Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 „ Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine“. XX pöördus 11.03.2019 e-kirja teel Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsi poole selgituste saamiseks seoses ametikoha kaotamisega. Vallavanem Urmas Kirtsi vastuses selgitati, et perioodil, kui ametnik on töövõimetuslehel on tema avaliku võimu teostamise õigus peatatud ning hetkest, kui XX ajutine töövõimetus lõpeb ja taastub ametialane suhe Kuusalu Vallavalitsusega saab alustada toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide leidmiseks. Kirjas ei olnud kordagi mainitud, et XX kavatsetakse teenistusest vabastada koondamise tõttu (ATS § 90). 14.03.2019 esitas XX Tallinna Halduskohtule kaebuse (04.04.2019 kaebust on täpsustatud/täiendatud) Kuusalu valla kohustamiseks anda välja haldusakt XX faktilise koondamise kohta alates 01.03.2019 ja teha märge töötamise registrisse töösuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu alates 01.03.2019 ning Kuusalu vallalt õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest 6 kuu töötasu ja muude hüvitiste väljamõistmiseks. 09.04.2019 esitas Kuusalu vald kohtule kirjaliku selgituse, milles kinnitati kohtule, et kaebaja on jätkuvalt Kuusalu Vallavalitsuses teenistuses ning et vallavalitsus ei ole kaalunud XX koondamist. 17.06.2019 eelistungil kohus määras kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Eelistungil, mis korraldati kaebuse nõuete täpsustamiseks, Kuusalu valla esindaja kordas, et kaebaja ametikoht on alles ning kaebajat ei ole koondatud, vaid teda kutsuti ja oodati peale hoolduslehe lõppemist tööle tagasi. Kaebaja teenistusse tagasi ei läinud. 30.07.2019 esitas kaebaja tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse, taotledes tuvastada faktiline asjaolu, et kaebaja koondati 01.03.2019 seoses Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu muudatuste tegemisega ning et kaebaja koondamine oli õigusvastane. Sellest tulenevalt paluti välja mõista hüvitis õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kuue kuu palga ulatuses summas 10 800,00 eurot; koondamise tõttu teenistusest vabastamise hüvitis summas 1 800,00 eurot; koondamise etteteatamise tähtaja rikkumise eest 900,00 eurot; lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise eest 1 800,00 euro ning hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. 24.09.2019 toimus asjas teine eelistung kaebuse nõuete osas, kus kohus selgitas kaebaja esitatud nõuetega seonduvaid asjaolusid, sh nende kohasust ja kaebuse perspektiivi. Kuusalu valla esindaja kordas ja kinnitas, et jääb selle juurde, et kaebaja ametikohta ei olnud neil kavas kaotada ning kaebajat koondada, kuna nad olid teadlikud, et XX kasvatab alla kolmeaastast last ning seetõttu ei olekski saanud teda mingil juhul koondada.

KOHTU SEISUKOHAD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Haldusasja materjalist nähtuvalt XX nimetati Kuusalu valla finantsisti ametikohale 06.08.2018 Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 21 ja § 22 lg 1 alusel. XX viibis töövõimetuslehel ja hoolduslehel perioodil 19.12.2018 - 03.06.2019 (sh hoolduslehel 19.12.2018 - 27.12.2018 ja 27.05.2019 - 03.06.2019) ehk siis 5 kuud ja 15 päeva järjest ning lisaks puudus põhjuseta teenistusest alates 04.06.2019 (peale hoolduslehe lõppemist) kuni 14.06.2019, mistõttu ta vabastati teenistusest mitte seoses koondamisega, vaid Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirjaga nr 3.1-1/45 ATS § 93 lg-te 1 ja 2 alusel (teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu). Kaebaja vaidlustas kohtus enda teenistusest vabastamise (haldusasi nr 3-19-1119). Kuusalu

Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirjaga nr 3.1-1/45 kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse kontrollimine ei ole käesoleva haldusasja (nr 3-19-483) esemeks. Kaebaja on seisukohal, et finantsisti ametikoht kaotati alates 01.03.2019 Kuusalu Vallavalitsuse struktuurist Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korralduse nr 156 „Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine“ alusel. Seejuures kaebajale ei pakutud muud ametikohta enne struktuurimuudatuse jõustumist (nt vaba abivallavanema ametikohta). Samuti lähtudes asjaolust, et XX ametikoht kaotati ajal, kui tal oli alla kolmeaastane laps, leiab kaebaja, et ta on õigusvastaselt teenistusest vabastatud alates 01.03.2019 koondamise tõttu. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tuvastada faktiline asjaolu, et ta koondati 01.03.2019 ning et see koondamine oli õigusvastane tulenevalt ATS § 100 lg-st 1, sest XX kasvatas sellel ajal alla kolmeaastast last. Lisaks palub kaebaja välja mõista Kuusalu Vallavalitsuselt hüvitis õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kuue kuu palga ulatuses summas 10 800,00 eurot; koondamise tõttu teenistusest vabastamise hüvitis summas 1 800,00 eurot; koondamise etteteatamise tähtaja (15 päeva) rikkumise eest 900,00 eurot; hüvitis lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise eest 1 800,00 euro ning hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Kuusalu vald on selgitanud kahel eelistungil ja ka täiendavalt pärast kaebaja poolt nõuete täpsustamist Kuusalu Vallavalitsuse koosseisu ja struktuuri muudatuste ning kaebaja ametikohaga seonduvaid asjaolusid. Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi on kaebaja 11.03.2019 pöördumisele vastates selgitanud e-kirjas, et perioodil, mil ametnik viibib töövõimetuslehel on tema avaliku võimu teostamise õigus peatunud. Hetkest, kui XX ajutine töövõimetus lõpeb ja taastub ametialane suhe Kuusalu Vallavalitsusega, saab vald alustada toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide leidmiseks. Koondamise kavatsusest selles kirjas juttu ei ole. Vallavanem Urmas Kirtsi on kohtule selgitanud (09.04.2019 vastuses kohtunõudele), et vald ei ole kaalunud XX koondamist, vaid oldi paindlikud XX töösuhte jätkumise osas ja temale anti võimalus oma arvamuse ja tahte avaldamiseks ning ei sunnitud seda tegema töövõimetuslehel olles. ATS § 82 lg 1 kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. Vallavanema selgituse kohaselt struktuurimuudatus (finantsisti ametikoha asemel ökonomistraamatupidaja ametikoht) teostati Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62, mille allkirjastas vallavolikogu esimees Mait Kröönström. Peale volikogu otsust jättis tollane vallavanem finantsisti osas juriidilised toimingud tegemata (kas ametnik koondada või käskkirjaga ümber nimetada). Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 ei kaotatud finantsisti ametikoht, vaid see nimetati ümber ökonomist – raamatupidajaks, mis omakorda nimetati struktuuris ümber raamatupidajaks. 12.08.2019 on vallasekretär Meeli Vaarik pärast kaebuse nõuete täpsustamist selgitanud, et ekslik on kaebaja väide, et kuna Kuusalu Vallavalitsuse koosseisust kaotati alates 01.03.2019 finantsisti ametikoht ja loodi raamatupidaja koht, siis kaebaja on koondatud. Vallasekretär kinnitas, et kaebajat ei ole koondatud, kaebajal oli võimalus teenistusse tulla peale töövõimetuse lõppemist, s.o 04.06.2019, ning jätkata teenistussuhet, mida aga kaebaja ei teinud. Kaebaja poolt järeldatud koondamise olukord tulenevalt ATS § 90 lg 1 p-st 2 näeb ette, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Vallasekretäri kinnitusel ei ole vald aga sellist võimalust ja õigust kasutanud. Kaebajat ei ole koondatud, kuna puudus koondamisvajadus ja koondamissituatsioon ning tegemist ei ole kaebaja poolt viidatud nn näiliku koondamissituatsiooniga. Finantsisti ametikohustused läksid üle raamatupidajale. Samuti kaebaja palka ei ole muudetud. XX palk oli 1800 eurot kuni tema teenistusest vabastamiseni. Muutus ainult ametinimetus, mis ei ole koondamise aluseks. Teenistusest vabastati kaebaja hoopis ATS § 93 lgte 1 ja 2 alusel, kuna kaebaja oli viibinud töövõimetuslehel 5 kuud ja 15 päeva ning põhjuseta puudunud teenistusest 11 kalendripäeva (haldusasi nr 3-19-1119).

Kaebaja on enda väidetava koondamise põhjusena välja toonud asjaolu, et tema tööülesanded töövõimetuslehel viibimise ajal läksid üle kellelegi teisele. Kuusalu valla selgituse kohaselt täitsid kaebaja töövõimetuslehel viibimise ajal tema teenistusülesandeid ajutiselt teised ametnikud, kuid kuna töökoormus oli suur, siis võttis vald kaebaja teenistusülesandeid ajutiselt täitma käsunduslepinguga raamatupidaja. See asjaolu aga ei tähenda veel koondamissituatsiooni ega koondamist ning tegemist oli ajutise teenistusülesannete täitmisega käsunduslepingu alusel. Lisaks on vald selgitanud, et kuna kaebajat ei koondatud, siis puudus vajadus pakkuda kaebajale ka teist ametikohta, sh vaba abivallavanema ametikohta. Vald on seisukohal, et kuna kaebajat ei ole koondatud ega vabastatud teenistusest koondamise tõttu, siis puudub kaebajal ka alus nõuda hüvitist õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kuue kuu töötasu ulatuses, koondamise tõttu teenistusest vabastamise hüvitist, hüvitist koondamise etteteatamise tähtaja rikkumise eest, hüvitist lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise eest ja hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest (viimane on välja makstud kaebajale koos lõpparvega 14.06.2019). Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks faktilise asjaoluna, et kaebaja koondati 01.03.2019 Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korralduse nr 156 alusel. Sellele järgnevalt palub kaebaja tuvastada, et tema koondamine 01.03.2019 oli õigusvastane, kuna ta kasvatas alla kolmeaastast last. Kohtule esitatud materjali ning kaebaja ja Kuusalu valla esindaja suuliselt eelistungitel antud selgituste põhjal kohus on jõudnud järeldusele, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebaja poolt 20.09.2019 esitatud täiendavad tõendid kohtu seisukohta ei muuda. Kaebaja taotleb olukorras, kus tema koondamist ei ole toimunud ega ole soovitud seda ka teha, et kohus tuvastaks faktiliselt XX 01.03.2019 koondamise Kuusalu valla poolt. Ühtlasi taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks kaebaja poolt väidetud koondamise õigusvastasuse. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt ja asjaoludest tulenevalt ei ole kaebaja suhtes mingeid koondamistoiminguid läbi viidud ega üheski menetlusdokumendis mainitud, et kaebajat soovitakse teenistusest vabastada seoses koondamisega, mistõttu ei ole ka võimalik koondamise fakti tuvastada. Tähelepanu tuleb seejuures pöörata asjaolule, et tol ajal kaebaja kasvatas alla kolmeaastast last, mistõttu teda koondada mingil juhul ei oleks saanud. Viimatimainitud asjaolu tõttu ei võinud Kuusalu vallavanem kaebajat koondada, kuna ATS § 100 (teenistusest vabastamise piirangud) lg 1 keelab ametniku teenistusest vabastamise, sh koondamise tõttu, juhul, kui ametnik kasvatab alla kolmeaastast last. ATS § 100 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 90, 92 või 93 alusel, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla kolmeaastast last. Kohus märgib, et antud juhul ei ole toimunud kaebaja õiguste riivet, kuna ajal, kui ta kasvatas alla kolmeaastast last teda ei ole koondatud, sest seadus keelab seda teha (ATS § 100 lg 1) ning vallavanem on sellest piirangust väga hästi teadlik. Vallavanema kinnitusel ka hiljem ei ole soovitud XX koondada. Kohus viitab asjaolule, et vallavanem ei saa ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui esineb seadusest tulenev koondamise piirang. Vallavanem ei saanud koondada XX, sest ta kasvatas alla kolmeaastast last ning sellisel juhul oleks koondamine olnud algusest peale õigusvastane/tühine. Kohus on seisukohal, et kaebaja nõuete sisuline menetlemine ei oma eduväljavaadet, mistõttu oleks ka kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kuna kaebajat ei ole teenistusest vabastatud koondamise tõttu, vastupidist ei ole kohus tuvastanud, siis puudub ka kaebusega kaitstava õiguse riive (siin ei saa rääkida ka riive väheintensiivsusest), sest Kuusalu vald ei ole XX teenistusest vabastanud koondamise tõttu, kuna kaebaja suhtes kehtis vastav piirang, mis ei lubanud tööandjal kaebajat koondada, seega ei saa rääkida ka koondamise õigusvastasusest. Kohus märgib, et kuna XX ei ole koondamise tõttu teenistusest vabastatud (vastupidist ei ole kohus tuvastanud), siis ei ole ka Kuusalu valla vastu esitatud hüvitamisnõude rahuldamise eeldused täidetud

ning taotletud hüvitiste väljamõistmine vastustajalt oleks kohtu hinnangul eeltoodut arvestades samuti ebatõenäoline. Ülalkirjeldatust lähtudes kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.