Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2020. a, Tallinn
Haldusasja number
3-19-483
Haldusasi
XX kaebus Kuusalu valla vastu koondamise fakti ja selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kuue kuu töötasu ja muude hüvitiste väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Liisa Ojangu Vastustaja – Kuusalu vald, esindajad Jaan Varter ja Meeli Vaarik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-19-483.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Tagastada riigilõiv 15 eurot XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusega nr 31 kinnitati vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 02.04.2018. Otsuse kohaselt kuulus rahandusteenistuse koosseisu finantsist.
2.Kuusalu Vallavalitsus nimetas XX 02.08.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/46 teenistusse finantsisti ametikohale alates 06.08.2018 katseajaga neli kuud ja palgamääraga 1600 eurot.
3.Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62 tunnistati 28.03.2018 otsus nr 31 kehtetuks ning kinnitati uus valla ametiasutuste struktuur, teenistuskohtade koosseis ja
3-19-483 palgamäärad. Otsuse nr 62 kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti, kuid koosseisus on ökonomist-raamatupidaja, pearaamatupidaja ja raamatupidaja.
4.Kuusalu Vallavalitsuse 26.11.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/87 lõpetati finantsist XX katseaeg 26.11.2018 ja määrati alates 01.01.2019 XX põhipalgaks 1800 eurot.
5.Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 muudeti Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Korralduse kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti ega ökonomist-raamatupidaja ametikohta. Raamatupidamisega tegelevad pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja raamatupidaja. Korraldus nr 156 jõustus 01.03.2019.
6.XX viibis 19.12.2018–27.12.2018 ja 27.05.2019–03.06.2019 hoolduslehel seoses alaealiste laste, sh alla kolme aastase lapse hooldamisega ning 28.12.2018–26.05.2019 töövõimetuslehel. Laps sai kolmeaastaseks 18.04.2019.
7.XX esitas 14.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.04.2019, 16.04.2019, 18.04.2019, 07.05.2019, 20.05.2019, 27.05.2019) Kuusalu valla kohustamiseks anda välja haldusakt tema koondamise kohta alates 01.03.2019 ja teha töötamise registrisse (TÖR) märge töösuhte lõppemise kohta koondamise tõttu ning mõista Kuusalu vallalt välja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kuue kuu töötasu 10 800 eurot, koondamise tõttu teenistusest vabastamise hüvitis 1800 eurot, koondamise etteteatamise tähtaja rikkumise eest 900 eurot, lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise eest 1800 eurot ning hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Kuna halduskohus kahtles kohustamiskaebuse lubatavuses, täpsustas kaebaja kaebust 30.07.2019 avalduses, paludes tuvastada faktiline asjaolu, et kaebaja koondati 14.02.2019 korraldusega nr 156 alates 01.03.2019, tuvastada koondamise õigusvastasus ning mõista Kuusalu vallalt õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest välja kuue kuu töötasu ja muud hüvitised kokku 15 300 eurot. 14.02.2019 korraldusega kaotati alates 01.03.2019 vallavalitsuse struktuurist ametikoht, millel kaebaja oli seni töötanud. Vallavanem märkis 11.03.2019 vastuses kaebajale, et kaebaja tööle naasmisel alustatakse toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide leidmiseks. Kaebajale ei pakutud muud ametikohta enne struktuurimuudatuse jõustumist (nt vaba abivallavanema ametikohta). Haiguslehel viibimine ei piira ametniku teenistusest vabastamist või teise ametikoha pakkumist. Teenistusest vabastamine, sh teise sobiva ametikoha pakkumine ja uuele ametikohale nimetamine peab toimuma enne ametikoha struktuurist kaotamise otsuse jõustumist, vastasel juhul on tegemist koondamisega. Kaebajat ei ole ümberkorraldustest informeeritud ja tal ei võimaldatud selle kohta arvamust avaldada. Alates 01.03.2019 kehtivas vallavalitsuse struktuuris on ametikohad seotud neid täitvate ametnike nimedega. Raamatupidaja ametikoha taha on kirjutatud „koht täitmata“. Kui tegemist oleks ametikoha ümbernimetamisega, oleks see endiselt seotud kaebaja nimega. Finantsisti/ökonomisti ülesanded ei sarnane raamatupidaja ülesannetega. Liiati on raamatupidaja palgavahemik 1000–1300 eurot, kuid kaebaja palk oli enne struktuurimuudatust 1800 eurot kuus. Eelnev tõendab, et tegemist on uue ametikohaga, mitte ametinimetuse muudatusega, ning faktiliselt kaebaja koondati. Kaebaja õigusi seoses valla arveldusarvetega on piiratud juba 07.02.2019. Kaebaja on teadlik, et 04.09.2018 otsusega nr 62 nimetati finantsisti ametikoht ümber ökonomist-raamatupidajaks, kuid sisuliselt muudeti vaid ametikoha nimetust. Koondamine oli avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 100 lg 1 kohaselt õigusvastane, sest kaebaja kasvatas sel ajal alla kolme aastast last. Vastustaja jagas kaebaja isikuandmeid ajakirjanikuga, mistõttu on usaldus kaebaja ja vastustaja vahel kadunud.
8.Kuusalu vald leidis 09.04.2019 ja 24.04.2019 vastustes, et kaebus tuleb tagastada.
2(7)
3-19-483 Kaebajat ei ole koondatud. Finantsisti ametikoht kaotati Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62. Sama otsusega loodi ökonomist-raamatupidaja ametikoht. Toonane vallavanem ei teinud aga vajalikke toiminguid: ei koondanud ametnikku ega nimetanud ametikohta käskkirjaga ümber. Finantsisti nimetus kaebajat puudutavates käskkirjades on ekslik. Seega 14.02.2019 korraldusega ei kaotatud mitte finantsisti ametikoht, vaid ökonomist-raamatupidaja nimetati raamatupidajaks. Kaebaja palk on endiselt 1800 eurot. Finantsisti ja raamatupidaja tööülesanded on samad. Kaebajal ei olnud ametijuhendit. Raamatupidaja ametikoha staatus on „ametikoht täitmata“, kuid see on kaebaja ametikoht, mille ülesanded on samad kui kaebaja senisel ametikohal. Asjaolu, et raamatupidajat ei ole seostatud kaebaja nimega, ei tähenda, et kaebaja oleks koondatud või teda soovitakse koondada. Kaebaja on jätkuvalt Kuusalu Vallavalitsuse teenistuses. Kaebaja tööülesandeid täitsid tema eemalviibimise ajal teised ametnikud, lisaks võttis vallavalitsus käsunduslepinguga tööle raamatupidaja. See ei tähenda, et kaebaja oleks koondatud. Kaebaja kasutajaõigusi piirati, sest tema teenistussuhe oli peatatud. Kuna kaebajat ei koondatud, puudus ka vajadus pakkuda talle teist ametikohta. Halduskohus ei saa vastustaja eest anda haldusakti ega teha märget töötamise registrisse. Kohus ei saa ka kohustada vastustajat andma kindla sisuga haldusakti kaebaja koondamise kohta. See välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Kui kaebaja soovib tööle edasi jääda, siis puudub poolte vahel vaidlus. Arvestades tegelikku aega, mil kaebaja vallavalitsuses töötas – ligikaudu neli kuud –, on kaebaja nõutavad hüvitised ülemäärased.
9.Kuusalu Vallavalitsus teavitas 28.05.2019 kaebajat teenistusest vabastamisest. Kaebaja vabastati teenistusest 12.06.2019 käskkirjaga nr 3.1-1/45 töövõime vähenemise tõttu ATS § 93 lg-te 1 ja 2 alusel alates 14.06.2019 ning talle maksti hüvitis kasutamata 30 puhkusepäeva eest. Käskkirja kohaselt on kaebaja viibinud töövõimetuslehel järjest üle viie kuu. See on tõstnud teiste ametnike töökoormust ja häirib kohaliku omavalitsuse tööd. Kaebaja ei ole teavitanud, kas ja millal ta on võimeline teenistuskohustusi täitma. Finantsisti ametikohta ei ole võimalik kohandada nii, et see oleks osalise tööajaga või tööd saaks teha kodus. Ülesannete täitmiseks on vaja igapäevaselt suhelda nii Kuusalu valla ametnike kui ka hallatavate asutuste esindajatega. Vallavalitsuse struktuuris on küll vabu ametikohti (abivallavanem, vallasekretär, maakorraldaja, arendusspetsialist), kuid kaebajal puudub erialane haridus ja töökogemus, et neil töötada. Liiati eeldavad need ametikohad, et teenistuskohustusi täidetakse vallamajas. Kaebaja hooldusleht lõppes 04.06.2019, kuid ta ei asunud teenistuskohustusi täitma.
10.Kaebaja vaidlustas Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirja halduskohtus, taotledes 12.06.2019 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja kuue kuu palga suuruse hüvitise väljamõistmist (haldusasi nr 3-19-1119). Ühtlasi taotles kaebaja haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-19-483. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 17.06.2019 istungil haldusasjas nr 3-19-483 rahuldamata, leides, et tegemist on eraldiseisvate vaidlustega, mille ühine menetlemine ei oleks otstarbekas ega kiirendaks asja menetlust. Halduskohus jättis kaebuse 30.10.2019 otsusega rahuldamata. Haldusasja menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus.
11.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 25.10.2019 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1). Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja suhtes koondamistoiminguid läbi viinud. Üheski menetlusdokumendis ei ole mainitud, et kaebajat soovitakse vabastada teenistusest seoses koondamisega. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada koondamise fakti. Kuna kaebaja kasvatas tol ajal alla kolme aastast last, oli tema koondamine ka ATS § 100 lg 1 alusel keelatud ja vald oli sellest piirangust teadlik. Samal põhjusel ei ole toimunud kaebaja õiguste riivet. Kaebajat ei soovitud ka hiljem koondada, sest ta kasvatas alla kolme aastast last. Kuna kaebajat ei ole koondamise tõttu teenistusest 3(7)
3-19-483 vabastatud, ei ole tema õigusi riivatud. Eelneva tõttu on ebatõenäoline ka hüvitamisnõude rahuldamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub 04.11.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 25.10.2019 määrus tühistada ja saata haldusasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui kaebaja õiguste riive haldusakti või toiminguga on iseenesest võimalik, kuid rikkumine kahjustab kaebaja õigusi vähesel määral. Tegemist on diskretsioonilise tagastamise alusega, mida võib kohaldada siis, kui õiguse riive on tõeliselt väheintensiivne. Arvestades, et kaebaja ametikoht koondati ajal, mil tema laps oli alla kolme aastane, ei saa õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Ka kaebaja taotletud hüvitise suurus ei osuta, et õiguste riive oleks väheintensiivne. Halduskohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja tugines vaid vastustaja ütlustele. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vallavalitsuse korraldusega kaotati struktuuris kaebaja ametikoht. Selle asemele loodud ametikoht ei vastanud senise ametikoha nimetusele ega palgavahemikule. Arvestades, et halduskohus leidis, et kaitstavat õigust pole riivatud, ei ole HKMS § 121 lg 2 ps 21 nimetatud eeldus täidetud. Halduskohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt lahendama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.XX määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab varem esitatuga (09.04.2019, 24.04.2019, 15.05.2019, 24.05.2019, 12.08.2019 menetlusdokumendid; 17.06.2019 ja 24.09.2019 eelistungil esitatud seisukohad).
14.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi, sest halduskohus tagastas kaebuse ekslikult HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15.HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 tuleneb, et kohtule esitatud kaebuse tõlgendamisel ei ole määrav mitte selle sõnastus, vaid kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, millest lähtuvalt peab kohus vajadusel juhtima kaebaja tähelepanu või suunama kaebajat esitama enda õiguste kaitseks tulemuslikumaid taotlusi. See tähendab, et menetlusosalised ei pea taotluste sõnastamisel lähtuma seaduses sätestatud terminitest; piisab, kui oma tahet väljendatakse arusaadavalt. Kohus peab kaebaja tahtest ja kohtusse pöördumise eesmärgist lähtuvalt välja selgitama, kas kaebajal on kaebuse eesmärgist sõltuvalt võimalik enda õigusi kaitsta ning missugused on võimalikud ja asjakohased õiguskaitsevahendid.
16.Iseenesest võimaldab HKMS § 120 lg 4 küsida kohtul kaebuse lubatavuse osas seisukohta vastustajalt ja kolmandalt isikult ning menetlusosalised enne haldusasja menetlusse võtmist ära kuulata. Eelistada tuleks siiski kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamist eelmenetluses ehk pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebus tuleb nõuete täpsustamiseks jätta käiguta üksnes siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist. Kohus ei peaks nõudma menetlusosalistelt seisukohtade lõputut täpsustamist või täiendamist, kui see ei aita asja lahendamisele kaasa (vt nt Riigikohtu 21.03.2019 määrus nr 3-16-799, p 10; 24.11.2015 määrus nr 3-3-1-64-15, p 24). Kui kohus leiab ettevalmistavas menetluses, et kaebajal ilmselgelt puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus, võib ta kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
4(7)
3-19-483
17.Kaebuse ja selle täienduste kohaselt tekkis Kuusalu Vallavalitsuses 14.02.2019 korralduse nr 156 tagajärjel koondamissituatsioon: ametikoht, millele kaebaja nimetati, kaotati vallavalitsuse struktuurist alates 01.03.2019. Koondamisolukorrale osutab kaebaja arvates asjaolu, et raamatupidaja palk ning tööülesanded erinevad finantsisti palgast ja tööülesannetest, muutus alluvussuhe, kaebaja nime ei seotud vallavalitsuse kodulehel raamatupidaja ametikohaga ja kaebaja volitused pankades lõpetati 07.02.2019. Soovile kaebajaga teenistussuhe lõpetada osutab kaebaja arvates ka see, et vallavanema 11.03.2019 e-kirja kohaselt alustatakse kaebaja tööle naasmisel ametialase suhte lõpetamise või alternatiivide otsimisega. Kaebajat ei teavitatud struktuurimuudatustest ja talle ei pakutud enne muudatuse jõustumist teist ametikohta. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et toimus kaebaja koondamine, tunnistaks selle õigusvastaseks ning mõistaks vastustajalt välja hüvitise kaebaja ebaseaduslikult teenistusest vabastamise eest. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks taotles kaebaja esmalt vastustaja kohustamist anda haldusakt koondamise kohta, teha vastav märge TÖR-s ning maksta välja vastavad hüvitised. Kuna halduskohus ei pidanud kohustamisnõuet lubatavaks, palus kaebaja 30.07.2019 avalduses tuvastada faktiline asjaolu, et ta koondati seoses 14.02.2019 korraldusega nr 156, tuvastada koondamise õigusvastasus ja mõista vastustajalt välja vastavad hüvitised.
18.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse saab sel alusel tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17505, p 8). Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming riivab isiku subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Teisisõnu peab isikul olema riivena väljenduv puutumus haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Kaitstavad on nii põhiõigused ja -vabadused kui ka seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga. Kohtul tuleb siiski arvestada muutunud asjaoludega sedavõrd, kuivõrd need puudutavad isiku õiguskaitsevajadust. See tähendab, et haldusorgani tegevuse või tegevusetuse negatiivne mõju isiku õigustele peab avalduma ka kohtumenetluse ajal (vrd Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-31-44-14, p 12).
19.Kaebuse, selle täienduste ning eelistungitel väljendatu põhjal saab järeldada, et kaebaja peamine etteheide seisneb selles, et vastustaja jättis ta haldusaktiga koondamata, kuigi tema ametikoha kadumisega vallavalitsuse struktuuris oli tekkinud koondamissituatsioon või oli ta faktiliselt koondanud. Kaebaja peab samas koondamist õigusvastaseks, sest ta kasvatas sel ajal alla kolme aastast last.
20.Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb koondamist ja koondamisolukorda. Ametniku teenistussuhe ei lõpe enne, kui on välja antud haldusakt teenistusest vabastamise kohta (ATS § 103 lg 1). Ametniku võib koondada üksnes ATS § 90 lg-s 1 sätestatud koondamisolukorra tekkimisel. Otsus ametnik koondada peab vastama ATS § 103 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Vaidlus puudub, et kaebuse esitamise ajal ei olnud vastustaja kaebajat teenistusest vabastanud, mh koondamise tõttu.
21.Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega toimusid muudatused vallavalitsuse struktuuris, kuid selle mõjul ei asunud vastustaja läbi viima toiminguid kaebaja teenistusest vabastamiseks, sh koondamiseks. Ka vallavanema 11.03.2019 e-kirja ei saa käsitleda koondamise toiminguna – koondamisest etteteatamisena ATS § 101 tähenduses. Isegi kui ekirjast nähtub võimalus, et vallavalitsus ei plaani kaebajaga teenistussuhet jätkata („[kui kaebaja ajutine töövõimetus lõpeb] saame alustada toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide leidmiseks“), ei tähenda see, et vallavalitsus oleks sel ajal asunud läbi viima toiminguid teenistussuhte lõpetamiseks koondamise tõttu. Seejuures on õige kaebaja seisukoht, 5(7)
3-19-483 et ametniku ajutine töövõimetus ei takista ametniku koondamist. Ametniku ajutise töövõimetuse ajal peatuvad küll tema avaliku võimu teostamise volitused, ent teenistussuhe jätkub. See tähendab, et ametnik on ka avaliku võimu volituste peatumise ajal seotud kindla ametikohaga.
22.Isegi kui tegelikkuses tähendab struktuurimuudatus koondamissituatsiooni tekkimist, sh ametikoha kaotamist, ei tähenda see, et ametiasutusel on kohustus ametnik ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondada. Otsus ametnik ametikoha kaotamisel ametiasutuse algatusel koondada on kaalutlusotsus. ATS-i mõtteks on võimaldada ametnikul jätkata teenistussuhet seni, kuni ametiasutuses on kaotatud ametikohaga sarnaste ametiülesannetega ametikoht, millele ametnik kvalifitseerub oma hariduse ja kogemuse põhjal. Sel eesmärgil sätestatakse koondamisele mitmed piirangud (ATS § 90 lg-d 3–7). Lisaks kaitstakse ATS-s eriliselt väikelast kasvatavaid vanemaid (ATS § 100 lg 1). Kuigi ametnik peab olema seotud kindla ametikohaga ametiasutuse struktuuris, ei tähenda ametikoha kaotamine seega tingimata, et ametnik koondatakse. Struktuurimuudatus võib tähendada nii ametinimetuse muutumist kui ka ametikohalt vabastamist ja uuele ametikohale üleviimist. Korrektne on teha vastavad muudatused siiski ametnikku teavitades ja hiljemalt koos struktuurimuudatuse jõustumisega.
23.Kaebaja kasvatas struktuurimuudatuse tegemise (14.02.2019) ja jõustumise ajal (01.03.2019) alla kolme aastast last, mistõttu oleks tema koondamine ATS § 90 lg 1 p 2 alusel olnud sel ajal õigusvastane. Kuna vastustaja ei soovinud õigusvastast haldusakti välja anda, siis ta ei koondanud kaebajat. Liiati nähtub vastustaja põhjendusest, et tal oli vaja, et kaebaja naaseks tööle ja täidaks oma ametiülesandeid. Sisuliselt heidab kaebaja seega vastustajale ette, et too jättis andmata õigusvastase haldusakti ning soovib, et vastustaja annaks õigusvastase haldusakti, mille kohus tunnistaks seejärel õigusvastaseks ning teeks vastusajale ettekirjutuse maksta välja õigusvastase koondamisega seotud hüvitised (ATS § 105 lg 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda haldusorganilt õigusvastast käitumist. Riigivõimu tuleb teostada põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldusorgan ei saa anda ning haldusorganilt ei saa nõuda teadlikult õigusvastase haldusakti andmist. Sellise haldusakti andmiseks kohustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.
24.Kuna kaebaja koondamist ei ole toimunud, ei saa tuvastada ka koondamise fakti, s.o teenistusest vabastamist koondamise tõttu, ja selle õigusvastasust. Ka nt koondamissituatsiooni tuvastamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa, sest see ei tähenda, et vastustaja oleks pidanud kaebaja koondama. Ühtlasi ei tekiks sellise tuvastamisotsuse tagajärjel vastustajal kohustust maksta kaebajale tema taotletud hüvitisi. Ka muu vastustaja tegevuse või tegevusetuse vaidlustamine, nagu ametikohalt vabastamata ja uuele ametikohale nimetamata jätmine, kui selline olukord struktuurimuudatuse tagajärjel ka tekkis, ei aitaks kaebaja õigusi kaitsta. Arvestades eelnevat puudub kaebajal õigus nõuda ka hüvitisi tema ebaseaduslikult teenistusest vabastamise eest.
25.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et ametnikul ei ole üldjuhul subjektiivset õigust koondamisele. Ametnik võib koondamissituatsiooni tekkimisel esitada ametiasutusele küll vastavasisulise taotluse, kuid selle lahendamisel on ametiasutusel kaalutlusõigus (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2016 otsus 3-14-52610, p 20). Kui ametiasutus otsustab ametniku koondamissituatsioonis koondada ametniku enda taotluse alusel, on tegemist õiguspärase koondamisega, mille puhul makstakse hüvitist ATS § 102 lg-s 1 sätestatud ulatuses, mitte ATS §-s 105 sätestatud ulatuses. Ilmselt tuleks jaatada võimalust, et koondamissituatsiooni tekkimisel võib ka alla kolme aastast last kasvatav vanem esitada ametiasutusele vastava taotluse, sest ATS § 100 lg-s 1 sätestatud piirangud kehtivad teenistusest vabastamisele ametiasutuse algatusel, mitte ametniku algatusel (vt ka kaebaja 30.07.2019 avalduse lisa 1, tl 113). Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (ATS § 13). Ühtlasi ei tähendaks selline taotlus, et taotletakse õigusvastase haldusakti andmist. Praeguses 6(7)
3-19-483 asjas ei esitanud aga kaebaja vastustajale taotlust koondamiseks ning vastustaja ei ole sellist taotlust lahendanud. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohustamisnõude saaks kohtule esitada ilma, et kaebaja oleks pöördunud vastava taotlusega haldusorgani poole (vrd Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-17-2610, p 13.2; 12.05.2017 otsus nr 3-3-1-97-16, p 10 ja 10.04.2014 määrus 3-3-1-91-13, p 20).
26.Kaebaja nõudeõigus koondamisele saaks põhimõtteliselt tõusetuda ATS § 90 lg 2 kontekstis, s.o kui struktuurimuudatuse tulemusena muudeti kaebaja ametijuhendit ulatuses, milles see eeldas kaebaja nõusolekut, ja kaebaja seda ei andnud. Sellisel juhul tekkis tal subjektiivne õigus koondamisele. Samas arvestades, et kaebaja on teenistusest 12.06.2019 käskkirjaga vabastatud töövõime vähenemise tõttu ning see käskkiri kehtib (kaebaja on haldusasjas nr 3-19-1119 nõudnud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, mitte tühistamist), ei saaks kohus kohustada vastustajat andma uut haldusakti kaebaja teenistusest vabastamise kohta.
27.Kaebajal oleks põhimõtteliselt võimalik esitada kaebus ATS § 102 lg-s 1 sätestatud hüvitise (kaebaja algatusel koondamata jätmise tõttu saamata jäänud hüvitise) saamiseks, kuid see ei ole praegu kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks. Kaebaja on selgesõnaliselt väljendanud, et soovib ATS § 105 lg-s 2 sätestatud, s.o ebaseaduslikult teenistusest vabastamisega kaasnevaid hüvitisi. Seda eesmärki on võimalik saavutada, vaidlustades 12.06.2019 käskkirja ja seda on kaebaja ka haldusasjas nr 3-19-1119 teinud.
28.Arvestades eelnevat, jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2019 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
29.Haldusasjas on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu XX-le HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.