X. X. kaebus Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Indrek Kilk
Asja läbivaatamise vorm
Osaliselt kinnisel eelistungil, üleminekuga kirjalikku menetlusse
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel arvutivõrgus pärast jõustumist jätta avaldamata lisaks füüsiliste isikute nimedele ka kirjeldava osa punkt 2.3 (kaebaja seisukohtadest); punkt 3.3 (vastustaja seisukohtadest) ning kohtuotsuse põhjenduse punktid 10-11.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.06.2023 a.
Põhja-Pärnumaa vallavolikogu võttis 18.01.2023 vastu otsuse nr 1 „Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine“ (dtl 133). Otsuse kohaselt:
1.korraldatakse 1. septembrist 2023 ümber Pärnjõe Kooli (registrikood 75010984) tegevus;
2.ümberkorraldamisega muudetakse Pärnjõe Kooli tegutsemise vormi selliselt, et koolitustegevus lõpetatakse kolmandal kooliastmel (7.-9. klass);
3.1. septembrist 2023 on Pärnjõe Kooli tegutsemise vorm põhikool-lasteaed, kus õpe põhikoolis toimub I ja II kooliastmel;
4.vallavalitsusel tuleb teostada ümberkorraldavad tegevused vahemikus 1. juulist kuni 31. augustini. Otsuse põhjendused on toodud seletuskirjas (dtl 135 jj). 1(14)
2.X. X. esitas 16.02.2023 kaebuse Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja esitab kaebuse enda nimel, kuid palub arvestada ka kogukonna (lapsevanemad, koolipere, õpilased, vilistlased) mure ja huviga. Kooli juures on ka lasteaiarühm, mille kasutamisest võivad teised lapsevanemad loobuda. Ka kaebaja noorimad lapsed võiksid alustada sügisel Pärnjõel lasteaias käimisega.
2.Vald ei ole arendanud välja kava õpilaste transpordiks ja selle maksumus on hüpoteetiline. Kaebajal on keeruline transportida pere lapsi erinevatesse asulatesse. Kaebaja lapsed ei pea võimatuks ühistranspordi kasutamist ning ka kasutavad koolis käimiseks enamasti ühistransporti. See on lihtsalt raskendatud ja keerukas.
Lähim kool, kuhu minna, oleks Vändra Gümnaasium, kuid seal esineb palju koolikiusu ja viletsat suhtumist n.ö väljastpoolt tulnud õpilaste osas. Gümnaasiumis õpib üsna palju õpilasi ja teist sellist väikekooli ei ole. Vändra Gümnaasiumis on suur puudus tugispetsialistidest. Lisaks õpilastele ei soovi ka õpetajad sinna tööle asuda. Vändra Gümnaasiumis puuduvad tugevad tugisüsteemid. Gümnaasiumi õpetajad on pöördunud vallavanema poole probleemidega. Koolikiusust ei julge inimesed rääkida. Kooli säilimine on vajalik laste vaimse tervise säilitamiseks. Pärnjõe Kool on vallas tuntud kui n.ö vaikne kool. Koolis ei ole koolikiusu, tunnid on vaiksed ja rahulikud, koolimaja on avar ning kõik õppeklassid on esimesel korrusel. Pärnjõel on võimalik tegeleda just vaikust vajavate õpilastega ning vanemad on sellest lähtuvalt Pärnjõe kooli ka oma lastele valinud. Pärnjõe Koolis õppides on kaebaja laps olnud olümpiaadidel esikolmikus, samas kui Vändra Gümnaasiumi õpilasi esikolmikus ei ole. Kooli sulgemine mõjub halvasti kogu kooliperele ja õppeedukus kipub langema. Kooli sulgemise protsess algas juba 2022. aasta oktoobris. Vallavalitsus ei võimaldanud kaasarääkimist, otsus olevat juba nagunii tehtud. Rahvaalgatusele ei järgnenud mingit reaktsiooni. Otsuse tühistamise eelnõud ei menetletud. Kogukonnas on kooli jätkamisele tugev toetus. Kooli sulgemisele eelnenud analüüs on üldsõnaline ning koostatud enne COVID-pandeemiat, Euroopas sõja puhkemist ja vaimse tervise teemade teravaks muutumist. Kogukond oli leidnud sponsori, kuid seda varianti ei arutatud. Vald on teinud kulutusi mujale – uute sõidukite ostuks jne, ning valla eelarvest nähtuvalt ei ole vaja kokkuhoidu planeerida. Ka on vallale kuuluv ettevõte tegutsenud viisil, et selle tegevusest ei ole jõudnud valla eelarvesse raha. Lisaks on tõstetud vallavalitsuse liikmete palkasid. Kooli ülalpidamiseks vajalikud summad on võimalik leida targemalt majandades. Käesolevaks aastaks koolile koostatud eelarve on piisav, et kataks napilt ära kogu tööjõukulu, mis näitab, et vald on valmis, et kool võib jätkata kolmeastmelisena.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Lapsevanema õigus otsustada oma lapse hariduse üle ei hõlma õigust nõuda hariduse andmise jätkamist konkreetses koolis. Kui kaebaja lastele ei sobi Vändra Gümnaasium, on neil võimalik jätkata õpet Juurikaru Põhikoolis, mis asub rahulikus miljöös ja kus on väikesed klassid. Arengukava näeb ette Juurikaru kooli kujundamise piirkondlikuks väikekooliks rahulikumat keskkonda vajavatele õpilastele. Juurikaru on põhikool, kus ei ole mingit spetsialiseerumist. Ka ei ole Pärnjõe kooli kujundatud vaikseks või muu eripäraga kooliks.
2.Kaebaja lapsed on seni kasutanud Pärnjõe kooli jõudmiseks maakonnaliinibussi. Laste koolitee (seni 3,8 km) pikeneks ca 1,8 km võrra. Vastustaja õpilasvedude süsteem on nõudepõhine, st iga õppeaasta alguses koostatakse sõiduplaan, et igale õpilasele oleks soovi korral tagatud jõudmine enda elukohast koolini. Sama on kajastatud otsuse seletuskirjas. Pärnjõe Kooli direktori kinnitusel ei ole kaebaja lastele pakutud tuge PGS § 46 tähenduses, kuna koolile teadaolevalt puudub selleks vajadus. Kaebaja ei ole teavitanud vastustajat ega kooli täiendavast toe vajadusest, kuigi ta on võtnud menetlusest aktiivselt osa. Vändra Gümnaasiumis 2(14)
on vajaduse tekkimisel olemas nii tugiõppe kui üks-ühele õppe võimalus. Iga klassi juures on väikeklass. Gümnaasiumis töötab ka 2 sotsiaalpedagoogi. Käesoleval ajal kõik tugispetsialistide ametikohad täidetud, v.a psühholoog, kuid seda teenust on seniajani ostetud sisse. Ka on seni võimaldatud distantsõpet, st juhendatud õppena. Põhja-Pärnumaa haridus- ja noortevaldkonna arengukava aastani 2040 toob välja, et vallal on otstarbekas teha olulisi muudatusi koolivõrgus. Pikemas vaates on jätkusuutlikud üksnes Vändra Gümnaasium ja Pärnu-Jaagupi põhikool. Pärnjõe Kooli ümberkorraldamise peamiseks põhjuseks on viimastel aastatel toimunud õpilaste arvu kiire kahanemine, s.o keskmiselt 4 õpilaseni klassi kohta. Pärnjõe kooli piirkonnast toimub märkimisväärne õpiränne väljapoole piirkonda (ca 50%). Pärnjõe Kooli III astme õpilaste lisandumine võimaldab avada Vändra Gümnaasiumis paralleelklassid, mis võimaldab omakorda tasemerühmade moodustamise. Ka on võimaldatud karjääriõpe ja spetsiifilised õpikeskkonnad (keemia- ja füüsikakabinetid). Hetkel on teada, et üks õpetaja siirdub pensionile ja ülejäänud õpetajate otsingu eesmärk on leida asendajad neile kvalifikatsioonile mittevastavatele õpetajatele, kelle tähtajaline tööleping lõpeb. Õpetajate pöördumist käsitleti kokkuleppel isikliku kirjana. Pärnjõe kool on väga suure kohaliku eelarve vahendite toetusvajadusega kooliga ja võrreldes teiste koolidega on seal enim töökohti õppiva lapse kohta (aastatel 2019/20). Kolmanda kooliastme ümberkorraldamisega saab sama summat sihtotstarbeliselt kasutada õpetajate ja tugispetsialistide töötasuks. Kaebaja kirjeldatud muud kulutused on põhjendatud või siis käesoleva asja raames paljasõnalised. Rahvaalgatus jäeti algatamata, sest selle sisu ei võimaldanud menetlemist eelnõuna. Rahvaalgatuse järel vastas vallavalitsus kirjalikult küsimustele, ka kohtus vallavalitsus kooli hoolekoguga. Petitsiooni tähelepanuta jätmine ei saaks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Kaebaja ei ole avaldanud isikuid, kes on lubanud endale võtta kooli rahastamiskohustuse. Selline rahastusmudel ei oleks ka kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja viis Pärnjõe kooli lapsevanemate seas oktoobri algul läbi küsitluse ja lapsevanematel on palutud vabas vormis kirjeldada võimalikke probleeme transpordi korralduse ja elukoha vahetusega seoses ning seda võimalust on vastamisel ka aktiivselt kasutatud. Edasiste õpingute osas viis vastustaja läbi küsitluse veel novembri teises pooles.
Haridus- ja Teadusministeerium vastas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise eel: - Haldusjärelevalvet viimase viie aasta jooksul Vändra Gümnaasiumis ega ka Pärnjõe Koolis läbi viidud ei ole. Haridus- ja Teadusministeeriumile ei ole ka esitatud ühtegi kaebust viimase nelja aasta jooksul seoses Vändra Gümnaasiumi tegevusega. Seega ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumile teada, et nimetatud koolis esineks kiusamisjuhtumeid tavapärasest enam või, et nimetatud kooli keskkond eristuks kuidagi eriliselt teiste üldhariduskoolide keskkondadest. Hetketeadmise kohaselt ei ole alust arvata, et varem Pärnjõe Koolis õppinud õpilasi keegi Vändra Gümnaasiumis kiusama hakkab. - Kohalik omavalitsus peab tagama õpilasele tasuta õppekoha; sh kui omavalitsus tagab õppekoha erakooli kaudu. Annetused on võimalikud, kuid need ei saa olla kohustuslikud ja kohaliku omavalitsuse kohustust annetuste peale üles ehitada ei ole jätkusuutlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus on käesolevas asjas mitmel korral selgitanud, et kaebuse saab esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1), kuivõrd käesoleval juhul ei ole seadusega antud kaebajale õigust ei kolmandate isikute ega ka avaliku huvi esindamiseks. Kohus loeb kaebaja kui lapsevanema õiguste kaitsega hõlmatuks ka tema kahe lapse õiguste kaitse, kes käivad Pärnjõe koolis, kuivõrd nende laste heaoluga on sisuliselt seotud kaebaja kui lapsevanema õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja neid hooldada (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määruse nr 3-11-2982 p 3(14)
24). Kui lapsel ei ole nt transpordiühenduste puudumise tõttu võimalik saada kvaliteetset haridust, on sellest oluliselt mõjutatud ka lapsevanema, käesoleval juhul kaebaja õigused. Kaebaja lapsed, kelle õigusi kohus käesolevas asjas ennekõike käsitleb, on kohtuotsuse tegemise ajal lõpetamas 7. klass ning peaksid järgmisel aastal õpinguid jätkama 8. klassis. Kaebaja peres on veel kaks last, kes on minemas lasteaeda. Tallinna Ringkonnakohus on 17.01.2020 määruse asjas 3-192343 p-s 17 märkinud: „PS § 37 lg-st 3 tulenevat lapsevanema põhiõigust saab realiseerida alles siis, kui kooli õppima asumine on lähiajal toimumas. Kohtuasja lahendamisel on oluline tugineda tegelikele faktilistele asjaoludele, mis võivad olla kaebaja eelkooliealiste laste koolimineku ajaks muutunud. Kaebeõiguse aluseks ei saa olla väide, et olukorras, kus vaidlusalust korraldust ei oleks vastu võetud, oleks kooli õpilaste arv suurem ning kooli ei suletaks ja kaebaja nooremad lapsed saaksid asuda õppima Keila Põhikooli. Kooli õpilaste arvu, kooli sulgemise kriteeriume ja selle sulgemise otsust ning kaebaja soovi lastele kooli valikul saab hinnata alles siis, kui vanemal tuleb lastele kooli valik teha, mitte pikka aega enne laste koolikohustuslikku ikka jõudmist“ (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 otsuse nr 3-15-2725 p-d 11-12). Kuivõrd kaebaja noorimatele lastele tekiks mõju III kooliastme sulgemisest, s.o õppe jätkumisest mujal kui Pärnjõel alates 7. klassist, alles kümne või enama aasta pärast, ei saa seda pidada õppima asumiseks „lähiajal“. Seetõttu leiab kohus, et nooremate laste ja nende kaudu enda õiguste kaitsel puudub kaebajal kaebeõigus.
5.Lisaks jätab kohus eeltoodust tulenevalt kõrvale kaasõpilaste ja nende vanemate, õpetajate, koolitöötajate, vilistlaste ja muu kogukonna liikmete õiguste kaitse küsimused. Need isikud ei ole enda õiguste kaitseks kaebust esitanud, kuigi kohus on seda selgitanud ja andnud ka menetlusse võtmise määruses selleks võimaluse. Kohus selgitas ka, et kaebaja rolliga kaasnevad õigused ja kohustused, mis tähendab, et see on enam kui toetusallkirja andmine. Kuigi kohtule on esitatud toetusallkirjade nimekiri, on kaebaja avaldanud, et sellega ei soovi ta kaebust teiste kaebajatega täiendada (dtl 109). Kuna kohtusse pöördumise põhimõte lähtub subjektiivsete õiguste kaitse lähtepunktist, ei saaks kaebuse rahuldamist tuua kaasa ka see, kui mõne kolmanda isiku õiguseid on riivatud ja/või kogukond on jäänud kaasamata, kui samas kaebaja õiguseid riivatud ei ole.
6.Põhihariduse omandamine on Eesti Vabariigis kohustuslik. Kaebaja kaks last on mõlemad III kooliastmes, asumas sügisel 8. klassi. Seega on neil oluline sisuline puutumus vaidlustatud haldusaktiga. Lapsel on õigus kvaliteetsele ja kättesaadavale (põhi)haridusele, millest võrsub ka lapsevanema õigus, et tema lapsele oleks selline haridus kättesaadav ning lapsevanemale ei tekiks oma lastele hariduse kättesaadavaks muutmiseks ülemäärast raha- ja ajakulu (vt ka (Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020 määruse nr 3-19-2349 p 13). Eeltoodust ei võrsu aga lapsevanema või lapse õigus kindlatele kooliruumidele, kindlale personalile (õpetajale, direktorile vms), samuti mitte soovitud õppemetoodikale või maailmavaatelisele või religioossele käsitlusele, eriti kuivõrd tegemist on avaliku teenusega, mida rahastatakse ühisest rahapotist. Neid õiguseid saab kaitsta ennekõike õigusega luua erakoole. Arvestada tuleb alati sellega, et avalikud eelarved on piiratud ning seadusega on tagatud ühtne standard, tagamaks ühelt poolt eelarve optimaalne kasutus ja teiselt poolt selle summa raames parim võimalik, kvaliteetne haridus. PS § 37 lg-d 2 ja 3 aga ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist, sh senistel tingimustel, vaid kohaliku omavalitsuse üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimustes laialdane autonoomia (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p 48, Riigikohtu 18.06.2002 otsus asjas nr 3-3-1-37-02, p 9; vt ka PGS § 80). Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). 4(14)
Teist poolt välja tuues – põhiharidust omandavad enamasti alaealised, kelle edasine elukäik võib sõltuda oluliselt sellest, kas ta on hariduse saanud või koolitee on jäänud pooleli. Ka võib lapse heaolu oluliselt sõltuda sellest, kas kooli minek nõuab ülemääraseid pingutusi ja kas kooli kauguse tõttu peab laps veetma suure osa oma päevast niisama oodates või transpordivahendis. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud et ehkki koolitee ohutuse kriteeriumeid ei ole õigusaktides kirjeldatud, lasub koolipidajal PGS § 7 lg-st 1 tulenevalt kohustus tagada turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks (15.03.2021 otsus asjas nr 320-1100, p 24). Avaliku võimu poolt tehtavad ümberkorraldused ei tohiks olla ka nii sagedased, et need muutuvad lapse solgutamiseks – lihtsustatult „täna siin, homme seal“. Lapsel on õigus teatud ulatuses stabiilsusele, mis aga ei tähenda koolivõrgu n.ö kivisse raiumist. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka nii laste vanust kui ka seda, et nad on nagunii kohe-kohe, põhikooli lõppedes oma elukorraldust muutmas, st siirdumas teise kooli, tööle vms. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2021 määruses nr 3-20-1826 lisaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020 määruse nr 3-19-2349 p 14), et lapsevanematel on subjektiivne õigus nõuda, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kohalik omavalitsus peab kooliastme sulgemisel kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju. Kaebajad saavad tugineda oma õiguste kaitsel ka põhiõigusele heale haldusele (PS § 14). Transport
7.Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on selgitatud (dtl 140), et Pärnjõe Kooli ümberkorraldamisel on koolitransport tagatud koolibusside ja ühistranspordiga kõikidele 7.-9. klassi õpilastele Vändra Gümnaasiumisse. Juba otsuse tegemise ajal liigub hommikuti bussidega lähimatesse koolidesse mitmeid õpilasi. Lapsevanemate seas läbiviidud küsitluse tulemusel selgus, et muudatusi koolitranspordi korralduses vajaksid üksnes need, kes valisid tulevase kooli väljaspoole valda või tahavad õpinguid jätkata Tootsis. Vastustaja on seletuskirjas ka õigesti seletanud, et kooli ümberkorraldamine puudutab III kooliastet ehk sellises vanuses lapsi (7.-9. klass), kellelt võib juba eeldada iseseisvust koolibussiga liikumisel. Kaebaja on ka ise selgitanud 13.04.2023 (dtl 419), et kaebaja lapsed ei pea võimatuks ühistranspordi kasutamist ning ka kasutavad koolis käimiseks enamasti ühistransporti. See võib olla (kohtu poolt eraldi käsitletavate põhjuste tõttu) raskendatud ja keerukas, kuid loomulikult ei oleks probleem sõita hommikul kahe peatuse asemel kolm teisele poole. Kaebaja ei pea seda koolivahetuse puhul eriliseks probleemiks. Vastustaja on ka seletanud, et kaebaja elab koos lastega Pärnjõe koolist 3,8 kilomeetri kaugusel, ning et kaebaja lapsed on seniajani kasutanud Pärnjõe kooli jõudmiseks maakonnaliinibussi. Vändra Gümnaasium, mis võiks olla kaebaja esimene eelistus laste haridustee jätkamisel, asub kaebaja elukohast orienteeruvalt 5,6 kilomeetri kaugusel (kuid teises suunas) (dtl 371). Ka on õpilasvedude süsteem nõudepõhine, st iga õppeaasta alguses koostatakse sõiduplaan, et igale õpilasele oleks tagatud jõudmine kooli. Vastustaja on ka selgitanud, et vajadusel tagatakse koolitranspordi Vändra Gümnaasiumist Juurikaru Põhikooli (dtl 496 p 5.5), kui see peaks olema kaebaja või tema laste valik.
8.Kuivõrd kaebaja lapsed kasutavad juba praegu ühistransporti, ei nähtu kohtul,e et seega muutuks transpordi kättesaamatuse tõttu kaebaja lastele põhiharidus kättesaamatuks. Ühistranspordiga 5,6 km läbimine, sh vajadusel ka peatustega ei saa pidada ülemääraseks ajaliseks koormuseks. Ka siis, kui peres on teised lapsed, kes on mujal hõivatud (lasteaed, teine kool), siis on tegemist teatud ulatuses ajutise paratamatusega, kuna kogu pere lapsed ei pruugi saada alati käia koolis, lasteaias vms ühes ja samas kohas. Arvestades Pärnjõe Kooli senist 9-klassilisust, siis on paratamatu, et pärast põhikooli lõppu tuleb nagunii pereelu laste edasiste plaanide osas ümber korraldada.
5(14)
Kohus nõustub ka seletuskirjas tooduga (samas), et III kooliastmes peab õpilane olema niipalju iseseisev, et suudab koolibussiga liikuda alla kümne kilomeetri kaugusel olevasse kooli. Selles vanuses laste iseseisev liikumine ühistranspordiga, sh koolibussiga kooli ja kodu vahet ei ole erandlik ega muuda põhiharidust kättesaamatuks. Kui mõni laps ei saa erivajaduse tõttu koolibussi kasutada, tuleb vallal ja koolil see olukord lahendada erimeetmetega (Tallinna Ringkonnakohtu 20.07.2020 määruse p 3-20-1100 p 14). Kui kaebaja lapsed vajavad ühistranspordiga või kooliga kohanemiseks tugiisikut1, on vastustajal kohustus selle teenuse tagamine korraldada (SHS §-d 23 ja 24). Küsimus sellest, kas tugiisikut on võimalik leida, ei ole praeguse vaidluse teemaks, eriti olukorras, kus kaebaja ei ole väitnud, et seni oleksid kaebaja lapsed ühistranspordiga liigeldes tugiisikut vajanud või taotlenud. Laste tervisele vastavad kohandused
9.Õpilasele tuleb tagada koolis talle vajalik tugi (PGS § 46 jj). Otsuse seletuskirjas on toodud (lk 8), kuidas on vajalikud tugimeetmed tagatud õpilastele, kes jätkavad õpinguid Pärnjõe asemel Vändra Gümnaasiumis. Kaebaja lapsed ei ole Pärnjõe Koolis olnud õpilasteks, kellele oleks olnud seni tagatud kooli poolt määratud üldine tugi (õpiabirühm, logopeed); tõhustatud tugi Rajaleidja otsuse alusel (individuaalne õppekava, logopeed, õppimine väikeklassis) või eritugi Rajaleidja otsuse alusel (individuaalne õppekava, õppimine väikeklassis) (dtl 522). Kaebaja lapsed ei ole liikumispuudega, et neil oleks vaja õppeks füüsilise ruumi kohandamist. Kaebaja ka ei väida, et tema lapsed oleksid jäänud Pärnjõe Koolis abita, kuigi ta on tuge taotlenud. Vastustaja on kinnitanud, et temani ei jõudnud koolist mistahes teavet kaebaja laste täiendava toe vajaduse tõttu, seda ilmselt põhjusel, kuna kooliväline nõustamismeeskond ei ole neile määranud koolis mingit tuge. Kohus ei välista, et laste klassijuhataja, kes on samaaegselt HEV koordinaator, tegi laste õppetöös jooksvalt kohandusi, kuid see ei ole tugi PGS § 46 jj mõttes, mis oleks määratud asjakohast menetlust järgides. Eeltoodust tulenevalt sai ja pidi vastustaja lähtuma sellest, et kaebaja laste osas toimub tavapärane PGSis reguleeritud õpe. Kohus märgib, et HKMS § 158 lg 2 alusel kontrollib kohus haldusakti selle andmise aja seisuga, s.o käesoleval juhul 18.01.2023 seisuga. Nii ei saa vastustajale ette heita tõendite arvestamata jätmist, mis on tekkinud alles kohtumenetluse jooksul. Sealjuures ei nähtu haldusmenetluse materjalidest, et kaebaja oleks oma laste osas mingite tõendite olemasolule viidanud haldusmenetluse käigus. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis olid olemas haldusmenetluse ajal, aga jäid vastustajale mõnel muul põhjusel esitamata. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaebaja lastele ei tuleks edaspidi õppes vajalikku tuge pakkuda. Kui selline vajadus mistahes ajal ilmneb, sh ka pärast kooli ümberkorraldamist, tuleb lapsele vajalik tugi korraldada lapse parimaid huve silmas pidades ja seaduses toodut arvestades (PGS § 46 jj). See sedastus ei muuda ka vaidlustatud otsust õigusvastaseks, sest kooli pidajal säilib igal juhul õppeks vajaliku toe korraldamise kohustus.
12.Ka siis, kui lapsed on hetkel harjunud väiksema kooliga, kus konkreetne klassijuhataja teeb kohandusi õppes, ei loo see kaebajale subjektiivset õigust olukorra jätkumisele, sh ei õpetamisele konkreetse õpetaja poolt ega ka õppele konkreetses koolihoones. Määrav on üksnes see, et elukohajärgses koolis, sh pärast vaidlustatud otsuse täitmist oleksid uues koolis võimalused õpilase arengu toetamiseks sellised, et (vähemalt) põhiharidus saaks omandatud.
Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
6(14)
Toodud materjalidest ei nähtu ka, et juhul kui kaebaja lapsed vajaksid HEV õpilasele ettenähtud abi, jääks nad Vändra Gümnaasiumis ilmselgelt abita. Vastustaja on selgitanud täitmata kohti, sh et kuigi psühholoogi koht on täitmata, ostetakse seda teenust sisse ning jätkatakse teenuse ostmist ka siis, kui täiskohaga psühholoogi tööle ei asu. Kaebaja on esitanud kohtule kirjeldusena R. Pärnoja kogemusloo (dtl 451 jj), kes õpetas HEV õpilasi Vändras sama selgituse kohaselt 2017.-2020. aastatel. Kohus ei pea seda tõendit piisavaks selles osas, et väita, et Vändra Gümnaasiumi on tagamata nii üldine kui ka täiendav tugi PGS § 46 mõttes igale õpilasele või HEV õpilasele. Ka juhul, kui õppes Vändra Gümnaasiumis on mingid puudujääke, ei loo see nõudeõigust, et Pärnjõe kooli III aste peab säilima. Ka siis, kui koolid peavad alles erinevate laste vajadustega kohanema, võib sellest tulla subjektiivne nõudeõigus konkreetse kooli vastu, mitte aga valla vastu koolivõrgu kindlal kujul säilitamiseks. PGS § 46 lg-d 4-5 näevad ette, kuidas tuleb üldiselt iga õpilase vajadusi märgata ja teda toetada, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas. Vastustaja on ka seletanud, et vajadusel saab õpet korraldada väikeklassis, individuaalselt või tugiõppe korras, samuti distantsõpet (dtl 126) või Juurikaru koolis kui piirkonna „rahulikus koolis“ (dtl 130). Kohus käsitles eelnevalt, et kuigi Juurikaru kool asub kaebaja elukohta arvestades n.ö Vändra Gümnaasiumist edasi (Google Mapsi alusel on vahemaa 5,5 km, mida saab autoga läbida 7 minutiga), on tagatud koolide vahel transport. Kaebaja arusaam, et Juurikaru koolis õpivad teisel põhjusel vaiksemat keskkonda vajavad õpilased, ei välista seda, et kaebaja lapsed saavad seal vajalikku õpet. Kohalikul omavalitsusel on ennekõike kohustus tagada igas elukohajärgses koolis lapsele tugi PGS §-st 46 lähtuvalt, sh HEV õpilastele. Vastustaja võib koolivõrgu kujundada viisil, arvestades ka põhihariduse kättesaadavust, kui enam ei ole tegemist elukohajärgse (ehk kodulähedase) kooliga, et HEV õpilastele või muul põhjusel vaiksemat keskkonda vajavatele lastele on valikuna ka mõni spetsialiseerunud kool. See küll ei laiene vanema nõudeõiguseks, et selline kool KOVi piires oleks või sellise koolina oleks kujundatud mõni kindel kool või igale eelistusele või õpitoele eraldi kool. Olukorras, kus vastustaja on selgitanud toe olemasolu nii Juurikarus kui ka Vändras, on sellega kaebaja ja tema laste seadusest tulenevad õigused tagatud.
13.Tervise osas on kaebaja viidanud ka laste, koolipere laiemalt ja vanemate muredele ja probleemidele muutustega kohanemisel. Kohus möönab, et muutustega kohanemine võib olla keerukas, sh sõltumata sellest, kas muutus on paratamatu, isiku enda valikutest tulenev (nt soovitud töökohavahetus) või kellegi teise valikutest tulenev (käesoleval juhul vastustaja otsus). Kaebaja lapsed on sellises eas (üldistatult teismelised), kus toimub korraga vaimne areng kui ka olulised kehalised muutused. Sellele lisandub ka täiendav vastutuse võtmise ja valikute tegemise kohustus, nt küsimuses, kas ja kus edasi õppida ning milliseid valikuid sellest tulenevalt teha. Samuti on järjest olulisemad sõprussuhted, mida võib olla keerukam kooli vahetumisel säilitada. Küll aga ei tähenda eeltoodu, et koolivõrgus ega kooli korralduses on keelatud samal ajal muutuste tegemine. Muutustega kohanemisel on väga oluline see, kuidas täiskasvanud alaealise ümber ise muutusele reageerivad ning kohanemismehhanisme rakendavad. Vastustaja on sama selgitanud ka otsuse seletuskirjas (lk 7): Meil kõigil tuleb õppida elus toime tulema suuremate või väiksemate kriisidega, mis on elu osad. Laps läbib kasvades mitmeid arengulisi kriise, mis on vajalikud järgmisele arenguetapile jõudmiseks. Kui lapsel on juba varasemalt tekkinud raskused ja koolivahetus neid veel võimendab, siis tuleb olukorrale läheneda nagu igale abivajavavale lapsele. Kooli vahetus (kooli ümberkorraldamise, pere elukoha vahetuse või muudel põhjustel) ei pruugi üldse halvasti mõjuda laste vaimsele tervisele. Vahel on see vaimse tervise hoidmiseks just väga vajalik samm. Lapse vaimne tervis sõltub siiski suures osas perekonna ja ka kooli poolsest toetamisest ehk siis väga oluline on viis, kuidas pere, kogukond ja kool ümberkorraldamist lastele põhjendavad. Kooli vahetus ei ole ühiskonnas mitte sugugi seni olemata nähtus. Koolivahetus ei toimu üksnes kooli tegevuse ümberkorraldamise vaid ka näiteks lapsevanemate kolimise tõttu. Ka Pärnjõe koolist on aegade jooksul perekonna kolimise tõt-
7(14)
tu lapsed lahkunud ja sunnitud uude kooli suunduma, kuid siis lapse vaimse tervise pärast ei muretseta. Ei ole tutvunud ka ühegi uuringuga ega kohanud ühtegi juhtumit, kus ainuüksi kooli vahetus tekitaks kooli kiusamist, koolis mitte käimist, hulkumist või muid sarnaseid probleeme. Eelloetletud probleemid tekivad ikka muudel põhjustel. Tavapäraselt ei peaks kooli vahetus tekitama lapsel neid muresid, mida eelpool nimetati. Last toetab raskuste tekkimisel vanem.
Kohanemise osas on vastustaja ka märkinud sh hariduse kvaliteedi osas, et kolmandas kooliastmes (7.‒9. klassis ehk vanuses 14-16 eluaastat) suureneb õpilaste eneseregulatsioon ja vastutus iseseisvaks õppimiseks suureneb, ehk kohustus hakata iseseisvalt tööle. Nimetatud oskuste arendamine tagab hilisemas elus parema hakkamasaamise ja valmiduse iseseisvumiseks. See tähendab, et selles vanuses õpilastel peab kooli õpikeskkonda lisanduma nõue olla piisavalt võimeline valikute tegemiseks ja ise otsustamiseks. Oluline kõrvaltegur sellele on ka võimaluste lisandumine huvitegevuseks ja laiem suhtlusringkond Samas tuleb paindlikkuse, kohanemisvõime ja sotsiaalsete oskuste arenguks tagada õpilastele võimalused kogeda uusi olukordi ja suhelda erinevate inimestega. Õpingute edukaks jätkamiseks järgmistel haridustasemetel on vaja, et koolis oleks individuaalseid vajadusi arvestav karjääriõpetus (lk 8). Kahtlemata nõuab kooli muutus harjumist, kuid kooli vahetus perede valikul (teistsugune õppesuund, vanemate töökohavahetus vms) ei ole vaid harvaesinev juhus. Kohus ei pea võimalikuks järeldust, et korra juba koolis käima hakkamisel on perel õigustatud ootus, et kõik selle pere lapsed saavad ilma muutusteta selles koolis lõpuni käia. Nii muutuks – kuivõrd pered pidevalt vahetuvad – kohalikul omavalitsusel koolivõrgu kujundamine muutuste vältimise vajaduse tõttu võimatuks. Kohus kordab, et oluline osa laste harjumisel on see, kuidas neid ümbritsevad täiskasvanud muutusega kohanevad, seda selgitavad ja lapsi nõustavad (vt ka vaidlustatud otsuse seletuskiri eelpool). Avalik huvi
14.Koolivõrgu kujundamisel teeb omavalitsusüksus keerulisi ja pikaajalise mõjuga hariduspoliitilisi, majanduslikke, territoriaalplaneerimist puudutavaid, sotsiaalseid jm prognoose ja arvestusi. Kaalul on paljude erinevate huvigruppide huvid ning üldiste ja üksikhuvide vahel tasakaalustatud lahenduste leidmine on lõppastmes olemuslikult poliitiline otsus. HKMS § 2 lg 1 kohaselt saab halduskohus teostada halduse üle üksnes õiguslikku, õiguspärasuse kontrolli. Halduskohus ei sekku tulenevalt võimude lahususe põhimõttest poliitilistesse, majandusliku otstarbekuse jms sisuga otsustesse (Tallinna Ringkonnakohtu 20.07.2020 määruse p 3-20-1100 p-d 11 ja 17). Koolivõrgu korraldamine on väga suures osas väärtuspõhine ja otstarbekusele tuginev otsustus, mida piirab ka avaliku sektori finantsvõimekus. Seadusega antud raamides saab kohalik omavalitsus otsustada, kui palju väikekoole ja millise tihedusega on kohalik omavalitsus võimeline üleval pidama nii, et tagatud on koolihariduse kvaliteet ja ka kättesaadavus. Kohaliku omavalitsuse otsustusruumi sees, kui sellega ei rikuta lapse õigust kvaliteetsele haridusele ega muudeta hariduse omandamist kättesaamatuks, ei saa kohus asendada vastustaja väärtusotsustusi enda või kogukonna omadega. Ka ei saa asuda kohus kohaliku omavalitsuse eelarvet moodustama ega muude kulutuste mõistlikkust või otstarbekust üle vaatama. Otstarbekuse ja poliitiliste valikute üle teostavad kohalikud elanikud kontrolli ennekõike korralistel kohalike omavalitsuse volikogu valimistel. Kohus sedastab siiski, et koolivõrgu ümberkujundamiseks peavad siiski olema mingid mõistlikud ja asjakohased põhjendused, sh ka siis, kui kohus nende põhjenduste otstarbekust ei kontrolli. Nii on tagatud, et ümberkorraldamine ei ole meelevaldne suvaotsus ega ilmselgelt pahatahtlik.
15.Otsuse seletuskirja lk 1 on põhjendatud avaliku huvina nii raha kokkuhoidu, mis tekib tühjeneva taristu vabanemisest; samuti vajadust tõsta hariduse kvaliteeti. Ka on OECD poolt antud suunis, et kahaneva ja vananeva rahvastiku korral tuleb korrastada haridusvõrku, sh tagades kodulähedane ha8(14)
ridus vähemalt I ja II kooliastmes. Ka on oluline tagada õpetajate järelkasv. Neid asjaolusid on konkreetselt vastustaja territooriumi raames analüüsitud Cumuluse 2020. uuringus (lk 2). Vastustaja on avaliku huvina arvestanud samuti: - Pärnjõe Kooli piirkonna külade arv on viimasel kolmel aastal kõige rohkem langenud (lk 3). Kohus märgib, et analüüsitud on aastaid 2020-2022, s.o sinna sisse jääb ka koroonaviiruse leviu ja Venemaa rünnak Ukrainale, mis ei ole andmetest tulenevalt toonud kaasa küla rahvastiku kasvu. - 9. klassi lõpetajate, 1. klassi astujate, III kooliastme õpilaste ja õpilaste koguarv 1.-9. klasside kohta on prognoositavalt ajavahemikul 2022-2027 tuntavas languses (seletuskirja tabel lk 3). Vastustaja on kohtumenetluse käigus täiendanud kohtu nõudmisel ka andmeid sündimuse kohta 20282029. aastatel (1. klassi minejate arv, dtl 498) ning sealt ei nähtu rahvastiku märgatavat kasvu. - Suur osa Pärnjõe Kooli lastest käib juba koolis väljapool piirkonda, sh 23 õpilast 29-st Vändra Gümnaasiumis (lk 4); ka käib 14 last Vändras lasteaias. - Pärnjõe Kool on suurima õpetaja palgafondi kuluga kool vastustaja territooriumil (lk 5). Vabanev õpetajate palgatoetus on võimalik suunata valla õpetajate ja tugispetsialistide töötasudeks (samas). - Kvaliteetse õppe tarbeks on vajalik hiljemalt III astmest, et on olemas kvalifitseeritud, oma ainevaldkonnas professionaalsete õpetajate olemasolu, lisaks eeldavad lisanduvad õppeained spetsiifilisemat õppekeskkonda nt keemia- ja füüsikakabinet. Valla eelarve ei ole võimaldanud tagada Pärnjõe Koolis kõiki kolmandas kooliastmes vajalikke ainekabinette ja tehnoloogilisi vahendeid (lk 8). - Pärnjõe lasteaial on vajadus lisaruumide jaoks; ka on ruumipuuduses Vändra lasteaed. Lahenduseks oleks see, et Pärnjõe lasteaia piirkonna lapsed käiksid Pärnjõe lasteaias (lk 9). Kohus märgib, et selline lahendus on ka kooskõlas kohaliku omavalitsuse kohustustega lasteaiakohtade kättesaadavuse osas, tagamaks, et väikelaps ei veedaks liiga suurt osa oma päevas transpordivahendis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus nr 3-21-336). - Ruumide vabanemisel on võimalik kolida Pärnjõe haruraamatukogu ümber kooli hoonesse ja senine raamatukoguna kasutatud korter suunata müüki (lk 9, ka dtl 537 p 13). Kohus märgib siia juurde, et raamatukogu lisandumine koolimajja võib pigem aidata õppe kvaliteedile kaasa, kui seda halvendada. Vastustaja põhjendused koolivõrgu ümberkorraldamise avaliku huvi osas ei ole ilmselgelt puudulikud ega õigusvastased. Lisaks rahaliste ressursside otstarbekale kasutamisele (õppevahendid, ruumid vms) on avalikuks huviks ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, seda enam III õppeastmes, kus ainetel on eraldi kvalifikatsiooniga aineõpetajad. Vastustaja on välja toonud pikema perspektiivi vallaülese haridusvõrgu arendamisel, sh võimaluse mitmekesistada õpet Vändra Gümnaasiumis paralleelklasside olemasolul; ning progümnaasiumi õpilaste juurdetoomisega ka gümnaasiumi tugevdamise. Gümnaasiumi säilitamine on valla põhimõtteline poliitiline valik, arvestades gümnaasiumi olulisust kogukonnale (arengukava lk 6, dtl 211). Seletuskirja kohaselt suunatakse vabanev raha haridusvaldkonda tagasi (täiendavad õpetajad, dtl 141). Need on otstarbekuse alusel tehtavad otsused, mis ei ole ilmselgelt meelevaldsed ega ebamõistlikud. Sama järeldust kinnitab ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud 10.05.2023 haridus- ja noorsootöökomisjoni protokoll nr 12 (dtl 585), kus punktis 4 on Rahandusministeeriumi andmeanalüütik toonud välja, et võrdlustes naabervaldadega on õpetajate keskmine töötasu 200-300 eurot madalam ning Põhja-Pärnumaa vallas on oluline koolivõrk lähiajal ära korrastada ning vältida olukorda, kus koolide ülalpidamine käib omavalitsusele üle jõu. See analüüs kattub ka vaidlustatud 18.01.2023 seletuskirjas toodud põhjendustega. Avalikuks huviks on ka vastustaja ratsionaalsed kulutused haridusele. Laste arvu vähenedes suureneb kooli ülalpidamiskulu lapse kohta, mis tuleb teiste laste ja hariduskulutuste arvelt (Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse nr 3-20-1826 p 19). Seetõttu ei ole ka vastustajale etteheidetav, kui tal on eelarves vahendid, millega on võimalik vajadusel siiski lühiajaliselt palgafondi katta. Sealjuures 9(14)
peab ka iga haldusorgan arvestama, et tema tehtud otsuse vaidlustamisel kohtus on võimalik, et kohus kohaldab esialgset õiguskaitset ja keelab (lühiajaliselt) kooliastme sulgemise. Kaebaja leiab, et aluseks olnud uuringud on meelevaldsed ja rahvastikutrend on viimaste aastate jooksul muutunud. Kohus möönab, et nii koroonaviiruse levik kui ka sõda Euroopas võivad inimesi mõjutada oma elukorraldust muutma. Küll aga lisaks sellele, et kaebaja väidab, et need muutused on toimunud, ei kinnita seda arvandmed, mille osas kohus soovis vastustajalt täpsustusi. Vastustaja andmetest nähtub pikaajaline trend rahvastiku vähenemise osas. Ka lühiajaline kõikumine ei pruugi seda ümber lükata ja sellist kõikumist või rahvastikutrendi ümberpöördumist olulises osas ei nähtu arvandmetest. Ainuüksi kaebaja tunnetusest või tema tutvusringkonnas toimunud muutused eeltoodut ei kinnita.
16.Kohus leiab, et kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on olulises osas poliitilise tahte väljendus. Seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele kohustuslikud ülesanded, mida tuleb täita kas oma eelarvest või riigi toega. Siiski on selle raames kohaliku omavalitsuse ülesanne kujundada, kuidas ülesandeid täidetakse. Sealjuures on kogukonna esindajaks nimelt sama kogukonna poolt valitud volikogu. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada koolivõrgu pidamine. Koolivõrgu pidamise osaks on ka selle optimaalne lahendus – ühelt poolt kvaliteetse hariduse andmine, teiselt poolt üleliigsete kulutuste vältimine. Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgu kujundusõigus ka siis, kui seda ei tingi vajadus hoida kokku raha, vaid koolivõrgu kujundamisel võib olla asjakohaseks mistahes mõistlik põhjus, sealjuures kvaliteedi tõstmine, laiemate võimaluste pakkumine, gümnaasiumihariduse säilitamine vms. Ka võib ja peabki kohaliku omavalitsus teatud ulatuses toimima ettevaatavalt – prognoosides rahvastikuprotsesse ja selle tagajärgi mh haridusvõrgule. Vastustaja ei pea ära ootama, kuni rahvastikuprognoos halveneb veelgi, vaid muudatusi on trende jälgides võimalik teha juba praegu. Vastupidiselt – kohalik omavalitsus ei vabane ka talle seatud kohustuslikest ülesannetest üksnes põhjusel, et tal puudub raha. Seega mõnel juhul ei pruugi olla välistatud, et kohalik omavalitsus peab jätkama väga kauges nurgas põhihariduse osutamist ka siis, kui see on rahaliselt kulukas, kui ilma selleta on ebaproportsionaalselt riivatud lapse õigust (ja kohustust) põhiharidusele (PGS § 7 lg 3). Kuivõrd eelarveliste kulutuste tegemine on oluline osa poliitiliste otsuste rakendamisest, ei sekku kohus sellesse küsimusse, sh kas ja kuidas võiks raha muul viisil kasutada; ega asu vastustaja eelarvet koostama ega kontrollima. Need seisukohad jätab kohus tähelepanuta. Kohaliku kogukonna liikmetel on selles osas võimalik avaldada oma seisukohta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (järgmisena 2025. aastal).
17.Kaebaja on ka avaldanud, et kooli jätkamist soovinud toetaja oleks olnud valmis tasuma kooli jätkamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvesse vajaliku summa tingimusel, et seda kasutatakse just sel eesmärgil. Toetaja nime ei ole avaldatud. Kohus leiab, et sellise alternatiivi arvestamata jätmine, olukorras, kus toetaja isik oli siis teadmata ja on jätkuvalt teadmata, ei olnud õigusvastane. Kool võib olla munitsipaalomandis, riigi omandis või eraomandis. Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt tagatav kohustuslik põhiharidus peab oma olemuselt olema tasuta (vt lisaks HaS § 4 lg 7, PGS § 20 lg 1, § 37 lg 2, § 40 lg 2, § 59, samuti § 82 lg 3). Eraannetuse eest munitsipaalkooliteenuse ostmine (st annetuse tegemine kindla vastutasu eest) asub õiguslikult n.ö hallil alal. Kui keegi soovib vabatahtlikult kooli rahastada, on võimalik asutada erakool. Põhihariduse tagamisel ei tohi aga lapsevanema jaoks otseselt, kaudselt ega varjatud viisil, sh
10(14)
suunates või mõista andes muutuda põhiharidus KOVi poolt tagades tasuliseks2. Kohus märgib täiendavalt, et ka siis, kui tegemist on erakooliga, peab kohalik omavalitsus olema valmis igal ajal tagama erakoolis käivatele lastele vabad kohad oma koolivõrgus, kui erakool mistahes põhjusel oma tegevusega ei jätka (Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-26-14 p-d 55 ja 57). Seega ka eratoetuse kaasamise korral ilma lapsevanemaid koormamata kaasneb sellega vastustajale risk, et mistahes ajahetkel tuleb kooli ülalpidamine täies ulatuses tagada või lastele mujal koolikoht võimaldada. Õppe kvaliteet
18.Kohus selgitab ka seda, et õigus kvaliteetsele õppele ei tähenda seda, et lapse senine õppekorraldus, sh klassi suurus ei võiks muutuda. Kahtlemata võiks olla parimaks võimalikuks ja kõrgeimat kvaliteeti tagavaks lahenduseks see, kui igal õpilasel oleks individuaalne või siis väga väheste õppuritega koos toimiv õpe, mis võiks tagada parima individuaalse lähenemise ja iga õpilase tempost lähtumise. Sellist, sisuliselt eraõpetaja süsteemi aga ei ole võimalik ühistest rahalistest vahenditest rahastada. On igati loogiline, et kohalik omavalitsus vaatab haridusvõrku oma territooriumil tervikuna ja korraldab seda viisil, mis vastab ühelt poolt kogukonna huvidele ja teiselt poolt KOV majanduslikele võimalustele. Piiratud rahaliste vahendite tingimustes peab KOV-l olema õigus teha valikuid, mis kõigile lapsevanematele ei pruugi meeldida. KOV peab tagama ka muude talle seadusega pandud ülesannete täitmise ega saa keskenduda üksnes hariduse valdkonnale. PGS § 26 lg 1 sätestab, et klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kuivõrd tegemist on ülemise piirnormiga, ei peaks selle saavutamine olema iga kooli ja klassi eesmärk. Küll aga ilmestab see tavalist klassi suurust. Lisaks sätestab PGS § 26 lg 4, et kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi. Eriklassis viiakse tõhustatud tuge saavate õpilaste õppetööd läbi kuni 12 õpilasega ja erituge saavate õpilaste puhul kuni kuue õpilasega (PGS § 26 lg 5). Pärnjõe Kooli õpilaste ja klasside arvu arvestades õpib keskmiselt klassis 5 õpilast (46 õpilast 9 klassi kohta); sh kaebaja laste klassides võib see olla pisut enam, 6-7 õpilast (vt seletuskirjas tabel lk 3). Kaebajal ega tema lastel ei ole subjektiivset õigust nõuda, sh kvaliteetse hariduse tagamise eesmärgil, et tema laste õpe tagataks sisuliselt klassile suurusega, mis on väiksem või võrdne eriklassi laste arvuga (vt eelnevalt PGS § 26 lg 5 kohta toodu). Kui Pärnjõe külla peaks kolima korraga palju lastega peresid, puuduks kaebajal ka subjektiivne õigus nõudmaks, et tema laste klassid jäetaks sama suureks ja jätkuks sisuliselt liitklassi või eriklassi mahutavusele iseloomulik õpe. Kui siis teise kooli asumisest tulenevalt asuvad kaebaja lapsed õppima suuremasse klassi, mis jääb samas piirnormide sisse, ei saa seda käsitleda õppe kvaliteedi langemisena, millele kehtiv õiguskord tagaks õiguskaitse. Otsuse seletuskirja kohaselt on Vändras 9. klassis kokku 4 paralleelklassi (lk 7), millest kaks on väikeklassid (vastavalt 6 ja 1 õpilast). Asjaolu, et Vändra Gümnaasium on kaebaja hinnangul liiga suur, ei ole õiguste rikkumiseks piisav sedastus. Tegu pole Eesti mõttes suure kooliga.
19.Kaebaja on iseloomustanud valla erinevaid koole ja neisse õppima koondunud õpilasi. Vastustaja seevastu on selgitanud, et erinevad koolid, sh Pärnjõe Kool ei ole KOVi hariduspoliitiliste valikutega kujundatud kindlate eelistuste, käitumise või iseloomuga lastele. Vastustaja on küll selgitanud, et KOVi piirkonnas n.ö „vaikseks kooliks“ on arengukava järgi Juurikaru kool. Eesti koolikorraldus põhineb kaasava hariduse põhimõttel ehk igale lapsele pakutakse tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust3. See hõlmab nii erivajadusega lapsi kui ka väga andekaid lapsi. Nagu nähtub PGSist läbivalt, õpivad erinevad lapsed ühes koolis reeglina koos; kui mitte samades õppetundides, siis samades hoonetes. Vt Riigikontrolli aruanne „Üldhariduskoolide finantseerimine lastevanemate rahast“ https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2369/Area/1/language/et-EE/Default.aspx
https://harno.ee/kaasav-haridus
11(14)
Lapsevanemad võivad eelistada, et nende lastega samas koolis käivad sama iseloomu, käitumisviiside, harjumuste, maailmavaatega vms lapsed. Seega võivad lapsevanemad luua koolis n.ö oma kogukonna, kutsudes tutvusringkonnast või sarnase huvi või sooviga peresid enda kooli. Kooli traditsioonid, õppemetoodika ja õpetajaskond võivadki kujundada selgelt eristuva õppekeskkonna. See on aga iseorganiseerumine, mitte KOVi poolne koolivõrgu kujundamine. Lapsevanematel on õigus valida kooli oma soovide ja tõekspidamiste kohaselt, kuid see ei anna nõudeõigust vastustaja vastu, et kindla keskkonnaga kooli tuleb igal juhul koolivõrgus säilitada, kui vastustaja hinnangul selline vajadus puudub. Arvestades kaasava kooli põhimõtet, ei nähtu kohtule et kaebaja lastele jääks kvaliteetne ja kättesaadav haridus mõnes teises koolis, sh Vändra Gümnaasiumis tagamata.
20.Kaebaja on tõstatanud Vändra Gümnaasiumis kiusamise küsimuse. Kohus leiab, et need väited on tõendamata viisil ja määral, mis tooks kaasa kaebuse rahuldamise. Pärnjõe Kooli lapsevanemate arusaam Vändra Gümnaasiumist on kohtumenetluse käigus arusaadav (vt lastevanemate koosoleku protokoll, dtl 540). Kohus ei eita ka, et koolikiusamine nähtusena Eesti koolides esineb ja võib esineda ka Vändra Gümnaasiumis. Ainuüksi koolikiusamise esinemine kuskil ei saa aga tuua kaasa seda, et konkreetne kool tunnistatakse n.ö kõlbmatuks; sh nii, et seal ei tohiks õppida ükski õpilane. Nagu nähtub asja materjalidest, õpivad Vändra Gümnaasiumis ka Pärnjõe küla lapsed. Vändra Gümnaasium on liitunud KiVa programmiga ja kaebaja esitatud tõendite kohaselt raporteeritakse koolis koolikiusamist Eesti keskmisega võrdluses samaväärsena või pigem vähem (dtl 429 jj). Pigem nähtub KiVa programmiga liitumisest alates 2017. aastal kiusamise vähenemine (samas) ning peamiseks mureks on üksildasena tundmine (dtl 433). Kaebaja on toonud välja näiteid lastest, kes on sattunud kiusamise ohvriks (13.04.2023 esitatud dokumendid). Iga kiusamisjuhuga tuleb tegeleda ning neid olukordi ei tohi jätta tähelepanuta. Siiski ei ole kiusamisjuhtude esinemine mistahes koolis aluseks selleks, et kooli ei tohiks õpilasi lisanduda või teist kooli ei tohiks ümber korraldada. Ka mistahes võimalikud erimeelsused koolipere töötajaskonnas ei tähenda seda, et tegemist on koolikiusamisega, mis kandub üle ka lastele. Otsuse seletuskirjast nähtub, et nagunii õpivad mitmed õpilased Pärnjõe külast hetkel Vändra Gümnaasiumis, mis ei viita sellele, et konkreetse kogukonna lapsi kiusataks. Pärnjõe koolis on ilmselgelt väljakujunenud arvamus Vändra Gümnaasiumi kohta, kuid lapsevanema arvamus erinevatest koolidest ei võimendu subjektiivselt kaitstavaks õiguseks kohtus ega ka haldusmenetluses, mis muudaks kooli ümberkorraldamise lubamatuks. Kaebuse rahuldamiseks tuleks koolikiusamise olemasolu ja kooli tegevusetust tõendada määral, et on eluliselt usutav või vähemalt põhjendatud kahtlus selles, et mistahes lapsed või vähemalt kaebaja lapsed võiksid sattuda sügisel Vändra Gümnaasiumi minnes kiusamise ohvriks ja jääda abita määral, mida vastustaja ei ole otsuse tegemisel kaalunud. Üksikutest näidetes, mille tõesust kohus kahtluse alla ei sea, ei saa aga teha järeldust, et kaebaja lapsed satuksid kiusamise ohvriks. Kohus kordab vastustaja pakutut, et õpinguid on võimalik jätkata ka Juurikaru Põhikoolis. Menetluskorra järgimine
21.Kohtule ei nähtu ilmselgeid puudujääke haldusmenetluses; sh on kirjeldatud kuidas tekkinud olukorda on kooliperega arutatud (dtl 143). Haldusakti seletuskirjas on toodud ära ka erinevad murekohad, mis võivad põhihariduse kättesaadavusega seoses lastel ja lapsevanematel tekkida; samuti mis on avalik huvi koolivõrgu ümberkorraldamiseks ja kuhu vabanev ressurss suunatakse. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja ja tema lastega seotud olulised asjaolud oleksid arvestamata. Kohus käsitles eelnevalt terviseseisundiga seonduvat ning järeldas, et vastustajal oli võimalik arvestada neid asjaolusid, mis oli vastustajale varem teatavaks tehtud. Arvestades ka kaebaja aktiivset osalemist haldusmenetluses (näiteks dtl 86) ning vastustaja poolt kahel korral läbi viidud küsitlusi (dtl 526), oli kaebajal ka võimalik vastustajale avaldada asjaolud, mida ta pidas oma laste haridustee korraldamisel oluliseks. Vanem võib otsustada haldusmenetluses osaleda üldisi seisukohti esitades, ilma oma pere 12(14)
olukorda täpsustamata, kuid siis saab ikkagi teha järelduse, et vanemal oli võimalik enda perega seotud, kaalumisel olulisi asjaolusid avaldada. Ärakuulamist või kaasamist ei saa lugeda puudulikuks siis, kui vastustajale olid koolipere vastuväited teada, kuid vastustaja ei nõustunud nende vastuväidetega. Otsuse seletuskirjas on kõiki käesolevas asjas olulisi küsimusi piisavalt käsitletud. Varasemate või hilisemate rahvaalgatuste menetlemisel tekkinud küsimused ei muuda 18.01.2023 haldusakti õigusvastaseks. Ka on Rahandusministeerium õigesti selgitanud, et elanike algatuse osas ei saa olla aga õigustatud ootust ega subjektiivset õigust nõuda, et volikogu ja valitsus selles esitatud ettepaneku tingimata õigusaktina vastu võtaks; tegemist on omavalitsuse kaalutlusotsusega (dtl 7). Haldusorganil on kohustus läbi viia korrakohaselt haldusmenetlus, kui võidakse riivata isikute õiguseid. Ning kui selline menetlus on korrakohaselt läbi viidud, ei tingi muul viisil toimunud arutelud või läbirääkimised haldusmenetluse lõpptulemuse ehk haldusakti õigusvastasust. Kokkuvõte
22.Kohus jätab käesolevas asjas analüüsimata kaebaja väited seoses õiguskantsleri hinnangu ja Riigikontrolli auditiga. Kumbki neist ei ole eelistungil käsitletu kohaselt seotud käesoleva vaidluse esemega – õiguskantsleri analüüsitud olukord ei olnud seotud vastustajaga (dtl 502) ning Riigikontroll on läbi viimas auditit eesmärgiga hinnata, kas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on õpetajate kvalifikatsiooni ja ainepädevust puudutavate andmete kogumist ja talletamist korraldanud nii, et tagatud on õpetajaskonna arendamise otsuste tegemiseks asjakohase ja täpse teabe olemasolu4. Kohtule arusaadavalt ei puuduta audit vastustaja konkreetse kooli kaebaja poolt väidetavaid muresid (dtl 504).
23.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuivõrd vaidlustatud haldusakt on vastustaja laia kaalumisruumi arvestades õiguspärane ning kaebaja lastele on tagatud kättesaadav põhihariduse omandamise võimalus. Kohus jätab HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Munitsipaalomandis oleva haridusvõrgu korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (KOKS § 6 lg 2). Seega tuleb vastustajal olla valmis ka tehtud otsuste põhjendamiseks kohtumenetluses, sh oma ametnike kaudu. Vastustaja võib kohtumenetlusse kaasata esindajana advokaadi, kuid neid kulusid ei mõisteta kohtupraktika kohaselt välja kaebajalt, kui vaidlus puudutab KOVi põhiülesandeid. Käesolev vaidlus on küll olnud vaidlusküsimuse mitmekülgsust arvestades mahukas, kuid see ei ole väljunud vastustaja põhitegevusest määral, mis õigustaks vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmist.
24.Kohus määrab HKMS § 175 lg-te 3 ja 4 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel ja avaldamisel arvuvõrgus avaldamata kaebaja nimi ning kohtuotsuse punktid, mis puudutavad kaebaja laste terviseandmeid. Kohus on neid kajastanud poolte seisukohtade punktides 2.3 ja 3.3 ning samuti otsuse põhjendavas osas punktid 10-11. Pool võib enne kohtuotsuse jõustumist esitada ka täiendava taotluse, et kohus jätaks avaldamisel täiendavalt andmeid välja. Taotlus tuleb esitada mõistliku ajavaruga enne jõustumist, et kohtul oleks võimalik katkestada avaldamise tehnilised toiminguid. Teiselt poolt leiab kohus, et kohtuotsuse täies ulatuses avaldamata jätmine ei ole kooskõlas avaliku huviga tagada olulises küsimuses kohtupraktikaga tutvumise võimalus.
25.Halduskohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud määruskaebuse ning see on siiani, kohtuotsuse tegemise aja seisuga ringkonnakohtu menetluses. Kohus sel4
gitab, et kui kaebaja soovib esitada apellatsioonkaebust, võib ta koos sellega esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse, millelt tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Ringkonnakohtule esitatava esialgse õiguskaitse taotluse eripära on see, et selle lahendamisel tehtava määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kui ringkonnakohus lahendab halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse, siis selle peale enam määruskaebust esitada ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.