lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-70/2

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-70/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-70

Määruse kuupäev

22.01.2020

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xu seadusliku esindaja Yu kaebus August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi direktori 16.12.2019. a käskkirja nr 3.1-10/26 tühistamise nõudes

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-20-70.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses andmesubjektide nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebuse esitajale.

Asjaolud

1.Y esitas 12.01.2020 Tartu Halduskohtule vaidena pealkirjastatud kaebuse August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi (edaspidi AKG) direktori 16.12.2019. a käskkirja nr 3.1-10/26 peale. Y leiab, et antud haldusakti sisus ja eelnevas haldusmenetluses on tehtud olulisi vigu, mis rikuvad tema 10-aastase lapse Xu seadustest tulenevaid õiguseid. Kaebuse kohaselt AKG ei teavitanud haldusmenetluse alustamisest last ega lapsevanemaid ning jättis nad ilma selgitustest, mis tulenevad haldusmenetluse seadus (HMS) §-st 36. Rikutud on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 58 lg 2 nõudeid sellega, et enne mõjutusmeetme määramist ei kuulatud ära õpilase selgitusi ega põhjendatud õpilasele mõjutusmeetme valikut. Mõjutusmeetme valikut ei ole põhjendatud ka lapsevanematele. Käskkirja teksti lugedes, on võimalik aru saada, et kõik kolm haldusaktis nimetatud alaealist on klassi- ja koolikaaslast kiusanud ja ka löönud. Selline rikkumise kirjeldus ei vasta tegelikkusele. Igasugused põhjendused on käskkirjas välja toomata, millal ja kus on etteheidetav kiusamine ja löömine toime pandud, milles on väljendunud klassi- ja koolikaaslase kiusamine ja löömine, millised etteheidetavad teod konkreetselt on iga haldusaktis nimetatud õpilane toime pannud. Kuna tegemist on õpilastele kaalutlusõiguse alusel määratava mõjutusvahendiga, siis ei ole märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusaktist ei ole võimalik aru saada, miks just kirjalik noomitus on PGS § 58 lg-s 3 toodud mõjutusvahenditest valitud. Käskkirja aluseks võtmisel on märgitud AKG kodukorra III ptk punktis 11 kirjeldatud rikkumine, mis ei vasta käskkirja sisule. Kaebuse esitaja soovib, et 16.12.2019. a käskkiri nr 3.1-10/26 tunnistatakse kehtetuks seoses oluliste haldusmenetluse nõuete rikkumistega.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu seisukoht

2.Kohus mõistab, et Y on halduskohtule kaebuse esitanud oma poja õiguste kaitseks ja seadusliku esindajana. Y taotleb käskkirja kehtetuks tunnistamist, millist nõuet saab tõlgendada kui tühistamiskaebust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 mõttes. Kuigi Y väidab, et ka tema õigusi on käskkirjaga rikutud seoses tema ära kuulamata jätmisega, siis kohtule vaidlusaluse käskkirja andmisest eraldiseisvalt Yu õiguste riivet ei nähtu. Küsimus, kas käskkirja andmise menetluses oleks pidanud Yu ära kuulama, kuuluks lahendamisele käskkirja formaalse õiguspärasuse kontrollimisel tühistamiskaebuse läbi vaatamise käigus. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kaebajaks tühistamiskaebuse esitamisel AKG direktori 16.12.2019. a käskkirja peale oleks X.
3.Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust käiguta, et selgitada kaebaja seaduslikule esindajale eeltoodut, kuna kaebus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu.
4.Kaebusele lisatud tõenditest nähtuvalt, tegi AKG direktor 16.19.2019. a käskkirjaga nr 3.110/26 noomituse klassi- ja koolikaaslase kiusamise ja löömise eest Xule ja veel kahele 3. klassi õpilasele.
5.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku Xu subjektiivseid õigusi.
6.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 37 on sätestatud igaühe õigus haridusele, kusjuures kooliealistel lastel on õppimine seadusega määratud ulatuses kohustuslik.
7.PGS § 9 lg 2 järgi on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus (PGS § 10 lg 1).
8.Kaebuse kohaselt on X 10-aastane ja õpib AKG 3. klassis. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud vaidlustamisviide, mille kohaselt on käskkiri halduskohtumenetluses vaidlustatav, kuid kohus leiab, et käskkiri ei piira Xu õigust haridust omandada ning sellega ei saabu tagajärgi, mille vältimiseks peab olema isikule tagatud kohtulik kaitse.
9.Kohtupraktikas on lubatavaks peetud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks vandetõlgi eksami komisjoni otsuseid (28.02.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-87-04) ning pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni otsuseid (halduskolleegiumi 30.05.2000. a otsus asjas nr 3-3-1-20-00, p 1). Riigikohus on märkinud, et taoliste eksamite tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29), mistõttu peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium pidanud võimalikuks tühistamiskaebusega vaidlustada gümnaasiumi riigieksami (kirjand) tulemust (05.03.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-97-08, p 10), kuna isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamitest positiivse tulemusega sooritanud, gümnaasiumilõputunnistust ei anta, siis toob mitterahuldav eksamitulemus kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele). Kokkuvõtvalt on Riigikohtu seisukoht olnud, et halduskohtus vaidlustatavad on sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad

haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (04.03.2013. a otsus nr 3-3-1-68-12, p 16).

10.Praeguses asjas ei too vaidlustatud käskkiri aga kaasa Xule õigusliku tähendusega tagajärgi, mistõttu ei ole käskkiri halduskohtus vaidlustatav. Koolikohustuslikku last ei luba seadus koolist välja arvata (PGS § 28). Ka kaebusele lisatud AKG 10.01.2019. a kinnitatud kodukord õpilastele ei ole vastuolus PGS §-st 28 tulenevate reeglitega. Kuigi PGS § 58 lg-st 2 tulenevalt tuleb enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulata ära õpilase selgitused ja põhjendada õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut, siis võimalikud minetused ja rikkumised seoses kaebaja ärakuulamise ja meetme valiku põhjendamise teostamata jätmisega, ei tähenda õiguslikke tagajärgi, mis lubaks tühistamiskaebusega pöörduda halduskohtu poole. Seega hoolimata 16.12.2019. a käskkirjast on Xul võimalik edasi õppida AKG 3. klassis. Kirjaliku noomituse näol ei ole tegemist haridusalase otsustusega, mis takistaks kaebajal juurdepääsu hariduse omandamisele või piiraks võimalust haridusteed jätkata. Kuna tegemist ei ole kaebaja haridusteed muutva (eel)haldusaktiga, siis ei ole põhjendatud lubada nõuda selle tühistamist halduskohtus. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 järgi on tühistamiskaebuse aluseks kaebaja väidetav subjektiivse õiguse rikkumine vaidlustatud (eel)haldusaktiga. Kohtu hinnangul ei rikkunud vaidlusalune AKG direktori käskkiri Yu poja subjektiivset õigust haridusele. Kaebaja seaduslikul esindajal on lapsevanemana õigus pöörduda kooli poole, et tagada edaspidi lapse koolikohustuse täitmine paremal moel. Samuti on lapsevanem õigus kooliga koostööd teha ja arutada mõjutusmeetmete rakendamist õpilase (kaebaja) suhtes.
11.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et Xu seadusliku esindaja Yu kaebus AKG direktori 16.12.2019. a käskkirja nr 3.1-10/26 peale kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 121 lg 4 alusel võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja