Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-572

3-19-572 hooldustöid. Seal oli võimalik ka riietuda. Lisaks olid seal väligrill jm tavapäraselt suvitamise juurde kuuluvate tegevuste jaoks vajalikud vahendid, lisaks oli võimalik ööbida. MTA on ebaõigesti leidnud, et kui kinnistul paiknes aiamaja, milles hoiti aiatööriistu, siis ei ole ikkagi tegemist aiamajaga TuMS § 15 lg 5 p 4 tähenduses, millele võõrandamisel rakendub maksuvabastus. Seadus ei nõua, et aiamajas peab saama elada. Asjaolu, et aiamajas lisaks ööbimisele ka tööriistu hoiti, ei saa olla aluseks maksuvabastust mitte kohaldada. Suvitamise ja ööbimise sageduse mõõtmist seadus ette ei näe. MTA on leidnud, et 25.05.2017 kinnistute müügilepingu p 1.8 kohaselt ei asu lepingu esemeks olevatel kinnistutel ehitisi ning ka ühestki teises sama lepingu punktist ei nähtu, et lepingu esemeks olevatel kinnistutel oleks paiknenud mõni hoone, sh teisaldatav hoone. Kinnistute müügilepingud koostab üldjuhul notar ning kinnistute andmed võetakse sinna kinnistusraamatust ja ehitisregistrist. Kuna tegemist oli kerge konstruktsiooniga ehitisega, ei olnud see ehitisregistrisse kantud. TuMS § 15 lg 5 p 4 näeb ette võimaluse, et maksuvabastus kohaldub ka vallasasjana kinnistul asuvale aiamajale.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus. Kuigi kontrollakti pole vormistatud, olid kaebajale menetluse kestel teada kõik maksukontrolli käigus tuvastatud tähendust omavad ja õiguslikud asjaolud. Kaebaja on nende kohta esitanud ka oma arvamuse. Kaebaja pole selgitanud, millised dokumendid või selgitused oleks ta veel esitanud. Maksukontrolli alustati 2017. a tuludeklaratsiooni järelkontrollina ja seda on kaebajale ka selgitatud. TuMS § 37 lg 1 kohaselt on kasu vara müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Sama sätte kolmanda lause alusel on maksumaksjal õigus kasust maha arvata vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kui dokumentaalne tõendus puudub, siis maksustamisel tehtud kulutust arvesse võtta ei saa. Dokumentaalseks tõendiks ei saa pidada endise juhatuse liikme (kirjalikku) paljasõnalist selgitust kahe aasta jooksul teostatud tööde väidetava hinna kohta. Kuna dokumentaalsed tõendid puuduvad, ei olnud vajalik ka hindamise läbiviimine. TuMS § 15 lg 5 p 4 kohaldamise eelduste esinemist või nende puudumist hinnatakse kinnisasja võõrandamise hetke seisuga. Ei nähtu, et kinnistutel oleks paiknenud ehitisi. Isegi kui mingil ajal paiknes kinnistul soojak, ei ole tegemist aiamajaga TuMS § 15 lg 5 p 4 tähenduses, mida oleks kasutatud aiamajana vähemalt kaks aastat ning mille võõrandamisel rakenduks maksuvabastus. Tallinna Halduskohus on haldusasjades nr 3-16-822 ja 3-18-1010 selgitanud, et TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud tulumaksuvabastus on mõeldud selleks, et isikul, kellel on suvila (aiamaja, maakodu) näol teine elukoht, ei peaks selle võõrandamisel tasuma saadud kasult tulumaksu. Sel juhul on aga siiski eelduseks, et isik kasutas müüdud kinnisasjal asuvat hoonet ka tegelikult suvilana (maakoduna, aiamajana) ning seda võimaldas konkreetne ehitis nii seisukorra kui ehituskonstruktsiooni ja ruumijaotuse mõttes (p 18). Isegi kui asuda seisukohale, et kinnistul oli ehitisregistrisse kandmata ehitis, peaks kaebaja tõendama aiamaja või suvila kasutamist sellena kahe aasta jooksul enne müügilepingu sõlmimist. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit „putka“ kasutamisest suvila või aiamajana kahe aasta vältel. Väide, et seal hoiti tööriistu ja oli ka võimalik ööbida ja riietuda, ei kinnita hoone kasutamist aiamajana.

3(8)

3-19-572 Halduskohus nõustus vaidlustatud maksuotsuse põhjendustega ega korranud neid. Kaebaja suhtes viidi läbi üksikjuhtumi kontroll (maksukorralduse seaduse (MKS) maksuotsuse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni § 59 lg 2), mil kontrollakti koostamine polnud nõutav. Ärakuulamisõigust võib võimaldada kasutada vabas vormis. E-kirjavahetuse käigus on MTA korduvalt viidanud asjakohastele tulumaksuseaduse sätetele ning selgitanud kuludokumentide esitamise vajadust Vanasauna tee 3 asuva kinnistu osas, samuti põhistanud, miks MTA ei pea võimalikuks Vanasauna tee 5 asuva kinnistu võõrandamise osas kohaldada TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud maksuvabastust. Kaebaja sai esitada neis küsimustes oma seisukoha. Kaebaja ei ole osutanud, millised seisukohad või tõendid jäid tal maksumenetluses esitamata maksuhalduri tegevuse tõttu. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluse käigus. Seda, et maksukontroll hõlmab mõlema kinnistu müügist saadud tulult tulumaksu arvestamise õigsust, selgitas maksuhaldur 11.10.2018 e-kirjas. TuMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 võimaldavad soetusmaksumusena arvesse võtta vaid dokumentaalselt tõendatud kulusid. MKS § 56 lg-st 2 ja §-st 58 tuleneb maksumaksjale kohustus pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada vastavaid dokumente ning esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioone. Füüsilise isiku dokumentide säilitamise kohustus on sätestatud TuMS § 36 lg-s 2, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Vara soetamismaksumust tõendavate dokumentide säilitamisel ei ole kindlat tähtaega – soetamismaksumuse arvestamiseks peavad dokumendid olemas olema vara võõrandamise ajal. Kulude tõendamiseks ei ole A.N kinnitus piisav. Maksu määramine hindamise teel ei ole sellisel juhul välistatud (MKS § 94 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-70-08, p 22). Hindamise läbiviimiseks ei olnud aga maksuhaldurile esitatud piisavalt tõendeid. Hindamine eeldab maksukohustuslase poolt ulatuslikku kaasaaitamiskohustuse täitmist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-31-70-08, p 18). Kui maksukohustuslane soovib, et maksuhaldur määraks hindamise teel varale tehtud parenduste maksumuse, peab ta aitama kaasa asjaolude väljaselgitamisele, muu hulgas esitama kõik võimalikud andmed, mis aitaksid kaasa parenduskulude väljaselgitamisele. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses mistahes dokumente (nt tööde loetelu vms) ega arvestusi, mille põhjal oleks maksuhalduril olnud võimalik välja selgitada parenduste maksumus hindamise teel. A.N selgitus on liiga umbmäärane, sest sellest ei nähtu tööde aeg, maht, sisu ega kasutatud materjalid. Kulude tõendamiskoormus lasub eelkõige maksumaksjal ja maksukohustuslane ei saa eeldada hindamise läbi viimist olukorras, kus puudub igasugune täiendav informatsioon väidetavalt teostatud tööde kohta. Kaebajat on maksumenetluse ja kohtumenetluse käigus nõustanud maksuküsimustele spetsialiseerinud vandeadvokaat, mistõttu ei saa selline dokumentide esitamata jätmine olla vabandatav kaebaja väheste õigusteadmistega. MKS § 92 lg-st 4 ja § 102 lg 1 p-st 2 tuleneb, et hilinenult esitatud maksukohustust vähendavat asjaolu või tõendit saab arvestada vaid juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Seetõttu ei saa kohtumenetluses asuda koguma selliseid andmeid. Vanasauna tee 5 ei olnud ehitisregistrisse kantud ühtegi ehitist. Ehitiste olemasolu ei nähtunud ka võõrandamislepingust. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud arve ehitussoojaku ära vedamise kohta on maksuhaldur maksuotsuses siiski tulumaksukohustust vähendava kuluna arvesse võtnud. TuMS § 15 lg 5 p-s 4 kehtestatud maksuvabastus on mõeldud selleks, et isikul, kellel on suvila näol teine elukoht, ei peaks selle võõrandamisel tasuma saadud kasult 4(8)

3-19-572 tulumaksu. Suvila või aiamajaga seotud maksuvabastuse sisuks on võimaldada isikul kasutada maksuvabastust ka sellise eluruumi puhul, kus isik alaliselt ei ela, kuid mida isik näiteks suveperioodil võib kasutada ajutiselt eluasemena. Seega on sellise maksusoodustuse oluliseks eelduseks, et isik kasutas müüdud kinnisasjal asuvat hoonet ka tegelikult suvila või aiamajana. Ehitise seisukord, konstruktsioon ja ruumijaotus pidid võimaldama ehitist sellisel viisil kasutada. Kaebaja ja kinnistu uue omaniku vahelises kirjavahetuses on kasutatud sõna „putka“ ja selle äravedamise arvel sõna „ehitussoojak“. Kirjavahetuse sisu järgi ei olnud tegemist ehitisega, mis oleks mõeldud kasvõi lühiajaliselt elamuna kasutamiseks ja millel oleks kaebaja ja ka kinnistu uue omaniku jaoks mingilgi moel sellised omadused. Puuduvad andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste ja tualeti olemasolu ning toiduvalmistamise võimaluse kohta. Ainuüksi võimalus, et soojakus, kus muidu hoiti aiatööriistu, oli võimalik ööbida, nagu väidab kaebaja, ei tähenda, et selline ehitis oleks käsitatav suvila või aiamajana TuMS § 15 lg 5 p 4 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(8)

3-19-572 Vanasauna tee 5 asus aiamaja. Vaatamata sellele, et aiamaja ei olnud kantud ehitusregistrisse ega notariaalsesse müügilepingusse, oli tegemist ehitisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) mõistes. Kuna tulumaksuseadus ei näe ette suvila ja aiamaja maksuvabastuse puhul kriteeriumina ette kasutamise kohustuslikkust või sagedust, siis pole oluline, kas seal on elatud või pole seal 15 aastat käidud. Kohus ei saa tõlgendada seadusesätet laiendavalt kohustatud isiku kahjuks. Statistikaameti andmetel ei ole veevärki, vesiklosetti, vanni, dušši ning elektrivõi keskkütet ka kõigis püsielukohtades; suvilates või aiamajades on see ilmselgelt harvem. Nende puudumisest ei saa aga järeldada, et tegemist ei ole aiamajaga TuMS § 15 lg 5 p 4 tähenduses. Kinnistu uue omaniku halvustav kõnekasutus ei ole määrav objekti määratlemisel aiamajana.

MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Hindamise teel parenduskulude suuruse määramine ei ole võimalik, sest puudub igasugune täiendav informatsioon väidetavalt teostatud tööde kohta. Maksuhalduril ei ole sedavõrd umbmäärase tõendi põhjal võimalik hinnata, kui palju maksid ehitustööd aastatel 2004–2006. Selliste kulude tõendamise koormus lasub maksukohustuslasel. Vastustaja tutvustas apellandile maksumenetluse ajal läbivalt oma seisukohti. Lõplik seisukoht on esitatud 01.02.2019 e-kirjas, kus on märgitud, et müügitehinguga seotud kulud ja soetusmaksumus tuleb dokumentaalselt tõendada. Ärakuulamisõigus oli tagatud nõuetekohaselt. Maksumenetluses esindas apellanti seejuures vandeadvokaat. Maksuhaldur on apellandilt maksumenetluse kestel küsinud korduvalt täiendavaid selgitusi ja dokumentaalseid tõendeid. Täiendavad tõendid, mis võimaldaksid hindamist läbi viia, puuduvad. Ka apellatsioonkaebuses ei ole apellant selliseid tõendeid esitanud. Glossar Eesti OÜ endise juhatuse liikme ja kaebaja kinnitused ei ole piisavad, et aktsepteerida väidetavate tööde hinda kulude arvesse võtmiseks. Isegi kui Vanasauna tee 5 kinnistul paiknes mingil hetkel soojak, ei ole tegemist aiamajaga TuMS § 15 lg 5 p 4 tähenduses, mida oleks aiamajana kasutatud vähemalt kaks aastat. Ehitise kasutamine aiamajana on maksusoodustuse saamise eelduseks (vt lahendid haldusasjades nr 316-822 ja 3-18-1010). TuMS § 15 lg 5 p 4 kohaldamine on seetõttu välistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.

3-19-572

3-19-572 ja suurusest pidada aiamajaks selle sätte tähenduses, oleks tagajärjeks igale võõrandamiskavatsusega kinnistule sellise ajutise ehitise või soojaku paigutamine ning TuMS § 15 lg 5 p 4 ei oleks kinnisasjade võõrandamisel enam erand TuMS § 15 lg 1 suhtes. Aiamajaga kinnistu võõrandamisel kohaldatava maksuvabastuse eelduseks on sätte eesmärki silmas pidades maksuvabastuse erandina ettenägemine neil juhtudel, kus kinnistu omanik on kinnistut pikema aja (kahe aasta) jooksul kasutanud sellise intensiivsusega, et kinnistut saab pidada isiklikus kasutuses olnuks. Suvila või aiamajaga kinnistul on eelduslikult toimunud kui mitte pidev, siis vähemalt hooajaline, kuid sagedane kasutus. Aiamajaks saab küll pidada ka ilma elektrivarustuse, veevärgi või muude mugavusteta hoonet, kuid selle suurus peab võimaldama ehitist kasutada nii, et seal on võimalik hoida igapäevasteks toimetusteks vajalikke asju ja ka kinnistu omanikul endal ehitises lühiajaliselt elada.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.