lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-2317/7

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2317/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 89 lg 2Menetlusvälise isiku tutvumine toimikugaAvTS § 46Vaide või kaebuse esitamine teabenõude täitmisest keeldumise või mittenõuetekohase täitmise pealeHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 20 lg 1Kolmas isikHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 210 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-2317/41Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.07.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-23-1227/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja26.06.20253-24-2162/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.03.20253-22-2263/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.03.20253-22-2263/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.10.20233-21-149/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.04.20223-19-1076/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2317

Haldusasi

Eesti Rahvusringhäälingu kaebus Harju Maakohtu otsuse peale, millega ei võimaldatud Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikule XX-le juurdepääsu kriminaalasja 1-19-8262 kohtutoimikule

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Rahvusringhääling, volitatud esindaja Liina Sulg Eeldatav vastustaja – Harju Maakohus Kolmas isik – YY, volitatud esindaja v.adv Aivar Pilv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu

30.jaanuari 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-2317 resolutsiooni punkti 3 peale.

Rahuldada Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-2317 resolutsiooni punkt 3.

Saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tagastada Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebuselt haldusasjas nr 3-19-2317 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see Eesti Rahvusringhäälingu arveldusarvele nr EE187700771003379708 AS-s LHV Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Määruskaebuse lahendamine
HKMS § 4Pädevus
HKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagamine
HKMS § 88Menetlusosalise tutvumine toimikuga
KrMS § 12 lg 1Kohtuistungi avalikkuse piiramine
KrMS § 1604
KrMS § 206 lg 3Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
KrMS § 209Kriminaaltoimiku arhiivimine
RLS § 15 lg 1
RLS § 22 lg 1
TsMS § 59 lg 3Toimikuga tutvumine

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-2317

1.XX esitas 10.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu otsuse peale, millega ei võimaldatud talle juurdepääsu kohtutoimikule kriminaalasjas nr 1-19-8262. Kaebaja palus võimaldada talle kui ETV „Pealtnägija“ saate ajakirjanikule juurdepääs kohtutoimikule YY kriminaalasjas nr 1-19-8262 ajakirjandusliku materjali ettevalmistamiseks. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas XX 14.11.2019 Harju Maakohtule avalduse kohtutoimikuga tutvumiseks, soovides toimikust teha koopiaid ja fotosid ning toimikut filmida. Kaebusele lisatud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei pidanud Harju Maakohus võimalikuks taotlust rahuldada, kuna menetlus kriminaalasjas nr 1-19-8262 oli tunnistatud kinniseks.
2.YY esitas 30.12.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse kaasata ta HKMS § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 alusel haldusasja menetlusse kolmanda isikuna.
3.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 09.01.2020 määrusega käiguta, kuna kaebuselt oli tasumata riigilõiv. Ühtlasi juhtis kohus määruse p-s 4 kaebaja tähelepanu kaebuse vähesele edulootusele, leides, et esialgsel hinnangul ei kuulu kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1).
4.Eesti Rahvusringhääling (ERR) esitas 17.01.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse käsitada XX kaebust edasises menetluses ERR kaebusena ning esitas maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.
5.Tallinna Halduskohus luges 30.01.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-2317 kaebajaks Eesti Rahvusringhäälingu (p 1), kaasas kolmanda isikuna menetlusse YY (p 2), tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (p 3) ning tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot (p 4). HKMS ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) reguleerivad kohtumenetluse kinniseks kuulutamist ja kohtuasja toimikuga tutvumise võimalusi põhjalikult. Nii on HKMS-s näiteks reguleeritud halduskohtumenetluse avalikkuse küsimus (HKMS § 77 lg 1, mis viitab TsMS §dele 37‒42), menetlusosalise võimalus tutvuda toimikuga (HKMS § 88) ja menetlusvälise isiku õigus tutvuda toimikuga (HKMS § 89). TsMS-s on toimikuga tutvumine reguleeritud §s 59. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) on vastav regulatsioon napp: § 12 räägib üksnes kohtuistungi avalikkusest, täpsemalt reguleerimata on kriminaalasja toimikuga tutvumise kord, sh menetlusvälise isiku (ajakirjanik) poolt ning pärast kriminaalmenetluse lõppu. KrMS-i regulatsiooni ebapiisavusele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus (lahendid nr 3-3-1-84-15, p 26 ja nr 3-3-1-58-16, p 10), märkides, et parema õigusselguse eesmärgil võiks kriminaaltoimikuga, sh pärast arhiveerimist, tutvumise kord olla ammendavalt reguleeritud KrMS-s. Riigikohus leidis asjades nr 3-3-1-84-15 ja 3-3-1-58-16, et teatud juhtudel täpsema õigusliku regulatsiooni puudumisel võib lõpetatud kriminaalasjas toimikule juurdepääsu otsustamise küsimus olla halduskohtu pädevuses. Oluline erisus võrreldes praeguse asjaga seisnes neis asjades aga selles, et viidatud kohtuasjades taotlesid isikud juurdepääsu enda kriminaalasjade toimikutele (s.o andmete töötlemise eesmärk oli teine). Samuti ei nähtu, et neis kohtuasjades oleks olnud tegemist kinniste menetlustega. Halduskohtu arvates ei ole võimalik Riigikohtu poolt üksikjuhtumi kohta leitud lahendust asuda laiendama, sh olukorrale, kus maakohus on tunnistanud menetluse kinniseks ning jätnud ajakirjaniku taotluse toimikuga tutvuda rahuldamata. Sellisel juhul tähendaks kaebuse sisuline läbivaatamine seda, et halduskohus asuks hindama maakohtuniku langetatud otsustuse õiguspärasust, st sisuliselt asuks apellatsioonikohtu rolli. HKMS § 4 lg-t 1 ei pea laiendama kõigile sellistele olukordadele, kus õiguslik regulatsioon teatud menetluste puhul on ebapiisav. Seda enam, et otsustamise lähtekohad on KrMS-s jäetud reguleerimata. Halduskohtul tuleks maakohtu otsust kontrollides asuda nt hindama, kas tunnistajate 2(4)

3-19-2317 isikuandmete avaldamine ohustab nende julgeolekut (KrMS § 12 lg 1 p 4) jms. Halduskohus asuks sellega kriminaalkohtu pärusmaale. Praegusel juhul tuleneb (vähemasti peaks tulenema) menetluskord KrMS-st. Juhul kui kaebaja ei jäänud rahule Harju Maakohtu vastusega tema taotlusele, tulnuks see vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus. Juhul kui kõrgemad kohtud asuvad seisukohale, et menetlusvälisel isikul ei ole võimalik vaidlustada Harju Maakohtu otsust, siis tuleb asuda seisukohale, et kehtiv õigus ei võimalda taotlust rahuldada. Sellisena oleks olukord võrreldav tsiviil- ja halduskohtumenetlusega, kus menetlusvälisel isikul ei ole õigust tutvuda kinniseks tunnistatud menetluse toimikuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.ERR palub 14.02.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2020 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Vaidlusaluse juhtumi puhul oli tegemist menetlusvälise isiku taotlusega, kelle õigused ja kohustused ei ole reguleeritud menetlusseadustikus. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta leiab, et menetlusosalise enda kohta käiva toimiku väljanõudmisel on tegemist halduskohtu pädevuses oleva vaidlusega, kuid menetlusvälise isiku taotluse rahuldamata jätmise puhul mitte. Samuti ei selgitanud kohus, miks on küsimuse lahendamisel oluline see, millisel eesmärgil andmeid soovitakse töödelda. Täidetud on Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-84-15 väljatoodud kriteeriumid, mistõttu tuleks kohaldada halduskohtumenetlust. KrMS kohaselt puudub võimalus Harju Maakohtu vastust Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustada. Ebapiisavate menetlusnormide tõttu võetakse isikult kaebeõigus, millega rikutakse põhiseaduse §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtu poole. Kaebeõigus tuleb tagada ka olukorras, kus vastavas menetlusseadustikus on lünk. ERR-i taotluse näol oli tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes ning kohaldada tuleb AvTS-i. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on 13.09.2019 vaideotsuses nr 2.1.-3/19/2686 asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse lõppemise järel tehtud teabenõude puhul on tegemist AvTS-i kohaldamisalasse kuuluvate toimingutega. AvTS § 46 kohaselt võib isik, kelle samas seaduses sätestatud õigusi on rikutud, pöörduda vaidega AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse. Seega kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et ERR-i määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu 30.01.2020 määruse resolutsiooni p 3 tuleb HKMS § 210 lg 3 alusel tühistada.
9.KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõpetamist – sätestatud on üksnes kannatanu õigus tutvuda kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaaltoimikuga (KrMS § 206 lg 3). KrMS § 1604 reguleerib menetlusdokumentidest väljakirjutuste tegemist ja koopia saamist käimasolevas, mitte juba lõpetatud kriminaalmenetluses (vt ka Riigikohtu 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 29.11.2004 määruses nr 3-1-1-116-04 (p 16) osutanud, et sellest ei saa aga järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel. Viidatud lahendis tõi Riigikohus välja, et üheks selliseks seaduseks on isikuandmete kaitse seadus (IKS). Kriminaalkolleegium selgitas, et kui kohus isikuandmete 3(4)

3-19-2317 vastutava või volitatud töötlejana keeldub võimaldamast andmesubjektile juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, võib isik esitada kaebuse halduskohtule. Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming ega ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe kogumisele ega kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele.

10.Riigikohtu halduskolleegium on 10.06.2016 otsuses nr 3-3-1-84-15 (p-d 18‒24) märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele KrMS-i eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt AvTS ja IKS.
11.Riigikohtu halduskolleegium oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9) seisukohal, et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel (erandjuhtudel ka arhiiviseaduse alusel). Kolleegium leidis, et tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja KrMS-i erinormid selles osas puuduvad.
12.Ringkonnakohtu hinnangul kehtivad eelviidatud kohtuasjades tehtud järeldused ka praegusel juhul. Halduskohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti seadnud pädevuse küsimuse sõltuvusse asjaoludest, kas taotluse toimikuga tutvumiseks esitas andmesubjekt ise või menetlusväline isik, kelle isikuandmeid toimik ei sisalda, ning kas kriminaalasja menetlus oli avalik või kinnine. Nendest küsimustest ei sõltu kohtu pädevus. Praegusel juhul on määrav see, et kriminaalasja nr 1-19-8262 menetlus on lõpetatud ning KrMS-s puudub eriregulatsioon kriminaaltoimiku tutvustamise kohta. Tähtsust ei oma, kas tegemist on isiku taotlusega teda ennast puudutavate andmetega tutvumiseks või menetlusvälise isiku (nt ajakirjaniku) taotlusega.
13.Õige on halduskohtu seisukoht, et halduskohus ei saa asuda hindama maakohtu menetluse kinniseks kuulutamise otsustuse õiguspärasust, kuid kaebuse sisuline lahendamine seda ei eeldagi. Menetluse kinniseks kuulutamine on oma olemuselt kriminaalmenetluslik menetlustoiming, mille õiguspärasuse osas ei saa halduskohus seisukohta võtta. Küll on halduskohus oma menetluse raames pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209) toimikuga tutvumise õiguse saamise üle. Asja sisulisel lahendamisel saab halduskohus kujundada seisukoha, kas kriminaalmenetluse kinniseks kuulutamine tähendab juba iseenesest menetlusvälisele isikule keeldu toimikuga tutvumiseks, nagu see on tsiviil- ja halduskohtumenetluses (TsMS § 59 lg 3 ls 2 ja HKMS § 89 lg 2 ls 4), või tuleb taotlus lahendada sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel, nagu juhul, kui kriminaalmenetlust kinniseks ei ole kuulutatud.
14.Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebeõiguse realiseerimiseks oleks ERR pidanud Harju Maakohtu keeldumise vaidlustama ringkonnakohtus – KrMS ei näe sellist menetluskorda ette.
15.Eeltoodu põhjal tuleb Tallinna Halduskohtu 30.01.2020 määruse resolutsiooni p 3 tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
16.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna ERR on 17.02.2020 tasunud määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot (maksekorraldus tl 23), siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium