A kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.02.2018 maksuotsuse nr 12.2-5/004355 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale järgnevad 14.02.2020 avalduse lisadena esitatud tõendid: „Seisukoht 01 veebruar 2020.asice“, „Lisa 1 – Forza Tri sularaha 2016.pdf“, „Lisa 2 – tõend isiku maksustatava tulu kohta“, „Lisa 3 – Forza Tri pangakonto 2016.pdf“, „Lisa 10 – D e-kiri notarile.pdf“, „Lisa 13 – Willmani OÜ ja Forza Tri väljavõte.pdf“.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.03.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B ja C võõrandasid 07.04.2016 Hindreku, Leiso ja Ale kinnistud Forza Tri OÜ-le 38 000 euro eest. Forza Tri OÜ võõrandas 13.04.2016 samad kinnistud edasi OÜ-le Karo Mets hinnaga 105 000 eurot.
2.B esitas 01.05.2017 residendist füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni, milles kasu vara võõrandamisest ei deklareerinud.
3.Pärnu Maakohtu 05.10.2017 määrusega nr 2-17-11041 seati Bi üle eestkoste ja tema eestkostjaks määrati A. Eestkoste seati Bi kõigi tehingute tegemiseks, kõigi asjade ajamiseks ja tema esindamiseks.
4.B ja C esitasid 08.11.2017 Pärnu Maakohtule hagi Forza Tri OÜ ja OÜ Karo Mets vastu 07.04.2016 ja 13.04.2016 sõlmitud tehingute tühisuse tuvastamiseks ning Forza Tri OÜ ja OÜ Karo Mets kohustamiseks tagastada kinnistud või alternatiivselt kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-17-16752). 1(9)
5.A esitas 16.01.2018 parandatud andmetega Bi 2016. aasta tuludeklaratsiooni, mille tabelis 6.3 deklareeris Hindreku ja Leiso kinnistute võõrandamise vastavalt hinnaga 553,93 eurot ja 639,12 eurot ning samades summades soetamismaksumuse.
6.A selgitas MTA-le 18.01.2018 e-kirjas, et tema hinnangul ei saanud B kinnistute müügi eest õiglast hinda ning kasutas kinnistute müügi deklareerimisel FIFO põhimõtet.
7.MTA saatis Aile 22.01.2018 e-kirja, milles selgitas, et tulumaksuseadus (TuMS) ei võimalda kinnistute müügil FIFO meetodit rakendada ning saadud kasu maksustamist ei välista ka kohtuvaidlused. Seega palus MTA esitada parandatud andmetega Bi 2016. aasta tuludeklaratsiooni ning deklareerida selles Hindreku ja Leiso kinnistute müügihinnad 07.04.2016 sõlmitud notariaalses lepingus kajastatud summas.
8.MTA tegi 06.02.2018 maksuotsuse nr 12.2-5/004355, millega määras Bile tasumisele kuuluvat tulumaksu maksustamisperioodi 2016 eest summas 3351,43 eurot seoses Hindreku ja Leiso kinnistute võõrandamisest saadud kasuga. Kuna A ei esitanud parandatud andmetega Bi 2016. aasta tuludeklaratsiooni ega deklareerinud vara võõrandamisest saadud kasu, arvutas MTA enda käsutuses olevate andmete alusel Bi poolt kinnistute võõrandamisest saadud kasu ja tasumisele kuuluva tulumaksu lähtuvalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p-st 2. MTA luges, et B sai Hindreku kinnistu võõrandamisest kasu 6446,07 eurot (müügihind 7000 - soetamismaksumus 553,93) ja Leiso kinnistu võõrandamisest kasu 10 311,11 eurot (müügihind 11000 – soetamismaksumus 639,12 notari tasu 49,77). Kokku oli kasu vara võõrandamisest 16 757,18 eurot, millelt määrati tasumisele tulumaks 3351,43 eurot.
9.B esitas 11.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.02.2018 maksuotsuse nr 12.25/004355 tühistamiseks.
10.Kohus võttis kaebuse 20.02.2018 määrusega menetlusse. Sama määrusega peatas kohus haldusasja menetluse kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-16752. Lisaks rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas maksuotsuse täitmise kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et MTA-l on lubatud teha üksnes MKS § 130 lõike 1 punktides 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid.
11.Kohus uuendas 23.10.2018 määrusega menetluse, kuna tsiviilasja nr 2-17-16752 menetlus, mille tõttu haldusasja menetlus peatati, venis ülemäära ja peatatud asja oli võimalik lahendada
12.A teatas kohtule 23.10.2019, et B suri 10.10.2019.
13.Kohus lubas 21.01.2020 määrusega Bi asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglasel Ail. Kohus määras kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
14.Kaebuse esitaja selgitab, et Bl diagnoositi 2017. aasta septembris püsiv dementsus ja seati eestkoste. B teovõimetust kasutas ära D oma ettevõtte Forza Tri OÜ kaudu ja pani Bi suhtes toime varavastase kelmuse. 07.04.2016 müüs B 34,5 hektarit metsamaad Foza Tri OÜ-le (Hindreku, Leiso ja Ale kinnistud). Bile maksti 38 000 eurot, kuigi hindamisaktide alusel oli kinnistute koguväärtus 143 079 eurot. Forza Tri OÜ müüs 13.04.2016 samad kinnistud edasi Karo Mets OÜ-le hinnaga 105 000 eurot, mille puhul võib öelda, et see oli tegelik kiirmüügi turuhind. Toimepandud kelmuse tulemusel halvenes Bi varaline seisukord 105 079 euro võrra. Juhtunu põhjal algatati kriminaalasi ja kaebaja on pöördunud tehingute tühisuse tuvastamiseks Pärnu Maakohtusse.
15.Kaebaja leiab, et tulumaksu tasumise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus. Maksustada kuritöös oma vara väärtusest 105 079 eurot kaotanud kannatanut, kellelt peteti 2(9)
kinnistud välja kasutades isiku teovõimetust, ei ole õiglane. Ka asjaolu, et kui kohus tuvastab tehingute tühisuse ja seejärel on võimalik tulumaksu MTA-lt tagasi taotleda, ei muuda tulumaksu sissenõudmist praegusel hetkel kannatanu jaoks õiglaseks. Kui kaebaja kannab vastavalt maksuotsusele saadud 38 000 eurost MTA-le tulumaksu tasumiseks 3351,43 eurot, siis peab ta tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisel tühise tehingu järgi saadu tagastamiseks laenama ära makstud tulumaksusumma 3351,43 euro võrra raha juurde, et tühise tehingu kogusumma 38 000 eurot tagastada.
16.Bi 2016. aasta tuludeklaratsiooni andmeid ei saa parandada, sest tuludeklaratsioon on õigesti täidetud ja seega ei vaja see parandamist. TuMS ei näe tõesti ette FIFO rakendamist kinnisasjade müügi deklareerimisel, kuid näeb seda ette teistele varadele (väärtpaberid) ning ei keela selgesõnaliselt kasutamist kinnisasjale. Seega esitatud tuludeklaratsiooni koostamise põhimõttes vastuolu TuMS-ga ei ole ja tuludeklaratsioon on õigesti täidetud.
17.MTA lähtus maksuotsuses saadud tulu välja arvutamisel notariaalakti nr 416 märgitud üksikute kinnistute müügihindadest. Tehingu andmed ja lepinguesemete hinna teatas notarile D, Forza Tri OÜ esindaja. Kui lepingusumma 38 000 eurot oleks jagatud teiste proportsioonidega, siis lähtuks MTA neist. Kui lepingusse oleks märgitud kinnistutele sellised hinnad nagu Bi tuludeklaratsiooni sai märgitud, oleks MTA lähtunud neist ja sellisel juhul oleks tuludeklaratsioon ka MTA hinnangul õieti täidetud. Kuritöö puhul ei saa lähtuda lepingusse kirjutatud üksikute kinnisasjade hindadest vaid on oluline, et kogu lepingusumma on deklareeritud. B on deklareerinud kogu vaidlusaluse lepingu summa 38 000 eurot. Õigusvastaselt võõrandatud vara müüki tuludeklaratsioonil ei kajastata. Ale kinnistu oli Bi omanduses kui õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud vara.
18.Seadus näeb ette ka tühise tehingu puhul tulumaksuarvestuse, kuid maksumaksjal on õigus kasutada maksimaalses ulatuses (ja mitte osalises ulatuses) erisust, mis on ette nähtud õigusvastaselt võõrandatud kinnistu müügile ja sellele ettenähtud tulumaksuvabastust (TuMS § 15 lg 4 p 5). Selle erisuse kasutamise maksimumsummana saab vaadelda vara turuhinda sellel ajaperioodil. Ale kinnistu oli Bi omanduses kui õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud vara. Vaid neli tööpäeva hiljem teovõimeliste asjatundlike osapoolte vahel edasimüük toimus Ale kinnistul hinnaga 55 000 eurot ja B ei saanud kogu tehingult nii suurt summat, et selles summas õigusjärgsele omanikule seaduses ettenähtud maksustamise erisust ära kasutada. Toimepandud kuritegu ei saa olla põhjuseks, mis vähendab maksumaksja õigust TuMS § 15 lg-s 4 nimetatud erisuse rakendamiseks.
19.Olukord ja tegelik tulu saamine või mitte saamine saab selgeks, kui jõustub kohtulahend tsiviilasjas 2-17-16752. Kaebaja peab õiglaseks ja põhjendatuks, et tuludeklaratsiooni parandamine toimub alles seejärel ja vastavalt kohtuotsusele. Vastustaja seisukohad
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
21.Kaebaja esindaja ei ole vaidlustanud vara võõrandamisest saadud kasu arvutamise metoodikat, s.o maksuotsusega on maksustatud ainult Hindreku ja Leiso kinnistud ning maksustatud ei ole Bi poolt omandireformi käigus omandatud Ale kinnistut.
22.Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et Bi pangakontole laekus kinnistute võõrandamise tulemusena 38 000 eurot. Vastustaja on seisukohal, et Bi pangakontole laekunud tulu 38 000 eurot on kaebaja käsutuses ja tulumaksu määramine ei ole sõltuvuses sellest, kas kaebaja sai selle summa tühise tehingu alusel või mitte.
23.Tsiviilasja nr 2-17-16752 materjalidest saab järeldada, et kaebaja esindaja põhiline seisukoht on asjaolu, et vaidlusaluste kinnistute tegelik väärtus oli 96 000 eurot ning kaebaja poolt võõrandatud kinnistute müügihind ei vastanud kinnistutel asuva metsa tegelikule väärtusele. 3(9)
Seega olukorras, kus vaidlusalune tehing oleks toimunud õiglases väärtuses oleks kaebajal samuti tekkinud tulumaksukohustus. Riigikohtu lahendi nr 3-16-336 kohaselt varalise kahju hüvitis, mis on mõeldud kompenseerima isiku saamata jäänud palgatulu, mida oleks selle saamisel tulumaksuga maksustatud, on TuMS § 12 lg 1 tähenduses tulu, mis tuleb tulumaksuga maksustada. Seetõttu vastustaja märgib, et kaebaja taotleb tsiviilasjas nr 2-17-16752 kahju hüvitise väljamõistmist summas 105 073 eurot, mis selle väljamõistmisel on kaebaja tulu, mis kuuluks tulumaksuga maksustamisele s.o kahjuhüvitise maksustamisel tuleb võrdluseks võtta sama tegevuse õiguspärane analoog. Samas käesolevas asjas ei lahendata võimaliku kahju hüvitise maksustamist, sest see küsimus tõstatub alles kaebaja kasuks võimaliku kahju hüvitise väljamõistmisel.
24.Samuti tuleb märkida seda, et isegi kui tsiviilasjas nr 2-17-16752 tagastaks kaebaja omandisse vaidlusalused kinnistud, siis kaebaja on saanud tulu vaidlusalustel kinnistutel asunud metsa müügist s.o kaebaja müüs isikutele sisuliselt kinnistutel asuvat metsaraie õigust. Seda enam, et kaebaja põhiline argument hagiavalduses on asjaolu, et kinnistud võõrandati metsa tegelikku väärtust arvestamata.
25.MKS § 83 lg 3 kohaselt tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Vastustaja hinnangul maksustamise aluseks olevad kinnistud ei ole käesolevaks hetkeks enam metsastatud. Järelikult käesoleval juhul ei ole võimalik enam kinnistute võimalikul tagastamisel taastada tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Seetõttu kaebaja ei saa väita, et ta ei ole saanud kinnistute (metsa) müügist tulu ning kaebaja tsiviilasjas pooleli olev vaidlus kinnistute müügihinna osas ei ole käesolevas asjas määrav.
26.Kaebaja esindaja esitas kohtule tõendi selle kohta, et eksperthinnangu kohaselt oli B aprillis 2016 tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega. Vastustaja leiab, et käesolev asjaolu ei muuda seda, et B on 2016. aastal saanud tulu. TuMS § 36 lg 1 kohaselt lähtutakse tulude arvestamisel tulude ja mahaarvamiste arvestamisel kassapõhisest printsiibist ning isiku tulu maksustamisel ei ole inimese vanusest ega teovõimest lähtuvalt täiendavaid piiranguid kehtestatud. Seetõttu tuleb kaebaja poolt esitatud eksperthinnang kui tõend jätta käesolevas asjas arvestamata.
27.Juhul kui tsiviilkohus teeb otsuse, siis kaebajal on võimalus muuta Bi 2016.aasta tuludeklaratsiooni, kas kustutada või parandada selles kinnistu müügid olenevalt maakohtu otsuse sisust MKS §-des 101-103 sätestatud alustel ja korras. Kaebaja 19.12.2019 ja 01.02.2020 täiendavad seisukohad
28.Kinnisasja ostja suvast ei saa sõltuda see, kui palju tehingu teine osapool tulumaksu peab tasuma. Käesoleval juhul ei saa lähtuda ostu-müügilepingusse kirjutatud üksikute kinnisasjade hindadest, vaid on oluline, et kogu lepingusumma on deklareeritud. B on deklareerinud kogu vaidlusaluse lepingu summa 38 000 eurot. Seega on tuludeklaratsioon õigesti täidetud.
29.Ale kinnistu oli Bi omanduses kui õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud vara. Vaid neli tööpäeva hiljem teovõimeliste asjatundlike osapoolte vahel edasimüük toimus Ale kinnistul hinnaga 55 000 eurot ja B ei saanud kogu tehingult nii suurt summat, et selles summas õigusjärgsele omanikule seaduses ettenähtud maksustamise erisust ära kasutada. Toimepandud kuritegu ei saa olla põhjuseks, mis vähendab maksumaksja õigust TuMS § 15 lg-s 4 nimetatud erisuse rakendamiseks.
30.TuMS näeb ette FIFO meetodi rakendamise varadele nagu väärtpaberid ning ei keela selgesõnaliselt kasutamist kinnisasjade puhul.
31.Tühine tehing on selline tehing, mis ei ole seaduse silmis kunagi aset leidnud. Kuna tehingut ei toimunud, siis müügi sündmust ei toimunud, seega ei saa rääkida tulu saamisest. Kuivõrd tulu ei saadud, siis ei saa ka tulumaksu määrata.
4(9)
32.Kaebaja märgib ka seda, et TuMS § 12 lg 3 kohaselt ei ole füüsilise isiku tulu kohtu väljamõistetud otsese varalise kahju hüvitis. Juhul kui kohus mõistab Forza Tri OÜ-lt ja/või Karo Mets OÜ-lt välja kahjuhüvitise, siis on tegemist otsese varalise kahju hüvitisega. Kui maakohus mõistab välja hüvitise, siis on see kahjuhüvitis sisult muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorra taastamine, millest räägib MKS § 83 lg 3.
33.Kaebaja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et MTA ametnik on hooletult tegutsedes väljastanud Forza Tri OÜ-le tõendi metsa majandamisega tegelemise kohta. Kui MTA oleks enne tõendi väljastamist kontrollinud, kas Forza Tri OÜ-l on tegelikult majandustegevus, siis oleks MTA tõendi väljastamisest keeldunud. Ilma nimetatud tõendita ei oleks Forza Tri OÜ saanud notaris ostu-müügitehingut sõlmida. MTA ametniku hooletuse tõttu jäi eakas kaebaja ilma väärtuslikust metsamaast neli korda väiksema summa eest kui oli selle tegelik väärtus hindamisaktide järgi. Kaebaja on pidanud tasuma kümnetes tuhandetes eurodes õigusabikulusid ja riigilõive, et taotleda kohtult tehingute tühisuse tuvastamist ja tagasitäitmist tsiviilasjas.
34.Juhul kui kohus leiab, et kaebust ei saa rahuldada ja tulumaks tuleb kaebajalt välja mõista, siis palub kaebaja lubada maksustatavast tehingutulust maha arvata õigusabikulud ja riigilõivu, mis on tekkinud tsiviilasjas nr 2-17-16752. Vastustaja 03.02.2020 ja 10.02.2020 seisukohad
35.Vastustaja jääb selle juurde, et kasu arvutamise metoodika on maksuotsuses õige. Vastustaja leiab, et maksuotsuses on õiguspäraselt lähtutud vaidlusaluse kinnistu müügilepingus märgitud kinnistute müügihinnast. Vastustaja hinnangul TuMS ei võimalda TuMS § 15 lg 4 p 5 erisuse ülekandmist teistele kaebaja poolt võõrandatud kinnistutele.
36.TuMS § 38 lg 6 kohaselt erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest (sh FIFO). Järelikult on seadusandja üheselt sätestanud, et FIFO meetodit on võimalik rakendada väärtpaberite, mitte aga kinnisasjade puhul.
37.MKS § 83 lg 3 kohaselt tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Vastustaja hinnangul maksustamise aluseks olevad kinnistud Hindreku ja Leiso ei ole käesolevaks hetkeks enam metsastatud. Järelikult käesoleval juhul ei ole võimalik enam kinnistute võimalikul tagastamisel taastada tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Tulenevalt eeltoodust vastustaja palub kohtul jätta asja lahendamisel arvestamata kaebaja väited, mis seonduvad kinnistute müügilepingu võimaliku tühisusega ja Bi võimaliku piiratud teovõimega kinnistute müügilepingu sõlmimisel.
38.Vaidlusalune müügileping sõlmiti 2016. aastal ja vaidlusalune maksuotsus väljastati 06.02.2018. Kaebaja on edastanud kohtule enda 2019. aasta veebruaris MTA-le esitatud avalduse. Vastustaja hinnangul kaebaja poolt 2019 veebruaris MTA-le esitatud avaldus koos lisadega ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv ja palub kaebaja poolt 2019 veebruaris MTA-le esitatud avaldus jätta asja lahendamisel arvestamata. Seda enam, et MTA on kaebaja eelpool nimetatud avaldusele vastanud.
39.Kaebaja taotlus võimaldada maksustatavast tehingutulust maha arvata õigusabikulud ja riigilõivu, mis on tekkinud tsiviilasjas nr 2-17-16752, ei ole asjakohale. Vastustaja palub taotluse jätta tähelepanuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(9)
40.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
41.Kaebaja leiab, et MTA poolt tulumaksu tasumise nõudmine on ebaõiglane, arvestades asjaolusid, millega seoses B kinnisasjade võõrandamise eest tulu sai.
42.Vaidlus puudub selles, et B võõrandas 07.04.2016 Hindreku (katastritunnus 93701:001:0553; 93701:001:0554), Leiso (katastritunnus 93701:001:0560) ja Ale (katastritunnus 93701:001:1610) kinnistud Forza Tri OÜ-le 38 000 euro eest. Forza Tri OÜ omakorda võõrandas 13.04.2016 kinnistud Karo Mets OÜ-le. Nimetatud tehingutega seoses esitasid B ja tema abikaasa C Pärnu Maakohtule hagiavalduse tehingute tühisuse tuvastamiseks, OÜ Karo Mets kohustamiseks tagastada Forza Tri OÜ-le kinnistud ja Forza Tri OÜ kohustamiseks tagastada Bile ja Cile kinnisasjad või alternatiivselt OÜ-lt Karo Mets või Forza Tri OÜ-lt kahjuhüvitise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-17-16752). Nimetatud hagiavalduse menetlus on pooleli.
43.Maksuhaldur kontrollib MKS § 10 lg 1 kohaselt MKS-i ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesandeks on muuhulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse (MKS § 95 lg 1). Maksuhaldur ei lähtu oma ülesannete täitmisel eraõiguse põhimõtetest, sh tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest, millele kaebaja on kaebuses viidanud. Küll aga peab maksuotsus olema õiguspärane.
44.TuMS § 12 lg 1 p 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara võõrandamisest. TuMS § 15 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnisasja müügist või vahetamisest. TuMS § 37 lg 1 esimene lause sätestab, et kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (kolmas lause).
45.Vaidlustatud maksuotsusest nähtub, et Hindreku ja Leiso kinnistute müügihinnad ületasid soetamismaksumust. Seega tekkis kinnistute müügist kasu, millelt tuli tasuda tulumaks. MTA ei saa arvesse võtta tehingu toimumisega seotud asjaolusid, millele kaebaja on kaebuses viidanud, sealjuures maksukohustuslase teovõimet tehingu sõlmimise ajal. MKS § 83 lg 1 kohaselt maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. MKS § 83 lg 3 kohaselt ei võeta tehingu tühisust maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Riigikohus on oma otsuse nr 3-17-933 punktis 12.2 seoses sätte kohaldamisega selgitanud, et viidatud säte annab edasi maksuõiguse üldise põhimõtte lähtuda mitte õigussuhete kehtivusest, vaid õigussuhte täitmisel tehtavast majanduslikust sooritusest. Seega, kui pooled olid tehingu täitnud ning tagasitäitmist ei olnud toimunud, siis oli maksustamise alus reaalselt olemas ning see tuli ka vastavalt maksustada. Kuna maksuotsuse tegemise hetkel ei saanud kaebaja teovõimega seonduvad asjaolud tulumaksu määramist mõjutada, ei analüüsi kohus küsimust sellest, kas kaebaja oli 2016. aasta aprillis Forza Tri OÜ-le kinnistuid müües võimeline oma tegude tähendusest aru saama. Olukord ei ole muutunud ka käesoleva otsuse tegemise hetke seisuga.
46.Seega, kuna tsiviilasi nr 2-17-16752 on praeguse seisuga lahendamata, ei ole tehingu tagasitäitmist toimunud. Kui tsiviilasja nr 2-17-16752 tulemusel toimub tehingu tagasitäitmine, saab kaebaja nõuda maksuotsuse tühistamist MKS § 103 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt muudetakse või tunnistatakse maksuotsus kehtetuks tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu. 6(9)
Hindreku ja Leiso kinnistutega toimunud tehingute tagasitäitmine oleks tagasiulatuva mõjuga sündmus, mille alusel peaks maksuhaldur maksuotsuse kehtetuks tunnistama. Sealjuures selgitab kohus, et täidetud tehingu tühiseks või kehtetuks tunnistamine iseenesest ei mõjuta vahetult maksukohustusi, vaid neid saab mõjutada üksnes kehtetuks tunnistatud tehingu reaalne tagasitäitmine. Üksnes sellisel juhul on võimalik rääkida Bile tehtud makse kui maksusumma määramise aluseks olnud reaalse majandusliku soorituse ära langemisest, mille tagajärjel esineks alus MTA 06.02.2018 maksuotsuse nr 12.2-5/004355 kehtetuks tunnistamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsus nr 3-18-332, p 16).
47.Vastustaja leiab, et tehingute tegemisele eelnenud olukorra taastamine ei ole enam võimalik, sest vastustaja hinnangul ei ole kinnistud enam metsastatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus üldjuhul asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kohus ei saa haldusasja lahendamisel anda hinnangut sellele, kas tsiviilasjas nr 2-17-16752 tehtava lahendiga kaasneb tehingute tagasitäitmine. Kohus saab lähtuda üksnes sellest, et kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole Hindreku ja Leiso tehinguid tagasi täidetud, mistõttu on maksuotsus õiguspärane ja kaebajal on kohustus tulumaks tasuda.
48.Kohus leiab, et tulumaksu suurus on arvestatud õigesti. MTA arvestas tulumaksu MKS § 92 lg 1 p 2 alusel, mitte tuludeklaratsiooni alusel, sest kaebaja esitas deklaratsioonis MTA hinnangul valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma oli väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tuludeklaratsioon oli õigesti täidetud. Residendist füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 on Hindreku ja Leiso kinnistute võõrandamine deklareeritud vastavalt hindadega 553,93 eurot ja 639,12 eurot ning samades summades on deklareeritud soetamismaksumus (tl 67 pöördel). Võõrandamise hinnad ei ole õiged, sest 07.04.2016 sõlmitud kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingust nähtub, et Hindreku ja Leiso kinnistud võõrandati Forza Tri OÜ-le vastavalt hindadega 7000 eurot ja 11 000 eurot (tl 27). Maksuhalduril ei ole võimalik tulumaksusumma määramisel lähtuda muust kui kinnistute lepingujärgsetest müügihindadest. Müügihindade kujunemise täpsemad asjaolud ei ole maksusumma määramisel asjakohased, nagu ka tehingute võimalik tühisus, kui tehingu läbi saadut ei ole tagastatud.
49.TuMS § 15 lg 4 p-st 5 tulenevalt ei olnud Ale kinnistu tulumaksu objektiks, sest see tagastati omandireformi käigus. Maksuotsuses on seda selgitatud (maksuotsuse lk 1, tl 96). Vastustaja on õigesti märkinud, et TuMS § 15 lg 4 p 5 erisust ei saa üle kanda teistele kaebaja poolt võõrandatud kinnistutele. Seega ei ole kaebaja viited TuMS § 15 lg 4 p-le 5 Hindreku ja Leiso kinnistutega seoses asjakohased.
50.Seoses FIFO meetodi rakendamisega kinnistu müügil selgitab kohus, et see ei ole TuMS-i kohaselt võimalik. FIFO meetodi rakendamise soetamismaksumuse arvestamiseks on ette nähtud üksnes erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite puhul (TuMS § 38 lg 6 p 1). FIFO meetodit ei saa rakendada teistele varadele, kui seadus seda otseselt ei luba. Maksuhaldur peab maksusumma määramisel lähtuma seadusest.
51.Kaebaja poolt 25.12.2019 esitatud 26.02.2019 avaldus MTA-le, mis puudutas andmete kontrollimise ja täpsustamise vajadust MTA ja Prokuratuuri koostöös (tl 143), ei ole vaidlusaluse maksuotsuse seisukohalt asjakohane, sest puudutab kriminaalasja nr 1-18-5166. Kaebaja on 25.12.2019 ja 01.02.2020 avaldustes viidanud asjaolule, et MTA ametniku hooletu tegutsemise tõttu väljastati Forza Tri OÜ-le tõend metsa majandamisega tegelemise kohta, mis tegi tehingute sõlmimise piiratud teovõimega isikuga võimalikuks. Tegemist on asjaoluga, mis väljub kaebuse piiridest. Kohus kontrollib käesolevas asjas kaebajale tehtud MTA maksuotsuse õiguspärasust, mitte MTA otsuseid seoses muude isikutega. Kuna kaebaja sai vara võõrandamisest kasu, oli MTA-l alus saadud kasu pealt tulumaks määrata. 7(9)
Kaebaja on esitanud kohtule Forza Tri OÜ juhatuse liikme Du 04.04.2016 e-kirja (tl 106), milles D teatab notarile tehingu andmed (müüja ja ostja andmed, tehingu objektid ja hinnad). Ka juhul, kui Bil ei olnud lepingueelsete läbirääkimiste käigus võimalik kaasa rääkida selles, millised kinnistud ja millise hinnaga lepingusse märgiti, nagu kaebaja väidab, ei mõjuta see maksuotsusega määratud tulumaksu õiguspärasust, sest tulu saamine on toimunud. Kohus leiab, et ka kaebaja poolt 01.02.2020 ja 03.02.2020 esitatud Pärnu Maakohtule adresseeritud seisukohad, metsamaa väärtuse hindamist puudutavad e-kirjad, kinnistusraamatu väljavõtted ja Forza Tri OÜ majanduslikku seisu puudutavad andmed (tl 154-161; tl 165-189) ei ole maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimisel asjakohased. Kaebaja on märkinud, et soovib tõendada, et tehing, mille maksustamist kohus kontrollib, on sõlmitud pahas usus tegutsenud ostjate skeemi ohvriks langemise tulemusel. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei mõjuta ostjate pahausksus kaebajale määratud tulumaksu õiguspärasust. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et esitatud tõendid seonduvad pigem tsiviilasjaga nr 2-17-16752, kus maakohtul tuleb 2016. aasta aprillis toimunud tehingute asjaolusid täpsemalt kontrollida.
52.Kaebaja on märkinud, et tulumaksu tasumisel võib tekkida olukord, kus tal tuleb laenata tulumaksusumma (3351,43 eurot) võrra raha juurde, et tagastada tehingu alusel saadud 38 000 eurot. Kohus selgitab, et maksu tasumise kohustust ei mõjuta tehingu võimalik tulevikus toimuv tagasitäitmine. Maksuhaldur ei saa jääda asjaolude hilisema muutumise võimaluse tõttu ootele, vaid maksude laekumine tuleb tagada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kui kogu maksusumma korraga tasumine ei ole võimalik, on maksuhalduril MKS § 111 lg 1 alusel õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine.
53.Kaebaja on palunud lubada maksustatavast tehingutulust maha arvata õigusabikulud ja riigilõivu, mis on tekkinud tsiviilasjas nr 2-17-16752, juhul kui kohus kaebust ei rahulda. TuMS § 37 lg 1 kolmas lause sätestab, et maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tsiviilasjas nr 2-17-16752 tekkinud õigusabikulud ja tasutud riigilõiv ei ole vara müügiga otseselt seotud kulud, sest need ei tekkinud vara müügi käigus. Maksustatavast tehingutulust ei saa maha arvata kulusid, mille maha arvamist pole seaduse alusel ette nähtud. Samuti ei ole praegusel juhul teada tsiviilasja lahendamise tulemus. Olukorras, kus hagiavaldus rahuldatakse, mõistab kohus vastavad summad kaebaja kasuks välja kohtuotsusega.
54.Kaebaja esitas 14.02.2020 täiendavad tõendid. Kohus määras 21.01.2020 määruses täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 03.02.2020 ja teise menetlusosalise täiendavalt esitatule vastamiseks tähtaja 10.02.2020. Seega on kaebaja esitanud hilinenult täiendavaid tõendeid. Kaebaja ei ole tõendite hilinenult esitamist põhjendanud. Lisaks on mõned tõendid esitatud korduvalt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus tagastab kaebajale HKMS § 62 lg 2 alusel järgnevad 14.02.2020 avalduse lisadena esitatud tõendid, mis on juba haldusasja toimikus olemas: „Seisukoht 01 veebruar 2020.asice“, „Lisa 1 – Forza Tri sularaha 2016.pdf“, „Lisa 2 – tõend isiku maksustatava tulu kohta“, „Lisa 3 – Forza Tri pangakonto 2016.pdf“, „Lisa 10 – D e-kiri notarile.pdf“, „Lisa 13 – Willmani OÜ ja Forza Tri väljavõte.pdf“. Varem esitamata tõendid on Kaitsepolitseiameti 14.02.2020 kiri nr 14-2, kaebaja 04.02.2020 e-kiri Katsepolitseiametile ja Eesti Ekspressi artikkel (esitatud failidena „p14.pdf“, „p15.pdf“ ja „p16.pdf“). HKMS § 62 lg 1 teine lause sätestab, et kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lgs 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv 8(9)
põhjus. Kuna Kaitsepolitseiameti 14.02.2020 kiri nr 14-2, kaebaja 04.02.2020 e-kiri Kaitsepolitseiametile ja Eesti Ekspressi artikkel sisaldavad teatud määral uusi asjaolusid ja need on esitatud viis päeva enne kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist, mis ei võimalda vastustajal nende osas enam seisukohta avaldada, tuleb lugeda, et need põhjustavad menetluse viibimist. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust tõendite hilinenult esitamiseks. Seega jätab kohus Kaitsepolitseiameti 14.02.2020 kirjaga nr 14-2, kaebaja 04.02.2020 e-kirjaga Kaitsepolitseiametile ja Eesti Ekspressi artikliga käesolevas kohtuotsuses arvestamata. Vaatamata tõenditega arvestamata jätmisele märgib kohus, et Kaitsepolitseiametile esitatud pöördumine, sellele saadud vastus ja vaidlusaluste kinnistute müügiga seotud asjaolude kajastamine ajakirjanduses ei mõjuta haldusasjas tehtavat kohtuotsust.
55.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
56.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.