebajate õigusi ülemääraselt. Kuigi kaebuse rahuldamisel võib senise olukorra taastamine võtta aega, on see siiski võimalik.
18.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 9 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.