Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-149
Haldusasi
X kaebus nõudega kohustada Politsei- ja Piirivalveametit täitma kaebaja 2. oktoobri 2020. a teabenõuet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-21-149 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-21-149 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X palus 08.10.2019 Riigiprokuratuurilt kinnitust selle kohta, et tema isikuandmeid ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXX raames töödeldud salajasele koostööle kaasatud isikuna. Prokuratuur keeldus 07.11.2019 kinnituse väljastamisest, kuna kriminaaltoimikul on juurdepääsupiirang. X esitas 20.03.2020 Riigiprokuratuurile korduva taotluse, mille rahuldamisest prokuratuur 30.03.2020 keeldus, sest teabe vastutavaks töötlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA).
2.X esitas 02.04.2020 PPA-le taotluse tema isikuandmete töötlemise või mittetöötlemise kohta kinnituse saamiseks.
3.PPA keeldus 04.05.2020 teabe väljastamisest, kuna see teave on kaitstud riigisaladusena. Teabe väljastamata jätmise alusena tõi PPA välja riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (RSVKK) § 6 lg 2. PPA selgitas, et see säte on kehtestatud salajasele koostööle kaasatud isiku elu, tervise ja õiguste kaitseks.
4.X selgitas 02.10.2020 kirjas PPA-le, et küsitav teave ei ole teave jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta, mis on käsitatav riigisaladusena.
6.X esitas 30.11.2020 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse teha ettekirjutus, millega kohustada PPA-d väljastama kinnitus, et X pole olnud kriminaalasjas salajasele koostööle kaasatud isikuks või andnud PPA-le oma nõusolekut kriminaalasja raames enda salajasele koostööle kaasamiseks ega salajasele koostööle kaasatud isikuna kasutamiseks.
7.AKI jättis 22.12.2020 teatega nr 2.1.-1/20/4384 menetluse alustamata, leides, et PPA-l ei olnud kohustust kinnitada salajasele koostööle mittekaasamist.
8.X esitas 21.01.2021 (muudetud 17.03.2021) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles lõpliku nõudena taotles kohustada PPA-d täitma kaebaja 02.10.2020 teabenõuet. OÜ-le Y esitati kriminaalasjas nr XXXXXXXXXX kahtlustus, mille kohaselt esitas OÜ Y koostöös C OÜ-ga ja teiste ühingute ja isikutega xxx-le erinevaid põllumajandustoetuse taotlusi, mille tulemusena realiseeriti erinevatel viisidel karistusseadustiku § 210 lg 3 koosseis. Kaebaja on kriminaalasjas süüdistuse saanud OÜ Y üks juhatuse liikmetest. Kaebajale kriminaalasja raames kahtlustust ei esitatud. 2019. aastal hakati kaebajale ette heitma, et kaebaja on kriminaalasjas olnud salajasele koostööle kaasatud isik. Seetõttu esitas kaebaja PPAle korduvalt teabenõudeid ja palus kinnitust, et kaebaja ei olnud kriminaalasjas salajasele koostööle kaasatud isik. Kaebaja eesmärk ei ole, et talle väljastataks salajasele koostööle kaasatud isikute kohta käivat teavet. Kaebaja soovib, et talle väljastataks kinnitus, et ta ei ole olnud salajasele koostööle kaasatud isik. Selline negatiivne teave ei ole riigisaladusena kaitstud. Negatiivse kinnituse väljastamine ei anna kaebajale teavet mistahes salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta. Salajasele koostööle kaasatud isikute saladuses hoidmise eesmärk on kaitsta nende elu, tervist ja õigusi. RSVKK § 6 lg 2 ei anna alust keelduda kinnituse väljastamisest, et inimene ei ole jälitustegevusel salajasele koostööle kaasatud isik, kuna selline 2(8)
3-21-149 teave ei ole teave salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta. Kuna kaebaja pole salajasele koostööle kaasatud, siis ei eksisteeri vastavat teavet, mille suhtes kehtiksid juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel, või see oleks riigisaladusena kaitstud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) alusel. Kui tulevikus peaks selline olukord, kus kurjategijate survel käib hulk inimesi PPA-lt küsimas negatiivse asjaolu kohta kinnitusi, et kurjategijad saaksid tuvastada, kellele sellist kinnitust ei väljastata, saaks PPA tegelikult koostööle kaasatud isikule tema kaitseks anda valekinnituse. Praegusel juhul ei esine ühtegi põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 3 loetletud alust, millele tuginedes saaks palutud kinnituse väljastamisest keelduda. Kui tegemist on põhiõiguste kaalumise küsimusega, siis tekib küsimus, kui vahetu või suur peaks olema riive või oht kaebaja õigustele, et kaebaja taotluse saaks rahuldada. Sisuliselt on kaebajal võimatu kaitsta antud olukorras oma õigusi, st kaitsta ennast kolmandate isikute süüdistuste ja sellega kaasnevate tagajärgede eest.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vaatamata sellele, et RSVS-s otsesõnu puudub säte, millega oleks välistatud salajasele koostööle kaasamise fakti kohta eitava kinnituse väljastamine, ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks selliseid kinnitusi väljastama. Juhul, kui seadusandja mõte oleks olnud vastavate kinnituste väljastamine, oleks see seadusesse nii ka kirja saanud. Kui vastustaja asuks väljastama kinnitusi kellegi salajasele koostööle mittekaasamise kohta, seaks see ühest küljest ohtu kõigi järgmiste kaasatavate isikute elu ja tervise ning teisest küljest riigi usaldusväärsuse. Sellise teabe väljastamine võib takistada kuritegude tõkestamist, avastamist või menetlemist. Teave kellegi salajasele koostööle kaasatud isikute hulka kuulumise kohta on kaitstud riigisaladusega kolmandate isikute eest ning vastustajal ei ole võimalik kaebaja teabenõuet täita. Pärast kriminaalmenetluse lõppemist käsitab vastustaja taotlust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid andmesubjekti päringuna isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 15 lg 1 tähenduses. Vastustajal on võimalik andmesubjekti õiguse teostamise raames teabe esitamist piirata üksnes juhul, kui andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õiguse riive kaalub üles teise isiku põhiõiguse või vabaduse kaitse või muu seaduses sätestatud eesmärgi. Teiste isikute õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on antud juhul oluliselt suurem kaebaja väidetavast individuaalsest olukorrast tulenevast huvist lükata ümber võimalikud kahju tekitavad väited. Kaebajal on võimalik kaitsta oma au ja väärikust, pöördudes kohtu poole. Vastustaja kinnitust ei ole selleks vaja.
10.Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja taotlust tuleb mõista teabenõudena kriminaalmenetlust puudutava teabe väljastamiseks, mis tuleb lahendada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja AvTS alusel. Olukorras, kus isik ise teab, et tema isikuandmeid ei ole töödeldud, ei saa ta tugineda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg-le 1 ega PS § 44 lg-le 3. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 751 lg 4 kohaselt saab salajasele koostööle kaasata isikut ainult tema nõusolekul ning esineda ei saa olukorda, et isik ei tea sellisest asjaolust. OÜ Y juhatuse liikmena oli kaebajal võimalik tutvuda kriminaalasja toimikuga.
3(8)
3-21-149 PPVS § 751 lg 2 kohaselt on salajasele koostööle kaasatud isikuks see, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada. PPA on kohustatud hoidma salajasele koostööle kaasatud isiku identiteeti varjatuna ka pärast kriminaalmenetluse lõppu. RSVKK § 6 lg 2 kohaselt on jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta käivate andmete osas riigisaladuseks andmed jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku identiteedi kohta. Salajasele koostööle kaasatud isiku identiteeti puudutavat teavet ei tohi seega kolmandatele isikutele avalikustada. Ka fragmentaarse info andmine negatiivse kinnituse vormis võib muuta kriminaalmenetluses kasutatud infoallikad tuvastatavaks. Sõltuvalt kriminaalasjast võib ka üks negatiivne kinnitus anda piisava teadmise selle kohta, kes andis konkreetses asjas infot. Arvestades teabe tundlikkust, ei ole ka mõeldav, et PPA saaks oma keeldumist üksikasjalikult motiveerida. AvTS, IKS ega ükski teine seadus ei kohusta vastustajat avaldama riigisaladusega hõlmatud teavet. Kaebaja õigusi PPA keeldumine ei riiva, sest kaebaja on ise avaldanud, et ta pole olnud salajasele koostööle kaasatud isikuks. Kui esineks vastupidine olukord, poleks vastustajal õigust ka seda fakti kinnitada. Kui ka asuda seisukohale, et kaebaja taotlus on paigutatav IKS § 24 lg 1 alla, siis võimaldab IKS § 24 lg 2 keelata andmesubjektile vastava teabe avaldamise juhtudel, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist, kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi või ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või takistada ametlikku uurimist või menetlust (IKS § 24 lg 2 p-d 1‒5). Kui isik, keda soovitakse kaasata, ei saa usaldada riiki, et tema andmed ning sellest tulenevalt tema elu ja tervis on edaspidi kaitstud, siis võib ta loobuda koostööst. Samuti võib selline teabe väljastamine takistada kuritegude tõkestamist, avastamist või menetlemist. Riik ei saa isikutele väljastada valekinnitusi, kuna selleks puudub õiguslik alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Otsus jätta kaebaja teabenõue täitmata riivab õigusvastaselt kaebaja õigusi, kuna kaebaja peab taluma kolmandate isikute kahtlustusi ja süüdistusi ning nendega kaasnevaid tagajärgi (maine langus, usalduse kaotus). Kriminaalasja menetlus oli ebaloomulik ja ebaloogiline. Kaebaja soovib tõendit, et ta ei ole andnud nõusolekut kriminaalmenetluses tema salajasele koostööle kaasamiseks. Kaebaja taotlust ei tulnud lahendada KrMS alusel. Kaebaja ei olnud kriminaalmenetluses ka menetlusosaline ega tunnistaja. Soovitud teave ei oleks jõudnud kriminaalasja toimikusse. Kaebaja taotletav teave ei ole kaitstav ka riigisaladusena. Õiguslik alus teabenõude täitmiseks on AvTS § 17. PS § 44 lg 3 kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata. Seaduses ei ole alust, millele tuginedes saaks palutud kinnituse väljastamisest keelduda. Halduskohus tõlgendas RSVKK § 6 lg-t 2 valesti. RSVKK § 6 lg 2 ei anna alust keelduda väljastamast kinnitust, et isik ei ole jälitustegevusel salajasele koostööle kaasatud, kuna selline teave ei ole teave salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta. Halduskohtu mõttekäigu järgi peaks iga inimene riigisaladusena käsitama teavet, et teda pole mistahes kriminaalasjas salajasele koostööle kaastatud. Kui teave kaasamata jätmise kohta vajaks kaitsmist riigisaladusena, oleks see seadusega nõnda ette nähtud. 4(8)
3-21-149 Kaebaja taotluse rahuldamine ei riivaks ühegi kolmanda isiku õigusi, kuna see ei puuduta kellegi teise isikuandmeid. Kaebaja ei taotle otseselt kriminaaltoimikus sisalduvate andmete ega teiste kriminaalmenetlusega seotud isikutega või muude kolmandate isikutega seotud andmete väljastamist ega muu juurdepääsupiiranguga teabe väljastamist. Kriminaalasja menetlus on lõppenud ja lõpplahend on jõustunud, mistõttu ei saa kinnituse väljastamine mõjutada kriminaalmenetluse käiku. Kaebaja taotleb enda kohta käivate andmete teatavakstegemist iseendale. Teabenõude täitmisest keeldumine seetõttu, et fragmentaarse info avaldamine võib muuta kriminaalmenetluses kasutatud infoallikad tuvastatavaks, on ebaproportsionaalne. See avalik huvi on hüpoteetiline, kaebaja õiguste riive aga reaalne. Teised isikud ei ole sama kriminaalasja raames selliseid teabenõudeid esitanud. Lähtuda tuli sellest, kas esineb võimalus, et kaebaja nõude rahuldamine toob kaasa kellegi õiguste riive (kas selle tulemusena saab tuvastada mõne salajasele koostööle kaasatud isiku). Kui mitte, siis oleks kaebus tulnud rahuldada.
12.PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
14.Halduskohus selgitas, et kaebaja pöördumine tuli lahendada KrMS ja AvTS alusel. KrMS ei reguleeri kriminaalmenetlust puudutava teabe avaldamist menetlusvälisele isikule. Ringkonnakohus selgitas 25.02.2020 määruses asjas nr 3-19-2317 (p-d 9 ja 10) järgmist: „KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõpetamist – sätestatud on üksnes kannatanu õigus tutvuda kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaaltoimikuga (KrMS § 206 lg 3). KrMS § 1604 reguleerib menetlusdokumentidest väljakirjutuste tegemist ja koopia saamist käimasolevas, mitte juba lõpetatud kriminaalmenetluses (vt ka Riigikohtu 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 29.11.2004 määruses nr 3-1-1-116-04 (p 16) osutanud, et sellest ei saa aga järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel. Viidatud lahendis tõi Riigikohus välja, et üheks selliseks seaduseks on isikuandmete kaitse seadus (IKS). Kriminaalkolleegium selgitas, et kui kohus isikuandmete vastutava või volitatud töötlejana keeldub võimaldamast andmesubjektile juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, võib isik esitada kaebuse halduskohtule. Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming ega ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe kogumisele ega kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele. Riigikohtu halduskolleegium on 10.06.2016 otsuses nr 3-3-1-84-15 (p-d 18‒24) märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele KrMS-i eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt AvTS ja IKS.“ Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ja leiab, et KrMS ei reguleeri kaebaja taotluse lahendamist. Ka KrMS § 12613 reguleerib üksnes sellise isiku teavitamist jälitustoimingust, kelle õigusi toiminguga piirati (vt lg 1 ja lg 2 p 3).
15.AvTS § 2 lg 2 järgi ei kohaldata avaliku teabe seadust märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses (MSVS) sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. AvTS § 3 lg 1 näeb ette, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 23 lg 5(8)
3-21-149 2 p 5 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. MSVS § 2 lg 2 p 1 järgi on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kaebaja ei soovinud PPA-lt ühegi olemasoleva dokumendi väljastamist. On ilmselge, et PPA dokumendiregistris ei ole sellist dokumenti, milles oleks märgitud, millised isikud ei ole konkreetse kriminaalmenetluse raames olnud salajasele koostööle kaasatud isikuteks. Seega tuli dokument kaebaja pöördumisele vastamiseks koostada. Teave ei olnud seega dokumenteeritud ning kinnituskirja andmine oli võimalik mitte AvTS, vaid MSVS alusel. Siiski oleks kaebaja eesmärk olnud täidetud ka juhul, kui talle oleks antud vastus teabenõudele, et sellist dokumenteeritud teavet PPA-l ei ole, millest nähtuks kaebaja salajasele koostööle kaasamine konkreetses kriminaalmenetluses. Selline teabenõude täitmisest keeldumine on võimalik AvTS alusel teabenõuet lahendades.
16.Praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kas kaebaja pöördumist tuli mõista teabenõudena või selgitustaotlusena või eriseaduse alusel esitatud taotlusena. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane (vt kohtuotsuse p 24).
17.RSVS § 8 p 2 sätestab riigisaladusena andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. AvTS § 2 lg 2 p 1 kohaselt sellise teabe suhtes avaliku teabe seadust ei kohaldata. Õige on kaebaja seisukoht, et soovitud kinnitus ei sisaldaks riigisaladust, sest isiku salajasele koostööle kaasamata jätmise andmed ei kirjelda isikut, kes on kaasatud salajasele koostööle ega anna üldjuhul viimase kohta teavet. RSVS mõte ei ole käsitada iga inimest RSVS mõistes teabevaldajana sellise teabe suhtes, et inimene ise ei ole kriminaalmenetluses salajasele koostööle kaasatud. Kui isik ise sellise teabe dokumenteerib, ei tule seda dokumenti käsitada riigisaladust sisaldava dokumendina.
18.IKS § 24 lg 1 ls 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse. Sätte sõnastusest võib järeldada, et kinnitus tuleb anda (erandite puudumise korral) vaid juhul, kui isikuandmeid töödeldakse. IKÜM art 15 lg 1 näeb ette, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja sättes loetletud teabega. IKÜM ei reguleeri aga isikuandmete töötlemist süütegude uurimisel (IKÜM põhjenduste p 19 ja art 2 lg 2 punkt d). Vastustaja viide IKÜM-le ei ole seetõttu asjakohane (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24.03.2022 otsus asjas nr 3-20-332, p 9).
19.Kriminaalmenetluse käigus isikuandmete töötlemise kohta teabe saamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mille art 14 sätestab, et kui artiklis 15 ei ole sätestatud teisiti, näevad liikmesriigid ette andmesubjekti õiguse saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse või mitte, ning nende töötlemise korral tutvuda isikuandmete ja sättes loetletud teabega. Direktiivi art 15 lg 1 punktides b ja e on ette nähtud, et liikmesriigid võivad asjaomase füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õiguse täielik või osaline piiramine sellises ulatuses ja seni, kuni selline piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
6(8)
3-21-149
20.Direktiivi artiklit 14 ei saa mõista nii, et sellega oleks ette nähtud isikule kinnituse andmine tema isikuandmete mittetöötlemise kohta juhul, kui isik ise on oma isikuandmete mittetöötlemisest teadlik. Direktiivi art 14 sõnastus sellist tõlgendust küll ei toeta, sest kinnituse saamise õigus on sätte sõnastuse kohaselt ette nähtud sõltumata isiku teadlikkusest ka juhuks, kui isikuandmeid ei töödelda, kuid direktiivi eesmärk on isikuandmete kaitse tagamine (põhjenduste p 1 ja art 1) ning teavitamise eesmärk saab olla vaid isikule endale teabe andmine selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse või mitte. Kinnitus tuleb seega anda juhul, kui isik ise ei ole andmete töötlemisest teadlik. Salajasele koostööle kaasatud isik on enda kaasamisest teadlik, sest teabe kogumine toimub koostöös (PPVS § 751 lg 4).
21.Järelikult tuleb direktiivi art 14 lg-t 1 mõista nii, et andmesubjekt, kellele on teada, et tema isikuandmeid konkreetsel juhul ei töödelda, ei ole õigustatud nõudma sellekohast kinnitust. IKS § 24 lg 1 ls 1 ei ole sellise tõlgenduse korral direktiivi viidatud sättega vastuolus.
22.Direktiivi art 15 võimaldab seadusega näha ette teabe andmisest erandeid tingimusel, et sellised piirangud on proportsionaalsed ja vajalikud süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks, avaliku julgeoleku kaitseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
23.PPVS § 751 lg 2 näeb ette, et salajasele koostööle kaasatud isik PPVS tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada. Andmed selle kohta, et isikut ei ole salajasele koostööle kaasatud, võivad anda teavet politsei meetodite ja taktika ning kriminaalmenetluses aset leidnud jälitustoimingute kohta või isegi – välistades mõned isikud, keda salajasele koostööle ei ole kaasatud ja kelle kohta antaks kaebaja soovituga sarnane kinnitus – anda teavet, kes on salajasele koostööle kaasatud. Kui konkreetses kriminaalmenetluses salajasele koostööle kaasatud isikuid ei olnud ning PPA mõne sellise võimaliku isiku salajasele koostööle mittekaasamise teatavaks teeb, võib selline teave võimaldada järeldada, millistel muudel viisidel kriminaalmenetluses tõendeid koguti. Kui kriminaalmenetluses isiku süüditunnistamisel tuginetakse jälitustegevuse käigus kogutud teabele või konkreetsemalt salajasele koostööle kaasatud isikult saadud teabele, võib mõnda isikut, kellel on esitada PPA kirjalik kinnitus salajasele koostööle mittekaasamise kohta, välistades saada salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedist teada. See oleks vastuolus nii PPVS viidatud sättega kui RSVS § 8 p-ga 2. Kuigi otsesõnu ei ole võimalik seadusest järeldada, et kinnitust salajasele koostööle mittekaasamise kohta ei anta, tuleneb see nende sätete koosmõjust. Selline seaduslik alus vastab ringkonnakohtu hinnangul seadusliku aluse selguse nõudele piisaval määral (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 24.03.2022 otsus asjas nr 3-20-332, p 14 edasise viitega). PPA pidi salajasele koostööle kaasatud isikute identiteedi kaitsmise süsteemi toimimise tagamiseks jätma kaebaja taotluse rahuldamata. Selline alus taotluse rahuldamisest keeldumiseks on kohaldatav nii juhul, kui taotlust lahendada AvTS, MSVS kui IKS alusel.
24.Keeldumist ei saa pidada kaebaja õiguste ebaproportsionaalseks piiranguks. Avalik huvi salajasele koostööle kaasatud isikute identiteedi varjamiseks on väga kaalukas. Andes kaebajale soovitud kinnituse, võiks kinnitusest teha järeldusi kriminaalmenetluse meetodite kohta ja seeläbi takistada edaspidi toime pandavate süütegude tõkestamist ja avastamist. Kaebajale endale on teada, kas ja milliste toimingute raames on teda salajasele koostööle kaasatud, mistõttu ei ole teda jäetud ilma teabest tema isikuandmete töötlemise kohta. Oma õigusi eraõiguslikes suhetes saab kaebaja kaitsta ka soovitud kinnituseta.
7(8)
3-21-149
25.Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
26.Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud ega kulude kandmist väitnud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.