Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-560
Haldusasi
PVMP-Elektika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.02.2016 intressinõude nr 13-3/26990 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PVMP-Elektika OÜ, volitatud esindajad v.adv-d Gerly Kask ja Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-16-560
3-16-560 miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Maksukohustuslasele peaks olema haldusakti saamisel üheselt selge, millise võla alusel ja miks on intressinõue esitatud. Tulenevalt ettemaksukonto arestist, ettemaksukontole tehtud maksetest ja nende arvukatest ümberkannetest ei ole kaebaja jaoks jälgitav ega kontrollitav, kuidas on kujunenud intressinõudes märgitud nõuete ja maksustamisperioodide alusel maksuvõlg. 4) Kaebaja pöördus 20.05.2016 maksuhalduri poole selgituste saamiseks tema maksuarvestuse kontokaardil detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 tehtud (muudatus)kannete kohta. MTA 21.06.2016 vastuskirjast selgub, et 17.02.2016 korraldusega hõlmatud maksunõuete liikide ja maksustamisperioodide osas on maksuhaldur leidnud vigu ja teinud maksunõuete ümbertõstmisi, mille tulemusena muutusid maksunõuete liigid ja maksustamisperioodid. Nende ümbertõstmiste tulemusena muutus ka intresside arvestus.
Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Väär on kaebaja väide, et ta on maksukohustused tähtaegselt täitnud. Pärast 12.03.2014 n-ö eelaresti määrust on kaebaja oma maksukohustusi tasunud hilinenult. Intressinõude lisa 6. tulbas on välja toodud põhinõuete liikide kaupa vastava nõude hilinenult tasutud päevade arv. E-maksuameti ja APEX arvestussüsteemi aktiivse kasutajana on kaebajale tema maksuarvestuste muudatused ka pärast MTA 22.12.2015 maksuotsuse arvestussüsteemi kandmist olnud kättesaadavad. 2) 22.12.2015 maksuotsus ei ole 17.02.2016 korraldusega nõutava maksuvõla tasumise aluseks. Kõnealune maksuotsus puudutab maksustamisperioode jaanuar 2012 – juuni 2013, 17.02.2016 korraldusega aga nõutakse kaebaja enda poolt perioodil 2014 – 2016 deklareeritud, kuid seni tasumata maksukohustusi. Lisaks nimetatud maksuotsusega määratud maksusummale on kaebajal 363 427,71 euro suurune maksuvõlg. Intress on arvestatud valdavalt perioodil oktoober 2014 kuni detsember 2014 hilinemisega tasutud maksukohustustelt. 3) Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Kohtupraktikas (nt haldusasjad nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925) on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud arvestuskaardilt. Praegusel juhul on see nõue täidetud. Intressinõude tühistamiseks pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu pole alust, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-709). 4) Kaebaja on valesti aru saanud, et MTA 19.02.2016 intressinõude esitamine seondub ühinenud äriühingute (kaebaja ja PVMP-Ex OÜ) maksuarvestusse kantud eelarestitud vahendite tasaarvestuse tegemisega. 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti eelarestitud vahendite arvelt üksnes 2012. aasta tasumata nõuded, mitte aastatel 2014 ja 2015 deklareeritud maksunõuded. Eelarestitud vahendid 363 429,07 euro suuruses summas olid ettemaksukontol broneeritud aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevuste tasumiseks, st kaebaja ei saa neid käsitada jooksvate maksukohustuste tasumisena. MTA 21.06.2016 vastuskirjast ei saa välja lugeda ebaselgust vaidlusaluse intressinõude osas, vaid PVMP-Ex OÜ ja PVMP-Elektika OÜ
3(7)
3-16-560 ühinemiskannete arvestussüsteemi kandmise tehnilise omapära selgitust. Selgitus ei puuduta MTA 19.02.2016 intressinõude lisas näidatud arvestust.
3-16-560 maksuvõlglane. Maksuhaldur ei ole teinud maksude sissenõudmise menetlust. Vaidlustatud intressinõudega nõutav maksuvõlg on tekkinud pärast 22.12.2015 maksuotsuse kandmist kaebaja maksuarvestussüsteemi ja eelaresti täitmist, mitte hilinemisega jooksvate maksukohustuste tasumisel. Kuna kaebajal ei saanud olla maksuvõlgnevust, ei saanud tal tekkida ka kohustust intressi maksta. 2) Rahaliste toimingute haldamine maksuarvestussüsteemis ettemaksukonto aresti ajal on seaduses täpsemalt reguleerimata. Seetõttu oli MTA-l kohustus viidata 19.02.2016 intressinõudes asjaoludele ja regulatsioonile, mille alusel ei lugenud maksuhaldur kaebaja ettemaksukontole kantud summasid maksunõude täitmiseks. Kuna MTA seda ei teinud, oleks halduskohus pidanud kaebuse rahuldama. Ettemaksukonto arestimist puudutava täpsema regulatsiooni puudumine on vastuolus põhiseadusega, rikkudes põhiõigust menetlusele ja korrale (põhiseaduse § 14). 3) Intressinõude kujunemine ei ole ettemaksukonto arestimise, ettemaksukontole tehtud maksete, nende arvukate ülekannete ja tasumiste tühistamiste tõttu jälgitav ega kontrollitav. Kaebaja esitatud e-maksuameti väljatrükk ja intressinõude lisa ei ole kokkulangevad ega võrreldavad. MTA 21.06.2016 vastusest ilmneb, et maksuhaldur ei ole järginud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda ning maksuhalduri poolt juunis 2016 tehtud ümbertõstmiste tulemusena on muutunud ka intressinõude lisas olevate nõuete loetelu. Olukorras, kus MTA on vaidluse kestel muutnud intressinõudega hõlmatud maksunõuete liike, asendades neid teistega, ei saa enam õige olla olemasoleval kujul esitatud intressinõude lisa ja selles märgitud võlasaldod. 4) Intressinõude aluseks olev MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär on vastuolus põhiseadusega. Maksuintress määraga 21,9% aastas, millele lisandub tasumisel veel ka tulumaks, riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust.
3-16-560 toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6(7)
3-16-560
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.