lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1119/17

Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1119/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1119

Haldusasi

XX kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirja nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja kuue kuu palga ulatuses hüvitise summas

eurot väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Liisa Ojangu Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja Meeli Vaarik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde Kuusalu valla poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid (dtl 183–186).
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1119.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus, tunnistada Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkiri nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks ja mõista Kuusalu vallalt XX kasuks välja hüvitis tema kuue kuu palga ulatuses summas 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) eurot.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
Mõista Kuusalu vallalt XX kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-19-1119 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusega nr 31 kinnitati vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 02.04.2018. Otsuse kohaselt kuulus rahandusteenistuse koosseisu finantsist.
2.Kuusalu Vallavalitsus nimetas XX 02.08.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/46 teenistusse finantsisti ametikohale alates 06.08.2018 katseajaga neli kuud ja palgamääraga 1600 eurot.
3.Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62 tunnistati 28.03.2018 otsus nr 31 kehtetuks ning kinnitati uus valla ametiasutuste struktuur, teenistuskohtade koosseis ja palgamäärad. Otsuse nr 62 kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti, kuid koosseisus on ökonomist-raamatupidaja, pearaamatupidaja ja raamatupidaja.
4.Kuusalu Vallavalitsuse 26.11.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/87 lõpetati finantsist XX katseaeg 26.11.2018 ja määrati alates 01.01.2019 XX põhipalgaks 1800 eurot.
5.XX viibis 19.12.2018–27.12.2018 ja 27.05.2019–03.06.2019 hoolduslehel seoses alaealiste laste, sh alla kolmeaastase lapse hooldamisega ning 28.12.2018–26.05.2019 töövõimetuslehel. Laps sai kolmeaastaseks 18.04.2019.
6.Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 muudeti Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Korralduse kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti ega ökonomist-raamatupidaja ametikohta. Raamatupidamisega tegelevad pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja raamatupidaja. Korraldus nr 156 jõustus 01.03.2019.
7.Kuusalu Vallavalitsus teavitas 28.05.2019 XX, et temaga lõpetatakse teenistussuhe avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 93 alusel alates 14.06.2019 (XX sai teate kätte 29.05.2019). XX teavitas 04.06.2019 e-kirjaga Kuusalu Vallavalitsust, et tema hooldusleht lõpeb 04.06.2019. Vastustaja teavitas 04.06.2019 XX, et tal on võimalus asuda alates 05.06.2019 teenistusse oma ametikohale. XX ei asunud 05.06.2019 teenistusse ega ilmunud oma teenistuskohta Kuusalu Vallavalitsuses. Kuusalu Vallavalitsuse kantselei spetsialisti 06.06.2019 e-kirjaga saadetud päringule teenistusse asumise kohta XX ei vastanud.

2(10)

3-19-1119

8.Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirjaga nr 3.1-1/45 vabastati XX teenistusest töövõime vähenemise tõttu ATS § 93 lg-te 1 ja 2 alusel alates 14.06.2019 (viimane tööpäev 14.06.2019) ning maksti hüvitist kasutamata 30 puhkusepäeva eest. Käskkirja põhjenduste kohaselt on XX pikaajaline järjestikku töövõimetuslehel oleku aeg üle viie kuu oluliselt tõstnud teiste ametnike töökoormust ning see häirib kohaliku omavalitsuse tööd. XX teavitas 04.06.2019 hoolduslehe lõppemisest samal päeval. Vaatamata sellele, et kantselei spetsialist teavitas XX, et tal on võimalus asuda järgmisel päeval teenistusse, ei asunud XX 05.06.2019 teenistuskohustusi täitma. Samuti ei vastanud ta kantselei spetsialisti 06.06.2019 e-kirjaga saadetud päringule. XX on eelnevalt keeldunud teavitamast, kas ja millal on ta võimeline teenistuskohustusi täitma. Finantsisti ametikohta ei ole võimalik kohandada ringi, võimaldades osalist tööaega või kodus töötamist. Ametikoht eeldab ametikohustuste täitmist Kiius. Kuusalu Vallavalitsuse struktuuris on vaba abivallavanema, vallasekretäri, maakorraldaja ja arendusspetsialisti ametikoht, mis eeldavad erialast haridust ja eelnevat töökogemust vastavas valdkonnas. XX-l puudub vastav erialane haridus ja eelnev töökogemus. Seetõttu puudub võimalus pakkuda XX-le vastavalt tema oskustele teist ametikohta.
9.XX esitas 16.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.08.2019, 27.09.2019) Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirja nr 3.1-1/45 õigusvastaseks tunnistamiseks ja kuue kuu palga ulatuses hüvitise summas 10 800 eurot väljamõistmiseks. Teenistusest vabastamise käskkirjas on teenistusest vabastamise kuupäevaks märgitud alates 15.06.2019, mis erineb teenistusest vabastamise teates märgitud kuupäevast (alates 14.06.2019). ATS §-s 93 toodud alused kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistusest vabastamiseks ei ole täidetud, sest vastustaja ei teinud endast olenevat, et veenduda, kas kaebaja võimetus tööülesandeid täita võib korduda, kas kaebaja ametikohta ja teenistustingimusi saaks kohandada kaebajale sobivamaks või kas kaebajale võiks sobida mõni teine ametiasutuses olev vaba ametikoht. Vastustaja ei ole pärast 18.04.2019 saadetud e-kirja küsinud kaebaja tervise kohta. Kaebaja teavitas vastustajat korduvalt e-posti teel (19.12.2018; 28.12.2018; 28.05.2019) töövõimetuslehtedest. Kaebajal ei olnud võimalik anda vastustajale enda terviseseisundi ja eeldusliku paranemise aja kohta täpseid andmeid, kuna haiguse kulgu oli raske prognoosida. Kaebaja ajutine töövõimetus lõppes 26.05.2019. Vastustaja teatas kaebaja ametist vabastamisest 28.05.2019, s.o perioodil, mil kaebaja oli lapse haigestumise tõttu hoolduslehel. Kaebaja ajutine töövõimetusleht oli lõppenud ning vastustajal polnud põhjust arvata, et kaebaja töövõimetus on korduva iseloomuga. Seega polnud vastustajal õiguslikku alust kaebaja teenistusest vabastamiseks. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et vastavalt ATS § 21 lg-tele 1 ja 2, § 90 lg 1 p-le 2 ei ole võimalik ametnikku vabastada töövõime vähenemise tõttu, kuna tema ametikoht kaotati Kuusalu Vallavalitsuse koosseisust alates 01.03.2019 Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156. Vastustaja ei teavitanud kaebajat töökorralduse muudatustest ning jagas kaebaja delikaatseid isikuandmeid haiguse kohta ajakirjanikuga.
10.Kuusalu vald palus 05.08.2019 kirjalikus vastuses (täiendatud 27.09.2019) jätta kaebus rahuldamata. ATS § 93 eesmärk on tagada ametiasutusele ametniku pikaajalise haiguse korral võimalus nimetada vabanevale ametikohale uus ametnik. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 kohaselt on 3(10)

3-19-1119 töövõimetuslehed haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Seega võib ametniku nimetatud sätte alusel teenistusest vabastada olenemata sellest, kas teenistusülesannete täitmise võimetus tulenes ametnikust endast või kellegi teise hooldamisest. Samuti ei pea vabastamist õigustav terviseseisund põhinema ühest ja samast haigusest ajendatud töövõimetusel. Vastustaja püüdis enne teenistusest vabastamist välja selgitada, millised on väljavaated kaebajaga teenistussuhte jätkamiseks, samuti sooviti ära kuulata isiku arvamus ja vastuväited, kuid kaebaja keeldus selgitustest. Kaebajal oli võimalus tulla 04.06.2019 teenistusse, selgitada asjaolusid ning jätkata teenistust, mida aga kaebaja ei teinud. Vastustaja tõlgendas seda kaebaja soovimatusega jätkata Kuusalu Vallavalitsuse teenistujana. Kaebaja puudus 04.06.2019–14.06.2019 põhjuseta ega ole tänini puudumise põhjuseid selgitanud. Kaebaja edastas 13.06.2019 võtmed postiga ning teavitas, et kogu asjaajamine on tööandja arvutis, mis kinnitab, et kaebajal ei olnud soovi teenistuses jätkata ega selgitusi anda. Kaebaja pikaajaline järjestikku töövõimetuslehel oleku aeg üle viie kuu tõstis oluliselt teiste ametnike töökoormust ja häiris kohaliku omavalitsuse tööd. Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaebajalt küsinud, missugust kohandamist vajaks kaebaja töökorraldus terviseseisundist lähtuvalt. Finantsisti ametikohta ei ole võimalik ringi kohandada, võimaldades osalist tööaega või kodus töötamist. Kuusalu Vallavalitsuse struktuuris oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal vabad abivallavanema, vallasekretäri, maakorraldaja ja arendusspetsialisti ametikohad, mis eeldavad erialast haridust ning eelnevat töökogemust vastavas valdkonnas, mida kaebajal ei olnud. Seetõttu ei olnud võimalik neid ametikohti kaebajale pakkuda. Lisaks eeldavad need ametikohad ametikohustuste täitmist Kuusalu Vallavalitsuse asukohas Kiius. Vastustaja on täitnud kohustuse esitada vabade ametikohtade nimekiri ning põhjendanud, miks ei sobi kaebaja nendele ametikohtadele. Ekslik on kaebaja väide, et teda ei ole võimalik vabastada töövõime vähenemise tõttu, kuna tema ametikoht kaotati Kuusalu Vallavalitsuse koosseisust alates 01.03.2019. Kaebajat ei ole koondatud, kaebajal oli võimalus tulla pärast töövõimetuse lõppemist, s.o 04.06.2019 tööle ning jätkata teenistussuhet. Haldusasjas nr 3-19-483 leiab kaebaja, et ta on teenistusest vabastatud koondamise tõttu ning soovib vastustajalt hüvitist. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine ei ole õigusvastane, siis puudub kaebajal õigus nõuda hüvitist kuue kuu palga ulatuses summas 10 800 eurot.

11.Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et vastustaja otsustas mitte välja selgitada, kas kaebaja haigus on korduva iseloomuga. Prognoosida töövõimetuse kordumist sama aasta jooksul on väga raske, selleks peab tööandja olema teadlik ametniku terviseseisundist (nt diagnoos vms). See aga eeldab vastava informatsiooni saamist ametnikult endalt, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega, millele kolmandatel isikutel puudub vaba juurdepääs. Kaebaja ei ole vastustajale oma terviseseisundi kohta mingeid andmeid esitanud (töövõimetuslehel ei kajastata isiku terviseandmeid). ATS § 51 lg 6 kohaselt peab ametnik teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele ning andma prognoositava puudumise aja kohta ametiasutusele informatsiooni, mida kaebaja ei ole teinud. Kuusalu Vallavalitsus edastas 28.05.2019 kaebajale teate tema teenistusest vabastamise kohta (nr 3.2-2/1711), milles märgitakse, et kaebaja vabastatakse teenistusest alates 14.06.2019 ning 4(10)

3-19-1119 sellel päeval peab ta üle andma ka asjaajamise ning ametiasutuse vara, sh võtmed. 29.05.2019 saatis kaebaja vallavalitsuse e-posti aadressile kinnituse teate kättesaamise kohta, kus kaebaja lakooniliselt märgib, et puudub alus tema vabastamiseks töövõime vähenemise tõttu. Kaebaja omapoolseid põhjendusi/vastuväiteid teenistusest vabastamise teates toodud asjaoludele ei esitanud. Kaebaja palus vaid saata esimesel võimalusel käskkiri tema ametist vabastamise kohta. Kaebaja ei avaldanud soovi tulla tagasi teenistusse peale hoolduslehe lõppemist ning jätkata teenistussuhet. Kaebaja ei läinud tagasi teenistusse Kuusalu Vallavalitsusse. 16.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta ei läinud tööle peale hoolduslehe lõppemist, sest pidas teenistusest vabastamise teadet lõplikuks. Samas ei täpsustanud kaebaja vastustajalt, millised on selle teate õiguslikud tagajärjed. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja pidas teadet teenistusest vabastamise aluseks olevaks haldusaktiks. Kaebaja kirjavahetusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajalt küsinud, kas ta peab teenistusse asuma peale hoolduslehe lõppemist, sh teate saamist. Samas on vastustaja kirjavahetuses selgelt välja öelnud, et kaebajat oodatakse teenistusse tagasi ning küsinud, millal kaebaja teenistusse naaseb, millele kaebaja on jätnud vastamata. Kaebaja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovinud enam vastustajaga teenistussuhet jätkata ning jäi koju ootama teenistusest vabastamise käskkirja vormistamist. Kaebaja kirjutas 12.06.2019 omakäeliselt avalduse (registreeritud 13.06.2019) asjaajamise ja vara üleandmise kohta, milles ta märkis, et annab posti teel üle võtmed ning kogu asjaajamine on ametiasutuse arvutis. Ühtlasi kinnitas kaebaja veelkord teenistusest vabastamise teate kättesaamist ning palus edastada ametist vabastamise käskkiri e-kirja teel. ATS §-s 93 toodud alused kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistuseks vabastamiseks on täidetud. Vastustaja on piisavalt põhjendanud neid seadusest tulenevaid aluseid. Kohus nõustus vastustaja põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, oma sisult selge ja arusaadav ning piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12.XX palub 18.11.2019 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.10.2019 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistusest vabastamisel on täidetud tingimus, et kaebaja ei saanud tööülesandeid täita üle nelja kuu järjest, kuid täitmata on ülejäänud ATS §-s 93 sätestatud tingimused. ATS mõttega ei ole kooskõlas, kui vähemalt viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul päädiks igal juhul ametniku teenistusest vabastamisega. Seega peaks asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga. Enne haldusakti andmist tuleb menetlusosalisele tagada õigus olla ära kuulatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 3). Vastustaja ei ole uurinud, millised on kaebaja väljavaated tervenemiseks ja kas võib esineda taashaigestumise võimalus. Vastustaja on üksnes 18.04.2019 napisõnalises e-kirjas uurinud, millal kaebaja tööle tuleb. Seejuures e-kirja saatsid kantselei spetsialistid, mitte vallavanem kui kaebaja vahetu ülem. Vastustaja ei ole ekirjas selgitanud, et soovib kaebajalt infot eesmärgiga hinnata teenistussuhte jätkamise võimalikkust, jättes täitmata selgitamiskohustuse (HMS § 36). Kuna kaebaja ei teadnud, millisel eesmärgil vastustaja infot küsib, ei soovinud ta andmeid oma tervise kohta jagada, arvestades seda, et vastustaja avaldas kohalikus ajalehes töövõimetuslehtedel viibivate ametnike kohta kommentaare. Lisaks saadeti 18.04.2019 e-kiri enne, kui kaebaja puhul oleks saanud täis minimaalne töölt puudumise aeg vähenenud töövõime tõttu ametist vabastamiseks.

5(10)

3-19-1119 Vastustaja oleks koos 28.05.2019 saadetud teatega teenistusest vabastamise kohta saanud kaebajale pakkuda ka võimalust esitada enne käskkirja väljaandmist oma vastuväited. Kaebaja vastas 29.05.2019 vastustajale, et ei nõustu sellise teenistusest vabastamisega, kuid vastustaja ei vastanud ega pakkunud võimalust olla ära kuulatud. Seega on vastustaja jätnud välja selgitamata, kas on alust arvata, et võimetus täita tööülesandeid sama aasta jooksul kordub ning ATS § 93 lg 2 eeldused on täitmata. Halduskohus on valesti kohaldanud ATS § 93 lg-t 2, Riigikohtu praktikat, haldusmenetluse põhimõtteid ning ATS § 51 lg-t 6. Halduskohus on lugenud vastustaja ühe e-kirja saatmise ammendavaks selleks, et selgitada välja, kas kaebaja võimetus ametiülesannete täitmiseks võiks sama aasta jooksul korduda. Pelgalt asjaolu, et kaebaja ei soovinud oma terviseseisundit e-kirja teel kommenteerida, ei vabasta haldusorganit uurimispõhimõttest, selgitamiskohustusest ja isiku ärakuulamise kohustusest. Terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, mille avaldamise kohustuslikkust ei saa tuletada ATS § 51 lg-st 6. Täitmata on ka ATS § 93 lg-st 3 tulenevad tingimused. Nimetatud säte eeldab nii ametikoha kohandamiseks, teenistustingimuste muutmiseks ja teisele ametikohale üleviimiseks ametniku nõusolekut. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud nõusolekut selliste meetmete kaalumiseks ega kohaldamiseks. Kui ei ole teada, milline on ametniku töövõime ning mis tingis tema töövõime vähenemise, ei ole võimalik teada, kuidas kohandada ametikohta, muuta teenistustingimusi või leida muu ametikoht. Vastustaja ei ole kaebajalt kordagi uurinud, kas tema ametikohal või teenistustingimustes saaks midagi talle sobivamaks muuta. Vald on üksnes loetlenud väga piiratud võimalused, mida talle võimaldada ei saa. Kaebaja ei ole kunagi avaldanud soovi töötada osalise tööajaga ja/või kodus. Töötingimuste muutmiseks oleks võimalik teha palju muid väiksemaid muudatusi (füüsilise töötegemise koha osas konsultatsioon töökeskkonnaspetsialistiga, töökoha ümberpaigutamine vähemrahvastatud kabinetti, parem kohtvalgustus, paremad ergonoomilised töötingimused jms). Vastustaja ei saa pakkuda adekvaatseid ametikoha kohandamise või töötingimuste muutmise lahendusi, teadmata, kas ja mis asjaolud kaebajale terviseprobleeme tekitasid. Kaebajal ei ole küll vallasekretäri või maakorraldaja ametikohale vastavat haridust, kuid välistada ei saa, et tema majandusalane kõrgharidus poleks sobiv või piisav abivallavanema või arendusspetsialisti ametikohale. Samuti ei saa vastustaja kindlalt väita, et kaebajal puuduvad oskused ja teadmised abivallavanema või arendusspetsialisti ametiülesannete täitmiseks. Vastustaja oleks pidanud kaebajalt uurima, kas ta on mõnest vabast ametikohast huvitatud ning pakkuma aega vestluseks ja/või testülesande sooritamiseks.

13.Kuusalu vald palub 13.12.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, sisult selge ja arusaadav ning piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. Asjakohatu on kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumisest. Vastustaja püüdis enne teenistusest vabastamist välja selgitada, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks kaebajaga ning soovis ära kuulata isiku arvamuse ja vastuväited, kuid kaebaja keeldus selgitustest ega asunud pärast töövõimetuslehe lõppemist teenistusse. Kaebajal oli ATS § 51 lg-st 6 tulenev kohustus anda prognoositava puudumise aja kohta ametiasutusele tõest informatsiooni, mida ta ei teinud. ATS §-s 93 toodud alused kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistusest vabastamiseks on täidetud. Kaebaja keeldus andmast teavet tervisliku seisundi kohta, keeldus pärast

6(10)

3-19-1119 töövõimetuslehe lõppemist teenistusse naasmast ning edastas võtmed postiga. Vastustaja sai kaebaja käitumisest aru, et ta ei soovi teenistussuhet jätkata. Kuusalu Vallavalitsuse struktuuris oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal vaba abivallavanema, vallasekretäri, maakorraldaja ja arendusspetsialisti ametikohad, mis eeldavad erialast haridust ja eelnevat töökogemust vastavas valdkonnas, mida kaebajal ei ole. Seega polnud võimalik neid ametikohti kaebajale pakkuda. Lisaks eeldavad need ametikohad ametikohustuste täitmist Kuusalu Vallavalitsuse asukohas. Kaebajal oli võimalik kontrollida, kas mõni ametikoht oli talle sobiv. Kuigi ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-5-05, p 15). Vabade ametikohtade nimekiri esitati kaebajale, kuid kaebaja ei näidanud üles mingisugust huvi nende suhtes. Vastustajal puudub kaebaja sooviavaldus ja nõusolek asuda teisele ametikohale ning väidetav majandusalast kõrgharidust tõendav dokument. Vastustajale teadaolevalt on kaebajal terviseteaduse magistri kraad ning ta on läbinud erinevaid täiendkoolitusi. Asjakohatu ja otsitud on apellatsioonkaebuse väide, et teenistuskoha oleks saanud teisiti ümber kujundada. Kaebaja ei ole teenistuses olles pöördunud kordagi töökeskkonnaspetsialisti poole väitega, et tema töökoht ei ole ergonoomiline või valgustus on vähene. Tõele ei vasta väide, et vallavalitsuse teenistujate tööruumid on ülerahvastatud – kabinettides on 1–3 ametnikku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Kuusalu vald on esitanud apellatsioonkaebuse vastuse lisana XX haridust tõendava dokumendi ja CV (dtl 183–186). Tõendid on asjakohased ja tuleb võtta asja materjalide juurde asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3), sest nendega soovib Kuusalu vald tõendada asjaolu, et XX ei oleks oma hariduse ja kogemuse poolest sobinud Kuusalu valla vakantsetele teenistuskohtadele.
15.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
16.XX ei ole Kuusalu vallast finantsisti ametikohalt koondatud, sest puudub sellekohane Kuusalu valla haldusakt. Kuna koondamine on haldusorgani kaalutlusotsus (ATS § 90 lg 1), ei ole ka isikul subjektiivset õigust nõuda enda koondamist, v.a ATS § 90 lg-s 2 sätestatud juht, mida kaebaja praeguses asjas ei väida. Samas nähtub asja materjalidest, et Kuusalu valla segadusseajav asjaajamine võis kaebajale luua eksliku mulje, et ta on alates 01.03.2019 koondatud. Puudub vaidlus, et finantsisti ametikoht puudub vallas juba alates 04.09.2018, mil Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62 tunnistati 28.03.2018 otsus nr 31 kehtetuks ning kinnitati uus valla ametiasutuste struktuur, teenistuskohtade koosseis ja palgamäärad. Otsuse nr 62 kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti, kuid koosseisus on ökonomist-raamatupidaja, pearaamatupidaja ja raamatupidaja. Asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et kaebaja oleks struktuurimuudatuse järel viidud üle teisele ametikohale. Samas lõpetati Kuusalu Vallavalitsuse 26.11.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/87 finantsist XX katseaeg 26.11.2018 ja määrati alates 01.01.2019 XX põhipalgaks 1800 eurot. Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 muudeti Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu jälle. Korralduse kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus endiselt finantsisti ametikohta. Raamatupidamisega tegelevad pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja raamatupidaja. Korraldus nr 156 jõustus 01.03.2019 ning ka sellele korraldusele ei järgnenud kaebaja üleviimist mingile teisele ametikohale. Samuti vastas Kuusalu vallavanem UK 7(10)

3-19-1119 11.03.2019 XX küsimusele, et kuna finantsisti ametikoht on vallavalitsuse struktuurist kaotatud, siis millised on valla plaanid seoses sellega: „... hetkest, kui XX ajutine töövõimetus lõppeb, saab alustada toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide leidmiseks“ (dtl 18). XX konsulteeris koondamise osas ka Rahandusministeeriumiga, kelle 04.04.2019 seisukoha (dtl 21) kohaselt: „Ametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega. Ametnik on teenistusse võtmisest kuni teenistusest vabastamiseni seotud mõne ametikohaga, mis on ametiasutuse koosseisus. Ametnik ei saa olla teenistuses, kui koosseisus ei ole ametikohta, millele ta nimetatud on. Niisiis peab ametnik olema enne ametikoha teenistuskohtade koosseisust kaotamist kas teenistusest vabastatud või teisele ametikohale üle viidud“. Eelnevalt esitatud seisukohtadest tulenevalt on mõistetav, et XX võis ekslikult arvata, et ta on alates 01.03.2019 koondatud ning sellest ekslikust arusaamast oli kantud ka haldusasi nr 3-19-483. Kuusalu valla 12.06.2019 käskkirja õiguspärasusele hinnangu andmisel ei ole see asjaolu siiski määrav.

17.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul oli täidetud ATS § 93 lg 1 tingimus – kaebaja ei olnud saanud oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest tervisest tulenevatel põhjustel. Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga selles, et kuna Kuusalu vald on rikkunud selgitamis-, uurimis- ja ärakuulamiskohustust, on tegelikkuses jäänud välja selgitamata ATS § 93 lg-te 2 ja 3 tingimuste täidetus. ATS § 93 lg 2 sätestab, et ametniku võib lõike 1 alusel teenistusest vabastada, kui on alust arvata, et võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub ning seetõttu oleks ametiasutuse töökorraldusele tekkiv lisakoormus ebaproportsionaalselt suur. Küsimus sellest, milline on prognoos, et kaebaja tervisemure võib korduda mastaabis, mis toob taas kord kaasa töökoormuse ebaproportsionaalse kasvu teiste ametnike jaoks, on jäänud välja selgitamata. Sellele küsimusele ei ole haldusmenetluses üldse tähelepanu pööratud. Kuusalu vald ei ole selle kohta kaebajalt teavet küsinud; ei ole 28.05.2019 kirjas selgitanud, et kirjas esitatud seisukohtadega mitte nõustumisel on kaebajal võimalik esitada oma asjakohased selgitused nii kirja sisu kui ka tema terviseprognoosi kohta ega ole seega kaebajat haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulanud. Valla 28.05.2019 kirjast jäi mulje, et kaebaja teenistusest vabastamise küsimus on lõplikult otsustatud. Nõuetekohaseks ärakuulamise võimaluse andmiseks ei saa pidada valla 18.04.2019 kirja (dtl 29), milles vald lihtsalt küsis, millal kaebaja tööle tuleb. Seda kirja ei saanud kaebaja kuidagi seostada tema võimaliku teenistusest vabastamisega töövõime vähenemise tõttu ega seetõttu asuda selgitama haigestumise korduvuse prognoosi. Seetõttu puudus vallal ka kaebaja 23.04.2019 kirjast (dtl 30) tulenevalt alus arvata, et kaebaja nagunii keelduks selgituste andmisest. 23.04.2019 kirja kirjutas kaebaja usus, et teda on alates 01.03.2019 koondatud (vt ka praeguse otsuse p 16) ja olles teadmatuses plaanist teda ametist vabastada töövõime vähenemise tõttu. Niisiis ei ole kaebaja 23.04.2019 vastus üldse seostatav tema teenistusest vabastamise menetlusega ning ATS § 51 lg 6 ei kohusta ametnikku esitama haldusorganile oma delikaatseid isikuandmeid.
18.ATS § 93 lg 3 sätestab, et ametniku teenistusest vabastamine lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui ametiasutusel on võimalik ametniku nõusolekul kohandada ametikohta, muuta ametniku teenistustingimusi või kui ametnikku on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, mille ülesannete täitmine vastab ametniku töövõimele ning sobib tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega. Riigikohtu 19.01.2012 otsuse nr 33-1-83-11 (mis on tehtud küll ATS vana redaktsiooni kohta, kuid mille põhimõtted on kohaldatavad ka praeguses haldusasjas) kohaselt ei oleks ATS § 119 lg 1 mõttega kooskõlas, kui vähemalt viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul päädiks igal juhul ametniku teenistusest vabastamisega. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et enne § 119 lg 1 kohaldamist peaks asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga (p 15). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et teadmata terviseprobleemi olemust, ei ole võimalik ka hinnata, kas kaebaja ametikohta oleks olnud võimalik kohandada 8(10)

3-19-1119 või tema teenistustingimusi muuta selliselt, et teenistuses jätkamine oleks osutunud võimalikuks. Järelikult ei ole Kuusalu vald uurinud ega seetõttu saanud ka kaaluda vastavaid asjaolusid ning ATS § 93 lg 3 tingimuste täidetus on selles osas jäetud välja selgitamata. Mis puudutab kaebaja võimalikku üleviimist mõnele teisele vabale ametikohale, siis selles osas nõustub ringkonnakohus Kuusalu vallaga, et arvestades kaebaja kogemusi ja haridust (dtl 183–186), ei oleks see olnud võimalik. Vaidlus puudub ka selles, et kaebajale oli menetluses esitatud vabade ametikohtade loetelu, kuid ta ei avaldanud soovi ühelegi neist asuda. Seega on kaebaja etteheide ses osas asjatu.

19.Ringkonnakohus selgitab kokkuvõtteks, et vastustaja oleks pidanud saatma kaebajale teate, et võib esineda alus ATS § 93 kohaldamiseks, mistõttu tuleb kaebajal esitada soovi korral andmed selle kohta, et tema võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul tõenäoliselt ei kordu. Kaebajale tulnuks selgitada, et taolist asjaolu saaks kinnitada arst, vajadusel konkreetset diagnoosi ja prognoosi avaldamata. Vald pidanuks selgitama kaebajale, et kui ta ei esita andmeid oma terviseseisundi kohta või arsti kinnitust, annab sedavõrd pikk haigestumine vastupidiste tõendite puudumisel aluse arvata, et võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub. Lisaks tuleb arvestada, et kui isik keeldub ise avaldamast oma terviseandmeid või arsti hinnangut, siis pole ametiasutusel kuidagi võimalik hinnata, kas töötingimusi või ametikohta on võimalik ametniku jaoks muuta. Ringkonnakohus leiab, et selles sättes silmas peetud „alust arvata“ ei tähenda meditsiinilist prognoosi, vaid ametiasutuse prognoosi elulise asjaolu kohta. See ei pea olema tõsikindlalt tõendatud, vaid võib järelduda seni aset leidnust, isiku käitumisest ja ametiasutuse personalitöö kogemusest.
20.Kuusalu vald ja halduskohus on ebaproportsionaalselt suurt kaalu omistanud sellele, et kaebaja ei ilmunud pärast hoolduslehe lõppu 04.06.2019 teenistusse. Kuigi kaebajal oli kohustus teenistusse ilmuda, ei ole see praeguse vaidluse lahendamisel oluline, sest teda ei ole vabastatud distsiplinaarsüüteo eest.
21.Eelnevast tulenevalt tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Kuna Kuusalu vald jättis välja selgitamata ATS § 93 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eelduste esinemise, ei olnud XX teenistusest vabastamise koosseis ATS § 93 lg 1 alusel täidetud ning Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkiri nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ oli seetõttu õigusvastane. ATS § 105 lg 2 kohaselt on ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastustaja ei ole vastu vaielnud sellele, et XX kasvatas tema teenistusest vabastamise ajal alla seitsmeaastast last ning tema kuue kuu keskmine palk oli 10 800 eurot (kuupalk 1800 eurot). Seega teeb ringkonnakohus ise asjas uue otsuse (HKMS § 200 p 3), millega rahuldab XX kaebuse, tunnistab Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirja nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks ja mõistab Kuusalu vallalt XX-le välja hüvitise tema kuue kuu palga ulatuses summas 10 800 eurot.
22.Kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebajal puudusid menetluskulud esimese astme kohtus. Seoses asja menetlemisega ringkonnakohtus on kaebaja kandnud esindajakulusid 960 eurot (tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Esindajakulude kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega apellatsiooniastmes on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse tervikuna, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kandma vastustaja. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja 9(10)

3-19-1119 põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Kaebajale apellatsiooniastmes osutatud õigusabi seisnes 13.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi halduskohtu menetlusdokumentidega tutvumises (2 tundi), apellatsioonkaebuse koostamises (4 tundi), vastustaja 13.12.2019 vastusega tutvumises (1 tund), 12.02.2020 kohtumäärusega tutvumises (0,5 tundi) ning vastustaja 19.02.2020 seisukohaga tutvumises (0,5 tundi). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekiri ei sisalda ülearuseid tegevusi, kuid toimingutele kulunud aeg on üle paisutatud. Seetõttu ei saa esindajakulu apellatsiooniastmes kogu ulatuses pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Apellatsioonkaebuse koostamisele ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kuluda enam kui 3 tundi ning ringkonnakohtu 12.02.2020 määrusega ja vastustaja 19.02.2020 vastusega tutvumisele kummalgi juhul rohkem kui 10 minutit. See teeb teise kohtuastme põhjendatud menetluskuluks 760 eurot (sh käibemaks), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja on nii haldus- kui ringkonnakohtus tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt on praegusel juhul tegemist riigilõivuvaba kaebusega. Ringkonnakohus tagastab enamtasutud riigilõivu HKMS § 104 lg-te 5 ja 8 kohaselt määruse alusel ja riigilõivu kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida isiku andmed, kellele riigilõiv tagastada ning isiku arvelduskonto number.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja