Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Ekspress Meedia kaebused Harju Maakohtu otsuse peale, millega ei võimaldatud neile juurdepääsu kriminaalasja xxxxxxxx kohtutoimikule
Menetlusosalised
Kaebaja I – Eesti Rahvusringhääling, volitatud esindaja Liina Sulg Kaebaja II ‒ AS Ekspress Meedia, volitatud esindajad v.adv Mari Männiko Vastustaja – Harju Maakohus, seaduslik esindaja Meelis Eerik Kolmas isik ‒ XX, volitatud esindaja v.adv Aivar Pilv
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Ekspress Meedia kaebused ja kohustada Harju Maakohut uuesti otsustama Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Ekspress Meedia ajakirjanike juurdepääs kriminaalasja xxxxxxxx kohtutoimikule.
2.Mõista Harju Maakohtult Eesti Rahvusringhäälingu kasuks välja menetluskuludena 15 eurot ja AS Ekspress Meedia kasuks menetluskuludena 8030 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.08.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-19-2317 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 10.12.2019 YY kaebus Harju Maakohtu otsuse peale, millega ei võimaldatud talle juurdepääsu kohtutoimikule kriminaalasjas xxxxxxxx (haldusasi 3-192317). Kaebaja palus võimaldada talle kui ETV „Pealtnägija“ saate ajakirjanikule juurdepääs kohtutoimikule XX kriminaalasjas xxxxxxxx ajakirjandusliku materjali ettevalmistamiseks. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas YY 14.11.2019 Harju Maakohtule avalduse kohtutoimikuga tutvumiseks, soovides toimikust teha koopiaid ja fotosid ning toimikut filmida. Kaebusele lisatud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole Harju Maakohus pidanud võimalikuks taotlust rahuldada, kuna menetlus kriminaalasjas xxxxxxxx oli tunnistatud kinniseks.
2.Tallinna Halduskohtule laekus 17.01.2020 Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) taotlus käsitada YY kaebust edasises menetluses Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kaebusena.
3.Tallinna Halduskohus luges 30.01.2020 määrusega haldusasjas 3-19-2317 kaebajaks ERR-i (resolutsiooni p 1), kaasas kolmanda isikuna menetlusse XX (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 3), leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.02.2020 määrusega halduskohtu 30.01.2020 määruse resolutsiooni p 3 ja saatis haldusasja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 12.03.2020. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 16.03.2020 määrusega menetlusse.
5.AS Ekspress Meedia ajakirjanik esitas 13.12.2019 Harju Maakohtule teabenõudeselgitustaotluse. Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak (kohtunik kriminaalasjas nr xxxxxxxx) vastas 19.12.2019 AS Ekspress Meedia teabenõudele kirjaga, milles märkis, et kriminaalasi nr xxxxxxxx määrati arutamisele kinnisel kohtuistungil ning et kinnise kohtuistungi menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12 lg 4 alusel.
6.AS Ekspress Meedia esitas 03.01.2020 määruskaebuse Harju Maakohtu 21.10.2019 määruse peale, taotledes selle määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist menetluse kinniseks kuulutamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.
7.Riigikohus jättis 16.04.2020 määrusega ringkonnakohtu määruse muutmata põhjusel, et Harju Maakohtu 21.10.2019 määrus, millega kuulutati kohtuistung kinniseks, ei takista kaebaja juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule, sest olenemata sellest määrusest oli ja on kaebajal võimalik taotleda toimikuga tutvumist maakohtult haldusmenetluses eeskätt avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel ja tutvumisloa andmisest keeldumise korral vaidlustada see halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ette nähtud korras.
8.Tulenevalt Riigikohtu 16.04.2020 määrusest esitas AS Ekspress Meedia 22.04.2020 Harju Maakohtule teabenõude, et saada juurdepääs kriminaalasja nr xxxxxxxx kohtutoimikule ja kriminaaltoimikule seadusega ettenähtud maksimaalses ulatuses, tuginedes AvTS § 38 lg-le 4 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-le 4. AS Ekspress Meedia selgitas ka, et ta soovib kriminaalasja materjalidele ligipääsu üksnes XXiga seotud ulatuses ja ei soovi ligipääsu
2(12)
3-19-2317 kolmandate isikute andmetele, mistõttu AS Ekspress Meedia huvisid rahuldab ka olukord, kus kolmandate isikute andmed on kinni kaetud.
9.Harju Maakohtu esimees vastas AS Ekspress Meedia teabenõudele 27.04.2020 kirjaga nr 112/20-28 ja teatas, et ta jätab kaebaja teabenõude rahuldamata.
10.Tallinna Halduskohtusse jõudis 18.05.2020 AS Ekspress Meedia kaebus tühistada Harju Maakohtu esimehe 27.04.2020 otsus „Vastus teabenõudele“ ja kohustada Harju Maakohut vaatama uuesti läbi AS Ekspress Meedia 22.04.2020 teabenõue.
11.Tallinna Halduskohus võttis 20.05.2020 menetlusse AS Ekspress Meedia kaebuse nõudes kohustada Harju Maakohut võimaldama AS-le Ekspress Meedia juurdepääs kriminaalasja nr xxxxxxxx kohtutoimikule (haldusasi 3-20-941).
12.Tallinna Halduskohus otsustas 11.06.2020 määrusega liita haldusasjad 3-19-2317 ja 3-20941 ühte menetlusse, määrates haldusasja numbriks 3-19-2317.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Eesti Rahvusringhäälingu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Harju Maakohus põhjendas ajakirjanikule kriminaalasja toimiku tutvustamisest loobumist kahe peamise asjaoluga: 1) kohtumenetlus on kinnine, et mitte avaldada delikaatseid isikuandmeid ‒ kohus viitas KrMS § 4081 lg-le 3, mille kohaselt kohustub kohus mitte avaldama kohtulahendi põhiosa, kui see sisaldub delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang; 2) Kriminaalasi omab otsest puutumust Asutria Vabariigis toimuva kriminaalmenetluse ja selle raames kogutud tõenditega, Materjali avaldamine võib mõjutada Austria menetlust ja avalikku arvamust. Kaebaja leiab, et varasem praktika kohtulahendite avalikustamisel on andnud võimaluse tutvuda ka materjalidega, mis on olnud menetluses kinnisel istungil ja sisaldanud delikaatseid isikuandmeid (terviseandmeid). Senine praktika on võimaldanud tutvuda sarnaste materjalidega osaliselt (lahendi delikaatsed osad kinni kattes). Samuti ei ole senine praktika näidanud, et kohtu esitatud asjaolu, et toimikus sisalduv info võimaldab ka varjatult isikute (sh tunnistajate) tuvastamist, oleks varasemalt olnud takistuseks materjalide avaldamisel. Tunnistajate delikaatsete isikuandmete kaitseks saab võtta kasutusele vajalikud meetodid. Kohus ei riku seadust kui avaldab kinnisel istungil avaldatud materjalid ajakirjanikule (sh delikaatsed isikuandmed kinni kattes). Austria Vabariigi kohtumenetlus XX suhtes lõpetati ja seega langeb ära oht, et toimiku avaldamine mõjutab Austria menetlust või avalikku arvamust. 2) Nõustuda ei saa kolmanda isiku seisukohaga, et halduskohtu poolt kriminaaltoimikule juurdepääsu otsustamisel asuks halduskohus hindama kriminaalmenetluse käigus langetatud otsuse õiguspärasust. Kohtupraktikast tulenevalt, kuna KrMS-s pole erikorda kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist, tuleb tutvumisloa taotlused lahendada üldises korras selle seaduse alusel, millel toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb. Toimiku avalikustamisel tuleb lähtuda nii AvTS-st, IKS-st, samuti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2016 määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), kuid andmete avalikustamisest ei tulene õigust keelduda pelgalt seetõttu, et toimik sisaldab isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid), vaid tuleb läbi viia põhjalik kaalumine, kas ja millises ulatuses selliste isikuandmete avalikustamine avalikes huvides kaalub üles isiku õiguste riive. On ilmselge, et antud kriminaalasjaga seotud asjaolude näol on tegemist suurt avalikku huvi omavate asjaoludega. Avaliku huvi kaalumisel tuleb silmas pidada ka asjaolu, et nii XX, kui endise Eesti suusakoondise peatreeneri kui ka koondisesse kuulunud sportlaste näol on tegemist avaliku elu tegelastega, mistõttu ka tema õiguste riive võib olla suurem, kui teistel eraisikutel. 3(12)
3-19-2317 3) Ajakirjandus on saanud kinnituse Austria vastavat kriminaalasja juhtivalt prokurörilt, et XX uurimise andmete avaldamine Eestis ei ole Austria uurimise jaoks probleem. Antud asjas jättis prokuratuur kohtuistungi kinnisuse kohtu otsustada. Seega, kui kriminaalasja toimikus oleks olnud tõendeid, mille suhtes oleks välisriikide prokuratuurid soovitanud kehtestada juurdepääsupiirangut, oleks prokuratuur sellele vajadusele ka viidanud ja toetanud menetluse kinniseks kuulutamist. Kolmas isik ei saa viidata abstraktselt Saksamaal toimuvatele või tulevikus aset leidvatele menetlustele, mida andmete avaldamine Eestis kahjustaks. Toimikuga tutvumist on pidanud võimalikuks ka riigi peaprokurör A. Parmas.
14.AS Ekspress Meedia seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Vastustaja on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi, kui leidis, et kriminaalasjas nr xxxxxxxx oli kinniseks tunnistatud mitte ainult kohtuistung, vaid kogu menetlus, mis annaks vastustajale õiguse keelduda kaebajale kriminaalasja nr xxxxxxxx kohtu- ja kriminaaltoimiku väljastamisest. 2) Vastustaja ei ole keelduva haldusakti andmisel üldsegi kaalunud kaebaja teabenõude rahuldamist AvTS § 38 lg 4, § 35 lg 1 p 1 ning IKS § 4 alusel, samuti ei ole vastustaja kaalunud võimalust kohtu- ja kriminaaltoimiku osaliseks väljastamiseks. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu 21.10.2020 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxxxx kuulutas kohtunik kinniseks kohtuistungi, mitte kohtumenetluse. Harju Maakohtu 21.10.2019 ettevalmistava korraldusliku määruse, millega kohtunik kohtuistungi kinniseks kuulutas, õiguspärasuse küsimus ei oma tähtsust kõnealuse kriminaalasja kohtu- ja kriminaaltoimikule juurdepääsu võimaldamise otsustamisel. Riigikohus on leidnud 16.04.2020 määruses kriminaalasjas nr xxxxxxxx, et kohtuistungi kinniseks kuulutamist ja toimikule juurdepääsu võimaldamist tuleb käsitleda eraldiseisvalt ning Harju Maakohus kui haldusorgan peab kaebaja teabenõude lahendamisel kaaluma AvTS § 38 lg 4, § 35 lg 1 p 1 ning eelkõige IKS §-s 4 sätestatut, mitte siduma enda otsust kuidagi kriminaalasjas kohtuniku poolt tehtud määrustega. Vastustaja on püüdnud KrMS-st tuletada kogu menetluse kinniseks kuulutamiseks õiguslikku alust, mida KrMS §-s 3151 ega üheski teises KrMS sättes tegelikult ei sisaldu. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei saa pärast kriminaalmenetluse lõppu kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmisest keelduda üksnes põhjusel, et kriminaalasjas peetud kohtuistung on kinnine. Analoogia korras ei saa kohaldada TsMS § 59 lg 3 teises lauses ja HKMS § 89 lg 2 neljandas lauses sisalduvaid reegleid toimikule juurdepääsu piiramise kohta. Ka KrMS § 4081 ei seo kohtulahendi avalikustamise piiramist kohtuistungi kinniseks kuulutamisega, rääkimata kogu menetluse kinniseks kuulutamisest. Kriminaalasja nr xxxxxxxx toimikule juurdepääsu võimaldamine kaebaja soovitud ulatuses on IKS § 4, AvTS § 35 lg 1 p 1, § 38 lg 4 koosmõjus lubatav ning kaebaja teabenõue tuleb rahuldada. 3) Harju Maakohtu esimees on alles 04.06.2020 vastuses kaebusele asunud tuginema KrMS §le 4081. KrMS § 4081 lg-te 3 ja 4 alusel vastu võetava kohtu otsustuse näol on tegemist eraldiseisva isikuandmete kaitse küsimust puudutava otsusega, mitte osaga õigusemõistmisest. KrMS § 4081 on mõeldud reguleerima jõustunud kohtulahendi tehnilist avalikustamist arvutivõrgus. Õigusemõistmine on kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamise ajaks juba toimunud ning küsimus kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisest ei mõjuta kuidagi õigusemõistmise tulemust kriminaalasjas. Kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus on kohtulahendi kuulutamisele kui kohtuliku arutamise kohustuslikule staadiumile järgnev iseseisev menetlustoiming, mis ei ole seotud menetlusosaliste õiguste tagamisega kriminaalmenetluses, vaid tegemist on andmekaitselise toiminguga. Seetõttu ei determineeri kärbitud kujul kohtulahendi avaldamist kohtuniku varem langetatud otsus kuulutada kohtuistung kinniseks. Samuti ei determineeri kohtulahendi kärbitud kujul avaldamine hilisemas kriminaalasja toimikule juurdepääsu taotlemise menetluses maakohtu kui haldusorgani otsust keelduda toimikule juurdepääsu andmisest. Kriminaalasja toimikule 4(12)
3-19-2317 juurdepääsu võimaldamine ei tähenda kriminaalasja toimiku arvutivõrgu kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Kui ajakirjandusele võimaldatakse juurdepääs teabele, on ajakirjandus ise vastutav selle eest, et teabe enda või teabe põhjal koostatud artikli avaldamisel ei rikutaks teiste õigusi. Kui kohus ei pea võimalikuks võimaldada juurdepääsu kolmandate isikute (tunnistajate) eriliigilistele isikuandmetele (terviseandmetele), on võimalik need andmed kinni katta. Kriminaalasja nr xxxxxxxx toimikule juurdepääsu võimaldamine on avalikes huvides ja sellega ei kahjustata liigselt kolmanda isiku huve. Kaebaja on taotlenud juurdepääsu üksnes XX mitte muid isikuid puututavatele andmetele. 4) Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et teistes riikides vajavad kriminaalmenetluse huvid kaitsmist sellisel viisil, et lõpetatud kriminaalasja toimikule tuleb juurdepääs (täielikult) piirata. Eesti Prokuratuur ega Austria prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks kriminaalasja nr xxxxxxxx toimikule juurdepääsu piirata. Kolmanda isiku väide, et kriminaalasja nr xxxxxxxx toimiku andmete avaldamine kahjustaks välisriikides läbiviidavaid kriminaalmenetlusi ning seaks ohtu õigusmõistmise erapooletuse neis riikides, on paljasõnaline.
15.Harju Maakohus vaidleb kaebustele vastu. Harju Maakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Vastustaja jääb YY esitatud kriminaalasja nr xxxxxxxx kohtutoimikule ligipääsu taotluse lahendamisel 03.12.2019 kohtu pressiesindaja Viivika Siplase vastuses väljendatud seisukohale ning AS Ekspress Meedia teabenõude lahendamisel 27.04.2020 kirjas nr 11-2/20-28 väljendatud seisukohtadele. 2) Harju Maakohtu rahuldas süüdistatava XX kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve taotluse KrMS § 4081 lg 3,4 alusel avalikustada ainult kohtulahendi sissejuhatus ja resolutiivosa. Harju Maakohtu 14.11.2019 kohtuotsuse (mis jõustus 30.11.2019) kohaselt tuleb KrMS § 4081 lg 5 alusel jõustunud kohtulahendi avalikustamisel asendada süüdistatava nimi initsiaalide või tähemärgiga, mitte avaldada süüdistatava isikukoodi ning avalikustada vaid kohtulahendi sissejuhatus ja resolutiivosa. Asja arutanud kohus on otsusega piiranud avalikkuse juurdepääsu asjaoludele. Need asjaolud pole ära langenud. Kohtu pressiesindaja peab täitma kohtu lahendeid. Seetõttu on pressiesindaja käitunud õiguspäraselt. Halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalkohtu otsust muuta. Peale kohtuotsuse jõustumist kohtuasjaga seotud taotluste lahendamisel ei saa kohus muuta jõustunud lahendiga kehtestatud piiranguid. Kohtuotsus on kriminaalasjas läbiviidud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse tulemina kogutud tõendite põhjal vormistatud kohtu seisukoht. Seega, kui kohtuotsusega piiratakse avalikkuse juurdepääs kohtu põhjendustele, s.o. kohtuotsuse aluseks olevate asjaolude selgitustele, mis tulenevad kogutud tõenditest, ei ole sellest tulenevalt võimalik lubada juurdepääsu kogutud tõendite kogumile s.o. kriminaalasja toimiku materjalidele. 3) Kaebaja seisukoht, et Austria Vabariigis on Eesti kohtulahendile tuginedes XX suhtes kohtumenetlus lõpetatud, mistõttu ei saa toimiku materjalide avaldamine Austria menetlust mõjutada, ei ole vastustaja hinnangul asjakohane. Teadaolevalt Austria Vabariigis ei toimunud menetlus mitte ainult XX suhtes. 4) Vastustaja on kaalunud 22.04.2020 teabenõude lahendamisel teabenõude rahuldamist AvTS § 38 lg 4, § 35 lg 1 p 1 ning IKS § 4 alusel (sh leidnud, et esineb avalik huvi) ning asunud seisukohale, et ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemise võimaldamiseks tuleb teha otsustus kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega KrMS § 4081 alusel seatud avalikustamise piirangute osas, mida teabenõude lahendamisel kohus muuta ega tühistada ei saa. 5) Kohtuotsus on kriminaalasjas läbiviidud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse tulemina kriminaal- ja kohtutoimikusse kogutud tõendite põhjal vormistatud kohtu seisukoht. Seega kui kohtuotsusega piiratakse avalikkuse juurdepääs kohtu põhjendustele, s.o. kohtuotsuse aluseks olevate asjaolude selgitustele, mis tulenevad menetluse käigus kogutud tõenditest, ei ole sellest 5(12)
3-19-2317 tulenevalt võimalik lubada juurdepääsu kogutud tõendite kogumile s.o. kriminaalasja toimiku materjalidele. Vastasel juhul kaotab KrMS § 4081 sätestatu oma mõtte. Sellega on kogu menetlus kuulutatud kinniseks. Riigikohus on kohtuasjaga xxxxxxxx seonduvalt 16.04.2020 lahendis märkinud, et tervikuna kinniseks kuulutatud menetluses ei saa menetlusvälisele isikule toimikut tutvustada, sest menetluse kinniseks kuulutamine hõlmab ka toimiku kinniseks kuulutamist.
16.XX vaidleb kaebustele vastu. XX seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Harju Maakohtu otsus viidatud kriminaalasjas jõustus 30.11.2019. Lahendi jõustumine tähendab, et selle seaduses ettenähtud vaidlustamise võimalused on ammendunud ning kohtuasjaga seotud taotluste lahendamisel ei saa kohus asuda tagantjärgi muutma eelnevaid otsustusi ning muuta jõustunud lahendiga kehtestatud piiranguid. Esitatud kaebustega on tekkinud olukord, kus kaebajad püüavad sisuliselt läbi halduskohtumenetluse ja menetlusvälise isikuna saada täiendavat kaebeõigust kriminaalkohtumenetluses jõustunud otsuste ja sellega seatud piirangute vaidlustamiseks ning muutmiseks. Halduskohus ei saa asuda hindama maakohtu menetluses langetatud otsustuse õiguspärasust. Sisuliselt peaks sellises olukorras asja lahendamisel halduskohus hakkama tuvastama kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hindama põhjusi, miks kriminaalmenetlus kinniseks kuulutati. Kaebused on sisuliselt suunatud kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendi ja menetlusnõuete järgimise kontrollimiseks ja vaidlustamiseks ehk n-ö järelevalve korras tühistamiseks ja muutmiseks menetlusõiguslikes küsimustes. Sellise käsitlusega nõustumine oleks vastuolus kohtumenetluse üldpõhimõtetega ja tähendaks sisuliselt halduskohtumenetluse kaudu teistes menetlustes (kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluses) tehtud lahendite ja menetlustoimingute vaidlustamise õigust, mis ei ole kooskõlas ühegi menetlusliigi õigusliku regulatsiooniga. Asjaolu, et KrMS kehtiv regulatsioon kriminaalasja toimikuga tutvumise osas on ebapiisavalt lahti kirjutatud või mingil määral erinevaid tõlgendusi võimaldav, ei tähenda, et halduskohtu pädevuses oleks kriminaalmenetluse üle kontrolli ja järelevalve teostamine ning tehtud lahendite kohta täiendavate selgituste, juhiste andmine või eelnevate otsuste osaline muutmine. Kui laiendava tõlgendusega anda halduskohtule kaebaja poolt taotletud pädevus, viib see õigusselguse põhimõtte rikkumiseni. Sellisel juhul oleks kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingu või selle kohta antud selgituse vaidlustamine ja väidetava õigusvastasuse tuvastamine samaaegselt nii üld- kui ka halduskohtu pädevuses. Tekiks ka ebaselgus ja määramatus piiritlemaks, kus algab ja lõppeb kummagi pädevus ja õigused. 2) Käesolevas vaidluses on tekkinud olukord, kus kohtumenetluse pooleks on määratud Harju Maakohus. Õiguslikult on mõeldamatu, et kohtuvaidluse pooleks võiks olla ükskõik milline Eesti Vabariigi kohus. See tähendaks seda, et tekib uus menetlusõiguslik põhimõte, kus halduskohus asub erinevates menetlusliikides tehtud lahendite suhtes kontrolli teostama ja lahendeid tegema. Kas sellise põhimõtte kujundamist saab asuda põhjendama meedia ja avaliku huviga? Õiguslikult on mõeldamatu vaidlustada maakohtu otsustust halduskohtus kaasates menetluse pooleks otsuse teinud maakohtu, kes peab asuma menetlusvälisele isikule andma aru tehtud lahendis kohaldatud põhimõtete kohta. Maakohtul nagu teistelgi kohtu institutsioonidel lasub õigusemõistmise funktsioon vastavalt kehtivale PS-le ja menetlusseadustikule. 3) Harju Maakohus on kohtulahendi avalikustamise piiramisel lisaks delikaatsete isikuandmete kaitsmisele arvesse võtnud ka Austria Vabariigis toimuva kriminaalmenetluse ning sellega seotud tõendite kaitsmise vajadust, mis pole käesolevaks ajaks ära langenud. See nähtub ka regulaarselt Eesti meedias avaldatud uudistest ja ei peaks menetlusvälistele isikule olema teadmata. Eesti Vabariigis kõnesolevas asjas toimunud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendid on olulisemas tõenduslikus osas kogutud just Austria Vabariigis läbiviidavas kriminaalmenetluses. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, mille kohaselt on Austria Vabariigi kohtumenetlus XX suhtes lõpetatud ning millest tulenevalt langeb ära oht, et toimiku 6(12)
3-19-2317 avaldamine mõjutab Austria menetlust või avalikku arvamust. Siinkohal on oluline märkida, et kõnesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid ei puuduta ainult XX, vaid täiendavalt veel vähemalt 5 isikut. Nagu märgitud eespool, on kõnealune menetlus kaitsjale teadaolevalt jätkuvalt alles kohtueelse menetluse staadiumis ning tuvastatud faktilised asjaolud ja nendega seotud tõendid, mis on rahvusvahelise õigusabi palve korras edastatud ka Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitele, on senini avalikustamata ja neid pole uuritud kohtumenetluses. Menetlusvälisele isikule toimikule juurdepääsu andmine kahjustaks otseselt õigusemõistmist ja sellega seonduvaid põhimõtteid. Tegemist oleks Austria Vabariigi kohtus kontrollimata tõendite avalikustamisega enne kohtumenetlust. Samuti on need tõendid puutumuses Saksamaal toimuva n-ö põhiasja kriminaalmenetlusega. 4) Käesolevas kohtuasjas võimaldab kohtulahend isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on kustutatud või asendatud initsiaalide või tähemärgiga. Eeltoodust tulenevalt on olnud põhjendatud kohtuistungi avalikkuse põhimõtte piiramine KrMS § 12 lg 1 p 2 alusel. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte on siiski seatud teenima kohtumenetlustesse kaasatud isikute (eeskätt menetlusosaliste) huve ja peab tagama nende õiguste kaitse, aga samuti tagama ausa ja õiglase kohtumenetluse ning üldtunnustatud menetlusnõuete järgimise. 5) Kohtuasja avalikustamise küsimuse lahendamisel ei saa olla tegemist eraldiseisva isikuandmete kaitse küsimust puudutava otsustusega. Kohtuotsuse avalikkuse juurdepääsu piirang on kohtumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ning kriminaalasja menetluse raames langetatud otsustus. Selle otsustuse kohaselt on Harju Maakohus leidnud, et tulenevalt andmesubjektide taotlusest ning kohtumenetluse asjaoludest on põhjendatud avalikkuse juurdepääsu piiramine kriminaalasja materjalidele ka pärast kohtumenetluse lõpule viimist. Vastupidisel juhul ei omaks kohtuasja kinniseks kuulutamine sisuliselt mingisugust õiguslikku tähendust ning menetlusvälistel isikutel oleks võimalik igakordselt kohtuasja avalikkuse piiramisel algatada eraldiseisev haldusmenetlus ning saada seeläbi ka asja materjalidele juurdepääs ja kasutada nende avalikustamise õigust. Seejärel asuks halduskohus hindama kriminaalmenetluse käigus langetatud menetluslike otsustuste õiguspärasust – piltlikult öeldes oleks tegemist halduskohtu poolt kontrolli teostamisega maakohtu eelnevate menetluslike otsustuste suhtes ning nende tagantjärgi hindamise ja muutmise taotlemise menetlusega. 6) Isegi siis kui lähtuda arusaamast, et kohtuotsuse avaldamise ulatus on eraldiseisev andmekaitsealane otsustus, tuleb ikkagi haldusmenetluse läbiviimisel arvestada kõne all oleva kriminaalasja asjaolusid ning selle erisusi avalikkuse juurdepääsu piiramisel. Käesolevas vaidluses on piisavalt põhjendatud, miks ja mil määral kahjustaks kohtuasja avalikustamine kohtuasjaga seotud isikute, sh kolmanda isiku õigusi. PS § 44 lg 3 puhul on tegemist teabevaldaja kaalutlusõigusega, seega on kohtul diskretsiooniõigus andmetele juurdepääsu lubamise (sh selle piiramise) üle otsustamisel. Sõltumata sellest, kas käsitleda KrMS § 4081 lgtega 3 ja 4 seotud otsustusi õigusemõistmise osana või asjaga seotud isikuandmete kaitsega, on juurdepääsu piirangu rakendamine põhjendatud, kui kohus talle teadaolevaid asjaolusid kaaludes on otsustanud seda piirangut kriminaalasja arutamise raames rakendada. Neid menetluslikke otsustusi saabki sisuliselt teha asja arutav kohus ning neid on alust ja põhjust ümber hinnata hilisemalt vaid siis, kui selle aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Antud juhul pole tegemist sellise olukorraga ja kinniseks kuulutatud menetluses kohtule esitatud andmeid (toimikut) pole alust avaldada. KrMS § 4081 käsitletud andmesubjekti tähenduses saab eelkõige käsitleda isikut, kelle isikuandmeid, nende käsitlemist, töötlemist konkreetne menetlus ja kriminaalasi puudutab ning selle sätte mõttes ei saa menetlusvälist isikut käsitleda samaväärsete õigustega isikuna. 7) Kõnesolevas asjas on kõik menetlusvälised isikud avaldanud selget tahet piirata nende isikuandmete ja nendega seotud asjaolude avalikustamist seonduvalt kriminaalasjas tehtava 7(12)
3-19-2317 lahendiga. Esitatud taotluste alusel on põhjendatud ning oluline tagada isikutele põhiseadusest tulenev enesemääramisõigus, sh õigus ise otsustada enda kohta käivate andmete avalikustamise lubatavuse üle, milleks annavad aluse lisaks nii AvTS § 35 lg 1 p-d 12 ja 17 kui ka isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus. Isikuandmete avaldamine ei ole põhjendatud olukorras, kus isikuandmete anonümiseerimine on võimalik ja nende anonümiseerimata jätmine riivab oluliselt isiku eraelu puutumatust. On selge, et kõnealuses kriminaalasjas tehtud kohtulahend võimaldab menetlusväliste isikute tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on kustutatud või asendatud initsiaalide või tähemärkidega, mistõttu on põhjendatud kohtulahendi avalikustamisel juhinduda KrMS § 4081 lg 3 sätestatust ehk avalikustada kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Nõustuda ei saa mõttega, et kui arvutivõrgus on piiratud kohtulahendis sisalduvaid delikaatseid isikuandmeid, siis sellest väljapoole on nende avaldamine automaatselt lubatud ilma kõiki asjaolusid hindamata ja kaalumata.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Eelkõige on vaidlus kinnise kohtuistungi ja kinnise menetluse sisustamise üle KrMS-s ja selle mõjust menetlusväliste isikute õigusele tutvuda kohtutoimikuga.
18.Vaidlust ei ole selles, et erinevalt TsMS-st ja HKMS-st ei erista ega piiritle KrMS menetluse kinniseks kuulutamist istungi kinnisusest. KrMS § 12 reguleerib üksnes kohtuistungi avalikkuse piiramist. Halduskohus leiab, et ei KrMS §-st 3151 „Kohtuotsuse kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja avaldamine ning edasilükkamine“, §-st 349 „Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamine“ ega ka muudest KrMS sätetest ega nendega koostoimes (nt KrMS § 4081) ei tulene menetluse kinniseks kuulutamise regulatsiooni, mis oleks analoogne HKMS § 89 lg 2 neljandas lauses ning TsMS § 59 lg 3 teises lauses tooduga ning viiks mainitud sätetega samale tulemusele, st menetlusvälise isiku õiguse puudumisele tutvuda sellise toimikuga nii menetluse kestel kui ka kohtulahendi jõustumise järgselt. Seda on väljendanud ka Riigikohus 16.04.2020 määruse p-s 37 asjas xxxxxxxx. Riigikohtu hinnangul ei keela KrMS § 12 lg 4, mis sätestab üksnes, et kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks, kohtul peale kriminaalmenetluse lõppu uuesti otsustada, kas anda mõnele isikule luba kohtutoimiku või selle osaga tutvuda (p 36).
19.Kohus viitab AS Ekspress Meedia kaebuse p-des 2.1.21-2.1.23 toodud analüüsile ja jagab kaebaja II seisukohta, et KrMS § 3151 lisamisel ei olnud seadusandja eesmärgiks luua kohtuotsuse kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja avaldamist ning edasilükkamist reguleerivasse korraldavasse tehnilise iseloomuga paragrahvi uut (liiatigi tuletatavat) õiguslikku alust kogu kohtumenetluse kinniseks kuulutatuks lugemiseks olukorras, kus KrMSs on kohtunikule selgesõnaliselt antud üksnes õigus kuulutada kinniseks kohtuistung.
20.Vastustaja positsiooni ei toeta halduskohtu arvates ka KrMS § 3151 koosmõjus KrMS §-ga 4081. KrMS § 4081 reguleerib jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus. KrMS kommenteeritud väljaandes (E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012) on selgitatud KrMS § 4081 ja PS § 24 lg 4 (kohtuotsuse avalik kuulutamine) vahekorda selliselt, et PS § 24 lg-s 4 (ja seda dubleerivas KrMS § 11 lg-s 2) loetletud avalikkuse põhimõtte piiramise alused puudutavad üksnes kohtulahendi kuulutamist kui kohtuliku arutamise kohustuslikku staadiumi. Kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus on aga sellele järgnev iseseisev menetlustoiming, mis ei ole seotud menetlusosaliste õiguste tagamisega kriminaalmenetluses, kuid mille raames tuleb kindlustada isikute enesemääramisõigus, sh õigus ise otsustada enda kohta käivate andmete avalikustamise lubatavuse üle. Seega ei ole KrMS § 4081 lg-tes 2‒4 sätestatud alused käsitatavad kohtuotsuse 8(12)
3-19-2317 avaliku kuulutamise piirangutena, vaid üksnes juba kuulutatud lahendi arvutivõrgus avalikkusele kättesaadavaks tegemise piirangutena (§ 4081 kommentaar nr 3.2, lk 934). Seetõttu ei jaga halduskohus vastustaja seisukohta, et kohtumenetlus on kinniseks kuulutatud siis, kui piiratud on kohtuotsuse avalikustamist KrMS § 4081 kohaselt. Nagu on selgitatud KrMS kommentaaris, on kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus iseseisev menetluslik otsus, mis ei ole seotud menetlusosaliste õiguste tagamisega kriminaalmenetluses ning selle otsustuse tegemise alused on erinevad istungi avalikkuse (KrMS § 12) ning otsuse avaliku kuulutamise piiramise alustest (PS § 24 lg 4, KrMS § 11 lg 2). PS kommenteeritud väljaande kohaselt tähendab kohtuotsuse avalik kuulutamine PS § 24 lg 4 kohaselt mh kohtuotsuse avalikkusele teatavaks tegemist ning kohtuotsuse kättesaadavust avalikkusele (vt. E. Kergandberg. PS § 24 kommentaar. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017, lk 874–876 § 24 kommentaarid nr 23 ja 25, lk 325‒326). Halduskohtu arvates hõlmab kohtuotsuse avalik kuulutamine PS § 24 lg 4 mõttes avalikkuse, sh menetlusväliste isikute õigust tutvuda kohtuotsusega kujul, nagu asja lahendanud kohtunik selle kirja on pannud. PS § 24 lg 4 võimaldab piiranguid seada üksnes alaealise, abielupoole või kannatanud huvides.
21.Seega on kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus erinev menetlustoiming kohtulahendi väljastamisest teabenõude vormis. Seetõttu ei ole asjakohane vastustaja väide, justkui kohtu esimees ei saa kohtuniku menetluslikku otsust muuta või sellest mööda hiilida. Kohtu esimees seda tegema ei peagi. Riigikohtu varasemates lahendites (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2016 määruse p 9) on leitud, et lõppenud kriminaalmenetluses toimikule juurdepääsu otsustamine on materiaalses mõttes haldusfunktsiooni täitmine. Kuigi Riigikogu varasem praktika puudutas isikute taotlusi, kes olid menetlusega varasemalt seotud, leidis nii Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 25.02.2020 määruses kui ka Riigikohus 16.04.2020 määruses kriminaalasjas xxxxxxxx, et Riigikohtu varasemas praktikas väljendatud seisukohad laienevad ka olukorrale, kus toimikule juurdepääsu õigust taotleb menetlusväline isik. Viidatud määruses on märgitud, et Riigikohtu hinnangul ei lahenda kohus kohtuistungi kinniseks kuulutamisel küsimust, kas kellelgi on pärast kriminaalmenetluse lõppu õigus kriminaalasja kohtutoimikuga tutvuda. Põhjused, miks kohus kuulutab kohtuistungi kinniseks, küll võivad, kuid ei pruugi olla asjakohased toimikuga tutvumisele menetlusjärgsete piirangute seadmisel. Nende põhjuste kaal võib ka ajas väheneda või sootuks ära langeda (määruse p 38). Seepärast tuleb pärast kriminaalmenetluse lõppu kohtutoimikuga tutvumiseks esitatud taotlus lahendada - olenemata asjaolust, kas kohtuistung oli kinnine või mitte - iseseisvalt, kontrollides, kas taotluse lahendamise ajal on alus keelduda isikule kohtutoimikut tervikuna või osaliselt tutvustamast. Vajaduse korral tuleb kohtul seejuures kaaluda, kas tutvumistaotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu. Pärast kriminaalmenetluse lõppu ei saa kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmisest keelduda aga üksnes põhjusel, et kriminaalasjas peetud kohtuistung oli kinnine (sealsamas). Halduskohtu arvates ei ole usutav, et Riigikohus jättis 16.04.2020 määrust tehes KrMS §-s 4081 peituvad võimalused, mida vastustaja seal näeb, märkamata. Halduskohtu arvates tuleneb Riigikohtu määrusest selgelt, et maakohtu esimehel tuleb taotluse saamisel viia läbi uus kaalumine. Kuna Riigikohus ja Tallinna Ringkonnakohus on väljendanud, et toimikule juurdepääsu üle otsustamine on materiaalses mõttes haldusfunktsiooni täitmine ja sellisena halduskohtu pädevuses, teeb kohus sellest järelduse, et maakohtu esimehele kohalduvad otsuse tegemisel samad reeglid kui haldusorganile kaalutlusotsust tehes, sh juurdepääsu andmisest keeldumise põhjendamise kohustus. Halduskohus peab hindama, kas vastustaja esitatud põhjendused juurdepääsust keeldumisel on asjakohased ning piisavad.
22.Harju Maakohtu esimees on oma vastustes kohtule viidanud, et toetab kriminaalasja lahendanud kohtuniku esitatud põhjendusi, millest teavitas kaebajat I kohtu pressiesindaja V. Siplane 03.12.2019 vastuses YYile. Sellest vastusest nähtuvalt (põhjendused puudutavad küll 9(12)
3-19-2317 kohtulahendi avaldamise piiramist KrMS § 4081 alusel) ei avaldanud kohus kohtuotsust tervikuna, kuna kohtulahendi põhiosa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Kohus pidas silmas eelkõige tunnistajate (mitte niivõrd süüdistatava) detailselt välja toodud terviseandmeid. Kõik kõnealused isikud olid selgelt avaldanud tahet piirata nende isikuandmete ja nendega seotud asjaolude avalikustamist seonduvalt antud kriminaalasjas tehtud lahendiga. Kohtu hinnangul võimaldab toimikus sisalduv info isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on kustutatud või asendatud initsiaalidega või tähemärgiga. Lisaks oli pressiesindaja vastuses viidatud, et antud kriminaalmenetlus omab otsest puutumust Austria Vabariigis toimuva kriminaalmenetlusega ja selle raames kogutud tõenditega. Vastuses toodi välja, et Austrias toimuv menetlus on alles kohtueelse menetluse staadiumis ning tuvastatud faktilised asjaolud ja nendega seotud tõendid, mis rahvusvahelise õigusabi palve korras on esitatud ka Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitele, on seni avalikustamata ja neid pole uuritud kohtumenetluses.
23.Halduskohtu arvates lähtub vastustaja seisukoht täielikult keelduda kriminaalasja xxxxxxxx toimikule ajakirjanike juurdepääsu võimaldada ebakohastest kaalutlustest. Ebakohane kaalutlus seisneb näiteks selles, et vastustaja on ekslikult pidanud menetlust kriminaalasjas xxxxxxxx tervikuna kinniseks menetluseks, mis tähendab absoluutset keeldu tutvuda kriminaalasja toimikuga. Kuigi vastustaja toob vastuses kaebaja II kaebusele (vastuse 7. lõik) välja, et on kaalunud 22.04.2020 teabenõude lahendamisel teabenõude rahuldamist AvTS § 38 lg 4, § 35 lg 1 p 1 ning IKS § 4 alusel, ei nähtu halduskohtule esitatud materjali pinnalt, et tegelikult oleks kaalumine läbi viidud. Tuleneb ju ka viidatud vastuse järgmisest lausest välja vastustaja seisukoht, et ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemise võimaldamiseks tuleb teha otsustus kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega KrMS § 4081 alusel seatud avalikustamise piirangute osas, mida teabenõude lahendamisel kohus muuta ega tühistada ei saa. Seega möönab vastustaja, et sisuline kaalumine ei ole võimalik või vähemasti ei saaks viia teistsugusele tulemusele.
24.Kuna vastustaja on lähtunud ebakohastest kaalutlustest on teabenõuete täitmisest keeldumine vajalikul määral põhjendamata ning kaebused kuuluvad rahuldamisele. Kohus nõustub siinkohal vastustaja ja kolmanda isikuga, et maakohtu esimehe poolt läbi viidav kaalumine oleks mõneti probleemne. Nimelt on keeruline tõmmata joont õigusmõistmise ja materiaalses mõttes haldusfunktsiooni täitmise vahele. Kui asja lahendav kohtunik kuulutab istungi kinniseks näiteks KrMS § 12 lg 1 p 2 alusel perekonna -või eraelu kaitseks ja piirab ka nendel kaalutlustel kohtuotsuse avaldamist KrMS § 4081 järgi, on kohtu esimees pandud keerulisse olukorda, kuna enamikul juhul perekonna- ja eraelu kaitse argumentide kaitse vajadus ei muutu kohtulahendi jõustumisega. Selline kohtupraktikas loodud vahetegu on halduskohtu arvates mõnevõrra kunstlik. Ka tekib küsimus olukordades, kus kohtu esimehe arvates on asja lahendav kohtunik põhjendamatult tunnistanud istungi kinniseks. Kas sellisel juhul tuleb kohtu esimehel viga parandada?. Halduskohtu arvates oleks see juba sisuline sekkumine õigusemõistmisesse. See viiks vastuoluni ka kohtu sõltumatuse põhimõttega, samuti kohtukorralduse põhimõtetega (PS § 149), sest halduskohus ei saa teostada kontrolli maakohtu üle õigusemõistmist puudutavates küsimustes.
25.Halduskohtu arvates tuleb vahet teha kohtulahendi ning kohtutoimiku avalikkusel. Kohtulahendi avalikkuse põhimõte tuleneb PS § 24 lg-st 4, nagu varasemalt selgitatud. Kohtutoimiku avalikkuse põhimõtet PS-st ega ka muudest seadustest ei tulene. Halduskohtu arvates ei saa siin lähtuda ka sellest, et regulatsiooni puudumisel kohtumenetluse seadustes tuleb juhinduda AvTS-st. AvTS ei ole kohtumenetluse seadus PS mõttes (vt PS § 104 p 14 ja § 149 lg 4) ning ei saa reguleerida olemuslikult kohtumenetluse valdkonda kuuluvat küsimust, milleks kohtutoimiku regulatsioon halduskohtu hinnangul on. Seega valdkonda n-ö kohtunikuõigusena edasi arendades on oht sattuda vastuollu PS sätete ja mõttega. 10(12)
3-19-2317
26.Halduskohtu arvates on see oht siiski väiksem kohtulahendite puhul, mille osas PS annab selged juhised. Vastustajal tuleb sisuliselt hinnata seda, nagu ka Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on välja toonud, et kas kohtulahendi kättesaadavaks tegemisel on AvTS § 38 lg-st 4, § 35 lg 1 p-st 1 ning IKS §-st 4 tulenevaid takistusi. Kohtu arvates ei saa siin pidama jääda üksnes väite juures, et kohtulahendi avaldamine kahjustaks menetlusega seotud isikute (tunnistajate) delikaatseid isikuandmeid. Ka delikaatseid isikuandmeid on võimalik töödelda, sh neid avalikustada. Kaalumisel tuleb arvesse võtta andmete avaldamise konteksti. Nimelt sportlaste, iseäranis tippsportlaste terviseandmed ei ole samaväärselt kaitstavad n-ö tavakodanikega. Küsimus dopingu tarvitamisest, mis otseselt seondub terviseandmete töötlemisega, on avalikku huvi puudutav küsimus ning ei saa kaasa tuua andmete varjamist üksnes andmete tundlikkuse tõttu. On usutav, et kohtulahendis kajastatud isikud on tuvastatavad ka siis, kui nende nimed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Samas tuleb andmete avaldamise üle kaalumisel arvestada ka seda, kuivõrd need andmed on juba avalikkusele teatavaks saanud. XX kriminaalasja on ajakirjanduses laialdaselt kajastatud, sh on asjaga seotud isikud andnud intervjuusid. Seega tuleb hinnata seda, kas lahendi avaldamine kahjustaks ülemääraselt lahendis nimetatud isikute õigusi. KrMS ei sea piiranguid süüdistatava isikuandmete avaldamisele, v.a kui tegemist on alaealisega.
27.Vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud kaebajate väiteid selle kohta, et argument Austrias toiminud kriminaalmenetlusest on ära langenud, kuna kolmanda isiku suhtes on kriminaaluurimine Austrias lõpetatud. Sealjuures on kaebajad esitanud tõendeid, milles Austria prokurörid on kinnitanud, Eesti ametivõimudelt ei ole palutud andmete avaldamisest hoidumist (kaebaja I 04.06.2020 vastus ja selle lisa 1, kaebaja II kaebus ja sellele lisatud tõendid). Vastustaja on vastuses kaebaja I kaebusele viidanud, et kaebaja I tuginemine kriminaalmenetluse lõpetamise faktile Austrias on asjakohatu, kuivõrd Austria Vabariigis ei toimunud menetlus mitte ainult XX suhtes. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kontrollitaval viisil põhjendanud, miks Austria või Saksamaal läbiviidava menetluse argument on jätkuvalt asjakohane. Kohtule nähtuvalt ei ole sellist kaalutlust esitanud ega ka toetanud Eesti Prokuratuur, kes on Saksa ja Austria ametivõimude otsene koostööpartner.
28.Kokkuvõtvalt leiab halduskohus, et vastustaja ei ole esitanud veenvaid seisukohti selle kohta ja see ei nähtu kohtule ka asjas esitatud tõendite pinnalt, et kohtulahend kriminaalasjas xxxxxxxx tuleks avalikustada oluliselt kärbituna.
29.Nagu märkis kohus varasemalt, võib olukord olla teine kriminaalasja toimikus sisaldava muu materjali osas. Kriminaalmenetluse toimingutega on kogutud palju privaatset teavet nii süüdistava kui ka menetlusega üldsegi mitte seotud isikute tegevuse sh eraelu kohta, mis seondub kaudselt või üldsegi mitte läbi viidud menetluse ja esitatud süüdistusega. Sellise teabe avalikuks tegemist ei õigusta kolmanda isiku suhtes esitatud süüdistus ega ka tema karistamine. Halduskohtu arvates saaks küsimuse all olla üksnes selliste tõendite avaldamine, mis otseselt seonduvad inkrimineeritava kuriteoga ning XX isikuga. Halduskohus möönab, et AvTS põhimõtete range kohaldamine ja toimiku n-ö puhastamine viiks kohtu esimehe töökoormuse märkimisväärse tõusuni. AvTS põhimõtete kohaselt tuleks eraldi iga tõendi osas põhjendada ja kaaluda, kas seda võib kasvõi osaliselt avalikustada. Samas tuleb lähtuvalt kõrgemate kohtute juhistest selline kaalumine läbi viia. Halduskohus peab eesmärgipäratuks taasavada siin vaidlust kohtu esimehe ja halduskohtu pädevuse üle.
30.Ülaltoodut arvestades tuleb esitatud kaebused rahuldada. Kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks (riigivastutuse seaduse ‒ RVastS ‒ § 6 lg 4). Ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta saab teha vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja 11(12)
3-19-2317 haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda (RVastS § 6 lg 5). Käesoleval juhul ei saa halduskohus sedastada, et vastustaja diskretsioon oleks taandunud nullini. Vastustaja ei ole läbi viinud korrektset kaalumist. Seetõttu rahuldab kohus ERR ja AS Ekspress Meedia kaebused ja kohustab Harju Maakohut uuesti otsustama Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Ekspress Meedia ajakirjanike juurdepääs kriminaalasja xxxxxxxx kohtutoimikule.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista viimaste menetluskulud. ERR ei ole menetluskulu dokumente esitanud. Seetõttu tuleb vastustajalt ERR kasuks välja mõista üksnes viimase poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. AS Ekspress Meedia taotleb 06.07.2020 menetluskulu dokumendi kohaselt menetluskuludena riigilõivu hüvitamist summas 15 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 9484,54 eurot (käibemaksuga). 13.07.2020 menetluskulu dokumendi kohaselt taotletakse täiendavalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 1965,60 euro (käibemaksuga) ehk siis kokku 9484,54+1965,60 = 11 450,14 eurot. Kohtu arvates on AS Ekspress Meedia õigusabi hind mõistliku maksumusega. Siiski ei pea kohus vaidluse mahtu ja keerukust arvestades sedavõrd mahukate menetlusdokumentide kulu täies ulatuses hüvitamist põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks vähendada hüvitamisele kuuluvat õigusabikulu kolmandiku võrra, st 8015 euroni (käibemaksuga). Koos riigilõivuga on põhjendatud menetluskulu seega 8030 eurot. Seega tuleb Harju Maakohtult AS Ekspress Meedia kasuks välja mõista 8030 eurot (käibemaksuga). Kuna kolmas isik oli vastustaja poolel, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.