Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-24
Haldusasi
LINKA ESTONIA OÜ ja YY kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.11.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043202-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – LINKA ESTONIA OÜ, seaduslik esindaja YY Kaebaja II – YY Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin Kolmas isik – CC
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.10.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LINKA ESTONIA OÜ ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde LINKA ESTONIA OÜ ja YY poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendeid.
2.Jätta rahuldamata LINKA ESTONIA OÜ ja YY taotlused kuulata tunnistajatena üle EE, GG, CC, RR, UU ja TOI TOI OÜ esindaja.
3.Jätta rahuldamata LINKA ESTONIA OÜ ja YY vastuväited asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
4.Jätta LINKA ESTONIA OÜ ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-24 muutmata.
5.Jätta menetluskulud riigi kanda osas, milles YY-le anti menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Ülejäänud osas jätta apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-19-24 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2020. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.02.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-1 LINKA ESTONIA OÜ (LE) kontrolli, mis hõlmas füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017. Kontroll hõlmas ka LE-s töötamise tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registrisse (TÖR) kantud andmete õigsuses.
2.MTA kaasas 27.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-3 YY ja 27.06.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-4 CC kui kolmandad isikud LE suhtes läbiviidavasse menetlusse põhjusel, et LE on perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017 deklareerinud neile väljamakseid. YY on ühtlasi LE ainus juhatuse liige.
3.MTA kajastas 17.09.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/043202-5 LE kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kontrollakt edastati arvamuse avaldamiseks ka LE töötajatele YY-le ja CC-le, keda läbiviidav maksu- ja töötamise tuvastamise menetlus võis mõjutada. LE, YY ega CC ei esitanud oma arvamust kontrollaktis kajastatud asjaolude kohta.
4.MTA vähendas 01.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043202-9 LE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) näidatud maksusummat 333,68 eurot (resolutsiooni p 1) ning tühistas TÖR-s vormistatud YY registrikande nr 1765095 ja CC registrikande nr 1765094 töötamise kohta LE-s (resolutsiooni p-d 2 ja 3). LE on alusetult deklareerinud palgaväljamakseid YY-le (kes sai LE juhatuse liikmeks 06.10.2016) ja CC-le kokku 600 eurot. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: LE ei ole täitnud MTA korraldusi ega esitanud deklareeritud tööjõumaksude aluseks olevaid raamatupidamisdokumente; LE on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ja tal puudub reaalne majandustegevus; YY-le ja CC-le väidetavalt tehtud väljamaksed ei ole tõendatud; LE on teadlikult esitanud MTA-le valeandmeid seoses YY-le ja CC-le deklareeritud tööjõumaksudega; YY varasem maksekäitumine viitab teadlikule tegevusele maksude tasumata jätmisel; YY tegi väljamakseid iseendale; YY ei esitanud MTA-le dokumente, mis tõendaksid temale väljamaksete tegemist; LE esitatud maksudeklaratsioonidest lähtuvalt on YY saanud riiklikke hüvitisi; CC ei esitanud MTA-le samuti dokumente, mis tõendaksid talle LE poolt väljamaksete tegemist. Seega deklareeris LE detsembri 2016 ja jaanuari 2017 TSD-l alusetult tööjõumakse. Õiguslikud alused: tulumaksuseaduse § 40 lg-d 2, 4, 5, sotsiaalmaksuseaduse § 9
2(10)
3-19-24 lg 1 p 4, töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 1 p 1, § 42 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 ja kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-d 1 ja 4. Kuna LE-l puudus tegelik töösuhe YY ja CC-ga, on valed ka LE tehtud TÖR-i kanded. Alusetu registreering andis CC-le aluse saada ravikindlustuse seaduse kohaselt kindlustuskaitse ning YY-le aluse saada sotsiaalseid hüvesid.
5.LINKA ESTONIA OÜ ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. YY on olnud haige ja on tänaseks haiguse tõttu töölt taandatud. MTA on maksumenetluse käigus moonutanud tõde seoses YY esitatud arstitõendiga. Vastustaja ei ole lähtunud maksuseadustest. YY on korduvalt palunud saata dokumendid PDF-formaadis, kuna talle edastatud dokumendid ei avanenud. Maksuhaldur ei veendunud, kas YY-le väljastatud dokumendid on talle reaalselt ja õigeaegselt kohale jõudnud. Kirja väljastamine ei tähenda selle kättesaamist adressaadi poolt. MTA teatised jõudsid kaebajateni hilinemisega ja sellest tulenevalt palus YY vastamiseks täiendavat tähtaega. Maksuhaldur ei andnud täiendavat tähtaega, vaid tegi otsuse deklaratsioonide muutmiseks. Samuti ei selgitatud kontrollimenetluses YY-le, et kontrollitavaks isikuks on olnud ka YY eraisikuna. YY viibis 2017. a veebruarist augustini kinnipidamisasutuses. Kui ta vabanes (11.08.2017), siis tuli välja, et kaebajatele kuuluvad dokumendid on varastatud. Sellekohane avaldus tehti ka politseile. LE tegi töid objektil Graniidi tn 26/28 EE alluvuses. LE-l tekkis EEga vaidlus tehtud tööde osas. EE omastas LE ja teiste eraisikute vara ning ka selle kohta tehti avaldus politseile. EE jättis kokkulepitud tööde eest maksmata. Sellekohane kirjavahetus ja pildid on säilinud ning on kasutatavad tõendina. Nimetatud objektil töötas lisaks YY-le ka LE teine töötaja. YY-l oli LEs töötamise kohta kirjalik tööleping. Samuti oli tööleping sõlmitud CC-ga, kuid see lõpetati ühepoolselt. YY on teinud sularahatehinguid, sest pank ei võimaldanud kasutada pangakontot.
6.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. YY esitas 14.02.2018 perearsti tõendi, mille järgi viibis ta alates 14.02.2018 haiguslehel. Tõendilt ei nähtu haiguslehe kestust. MTA võimaldas YY-l vastata küsimustele kirjalikult, saatis küsimused e-posti teel ning pikendas neile vastamise tähtaega. Küsimustele ei vastatud ja nõutud dokumente ei esitatud. MTA on piisava põhjalikkusega esitanud asjas tuvastatud faktilised asjaolud ja põhistanud nende kogumi pinnalt tekkivat põhjendatud kahtlust, et LE-l puudus majandustegevus ning YY-le ega CC-le ei ole väljamakseid tehtud. Alusetud väljamaksed deklareeriti varalise kasu saamise eesmärgil, nii et YY saaks riiklikke hüvitisi ettenähtust suuremas summas. Tõendamiskoormus on läinud üle kaebajatele (maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1), kuid kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat selgitust ega tõendit, mis kummutaks maksuhalduri kahtlused. Suhtlus LE ja YY-ga toimus e-kirja teel. YY vastustest nähtuvalt on ta maksuhalduri korraldused kätte saanud, kuid ei ole neid täitnud. Kuigi LE ja YY on maksuhalduriga e-kirja teel korduvalt suhelnud ja korralduste täitmise tähtaja pikendamist taotlenud, ei ole isikud varem kordagi viidanud dokumentide varastamisele. YY uuris 10.04.2018 e-kirjas maksuhaldurilt hoopis dokumentide koopiate esitamise kohta. Lisaks ei ole esitatud tõendit, mis kinnitaks politseile avalduse esitamist. YY ei olnud kontrollitav, vaid tema poole pöörduti kui kolmanda isiku poole, kuna LE ei esitanud teavet ega dokumente. Lisaks kaasati YY 27.03.2018 korraldusega LE maksumenetlusse, kuna menetluste lõppedes antav haldusakt võis puudutada tema õigusi või kohustusi. LE deklareeritud töötasu väljamaksete ja TÖR-i andmete muutmine võis mõjutada 3(10)
3-19-24 YY sotsiaalseid hüvesid – pensionit, tervisekindlustust, töötuskindlustushüvitisi jm (MKS § 43 p 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3). Seega on makshaldur toiminud kooskõlas menetlusnormidega ega ole väljunud kontrolli raamidest. Väited alltööde tegemise kohta aadressil Graniidi tn 26/28, Tallinn on paljasõnalised ega haaku maksuhalduri tuvastatud asjaolude kogumiga. Kaebuses viidatakse e-kirjadele ja piltidele, mis peaks tõendama tööde tegemist, kuid neid tõendeid ei ole kaebusele lisatud. YY väited LE juhatuse liikmena töötamise ja selle eest palga saamise kohta on samuti paljasõnalised ega haaku tuvastatud asjaolude kogumiga. Ühtlasi ei ole YY esitanud maksuhaldurile kaebuses viidatud kirjalikku töölepingut.
7.CC ei esitanud seisukohta.
8.Tallinna Halduskohus jättis LINKA ESTONIA OÜ ja YY kaebuse 17.10.2019 otsusega rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus maksuotsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2) ja lisas järgmist. Toimikust nähtub, et MTA laadis LE-le koostatud 21.02.2018 korralduse nr 12.2-3/043202-1 (millega alustati LE kontrollimenetlust ning kohustati esitama teavet ja dokumente) emaksuametisse, ent LE ei avanud infosüsteemis seda korraldust. Sellest tulenevalt saatis MTA LE juhatuse liikme YY e-posti aadressile XXX 02.03.2018 e-kirja, milles teavitas LE-d kontrollimenetluse alustamisest, lisades manusena 21.02.2018 korralduse. YY vastas 02.03.2018 e-kirjaga, milles küsis, millise ajaga peab ta arvestama maksuhalduriga kohtumisel ning kas tal on võimalik vastata küsimustele kirjalikult. MTA vastas 05.03.2018 e-kirjaga. YY teavitas 06.03.2018 MTA-d e-kirja teel, et ei saa tervislikel põhjustel maksuhalduriga kohtuda ja palus kohtumine edasi lükata. Kirja juurde oli lisatud Paide Arst OÜ tõend, mille kohaselt viibib YY haiguslehel alates 14.02.2018. MTA palus 08.03.2018 e-kirjaga YY-lt teavet, millisel kuupäeval talle sobiks maksuhalduriga kohtuda. Ühtlasi selgitas MTA e-kirjas, et YY-l on võimalik küsimustele vastata ka kirjalikult, kuid sellisel juhul peaks tal olema digitaalselt allkirjastamise võimalus ning korralduses nõutud dokumendid tuleks samuti saata e-postiga. Sellele e-kirjale YY ei vastanud. Seejärel saatis MTA 16.03.2018 YY-le e-kirja teel küsimused 21.02.2018 korralduse juurde ning andis vastamiseks ja dokumentide esitamiseks tähtaja 26.03.2018. Nimetatud kuupäevaks YY MTA-le ei vastanud. Seejärel kaasas MTA 27.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-3 YY kui kolmanda isiku LE suhtes läbiviidavasse maksumenetlusse ning kohustas teda esitama teavet seoses töötamisega LE-s, samuti esitama kõik dokumendid, mis on vormistatud seoses töötamisega ja töötasu saamisega LE-s. Korralduse täitmise tähtpäevaks oli 05.04.2018 ning see edastati YY e-posti aadressile XXX. YY saatis 01.04.2018 MTA-le e-kirja, milles palus saata manuses olev dokument PDF-formaadis ja palus teavet, kas ta saab vastused saata digitaalselt allkirjastatuna. MTA vastas YY-le 02.04.2018 e-kirjaga, et manuses olev dokument on krüpteeritud ning selle avamiseks tuleb dokument esmalt dekrüpteerida. MTA edastas vastavad juhised ja palus teada anda, kui YY-l siiski ei õnnestu manuses olevat dokumenti avada. YY vastas 10.04.2018, et ei saa dokumenti avada. Ühtlasi märkis YY, et ta sai kätte MTA varasema kirja, mis sisaldas kirjalikke küsimusi. YY palus nimetatud kirjale vastamiseks aega ning küsis, kas ta saab saata osad dokumendid koopiana. MTA edastas 11.04.2018 e-kirjaga YY e-posti aadressile uuesti MTA 27.03.2018 korralduse. Sama e-kirjaga pikendas MTA nimetatud korraldusele vastamise tähtaega kuni 18.04.2018. Samuti pikendas MTA YY-le 16.03.2018 saadetud küsimustele vastamise tähtaega kuni 18.04.2018. Lisaks juhtis MTA tähelepanu, et 16.03.2018 saadetud küsimused olid YY-le kui LE esindusõiguslikule isikule ning MTA 27.03.2018 korraldus on täitmiseks YY-le kui kolmandale isikule. YY saatis 11.04.2018 MTA-le e-kirja, milles soovis
4(10)
3-19-24 teavet selle kohta, kes on kolmas isik ja kes on esindusõiguslik isik. MTA vastas YY-le 12.04.2018 e-kirjaga. Kuna LE-le tehtud korraldus oli täitmata, saatis MTA 07.05.2018 YY-le e-kirja, milles palus esitada parandusdeklaratsioonid perioodi detsember 2016 ja jaanuar 2017 kohta. YY vastas MTA-le 10.05.2018 e-kirjaga, et soovib tutvuda tõenditega, mida MTA on analüüsinud ning mille alusel MTA koostas korralduse. Samuti soovis YY teada korralduse numbrit, kuna muidu puudub tal võimalus esitada vastulause. Lisaks teavitas YY MTA-d sellest, et ta ei külasta oma e-posti igapäevaselt. MTA vastas 11.05.2018. YY edastas 24.05.2018 e-kirja, milles heitis ette, et kontrollija on talle edastanud kirju, millest ei olnud arusaadav, et kontrollitavaks on olnud ka eraisik. Samuti heitis YY ette, et MTA ei ole kontrollinud, kas kirjad on temani jõudnud. Kirja väljastamine ei näita nende jõudmist adressaadini. YY märkis, et teatised on temani jõudnud hilinemisega ning ta ei ole saanud ajapikendust korralduse täitmiseks. Samuti rõhutas YY, et ta on haige. Eeltoodust saab järeldada, et YY on MTA 21.02.2018 ja 27.03.2018 korraldused kätte saanud. Kuna YY on 10.04.2018 e-kirjas teavitanud maksuhaldurit kirjalike küsimuste kättesaamisest ning palunud kirjale vastamiseks ja dokumentide esitamiseks tähtaega, pidi YY-le olema teada LE-le 21.02.2018 tehtud korralduse sisu. Sellele viitavad ka MTA 17.09.2019 kontrollakti p 2.1.2 alap-s 1 kajastatud asjaolud (02.03.2018 on YY sisenenud e-maksuametisse ja lõpetanud enda töötamise registri kande). YY on saanud tutvuda ka 27.03.2018 korralduse sisuga – arvestades, et YY saab hakkama dokumentide digitaalse allkirjastamisega, on väheusutav, et tal ei olnud (korduvalt) võimalik avada MTA saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Ka kohtule esitatud kaebuse tekstist on aru saada, et YY on MTA korraldused kätte saanud, ent hilinemisega. MTA on korduvalt tulnud YY soovidele vastu, lubades vastata küsimustele kirjalikult ja pikendades korralduste täitmise tähtaega. YY 06.03.2018 esitatud perearsti tõendist, mille kohaselt viibib ta alates 14.02.2018 haiguslehel, ei saa teha järeldust, et YY-l ei olnud võimalik MTA küsimustele kirjalikult vastata ega dokumente esitada hiljemalt 18.04.2018. Nimetatud tõend on antud esitamiseks Harju Maakohtu kohtunikule kohtuasjas nr 2-17-6485 põhjusel, et YY-l ei olnud võimalik 15.02.2018 kohtusse ilmuda. Kaebajad jätsid MTA 21.02.2018 ja 27.03.2018 korraldused täitmata, samuti jättis maksumenetlusse kaasatud kolmas isik CC täitmata talle tehtud 27.06.2018 korralduse. Kaebajad ja CC ei esitanud maksuhaldurile ka MTA 17.09.2018 kontrollakti peale vastuväiteid ega mistahes tõendeid YY ja CC töötamise kohta LE-s. Kaebajad on kontrollakti peale 19.10.2018 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus tagastas 22.10.2018 määrusega (haldusasi nr 3-18-2000). Kontrollakt sisaldab aga selgesõnalist selgitust, et kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumisel on õigus esitada MTA-le oma arvamus ja vastuväited (MKS § 13 lg 1). Kaebajad ei esitanud ka koos 19.10.2018 kaebusega haldusasjas nr 3-18-2000 ühtegi tõendit YY ja CC töötamise kohta LE-s. Käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebajad ega CC esitanud samuti ühtegi arvestatavat selgitust ega tõendit YY ja CC töötamise kohta LE-s. Kaebuses on viidatud sellele, et LE ja YY ning LE ja CC vahel olid sõlmitud töölepingud, ent neid ei ole esitatud. Kaebajad esitasid 30.09.2019 kohtule kuus ekirja, mille manustes olevad töölepingu koopiad on sõlmitud YY ning Gogen Art OÜ, Chelly OÜ, Klik Metall OÜ, Kevern OÜ ja Levaleks OÜ vahel. Need tõendid tuleb HKMS § 62 lg 2 alusel tagastada, sest käesoleva vaidluse ese ei puuduta YY ja eelviidatud äriühingute vahelise töösuhte olemasolu tuvastamist. Kaebuse kohaselt vabanes LE juhatuse liige YY kinnipidamisasutusest 2017. a augustis ning siis selgus, et kaebajate dokumendid on varastatud. Seejärel tehti väidetavalt sellekohane avaldus politseile. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et YY tegi LE dokumentide varguse kohta politseile avalduse. Nimetatud väidet ei tõenda kohtule kaebusega esitatud Politsei- ja 5(10)
3-19-24 Piirivalveameti (PPA) 19.10.2017 vastus nr 3.1-1.1/2113-2, millest nähtuvalt on YY teinud PPA-le avalduse seoses Viljandi linnas, Vilja tn 12 majast varastatud tööriistadega. Samuti ei tõenda nimetatud väidet PPA 25.06.2019 vastus nr 2.1-3/15904-2, millest nähtuvalt on YY teinud PPA-le avalduse seoses Viljandi linnas Vilja tn 12 majast varastatud tööriistade ning Safedoor OÜ ja Solotex Trans OÜ dokumentidega. Seega on tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega, mis ei põhjenda maksuhaldurile selgituste ja tõendite esitamata jätmist. Ka juhul, kui YY oleks kohtule tõendanud PPA-le LE dokumentide varguse kohta tehtud avalduse esitamist, ei annaks see automaatselt alust järelduseks, et LE oli tegutsev äriühing, kellel oli töösuhe nii YY kui ka CC-ga. Väheusutavaks saab pidada, et äriühingu dokumentatsioon oli üksnes paberil ning pole säilinud ühtegi dokumenti (nt elektroonilist dokumenti), mis kinnitaksid kaebajate väiteid LE majandustegevuse toimimise, sh töötajate olemasolu kohta. Reaalse majandustegevuse korral peaks olema võimalik koguda teavet ka muudest allikatest, näiteks tehingupartneritelt. Kaebajad ei ole esitanud teavet, mis võimaldaks kontrollida LE poolt reaalse majandustegevuse läbiviimist. Tõendamata on ka kaebuses esitatud üldsõnalised väited YY ja CC töötamise kohta objektil Graniidi tn 26/28, Tallinn. Kaebuse järgi tõendavad nimetatud väidet sellekohane kirjavahetus ja mõned pildid, ent neid ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud. Kuigi kaebajad on oma 16.09.2019 e-kirjas teavitanud kohut dokumentide saatmisel esinevast tehnilisest probleemist, on kaebajatel siiski olnud võimalik saata erinevad dokumendid kohtule 30.09.2019. Seega ei saa kaebajate poolt eelmainitud tõendite esitamata jätmist kohtule selgitada ka tehnilise probleemiga. Kokkuvõttes ei ole kaebajad esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid, mis viitaksid sellele, et LE oli kontrolliperioodil tegutsev äriühing ning LE-l oli sel ajal töösuhe nii YY kui ka CC-ga. MTA esitatud tõendid viitavad selgelt sellele, et LE-l puudus reaalne majandustegevus ning seega pole usutav, et äriühingul oli sel ajal kaks töötajat. Swedbank AS on 09.04.2018 kirjas MTA-le kinnitanud, et LE omab Swedbank AS-s pangakontot, ent 01.12.2016–31.01.2017 puudusid kontol toimingud. Kaebajate väide sularahas tehtud tehingute kohta on väheusutav ja paljasõnaline, kuna pole esitatud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit (kassa sissetuleku või väljamineku orderit vms). LE on MTA 20.10.2016 otsusega nr 12.2-3/038448-2 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning äriregistri andmetel esitati viimati majandusaasta aruanne 2015. a (YY sai LE juhatuse liikmeks 06.10.2016). Põhjendamatu on väide, et YY-le ei olnud arusaadav, et kontrollitavaks on olnud ka tema kui eraisik. YY kui eraisik ei olnudki LE maksumenetluses kontrollitavaks isikuks. Maksuhaldur on YY õigesti kaasanud maksumenetlusse ning nõudnud temalt kui kolmandalt isikult teavet ja dokumente põhjusel, et menetluse lõppedes antav maksuotsus võis puudutada tema õigusi või kohustusi (vt MKS § 43 p 3, § 61 lg-d 1 ja 3, § 62 lg-d 1 ja 3). Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et LE-l puudus töösuhe nii YY kui ka CC-ga ning seega deklareeris LE alusetult perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017 töötasu YY-le ja CC-le. Seega ei olnud õiged ka LE TÖR-i kantud andmed YY ja CC töötamise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.LINKA ESTONIA OÜ ja YY esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 17.10.2019 otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Maksuotsus ei ole piisavalt põhjendatud. Maksu tasumata jätmine ei tähenda seda, et YY või CC ei töötanud LE-s. LE oli nõus maksuvõla tasuma, kuid MTA saatis vastava viitenumbri hilinemisega ja tühistas TÖR-i kanded enne, kui LE jõudis maksuvõla ära maksta. Pangad ei luba YY-l LE pangakontot kasutada ja seetõttu tuli arveldada sularahas. MTA tegevus on olnud manipuleeriv ja ebaaus. See tekitab soovi saada edaspidi töötasu „mustalt“, et probleeme vältida. MTA ei kohelnud kaebajaid võrdselt teiste ettevõtete ja töötajatega – paljudel 6(10)
3-19-24 ettevõtetel on tekkinud makseraskused. MTA ei ole selgitanud, millest töötajad elasid, kui nad LE-st palka ei saanud. Tegelikult töötasid kaebajad ehitusobjektil, mis on praeguseks ka valmis ehitatud, kuid MTA tegevuse tõttu ei ole LE-l võimalik tehtud tööde eest raha sisse nõuda. Halduskohus ei hinnanud tõendeid objektiivselt ning ei kuulanud ära selle kinnistu omanikku, kus ehitustööd tehti, ega ka naabreid, kes osalesid konfliktis, samuti maamõõtjat ja ehitusjärelevalvet.
10.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Töösuhte olemasolu ei tõenda väidetavat tööd kaebuses nimetamata jäänud ehitusobjektil. Kuna ehitusobjekti kohta ei esitatud andmeid maksumenetluses, on rikutud kaasaaitamiskohustust. Apellatsioonimenetluses puudub võimalus neid väiteid kontrollida. Maksuotsuses on tuvastatud asjaolud, mis osutavad veenvalt töösuhte puudumisele. Väited pangakonto kasutamise raskusest jäävad arusaamatuks.
11.CC ei esitanud seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Ringkonnakohus määras 16.01.2020 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, arvestades menetlusosaliste tahet ja vaidluse iseloomu, ning andis menetlusosalistele tähtaja – 05.02.2020 – uusi seisukohti või taotlusi sisaldavate avalduste esitamiseks. YY esitas nimetatud kuupäevaks mitu e-kirja koos lisadega, millest ringkonnakohus loeb välja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. YY ei täpsustanud, kas ta esitas taotlused ainult enda kui füüsilise isiku või ka LE nimel. Kuna kaebajate väited on varasemas menetluses kattunud ja YY on üksiti LE seaduslik esindaja, loeb ringkonnakohus 04.02.2020 ja 05.02.2020 e-kirjades sisalduvad tõendid ja taotlused esitatuks mõlema kaebaja nimel. Kuigi kaebajad ei ole seda selgesõnaliselt märkinud, saab nende taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks üksiti käsitada vastuväitena apellatsioonkaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses.
13.Kaebajad esitasid taotluse kuulata tunnistajatena üle järgmised isikud: 1) EE, kelle omandis oli Graniidi tn 26/28 kinnistu, millel asuval ehitusobjektil LE ja YY töötasid. EE jäi kaebajatele tööde eest võlgu; 2) GG, kes teostas ehitusobjektil omanikujärelevalvet; 3) CC, kes töötas ehitusobjektil; 4) RR ja UU, kes käisid ehitusobjektil paar korda abiks; 5) TOI TOI OÜ esindaja, kes tarnis ehitusobjektile WC.
14.Kaebajad esitasid taotluse võtta asja juurde järgmised uued tõendid: 1) GG (GGG) ja AA / ERVA ehitus (mõlema aadress AAA) vaheline e-kirjavahetus (GG 28.12.2016 e-kiri koos meeldetuletusega, kuidas kinnitada katuselae prusse; GG 24.11.2016 e-kiri seoses katuseakna paigaldamise ja prusside kinnitamisega; ERVA ehitus 23.11.2016 e-kiri seoses katuseakna paigaldamisega; GG 23.11.2016 e-kiri katusekonstruktsiooni ettepanekuga); 2) ERVA ehitus (SSS) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX, mille sisuks on selgitus tööde kvaliteedi ja objekti omanikuga tekkinud konflikti kohta (objekti nime ja omanikku ei ole mainitud); sellest allpool GG 01.11.2016 e-kiri EE-le seoses ehituse kvaliteediga; 7(10)
3-19-24 Hades Geodeesia OÜ esindaja MM (MMM) 01.11.2016 e-kiri GG-le seoses mõõdistustega; GG 01.11.2016 e-kiri (adressaati ei ole näha) seoses koordinaatide ja valemitega; MM 01.11.2016 e-kiri EE-le seoses mõõdistuste ja asendiplaanidega; GG 31.10.2016 e-kiri EE-le ja MM-le seoses nurkade koordinaatidega; MM 31.10.2016 ekiri GG-le seoses Lambert-Est97 koordinaatsüsteemiga; GG 31.10.2016 e-kiri (adressaati ei ole näha), mille järgi on koordinaatidega midagi valesti; MM 27.10.2016 e-kiri küsimusega asendiplaani kohta; SS 27.10.2016 e-kiri EE-le eelprojekti saatmise kohta; 3) ERVA ehitus (AAA) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX pealkirjaga Graniidi 28 hoovimaja pildid; sellest allpool GG 15.11.2016 e-kiri EE-le, mille järgi on ehitusobjekt 14.11.2016 üle vaadatud koos ehitusfirma esindaja AA-ga ja milles kirjeldatakse tööde seisu; EE 12.11.2020 e-kiri GG-le, milles küsitakse juhiseid Graniidi objektiga seonduvalt; ERVA ehitus 12.11.2016 e-kiri EE-le, millega saadetakse fotod Graniidi objekti kohta; 4) ERVA ehitus (AAA) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX, millega edastatakse GG ja EE 23.11.2016 kirjavahetus seoses Graniidi 28 katuse ja tulemüüriga ning kaks joonist; 5) ERVA ehitus (AAA) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX, millega edastatakse GG ja ERVA ehitus vaheline kirjavahetus Graniidi 28 katuse teemal; 6) Graniidi tn 26/28 eskiis ja ehitusprojekt; 6) Allkirjastamata memo Graniidi tn 28 abihoone ehituse järelevalvevestluse kohta, milles on kuupäevaks märgitud 30.12.2016, koostajaks GG ning osalejateks EE (tellija, Skyland Invest OÜ), AA (objekti juht, ERVA ehitus) ja GG (omanikujärelevalve, OÜ Merigos). Memo sisu puudutab katuse paigaldamist.
15.Eespool loetletud dokumentide ja tunnistajate ütlustega soovivad kaebajad tõendada töötamist Graniidi tn 26/28 objektil ning lükata ümber maksuotsuses tehtud järeldust, et YY ja LE ning CC ja LE vahel puudus töösuhe. YY põhjendab taotluste esitamist alles apellatsioonimenetluses asjaoluga, et tal puuduvad juriidilised teadmised ja kohtud ei võimaldanud talle riigi õigusabi. Seega ei teadnud ta varem võimalusest esitada selliseid taotlusi.
16.Arvestades ringkonnakohtu 16.01.2020 määrusega antud tähtaegu, oli MTA-l ja CC-l õigus vastata kaebajate taotlustele kuni 13.02.2020. Kumbki ei esitanud seisukohta.
17.HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
18.HKMS § 56 lg 2 esimese lause kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid. Kohus keeldub üksnes sellise tõendi kogumisest, millel ei ole asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2).
8(10)
3-19-24
19.Ringkonnakohus leiab, et eespool viidatud e-kirjavahetusel ja dokumentidel, mis puudutavad Graniidi tn 26/28 ehitusobjekti, ei ole vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasuse hindamise seisukohalt tähtsust ning need jäävad seetõttu asja juurde võtmata. Tõenditest selgub, et aadressil Graniidi tn 26/28 tehti 2016. a lõpus ehitustöid, tööde tellijaks oli EE-ga seotud äriühing, omanikujärelevalvet tegi GG ja töid teostas ERVA ehitus, kelle esindajaks oli AA. Tõenditest ei ole võimalik järeldada, et Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil teostas töid LE, CC või YY, sest nende nimesid ei ole ehitustööde teostamise kontekstis kordagi nimetatud. Isegi kui ekirjades ja memos nimetatud AA oli tegelikult YY ning ringkonnakohtule esitatud dokumentides on kaebaja nime kirjutamisel järjekindlalt eksitud, viitavad tõendid asjaolule, et YY ei tegutsenud Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil LE töötaja või esindajana (kontrollakti kohaselt oli YY seotud 32 äriühinguga). Seega ei ole nende tõenditega võimalik tõendada YY või CC töötamist LE-s ega ka LE-l tegeliku majandustegevuse olemasolu.
20.Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebajad ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks nad ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist juba esimese astme menetluses. YY õigusteadmiste puudumine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav põhjendus. Kaebajatele oli juba maksumenetluse ajal teada, et maksuhaldur on kahtluse alla seadnud LE-l tegeliku majandustegevuse olemasolu ning YY ja CC töötamise LE-s ning soovib selle kohta kaebajatelt selgitusi ja tõendeid. Ka halduskohus on 26.08.2019 määruses kaebajatele selgitanud, et vaidluse keskne küsimus on see, kas YY ja CC töötasid kontrolliperioodil LE-s. Halduskohus palus kaebajatel esitada selle kohta kaebuses viidatud kirjalikud töölepingud, politseile tehtud avaldus ning kõik muud tõendid, mis kinnitaksid töösuhte olemasolu YY ja LE ning CC ja LE vahel. Seega pidid kaebajad, sõltumata professionaalse õigusabi olemasolust, hiljemalt esimese astme menetluses aru saama, et neil oli kohustus tõendada oma väiteid YY ja CC töötamise kohta LE-s. Isikud, kes olid kaebajate väitel seotud ehitusobjektiga, kus ka nemad tööd tegid, pidid olema kaebajatele teada juba esimese astme menetluse ajal.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistajate ülekuulamine vajalik ka asja õigemaks lahendamiseks. Kaebajate taotlusest saab järeldada, et EE, GG, CC, RR ja UU ning TOI TOI OÜ olid seotud Graniidi tn 26/28 ehitusobjektiga ning oskavad anda selgitusi sellel objektil tehtud tööde kohta. Kaebajad ei ole aga põhistanud, et LE-l oli kõnealuse ehitusobjektiga mingi seos. Nagu maksumenetluses on tuvastatud, oli YY seotud paljude erinevate äriühingutega. See, kui YY töötas Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil mõne teise äriühingu esindaja või töötajana või ka iseseisvalt, ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist.
22.Eelnevast tulenevalt ei ole vaja korraldada apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistungit ning kaebajate vastuväide kirjalikule menetlusele jääb samuti rahuldamata. II
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Halduskohus on põhjalikult kirjeldanud, koos viidetega YY ja MTA vahelisele ekirjavahetusele, miks on usutav, et kaebajad on MTA korraldused teabe ja dokumentide esitamiseks kätte saanud, kuid on jätnud korraldused täitmata. Kaebajad ei esitanud vastuväiteid ka kontrollaktile. Kaebajad ei esitanud MTA-le mingeid sisulisi selgitusi YY ja CC tehtud tööde iseloomu kohta ega toonud välja ka ühtki konkreetset tehingupartnerit vms isikut, kellelt maksuhaldur oleks saanud maksumenetluses küsida täiendavat teavet. Ometi olid teave ja tõendid, mis kinnitaks YY ja CC töötamist LE-s, eeskätt kaebajate mõjusfääris. Sellega on kaebajad rikkunud maksumenetluses kehtivat kaasaaitamiskohustust. Seetõttu ei saa 9(10)
3-19-24 maksuhaldurile ette heita, et maksuotsuses on tuginetud LE, CC ja YY tegevust üldiselt iseloomustavale teabele. Ka ringkonnakohtu hinnangul tekitavad maksuotsuses tuvastatud asjaolud põhjendatud kahtluse, et LE-l puudus kontrolliperioodil tegelik majandustegevus ning TÖR-i kanded YY ja CC töötamise kohta LE-s ei olnud õiged. Kaebajad ei ole kohtumenetluses maksuhalduri põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükanud.
25.Kaebajatel on iseenesest õigus, et maksude tasumata jätmine ei tähenda tingimata, et YY või CC ei töötanud LE-s, kuid maksuotsuses ei olegi seda väidetud. Maksuotsuse p-s 2.1.1 on esitatud andmed tööjõumaksude (sh nende osalise tasumise) kohta. Tegemist on teabega selle hetke faktilise olukorra kohta. Maksuotsuse p-s 2.1.2 on maksuhaldur seejärel põhjendanud, miks palgaväljamaksete deklareerimine YY-le ja CC-le on alusetu ning miks on LE maksukohustust vähendatud. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse pidada MTA tegevust ebaausaks või heita talle ette kaebajate ebavõrdset kohtlemist. Vastupidi, MTA on olnud kontrollimenetluse jooksul viisakas ja kannatlik. Ebavõrdne kohtlemine võinuks tekkida hoopis siis, kui MTA oleks jätnud kaebajate puhul TÖR-i ebaõiged kanded, mille tõttu YY-l ja CC-l tekkis võimalus saada sotsiaalseid hüvesid, tähelepanuta. MTA ei pidanud maksuotsuses tuvastama, millistest muudest allikatest YY või CC kontrolliperioodil sissetulekuid said. Ringkonnakohus märgib siiski, et kontrollakti järgi (lk 8) oli vähemalt YY kõnealusel perioodil seotud veel suure hulga teiste äriühingutega.
26.See, et Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil tegi ehitustöid just LE, ei ole tõendatud. Halduskohus ei pidanud selle asjaolu tõendamiseks kutsuma tunnistajaid kohtusse omal algatusel, eriti kuna kaebajate väited olid väga üldsõnalised ega sisaldanud konkreetsete isikute nimesid peale EE.
27.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kolmas isik pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda, v.a YY-le antud menetlusabi (apellatsioonkaebuse eest tasutava riigilõivu) osas, mis jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.