Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
Keila Linnavalitsus kinnitas 14.11.2019. a korraldusega nr 345 Keila Põhikooli vastuvõtmise tingimused ja korra kuni 31.08.2020.
2.X.X. esitas 14.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korralduse nr 345 tühistamiseks osas, milles Keila ümbruskonna valdades elavad lapsed kaotasid Keila Põhikooli astumise õiguse ja osas, milles korraldus on tähtajaline. Kaebuse kohaselt on kaebaja ühe Keila Põhikooli õpilase ja kahekoolieelse lapse ema ning Keila Põhikooli hoolekogu esimees. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lg 1 lausele 2 on vanema jaoks koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Seega, kui laste vanemad tahavad saata oma lapsi Keila Põhikooli, siis Keila linn ei saa seda takistada, kuna Keila Põhikoolis on palju vabu õppekohti. Keila Linnavalitsuse 25.03.2011. a määrusega nr 5 kinnitatud „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimuste ja korra” § 3 lg-st 31 tuleneb, et koolikohustuslikel isikutel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Keila linn, võimaldatakse Keila linna munitsipaalkoolis 1(3)
põhihariduse omandamine vabade õppekohtade olemasolul vaid vastavalt omavalitsuste vahelistele eelnevatele kokkulepetele. Sellised omavalitsuste vahelised kokkulepped on kaebaja hinnangul Keila Linnavalitsuse kohustus, mille mittetäitmine ei peaks mõjutama vanemate õigust valida oma lapsele kool. Kaebaja ei saa aru, miks Harjumaal elavatel Eesti Vabariigi kodanikel on vähem õigusi õppekohale kui elamisloata isikute lastel. Keila Linnavalitsus rikkus PGS § 27 lg-t 5, sest Keila Põhikooli hoolekogu oli kategooriliselt uue kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule vastu, kuid sellele vaatamata võttis Keila linnavalitsus korralduse nr 345 vastu. Kaebaja leiab, et tähtajaline korraldus on põhjendamatu ja korraldus peab olema tähtajatu. Kaebusele on lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, sest taotlusi esimesse klassi astumiseks võetakse vastu üldjuhul alates 1. märtsist, mistõttu kohtumenetluse ajal Keila Põhikool lõpetab teistes valdades elavate laste vastuvõtmise ning kaebaja laps jääb õppekohata
3.Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Keila linn 19.12.2019 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Esialgse õiguskaitse taotlus on eksitav ja põhjendamatu. Kaebusest nähtuvalt on X.X.i elukohaks Keila linn, mistõttu on Keila Põhikool kaebaja lastele elukohajärgseks kooliks ja neile ei kohaldu korraldus nr 345. Järelikult puudub kaebajal lapsevanemana otsene puutumus korraldusega nr 345. Kuna X.X.i kaks nooremat last on sündinud vastavalt aastatel 2014 ja 2016, ei saa korraldus 345 isegi teoreetiliselt nende õigusi puudutada, sest nemad ei alusta 2020. aastal kooliteed. Kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Isegi kui jaatada kaebeõiguse olemasolu, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest ei ole usutav, et tema nooremad lapsed alustaksid 2020. aastal kooliteed. Samuti puudub eeltoodud põhjustel kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus, sest puudub pöördumatu kahjuliku tagajärje saabumise oht. X.X.il puudub õigus esitada käesolevas asjas kaebus ka teiste isikute või avalikes huvides. Kaebus on perspektiivitu, sest kaebaja seisukoht, et Keila linn on kohustatud põhikooli vastu võtma õpilasi, kes ei ela Keila linnas, ei põhine kehtival õigusel. Ka ei ole Keila linn rikkunud korralduse andmisel PGS § 27 lg-t 5. PGS § 27 lg 5 kohaselt esitatakse kooli vastuvõtmise korra ja tingimuste eelnõu enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. Seda on tehtud. PGS § 27 lg-st 5 ei nähtu, et hoolekogu kooskõlastus või selle puudumine oleks koolipidajale õiguslikult siduv.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
5.Kohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korralduse nr 345.
6.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
7.Vastustaja esitas koos 19.12.2019. a seisukohaga kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ka väljavõtte Eesti Hariduse Infosüsteemist kaebaja vanema lapse kohta, millelt nähtub, et ta õpib Keila Põhikoolis ning tema rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Keila linn. Kuivõrd kaebaja vanem laps juba õpib Keila Põhikoolis, ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 tema
2(3)
õigusi, sest ta jätkab oma õpinguid tulenevalt Keila Linnavolikogu 26.11.2019. a otsusest nr 28 Keila Koolis ega pea selleks Keila Põhikooli uuesti sisse astuma.
8.Vastustaja esitas 19.12.2019. a seisukoha lisana ka väljavõtted rahvastikuregistrist kaebaja kahe noorema lapse kohta, millelt nähtub, et kaebaja nooremad lapsed on sündinud 2014. ja 2016. aastal ning laste rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Keila linn. Vastavalt Keila Linnavalitsuse 25.03.2011. a määruse nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimuste ja kord” § 3 lg-le 1 tagab Keila linn igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt on Keila linn, võimaluse omandada põhiharidus Keila linna munitsipaalkoolis. Kuna Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 piirab vaid nende enne 01.09.2020 Keila Põhikooli sisse astuda soovivate laste õigusi, kelle elukohajärgne kool ei ole Keila Põhikool, ei riiva korraldus kaebaja laste õigusi.
9.Lisaks märgib kohus, et PGS § 9 lg 2 kohaselt on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Kuna kaebaja nooremad lapsed ei ole seega järgmisel õppeaastal veel koolikohustuslikud isikud ning korralduse kehtivus lõppeb pärast 31.08.2020 ehk enne kui kaebaja nooremad lapsed saavad koolikohustuslikeks ning peavad kooli õppima asuma, ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 ka seetõttu nende õigusi.
10.Kuna Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 ei mõjuta eelnevast tulenevalt kaebaja laste õigusi, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Määrus pole jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuleb lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
12.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.