Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2110
Haldusasi
AS X kaebus keelata Riigiprokuratuuril kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaitsjatele avaldada kaebaja ärisaladust ja siseteavet või kohustada Riigiprokuratuuri rakendama väljastatava teabe osas kohaseid piiranguid
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2020. a määrus ja
22.jaanuari 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS X, esindajad v.adv Marko Kairjak ja adv Carel Kivimaa Vastustaja – Riigiprokuratuur
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS X määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse AS X määruskaebused Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2020. a määruse ja 22. jaanuari 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-2110.
Jätta AS X määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2020. a määrus ja 22. jaanuari 2020. a määrus haldusasjas nr 3-19-2110 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruskaebuse menetlusse võtmist ja esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
1.AS X esitas Tallinna Halduskohtule 12.11.2019 kaebuse, milles palus keelata Riigiprokuratuuril avaldada kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaitsjatele kaebaja ärisaladuse ja siseteabena kaitstud teavet või alternatiivselt kohustada Riigiprokuratuuri rakendama väljastatud teabe osas kohaseid piiranguid, mis välistaks teabe edasise levimise ja kasutamise
3-19-2110 eesmärkidel, mis ei vasta süüdistatavate kaitseõiguse teostamisele. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus selle teabe väljastamise keelata kuni vaidluse lahendamiseni. AS X ja tema tütarühing Y OÜ on kannatanuteks Harju Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Nimetatud kriminaalasja kohtueelses menetluses nõudis Kaitsepolitseiamet kaebajalt välja 16 töötaja e-postkastid ning muid dokumente. Kriminaalasja kohtumenetluses esitasid kaitsjad taotluse, et neile esitataks ka andmekandjatel olev teave, kuigi andmekandjad ei ole käsitatavad kriminaaltoimiku osana. Harju Maakohus kohustas 29.10.2019 istungil Riigiprokuratuuri edastama kaitsjatele koopiad kõigist andmekandjatest, kuid kaebuse esitamise aja seisuga ei ole kaitsjatele veel üle antud elektronpostkaste ja osaliselt ka muid dokumente. Kaebaja on kriminaalasjas esitanud Harju Maakohtule 08.11.2019 määruskaebuse protokollilise määruse peale, mida kohus ei ole veel lahendanud. Samuti esitas kaebaja Riigiprokuratuurile 08.11.2019 märgukirja, milles palus kaitsjatele andmekandjaid mitte esitada ja vastata hiljemalt 11.11.2019. Kuna materjalid, mille kaitset kaebaja taotleb, on vastustaja valduses seoses avaliku võimu teostamisega ja vastustaja on viivitanud kaebaja 08.11.2019 märgukirjale vastamisega, siis on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Samuti ei näe seadus kaebaja huvide kaitseks ette teistsugust menetluskorda. Tegemist on andmetega, mis on küll kogutud eelmenetluse käigus, kuid mida ei ole kasutatud süüdistuse koostamisel ega kriminaalkohtumenetluses. Sellise teabe avaldamine peab toimuma üldiste põhimõtete alusel ja vastanduvaid põhiõigusi kaaludes. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) puudub selge reeglistik ärisaladuse kaitseks ning ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse rakendamise osas puudub kohtupraktika.
2.Tallinna Halduskohus kohaldas 13.11.2019 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel ajutist õiguskaitset ning keelas Riigiprokuratuuril kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Kaitsepolitseiameti poolt eelmenetluse käigus kogutud AS X töötajate e-postkastide sisu avaldamise või e-postkaste sisaldavate andmekandjate üleandmise kriminaalasja nr X-XX-XXXX süüdistatavatele (sh nende kaitsjatele) kuni 13.12.2019. Kuna menetlusosalised määrust ei vaidlustanud, rakendus kohaldatud esialgne õiguskaitse HKMS § 252 lg 4 järgi kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Riigiprokuratuur leidis 16.12.2019 seisukohas, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. AS X töötajate e-postkastides sisalduv teave koguti kriminaalasja nr X-XX-XXXX eelmenetluses ning anti menetlejale mälupulga ja CD-plaatide ehk salvestiste kujul, mida hoitakse toimikust eraldi ja millele kohaldub KrMS § 224 lg 3. Sellele teabele juurdepääsu andmise saab otsustada üksnes maakohus konkreetse kriminaalasja raames. Ka õigusselguse huvides tuleb kogu kriminaalmenetluse käigus kogutud teavet käsitleda KrMS alusel. Kuna kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlus on pooleli, siis ei ole Riigikohtu 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15 ja 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16 asjassepuutuvad. Teabe avaldamise piiramise soovi tuleb käsitada kriminaalmenetluses esitatava taotlusena (Riigikohtu 29.11.2004 määrus nr 3-1-1-116-04, p 19).
4.AS X viitas 23.12.2019 kaebuse täienduses, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2019 määrusega kaebaja poolt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, sest suuliselt tehtud ja protokolli kantud põhistamata määrus ei ole KrMS § 383 lg 1 kohaselt määruskaebusega vaidlustatav ja konkreetse määruse kui kohtuistungi juhtimisel tehtud menetlusotsustuse vaidlustamise välistab ka KrMS § 385 p 20. Kui ringkonnakohtu määrus jääb jõusse, saab kaebaja oma põhiõigusi kaitsta üksnes halduskohtus.
2(6)
3-19-2110
5.Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2020 määrusega AS X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja lähtub ebaõigetest eeldustest. Kriminaalmenetluses kogutakse tõendeid, mis on süüdistatavat potentsiaalselt inkrimineerivad. Seetõttu peab süüdistataval ja tema kaitsjal olema õigus tutvuda tõenditega, millest sõltub tema süüdi tunnistamine või õigeks mõistmine. Ärisaladuse kaitse või ka isikuandmete kaitse ei saa olla a priori kaalukam põhiõigusest ausale kohtumenetlusele, kohustades teabevaldajaid (kohus, prokuratuur) igal üksikul juhul kaaluma, kas konkreetse tõendi avaldamine süüdistatavale või tema kaitsjale oleks kooskõlas isikuandmete või ärisaladuse kaitse põhimõttega. Piisavaks ei saa pidada kaebaja üldiseid viiteid ärisaladuse kahjustamisele ja siseteabe kuritarvitamisele. KrMS § 224 ei toeta lähenemist, et menetlusele allutatud isikule või tema kaitsjale esitatakse tõendeid selektiivselt. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusalune teave (e-postkastide sisu) on õigusliku režiimi poolest kriminaalasja toimikust kuidagi eraldiseisev. Tegemist on kriminaaltoimikust eraldi hoitava, kuid sama staatusega teabega, mistõttu peab sellele teabele juurdepääsu andmise otsustama maakohus konkreetse kriminaalasja raames. Selle üle, kas mingil menetluse käigus kogutud tõendil võib olla tähendus kaitseõiguse teostamise seisukohalt, peab otsustama kaitsja, mitte prokuratuur kriminaaltoimikut komplekteerides (vt Riigikohtu 30.06.2014 otsus 3-1-114-14, p 633). Kahe toimiku eristamine ja neile erineva õigusliku režiimi omistamine on kunstlik, põhjustab õiguslikku ebaselgust ja on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Halduskohus ei saa sekkuda vaidlusesse, kas konkreetsel teabel on mingis kriminaalasjas tõendi väärtus ning kas see tõend tuleb menetlusosalisele avaldada. Paralleelne menetlus erinevates kohtuharudes koos edasikaebevõimalusega muudab kohtupidamise kriminaalasjades ebaselgeks ja ebatõhusaks. Teistsuguse menetluskorra puudumist HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei kujuta endast see, kui maakohus ei ole konkreetses asjas oma menetluslikku otsustust kaebaja hinnangul piisavalt põhjendanud või kui KrMS ei võimalda sellist otsustust vaidlustada. Pooleli olevas kriminaalmenetluses tõenditele juurdepääsu üle otsustamine on olemuslikult KrMS reguleerimisala küsimus, mille osas halduskohtul pädevus puudub.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2020 määrusega Riigiprokuratuuri 17.01.2020 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks osaliselt ja tühistas 13.11.2019 määrusega seatud esialgse õiguskaitse abinõu alates 01.02.2020. Olukorras, kus põhivaidluse lahendamine ei ole halduskohtu 13.01.2020 määruse järgi halduskohtu pädevuses, ei saa halduskohtumenetluses kohaldatavat esialgset õiguskaitset kasutada kaebaja kriminaalmenetlusega riivatavate õiguste kaitseks. Kuigi kaebuse tagastamise kohta tehtud 13.01.2020 määrus ei ole veel jõustunud ja kriminaalasjas nr X-XX-XXXX samadel asjaoludel esitatud määruskaebuse menetlusse võtmine on Riigikohtus alles otsustamisel, on halduskohus leidnud, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kriminaalasju lahendavad kohtud ei ole oma pädevust eitanud. Seega ei ole õiguslik olukord nii segane, et kaebaja õiguste kaitseks oleks vältimatult vajalik või põhjendatud oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni 13.01.2020 määruse jõustumiseni. Riigiprokuratuur on toonud esialgse õiguskaitse tühistamise taotluses välja mitmed abinõud, kuidas kaebajal oleks võimalik kriminaalmenetluslike vahenditega vältida ärisaladuse avalikustamist ja kaitsta seeläbi oma õigusi. Eeltoodule vaatamata ei ole põhjendatud tühistada esialgset õiguskaitset juba määruse teatavaks tegemisest, sest sellisel juhul ei oleks kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja riivatud saaks tema edasikaebeõigus. Kaebajal on võimalik kaebuse tagastamist vaidlustada kuni 28.01.2020 ja taotleda ringkonnakohtult esialgse õiguskaitse jätkamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(6)
3-19-2110
7.AS X palub 28.01.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.01.2020 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Vaidlusalused e-postkastid ei ole kriminaaltoimiku osa ja nende avaldamine kaitsjatele on prokuratuuri otsustada. Kaebaja ei ole väitnud, et tema ärisaladuse ja siseteabe kaitsmise vajadus on põhimõtteliselt kaalukam süüdistatavate vastanduvatest põhiõigustest või kaitsjatel poleks üldse õigus andmekandjatel oleva teabega tutvuda, vaid küsimus on selles, kas on põhjendatud anda kaitsjatele üle kõik andmekandjad, mis sisaldavad 10 aasta vältel kogunenud ärisaladust, või võimaldada neil tutvuda ainult asjassepuutuva osaga, tagades ka kaebaja põhiõiguste kaitse. KrMS eristab kolme tüüpi materjale (kriminaaltoimik; salvestised ja asitõendid; kriminaaltoimikust kõrvaldatud materjal, mis on kriminaalasja seisukohalt tähtsusetu). Menetluse ja kaitse jaoks kõige olulisem peab sisalduma kriminaaltoimikus. Ülejäänud materjalidega tutvumine (mitte koopiate saamine) peab olema küll võimalik, ent selleks peaks esinema mingi konkreetne kaitseõiguse teostamise vajadus. KrMS ei võimalda kaitsjatele piiramatut ligipääsu kõikvõimalikele materjalidele, mis on menetluse kestel prokuratuuri kätte sattunud. KrMS annab prokuratuurile kaalutlusõiguse otsustada, milliseid kriminaaltoimiku väliseid materjale kaitsjale avaldada. Kuna sellised materjalid ei ole kriminaaltoimiku osa, on nende avaldamise ulatust puudutavate vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Seadus ei näe lisaks ette teistsugust menetluskorda selliste vaidluste lahendamiseks. Maa- ja ringkonnakohus välistasid kaebaja võimaluse kaitsta oma õigusi kriminaalkohtumenetluses. Teabe kaitsjatele piiranguteta avaldamise korral kaotaks kaebaja vähimagi kontrolli tema ärisaladuse ja siseteabe kasutamise ja levimise üle ning see tekitaks talle pöördumatut kahju. Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õiguste kohtuliku kaitse garantiist tulenevalt peab olukorras, kus süütegude menetlemist reguleerivad õigusaktid ei näe ette piisavat ja lünkadeta õiguskaitset teatavate süüteomenetluse toimingute vaidlustamiseks, vaidluse läbi vaatama halduskohus. Kui maakohtul oleks juba enne poolte poolt tõendite kohtule esitamist võimalik teha prokuratuurile ettekirjutusi selle kohta, millised materjalid ja millises ulatuses tuleb kaitsjatele kättesaadavaks teha, oleks see vastuolus ka võistlevuse põhimõttega. Kaebuse lahendamisega ei annaks halduskohus lisaks hinnangut maakohtu tegevusele, vaid kontrolliks Riigiprokuratuuri kui teabevaldaja kriminaalmenetluse ülest tegevust materjalide avaldamisel. Prokuratuuril on põhiseadusest tulenev avalik-õiguslik kohustus täita maakohtu korraldus põhiõiguste kaitse raamistikus ehk avaldada kaitsjatele vaid materjale, mille avaldamine on proportsionaalne, lähtudes tuvastatud kaitsehuvist ja sellele vastanduvast kaebaja huvist. Vaidlusaluste epostkastide sisu ei ole valdavas osas kriminaalmenetluses kasutatud ja seetõttu ei puuduta vaidlus kriminaalmenetluse reguleerimiseset, vaid prokuratuuri avalik-õiguslikke kohustusi materjalide väljastamisel.
8.AS X palub 04.02.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.01.2020 määrus ja keelata esialgse õiguskaitse korras Riigiprokuratuuril kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Kaitsepolitseiameti poolt eelmenetluse käigus kogutud AS X töötajate e-postkastide sisu avaldamine või e-postkaste sisaldavate andmekandjate üleandmine kriminaalasja nr X-XXXXXX süüdistatavatele (sh nende kaitsjatele) kuni HKMS § 249 lg-s 4 nimetatud tähtpäevani. Riigikohus jättis 04.02.2020 määrusega nr X-XX-XXXX kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja seega on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi üksnes halduskohtumenetluses ning selle tagamiseks on vajalik esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine, sest vastasel korral ei oleks kaebuse eesmärk enam saavutatav. Vastustaja on ajakirjanduses kinnitanud, et annab materjalid kaitsjatele üle kohe pärast kohtumääruse jõustumist. Kaebajale tekitaks suurt pöördumatut kahju tema ärisaladuse ja siseteabe jõudmine just süüdistatavate kätte, kes tegutsevad kaebajaga sarnasel tegevusalal ning teave seaks nad turul kaebaja arvelt eelisolukorda. KrMS ei võimalda piirata kaitsjal materjalide avaldamist süüdistavale või temaga nende sisu arutamist, samuti ei ole süüdistatavale nähtud ette piiranguid temale kaitsja kaudu teatavaks saanud ärisaladuse ja 4(6)
3-19-2110 siseteabe kasutamisel ja levitamisel. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei takista ka kriminaalmenetlust, sest vaidlusalustel andmekandjatel olevat teavet on vastustaja ise pidanud süüdistuse seisukohalt valdavalt ebaoluliseks. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX toimub praegusel ajal prokuratuuri tõendite esitamine ja kaitsjate tõendite esitamine toimub ilmselt 2020. a suvel või sügisel. Seega jääks kaitsjatele nendega tutvumiseks aega mitu kuud ka siis, kui esialgset õiguskaitset rakendatakse kuni kaebuse tagastamise määruse jõustumiseni. Kui ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata ei oleks kaebuse eesmärk hiljem enam saavutatav, siis tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka juhul, kui kaebus tagastatakse (nt Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta ülemääraselt avalikku huvi ega kolmandate isikute huve ning kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu on täidetud kõik tingimused esialgse õiguskaitse jätkamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuste kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda nende kohta vastustaja seisukohti. I Kaebuse tagastamine
10.Halduskohus on 13.01.2020 määrusega AS X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastanud, sest kriminaalkohtumenetluses tehtud maakohtu määrused või prokuratuuri toimingud saavad olla vaidlustatavad üksnes KrMS-s ettenähtud korras. Sellest, et kriminaalasju lahendavad kohtud on praegusel juhul leidnud, et Harju Maakohtu 29.10.2019 istungil tehtud protokolliline määrus ei ole KrMS § 383 lg 1 ja/või § 385 p 20 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav, ei saa järeldada, et tegemist on sellise avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamiseks puudub teistsugune menetluskord HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Kui kaebaja leiab, et KrMS-s ettenähtud kaebevõimalused (st nende piiratus) või konfidentsiaalsele teabele või seda sisaldavatele andmekandjatele juurdepääsu võimaldamise normistik ei taga piisavalt tema põhiõiguste kaitset, tuleb tal ikkagi tõstatada see küsimus kriminaalkohtumenetluses (nt taotledes vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist), mitte pöörduda selle asemel kaebusega halduskohtusse.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust see, kas vaidlusalused materjalid (nt kaebaja töötajate e-postkastid) või neid sisaldavad andmekandjad on osaks kriminaaltoimikust (KrMS § 1601) või on need sellest KrMS § 223 lg 2 alusel kõrvaldatud, vaid oluline on üksnes see, et kõik vaidlusalused materjalid on kogutud kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus ja need esitatakse isikutele tutvumiseks KrMS §-s 224 ettenähtud korras. Tegemist on selgelt kriminaalmenetluse toimingutega ning olenemata sellest, millistest põhimõtetest või juhistest peab prokuratuur vaidlusaluste materjalide tutvumiseks esitamisel lähtuma, samuti kas ja kuivõrd saab maakohus võistleva kohtumenetluse kontekstis üldse sisuliselt hinnata, kas ja millistel tingimustel tuleks vaidlusalused materjalid süüdistatavatele või kaitsjatele avaldada, tuleb sellekohased vaidlusküsimused lahendada käimasoleva kriminaalkohtumenetluse raames. KrMS-s sisalduvate võimalike või väidetavate lünkade täitmine ei ole halduskohtu pädevuses. II Esialgne õiguskaitse 5(6)
3-19-2110
12.Iseenesest võib kaebajaga nõustuda, et olukorras, kus Riigikohtu 04.02.2020 määrusest nr X-XX-XXXX tulenevalt on lõplikult selge, et kaebajal ei ole võimalik esitada määruskaebust Harju Maakohtu 29.10.2019 protokollilise määruse peale, millega on prokuratuuri kohustatud vaidlusalused andmekandjad kaitsjatele esitama, saaks AS X kaebuse eesmärk (andmetele juurdepääsu piiramine) olla tõenäoliselt saavutatav üksnes praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral. Kuna halduskohtu 13.11.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist taotles prokuratuur, siis puudub igasugune alus arvata, et vastustaja kavatseks vaidlusaluste materjalide kaitsjatele esitamisega viivitada. Seda eriti olukorras, kus prokuratuuril on Harju Maakohtu 29.10.2019 määrusest tulenevalt kohustus teave põhjendamatu viivituseta avaldada. Samuti on õige, et konfidentsiaalse teabe avaldamine ei oleks enam hiljem tagasipööratav. Seega esineb kaebajal HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Eeltoodule vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine HKMS § 249 lg 3 järgi põhjendatud, sest kuna asjas esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu ilmselgelt halduskohtu pädevusse, siis on kaebuse eduväljavaated olematud. Kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (st kaebuse rahuldamise ja kaebaja eesmärgi saavutamise võimalus sisuliselt puudub), siis ei saa esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist pidada põhjendatuks, olenemata sellest, et kaebajal tuleb juba enne haldusasja menetlust lõpetava määruse jõustumist taluda neid tagajärgi, mille ärahoidmiseks on ta halduskohtusse pöördunud. III Kokkuvõte
14.Eelneva põhjal jäävad AS X määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.01.2020 ja 22.01.2020 määrused muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.