XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.01.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00850-20 ning 21.02.2019 vaideotsuse nr 6-1/4316-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 24.09.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 04.01.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00850-20 (edaspidi: VO) XXt tasuma solidaarselt Twalilubula Gulshan OÜ-ga 39 247,27 eurot. MTA põhjendas VO-d järgmiselt. Maksuhalduri menetluses on maksukohustuslase Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. 14.05.2018 sõlmitud ühinemislepinguga on Agrostar Grupp OÜ (registrikood 12805157, kuni 14.05.2018 kandis nime Exlu OÜ) ühinenud Twalilubula Gulshan OÜga. 04.01.2019 seisuga on Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlg kokku 40 950,93 eurot, sh Agrostar Grupp OÜ-lt üle läinud maksuvõlg summas 36 783,48 eurot. Eestis tegusevates pankades Agrostar Grupp OÜ-l pangakontod puudusid. Agrostar Grupp OÜ majandustegevus lõppes 2017. a aprillis,
kui äriühingu osalus võõrandati Brandon Pähnale. MTA kustutas 10.05.2017 Agrostar Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist ning peale ühinemist Twalilubula Gulshan OÜ-ga on Agrostar Grupp OÜ 12.06.2018 kustutatud ka äriregistrist. Ülevõtja Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlad on tekkinud maksustamisperioodil 10.2016, 12.2016 ja 02.2017 ning enne Agrostar Grupp OÜ-ga ühinemist oli Twalilubula Gulshan OÜ-l tasumata maksukohustusi 539,85 eurot. Twalilubula Gulshan OÜ pangakontol raha ei olnud. Samuti ei ole Twalilubula Gulshan OÜ-l registervara ning äriühingu majandustegevus oli lõppenud juba enne Agrostar Grupp OÜ-ga ühinemist. Twalilubula Gulshan OÜ ei ole tegutsev ettevõte ning seetõttu ei ole võimalik äriühingu maksukohustusi ega ka Agrostar Grupp OÜ-lt üle läinud maksukohustusi sisse nõuda majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
2.MTA tuvastas vastutusmenetluse käigus, et kaebaja on enne äriühingu osakute võõrandamist variisikule ja juhatusest tagasiastumist võõrandanud kogu äriühingule kuulunud vara ja laojäägid ning võtnud äriühingu pangakontolt ettevõtlusega mitteseotult välja raha ja teinud ülekandeid Monesto OÜ-le, mille seotus äriühingu majandustegevusega ei ole tõendatud. Ettevõttest raha välja viimisega põhjustas kaebaja olukorra, kus äriühingul puudusid vahendid maksukohustuste tasumiseks. Kaebaja rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustuse täitmine põhivõla 29 122,87 euro osas, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-ga 1.
3.Exlu OÜ juhatuse liikmena oli kaebajal olemas õigus ja võimalus esitada maksudeklaratsioone, tal oli ligipääs MTA e-keskkonnale ja pangakontole. Kuigi kaebaja oli väidetavalt äriühingu majandustegevuse juhtimise ja raamatupidamise korraldamise andnud suulise volituse alusel üle teistele isikutele, on äriühingu raamatupidamise korraldamine äriseadustiku (ÄS) § 183 järgi kaebaja kohustus.
4.MTA tuvastas vastutusmenetluse käigus, et ajavahemikul 10. jaanuarist kuni 5. aprillini 2017 on kaebaja juhitud Exlu OÜ Swedbank AS pangakontolt EE772200221061465625 välja võetud pangakaardiga sularaha kokku 67 520 eurot, mille kasutusotstarve on teadmata ning mille kohta puuduvad raamatupidamise dokumendid. Kaebajale väljastatud pangakaardiga on ajavahemikul 15.01–05.04.2017 välja võetud sularaha 34 620 eurot ja YY väljastatud kaardiga nr 5473720001989805 on ajavahemikul 26.01–01.04.2017 välja võetud 32 900 eurot. Kokku on 2017. a esimese kolme kuuga pangakontolt võetud 67 520 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et äriühingu juhatuse liige, kes omab kontrolli äriühingu üle ja kellel on ainsana õigus otsustada, kellele antakse tema poolt juhitava äriühingu pangakonto ja pangakaardi kasutaja õigused, ei tea, kes äriühingu pangakaarte kasutab ning milleks äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha kasutatakse. Samas antakse pangakonto kasutaja õigused ja pangakaart isikule, kes pole äriühingu majandustegevusega üldse seotud.
5.Exlu OÜ pangakontolt on tehtud ajavahemikul 10.03–06.04.2017 ülekandeid Monesto OÜ-le (registrikood 12381125) kokku 41 400 eurot, selgituseks on „ostu-müügileping Andrekse tee 6 kinnistu“. Kinnistusraamatu elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt on 20.04.2017 kinnistamisavalduse alusel kinnistu registrinumbriga 9591302, Andrekse tee 6, Karla küla, Rae vald omanikuks saanud Linksys OÜ. Ei ole tavapärane ega ka eluliselt usutav, et äriühingu juht, kes enda sõnul omab kontrolli ettevõtte tegevuse üle, ei tea, kes kasutab äriühingu pangakaarte ning millele kulutatakse ettevõtte pangakontolt välja võetud raha või kuidas on Monesto OÜ-le 41 400 euro ülekandmine seotud tema poolt kontrollitava äriühingu majandustegevusega. MTA leidis, et äriühingu võõrandamine variisikule ja kaebaja juhatusest tagasiastumine oli kantud eesmärgist viia ettevõttest maksuvabalt välja raha ning vältida vastutust kaebaja poolt juhitud Exlu OÜ tasumata maksukohustuste täitmise eest.
6.VO-ga nõuti sisse ka intress 10 124,40 eurot, mis on arvestatud kaebaja süül tekkinud ja õigeaegselt tasumata jäänud maksukohustuste summalt. Kui kaebaja ei oleks rikkunud juhatuse
liikme kohustust tasuda tähtaegselt seadusest tulenevaid maksukohustusi ja korraldada maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, siis ei oleks Twalilubula Gulshan OÜ-le üle läinud kaebaja juhitud Exlu OÜ tasumata maksukohustus 29 122,87 eurot ja puuduks ka kohustus tasuda intressi 10 124,40 eurot. Seega esineb kaebaja toime pandud rikkumise ja Twalilubula Gulshan OÜ 39 247,27 euro suuruse maksuvõla vahel põhjuslik seos.
7.Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg (vanima maksusumma määramise aegumistähtaeg saabub 20.03.2022).
8.Vastuseks kaebaja vastuväidetele selgitas MTA, et Twalilubula Gulshan OÜ maksukohustused, mille tasumist VO-ga kaebajalt nõutakse, on tekkinud Agrostar Grupp OÜ (Exlu OÜ) esitatud maksudeklaratsioonide alusel, mis on õiglusjärgluse korras üle läinud ülevõtjale Twalilubula Gulshan OÜ-le. MTA põhjendused olid järgnevad: - Exlu OÜ-l, kes tegeles motokaubamaja pidamisega, puudus igasugune mõistlik põhjendus vähem kui kuu aega enne äriühingu võõrandamist variisikule soetada hoonestamata mõttelist osa kinnistust ebamõistlikult kõrge hinnaga, s.o 98 000 eurot; - sama kinnistu on juba viis päeva (kolm tööpäeva) pärast lepingu ülesütlemiseks kokkulepitud minimaalset tähtpäeva võõrandatud kordades odavama hinnaga, s.o 8000 euro eest kolmandale isikule, müüja Monesto OÜ juhatuse liikme QQ lähikondse kontrolli all olevale juriidilisele isikule; - näilikult sõlmitud võlaõiguslik leping on sisutühi ning sellega ei ole tagatud ostja õigusi saada lepingu eseme omanikuks; - viimane osamakse kinnistu ostuhinnast tehti 06.04.2017 summas 3400 eurot, s.o samal päeval, kui Exlu OÜ osakud võõrandati variisikule ning juba sel hetkel oli juhatuse liige XX hinnanud ettemakstud summa tagasinõudmise perspektiivituks, sest uuele omanikule CC ei ole üle antud mingeid raamatupidamise dokumente ega ka infot sellise nõude olemasolu kohta; - tehingupartneri Monesto OÜ juhatuse liige QQ oli ka varem teinud tehinguid Exlu OÜ-ga ning peale maksuhalduri poolt vastutusmenetluse algatamist ja kinnistu ostutehingute kohta küsimuste esitamist on QQ ja temaga seotud isikud võtnud 10.05.2018 Exlu OÜ variisikult CC üle.
9.XX esitas VO-le vaide, mille MTA jättis 21.02.2019 vaideotsusega nr 6-1/4316-2 rahuldamata.
10.Tallinna Halduskohtule saabus 25.03.2019 XX kaebus MTA 04.01.2019 VO nr 13-7/00850-20 ja 21.02.2019 vaideotsuse nr 6-1/4316-2 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
11.Vaidlustatud VO ei ole õiguspärane ega otstarbekas. Vastustaja on vastutusotsuse tegemisel tõlgendanud valesti maksuõiguse sätteid ning hinnanud ebaõigesti kaebaja esitatud tõendeid ja vastuväiteid vastutusotsuse projektile. Samuti on vastustaja küll taganud kaebajale ärakuulamisõiguse MKS § 13 lg 1 mõttes, kuid ei ole ei arvestanud ega ka vastanud omalt poolt kõigile kaebaja seisukohtadele. MTA ei edastanud kaebajale VO aluseks olevat maksuotsust. Ka VO projekti lisades ei ole vastavale maksuotsusele viidatud.
12.Juhul, kui Exlu OÜ oleks ise maksudeklaratsioonides välja arvutanud vastustaja poolt nõutava summa, ei välista see vastustaja kohustust koostada maksuotsus, kui nõutakse võõra maksuvõla tasumist. Kaebaja ei saanud peale juhatuse liikme volituste lõppemist midagi teada äriühingu Agrostar Grupp OÜ tegevusest ega ka äriühingu Twalilubula Gulshan OÜ majandustegevusest ning võlgnevustest.
13.VO on koostatud lähtudes MKS §-ist 96. VO-s ei ole põhjendatud, miks maksuotsus on tegemata jäetud ja mis kaalutlustel on see tegemata jäetud. Maksuotsuse koostamine on eelduseks seadusliku vastutusotsuse väljaandmiseks.
14.Kaebaja ei osalenud väga pikka aega äriühingu Agrostar Grupp OÜ juhtimises, kuna delegeeris äriühingu juhtimise ja raamatupidamise teistele isikutele. On mõistetav, et äriühingu pangakaardid
olid selle töötajatele vabaks kasutamiseks, sest kaebaja töösuhe äriühingu töötajatega rajanes usaldusel. Vastustaja poolt etteheidetav segadus kaartide kasutamisega on loomulik, sest olles ise eemal ettevõtte juhtimisest, ei pidanud kaebaja vajalikuks täpselt kontrollida, millised pangakaardid kelle kasutuses täpselt on. Sellest tulenevalt puudub kaebajal ligi kaks aastat hiljem ka ülevaade kõigist Agrostar Grupp OÜ kantud kulutustest. Kaebaja tegi osaliselt kindlaks, milliseid arveid kõnealusel perioodil sularahas tasuti. Osa tehingute kohta ei ole õnnestunud arveid leida, kuna kaebaja oli eemal ettevõtte juhtimisest. Peale kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist ei olnud võimalik äriühingu Agrostar Grupp OÜ arveid ja raamatupidamisdokumente tagantjärele hankida. Andmete õigsust on võimalik kontrollida muul viisil, kuivõrd teada on tehingupartnerid, kuupäevad ja arve numbrid.
15.Lisaks kaupadele ja teenustele tasuti sularahas 10.03.2017 Agrostar Grupp OÜ ja Monesto OÜ vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenev ettemaks. Kinnistu müügilepingu p 2.1 kohaselt oli müügihinnaks 98 000 eurot ning p 2.2 kohaselt oli 45 000 eurot sellest juba enne lepingu sõlmimist müüjale tasutud. Müüja kinnitas seda asjaolu lepingule alla kirjutades. Nimetatud asjaolu tõendab ka osaliselt kassaraamatu väljavõte.
16.Kõik raamatupidamisdokumendid tuleb säilitada Agrostar Grupp OÜ-l, mitte kaebajal isiklikult. Kaebajale ei saa olla kättesaadavad äriühingu raamatupidamisdokumendid, kui ta ei ole enam äriühingus juhatuse liikmeks ega töötajaks, samuti ei saa kaebajale panna kohustust neid dokumente mingil viisil hankida.
17.Kaebaja ei nõustu, et Agrostar Grupp OÜ nimel tehtud ülekanded ja võlaõiguslik leping Monesto OÜ-ga on tehtud raha väljaviimiseks. Ettevõtluses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mistõttu on nii ettevõtte juhatuse liikmetel kui ka selle töötajatel võimalus ja vabadus võtta äriühingu edendamiseks vajalikke riske, mis ei pruugi end alati õigustada. Kaebaja nõustub osaliselt vastustajaga, et Agrostar Grupp OÜ nimel tehtud ettemaks ja edasised maksed Andrekse tee 6 kinnistu eest oli negatiivseid tagajärgi toov käik äriühingule. Kõikide tasude ülekandmist Monesto OÜ-le ei pidanud kaebaja vajalikuks õigel ajal kontrollida ega näinud ette, et kinnistu ostmisest võiks tekkida kahjulikud tagajärjed Agrostar Grupp OÜ-le. Kaebaja usaldas oma töötajaid ja nende kogemusi äriühingu jaoks vajalike otsuste vastuvõtmisel. Arvestades, et kaebaja oli olnud eemal AGROSTAR GRUPP OÜ juhtimisest ega soovinud tegelikult enam kontrolli äriühingu üle teostada, oli ta nõus äriühingu võõrandamisega CC. Nagu nähtub VO-s viidatud CC 27.04.2018 e-kirja selgitustest, tegeles äriühingu ümberkirjutamisega ZZ, mis ainult toetab kaebaja väidet, et ta ei olnud enam üldse Agrostar Grupp OÜ-ga seotud ja oli tegev vaid juriidiliselt.
18.Äriühingu osakute võõrandamise hetkest alates oli ettemaksu tagasinõudmine kaebaja jaoks perspektiivitu, sest kaebaja ei olnud enam ettevõtte juhatuse liige ega sellega seotud. Väidetavate võlgnevuste tasumist tuleks nõuda hoopis Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt. Agrostar Grupp OÜ võeti üle koos selle kõigi kohustustega (mh võlgnevustega). Kaebajale ei ole teada asjaolud ja kokkulepped, mis tingisid selle äriühingu ülevõtmise.
19.Kaebajal ei ole olnud soovi oma kohustusi rikkuda ega muul moel oma tegevusega õigusvastaseid tagajärgi esile kutsuda, mida näitab ka kaebaja senine korraldus Agrostar Grupp OÜ juhtimisel. Lisaks on vastustaja hakanud vaideotsuses meelevaldselt sisustama MKS § 8 tähendust äriühingu kohustuste täitmise korraldamise osas. See on ebavajalik, sest seaduses puudub selge viide, et korraldamine ei võiks tähendada, et äriühingu kohustused on delegeeritud selle töötajatele. Võib juhtuda, et äriühingu töötajad võivad mõnel juhul eksida neile delegeeritud kohustuste täitmisega. Kuna kaebaja oli pikalt eemal ettevõtte juhtimisest, saaks tema tegevust käsitada vaid kerge hooletusena ettevõtte suhtes ehk kaebaja ei järginud kohaselt teatud nõudeid.
20.Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlgnevuse tekkimises ei mänginud kaebaja tegevus mingit rolli, nagu ei saanud olla kaebajal tahtlust eirata Agrostar Grupp OÜ maksukohustusi. Asjaoludele tuginedes puudub seos kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Agrostar Grupp OÜ ja
hilisem Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõimetus ei tekkinud ühegi konkreetse kaebaja teo tulemusel. Puudub põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel ning maksuvõlg sai tekkida muudel põhjustel. Otsused, mis kaebaja juhatuse liikmena Agrostar Grupp OÜ kasuks vastu võttis, olid majanduslikud ning lähtudes eelkõige äriühingu huvidest.
21.VO koostamine oli kaebaja jaoks üllatuslik, sest äriühing Twalilubula Gulshan OÜ oli võtnud Agrostar Grupp OÜ üle vabatahtlikult ning teadmisega, et äriühingul on maksuvõlgnevus. Kaebaja väidetavast rikkumisest pidi Twalilubula Gulshan OÜ olema ülevõtmisel teadlik ning vähemalt möönma, et Agrostar Grupp OÜ maksuvõlg jääb talle tasumiseks. Kui kohus peaks nõustuma vastustajaga, et Agrostar Grupp OÜ maksuvõlgnevus tekitati kerge hooletuse tulemusel, on vastutus siiski üle läinud äriühingule Twalilubula Gulshan OÜ ning selle äriühingu juhatusel oleks vastutus ÄS järgi.
22.Kuna kaebaja volitused lõppesid 21.04.2017, siis alates nimetatud päevast ei vastuta kaebaja Agrostar Grupp OÜ ega Twalilubula Gulshan OÜ kohustuste, sh maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest. Isegi kui Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmed isiklikult ei rikkunud oma kohustusi, mis oleksid VO-s kajastatud maksuvõla tekitanud, ei ole see oluline. Ühinedes äriühinguga Agrostar Grupp OÜ, võttis Twalilubula Gulshan OÜ üle kõik ühendatava äriühingu õigused ja kohustused ning selle juhatuse liikmed said seega vastutavaks ÄS järgi ka ülevõetud osaühingu tegevuse eest.
23.VO-st ei tule välja, kuidas vastustajal ei ole õnnestunud saada kätte Twalilubula Gulshan OÜ väidetavat võlgnevust selle äriühingu juhatuse liikmete käest. VO on adresseeritud valele subjektile. Nüüdseks on Pärnu Maakohus 31.01.2019 määrusega otsustanud Twalilubula Gulshan OÜ sundlõpetamise ning äriregistrist kustutamise likvideerimismenetlust läbi viimata. Seega, VO-d ei saa teha peale juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. Vastustaja oleks pidanud äriühingule tegema maksuotsuse ning seejärel oleks pidanud nõudma selle tasumist Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt, koostades neile vastutusotsused. Kaebaja ei pea vastutama vastustaja valesti adresseeritud vastutusotsuse alusel Twalilubula Gulshan OÜ väidetava võlgnevuse eest.
24.Vastustaja ei ole välja toonud põhjendusi, et just kaebaja on Agrostar Grupp OÜ väidetavalt väljaviidud raha endale võtnud. Juhatuse liikme süü tõendamiskoormis lasub igakordselt maksuhalduril.
25.Vastustaja on rikkunud MKS §-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet, kui jättis vastutusotsuse tegemisel arvestamata YY 30.11.2017 ja ZZ 18.07.2018 kontrollimenetluses nr 12.2-3/041523 antud seletustega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
26.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastutaja jääb vaidlustatud vastutusotsuse p-s 6 ning MTA 21.02.2019 vaideotsuse nr 6-1/4316-2 p-des 15–24 toodud seisukohtade juurde.
27.Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud: - Twalilubula Gulshan OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal 04.01.2019 kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmine ei olnud aegunud; - kaebajalt nõutakse Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlast selle osa tasumist, mis on Twalilubula Gulshan OÜ-le üle tulnud Agrostar Grupp OÜ-lt (endise nimega Exlu OÜ, kustutatud). Exlu OÜ käibemaksuvõlg tekkis veebruaris ja märtsis 2017. Kaebaja oli Exlu OÜ juhatuse liige 21.07.2016– 13.04.2017, seega Exlu OÜ maksuvõla tekkimise ajal; - maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud (varaseim tähtaeg saabub 20.03.2022, vt vastutusotsuse p 5, lk 11);
- Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5); - 26.02.2019 on Twalilubula Gulshan OÜ äriregistrist kustutatud. MTA 04.01.2019 vastutusotsus on tehtud ajal, kui Twalilubula Gulshan OÜ oli õigusvõimeline äriühing.
28.Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on rikkunud tasumiskohustust (vastutusotsuse p-d 2.1 ja 2.2) tahtlikult. MKS § 96 lg 1 järgi ei eelda vastutusotsuse tegemine vastutusotsuse aluseks maksuotsust. Maksuvõla tuvastamiseks ei ole MKS §-s 95 maksuotsuse tegemine maksusumma määramiseks (MKS § 92) ainus võimalus. Eelkõige lähtub maksuhaldur maksuvõla (MKS § 32) arvutamisel maksukohustuslase poolt deklareeritud maksusumma ja tasutud maksusumma vahest, nagu vaidlustatud vastutusotsuse koostamisel. Ka asjaolu, et maksuvõla tasumist nõutakse kolmandalt isikult, ei tähenda seda, et maksuvõlg oleks tuvastatud maksuotsusega, kui maksuhaldur lähtub maksuvõla tuvastamisel maksukohustuslase poolt deklareeritud andmetest. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel. Seetõttu kohustab MKS § 8 lg 1 juriidilise isiku seaduslikku esindajat tasuma mitte ainult maksuotsusega määratud maksuvõlga, vaid eelkõige äriühingu majandustegevusest tulenevate maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahalise kohustuste tähtaegset ja täielikku täitmist.
29.VO p-s 6 lk-del 14 ja 16 on maksuhaldur hinnanud kaebaja loetletud väljamakseid ja esitatud dokumente, samuti on seda tehtud vaideotsuse p-s 18. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et isegi juhul, kui nimetatud väljamaksed arvesse võtta ettevõtlusega seotud kuludena, ei muuda need VO-s võetud seisukohta, et kaebaja on teinud äriühingu vahendite arvelt ettevõtlusega mitteseotud kulutusi summas 94 812,37 eurot. Nende tehingute tulemusena on kaebaja jätnud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tasumiskohustuse täitmata.
30.CC selgituste kohaselt ei ole talle Exlu OÜ raamatupidamisdokumente üle antud. Seega peaksid vajalikud arved ja muud dokumendid olema kaebajale endiselt kättesaadavad.
31.Tõsiseltvõetavad ei ole kaebuse väited Monesto OÜ-le Andrekse tee 6 kinnistu mõttelise osa eest tehtud ülekannete ja sularahamaksete ettevõtlusega seotuse kohta. VO p-s 6 lk-del 12–13 on põhjalikult selgitatud, miks ei saa pidada neid väljamakseid Exlu OÜ ettevõtlusega seotuks. Pigem kinnitavad kinnistu osa eest tehtud väljamaksed seda, et Exlu OÜ-l oleks ilma nende väljamakseteta jätkunud piisavalt raha maksuvõla tasumiseks. Kaebajalt nõutakse VO-ga just nende maksuvõlgade tasumist, mille tekkimise on ta ise oma kohustuste rikkumisega põhjustanud. Maksuvõlad ei tekkinud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmete tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole põhjendatud maksuvõla sissenõudmine nendelt isikutelt, nagu kaebaja püüab väita. Twalilubula Gulshan OÜ ei ole adresseeritud valele isikule. Vaideotsuse p-des 21–24 on maksuhaldur samuti põhjalikult selgitanud, miks ei ole õige nõuda Exlu OÜ maksuvõlga sisse Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt, vaid just kaebajalt.
32.Kaebaja jätab tähelepanuta, et juhatuse liige, ka siis, kui ta delegeerib oma ülesanded teistele isikutele, ei vabane oma seaduslike kohustuste täitmisest, vaid vastutus nende täitmise eest lasub endiselt juhatuse liikmel endal. Pealegi nähtub vastutusmenetluses kogutud tõenditest, et kaebaja käes olnud pangakaardiga on pangakontolt sularaha välja võetud ning kaebaja ise on osalenud OÜga Monesto toimunud tehingus. Seega ei ole õiged kaebaja väited, et ta oli äriühingu juhtimisest kõrval. Tõendite kohaselt osales ta ise aktiivselt Exlu OÜ varatuks muutmises, samuti äriühingu variisikule võõrandamises. Sellist juhatuse liikme tegevust saab pidada üksnes tahtlikuks (VO p 3). Järelikult ei saa pidada õigeks kaebaja väiteid, et tema tegevust saaks hinnata vaid kerge hooletusena. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, mille tagajärjel äriühing ei suuda deklareeritud maksukohustusi tasuda ja tekib maksuvõlg, on tahtlik tegevus.
33.Asjaolu, et Twalilubula Gulshan OÜ on 26.02.2019 äriregistrist kustutatud, ei oma VO õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Vastutusotsus on tehtud 04.01.2019, s.t enne Twalilubula
Gulshan OÜ äriregistrist kustutamist ja õigusvõime lõppemist. Seega jääb nõue kaebaja suhtes endiselt kehtima.
34.Äriühingu juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenev tasumiskohustuse rikkumine ei eelda seda, et juhatuse liige vastutaks tasumiskohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui juhatuse liige on ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks kulunud raha endale võtnud. Äriühingu juhatuse liige vastutab selle eest, et äriühingu rahalised ja mitterahalised kohustused oleksid tähtaegselt ja täielikult täidetud. Maksuhaldur hindab juhatuse liikme tegevust oma kohustuste täitmisel ning on leidnud, et kaebaja on oma tahtliku tegevusega viinud äriühingu raha ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel Exlu OÜ käsutusest välja ning selle tulemusena on jäänud äriühingu maksukohustused täitmata ja on tekkinud maksuvõlg.
35.Vastustaja hinnangul tõendavad YY ja ZZ seletused asjaolu, et XX ei olnud passiivne juhatuse liige, kelle selja taga toimetasid teised isikud ja korraldasid raha Exlu OÜ-st väljaviimise. YY ja ZZ seletused kinnitavad, et kaebaja osales aktiivselt juhatuse liikmeks oleku perioodil Exlu OÜ tehingutes ning kaebaja huviks oli saada Exlu OÜ-st kasumiga tagasi tema poolt äriühingusse investeeritud summa. Seega kinnitavad protokollid VO-s kirjeldatud asjaolusid ning kaebaja süülist tegevust, mille tulemusena jäid täitmata MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VO-s toodud seisukohtadega (vt HKMS § 165 lg 2) ning põhjendab otsust järgmiselt.
37.VO tegemisel on MTA tuginenud MKS § 8 lg-le 1, §-le 41 ja §-le 96. Kaebaja hinnangul ei ole maksukohustuse määramiseks MKS §-s 41 märgitud alused täidetud, kuna kaebaja ei osalenud väga pikka aega AGROSTAR GRUPP OÜ tegevuses ning delegeeris äriühingu juhtimise ja raamatupidamise teistele isikutele. Lisaks ei ole kaebajale kätte toimetatud maksuvõla aluseks olevat maksuotsust.
38.MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu 27.11.2012 otsus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap h; MKS § 96 lg 5). Nimetatud eeldused on praegusel juhul täidetud ning XXle tehtud VO tühistamiseks ei ole alust.
39.Agrostar Grupp OÜ võõrandamine ei välistanud kaebajale kui Agrostar Grupp OÜ endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemist. Riigikohus on selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus. See tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ning üheks vastutusotsuse tegemise eelduseks on ka kehtiva maksuvõla olemasolu. Vastutusotsust ei saa teha, kui maksuvõlg on lõppenud. Üheks maksuvõla lõppemise aluseks on äriühingu registrist kustutamisel tema õigusvõime lõppemine (MKS § 31 lg 3 p 6, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2; vt Riigikohtu 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 16 ja seal viidatud lahendid).
40.ÄS § 391 lg 4 järgi läheb äriühingute ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, lähevad õigusjärglasele üle kõik maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei
ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Praegusel juhul läks Agrostar Grupp OÜ maksuvõlg üle Twalilubula Gulshan OÜ-le. Seega eksisteerib ühinemisega üle läinud maksuvõlg, mille saab muude vastutusotsuse tegemise eelduste täidetuse korral kaebajalt sisse nõuda. Kaebaja tõlgenduse korral võimaldaks pelgalt äriühingute ühinemine tekkinud maksukohustusest vabaneda. See ei oleks kooskõlas õigusjärgluse olemuse ega vastutuskohustuse eesmärkidega.
41.31.10.2018 seisuga oli Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlg 29 526,87 eurot (vastustaja lisa nr 1). VO-st nähtuvalt oli Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlg 04.01.2019 seisuga 40 950,93 eurot, sh Agrostar Grupp OÜ-lt üle läinud maksvõlg 36 783,48 eurot. Kaebaja heidab esmalt maksuhaldurile ette, et talle ei ole edastatud VO aluseks olevat maksuotsust. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuotsuse koostamine enne vastutusotsuse väljastamist ei ole igal juhul vajalik. Maksuhaldur peab tuvastama maksukohustuse olemasolu. Ka MKS § 96 lg-st 3 tuleneb tingimus, et maksusumma võib, kuid ei ole kohustust määrata eelnevalt maksuotsusega. MKS § 92 lg 1 järgi määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse, kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti (p 1); muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel (p 4). Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Maksukohustused tulenevad maksuseadustest ning arvutatakse maksudeklaratsioonide alusel. Twalilubala Gulshan OÜ maksukohustused, mille tasumist vastutusotsusega nõutakse, on tekkinud Agrostar Grupp OÜ (Exlu OÜ) poolt esitatud maksudeklaratsioonide alusel, mis on õigusjärgluse korras üle läinud ülevõtjale Twalilubala Gulshan OÜ. MKS § 35 alusel lähevad õigusjärglasele üle kõik MKS § 31 lg-s 1 sätestatud nõuded ja kohustused, sh maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) ning kohustuste üleminekuks ei ole maksuhalduril kohustust koostada maksuotsust. Vastutusotsuse tegemise menetluses tuleb lisaks iseseisvalt uurida ja tuvastada maksuvõla olemasolu ning seda ka vastutusotsuses vastavalt motiveerida, sest jõustunud maksuotsus ei saa automaatse järelmina kaasa tuua juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest. Antud juhul ei oleks maksuotsuse koostamine midagi andnud, kuna maksude tasumata jätmine tahtlusest oli ilmselge, samuti oli vastutusotsuse menetluse alguseks selge, et maksuotsuse adressaadilt ei oleks maksuvõla sissenõudmine võimalik.
42.MTA on lugenud kaebaja süü vormiks tahtluse. Tahtlus tähendab võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovima nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 33-1-17-13, p 16; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18).
43.VO p-s 3 on põhjendatud kaebaja tahtlust järgmiselt: 1) kaebaja oli äriregistri kande kohaselt ajavahemikul 01.10.2016–04.07.2017 Exlu OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Krediidiasutustelt kogutud teabest nähtuvalt oli kaebaja ajavahemikul 01.10.2016–04.07.2017 Exlu OÜ pangakonto internetipanga kasutaja ning talle oli väljastatud pangakaart. Internetipanga kasutaja õigused olid veel AA, YY ja BB. Pangakaardi kasutaja õigused olid YY. Äriühingu volituste ja õiguste administreerimise õigused on antud alates 21.04.2017 CC ning alates 23.05.2017 DD. 2017. a veebruari ja märtsi maksustamisperioodil esitas Exlu OÜ KMD-d raamatupidaja BB. 12.09.2017 esitas muudetud maksudeklaratsiooni CC. Kui äriühingul on üks juhatuse liige, kes juhib faktiliselt äriühingut, saab äriühingu rikkumise omistada sellele juhatuse liikmele; 2) ajavahemikul 10.01– 05.04.2017 võttis Exlu OÜ Swedbank OÜ pangakontolt pangakaardiga välja sularaha 67 520 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamise dokumendid. Sularaha kasutusotstarvet kaebaja selgitada ei
osanud. Ei ole eluliselt usutav, et äriühingu ainus juhatuse liige ei tea, kes kasutab äriühingu pangakaarte ning milleks äriühingu sularaha kasutatakse. Lisaks anti äriühingu pangakaart isikule, kes ei ole äriühingu majandustegevusega seotud; 3) Exlu OÜ pangakontolt on tehtud ajavahemikul 10.03–06.04.2017 ülekandeid Monesto OÜ-le kokku 41 400 eurot, selgituseks on Andrekse tee 6 kinnistu, kuid kinnistusraamatu registrikandest nähtuvalt on kinnistu omanikuks saanud Linksys OÜ. Kaebaja ei osanud kinnistuga seotud tehinguid selgitada. Maksuhaldur on eelneva pinnalt piisavalt põhjendanud, et kaebaja pidi olema teadlik, et maksuvabalt raha väljaviimine äriühingu bilansist, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega, on õigusvastane tegevus, mille tagajärjel jääb äriühingu maksukohustus täitmata. Äriühingust raha väljaviimisega põhjustas kaebaja olukorra, kus äriühingul puudus raha maksukohustuse täitmiseks.
44.XX andis 27.03.2018 selgitusi MTA-le. Kaebaja tõi välja, et ta igapäevaselt majandustegevusega ei tegelenud; juhatuses oli kaebaja üksnes seetõttu, et omada kontrolli osaühingu üle (protokolli p 3). Kaebajal oli küll pangakaart, kuid ta ei kasutanud seda; ZZ pangakaardi kasutamise õiguseid ei olnud; pangakonto kasutamise õigus oli sekretäril (protokolli p 4). YY ei tegutsenud Exlu OÜ tegevuses, kuid kaebaja tunneb teda (protokolli p 6). Vastuseks maksuhalduri küsimusele „Kuidas kontrollisite YY tegevust ja raha kasutust?“ vastas kaebaja, et YY ei olnud palgaline töötaja. Järelikult oli kaebajal ja YY kokkulepe, miks pangale juurdepääs anti. Kaebaja YY tegevust ei kontrollinud, kuna ta äriühingu igapäevasesse tegevusse ei sekkunud, üksnes usaldas YY (protokolli p 8). Raamatupidamisega tegeles ZZ ning raamatupidamine oli sisse ostetud teenus (p 9). Kaebaja hinnangul maksti töötajatele palka ülekandega, aga täpselt ta seda ei tea. Kaebaja lisas, et tõenäoliselt sõlmis lepingud tema (protokolli p 11). Pangakaardiga sularaha väljavõtmise kohta märkis kaebaja, et ei oska öelda, kes sularaha välja võttis; eeldab, et keegi, kellel oli selleks õigus (protokolli p 15). Monesto OÜ-le tehtud ülekannete kohta selgitas kaebaja, et tema hinnangul oli tegemist mingi ettemaksega kinnistu eest; tema kinnistu ostmiseks läbirääkimisi ei pidanud ning Monesto OÜ, EE ja QQ on tema jaoks võõrad nimed (protokolli p 16 ja p 17). Exlu OÜ-l tekkisid makseraskused seetõttu, et kaebaja ei kontrollinud piisavalt ning juhtis halvasti äriühingut; äriühingu halvast majanduslikust olukorrast sai kaebaja teada enne osaühingu võõrandamist (protokolli p 18). Kaebaja soovis äriühingut müüa, kuna avastas, et äriühingul olid kohustused, millest kaebaja ei olnud teadlik (protokolli p 20).
45.Kaebaja ütlused on vastuolulised. Esmalt märgib ta, et äriühingul ei jäänud enne võõrandamist palju kohustusi, samas toob välja, et tema mäletamist mööda oli tehtud maksukohustuste ajatamine (protokolli p 22). Kaebaja toob välja, et tal on kogemusi äriühingu juhtimises, kuna tal on veel paar äriühingut; ettevõtlusega on ta tegelenud 7 aastat; kaebaja tegeleb metsamajanduse ning õigusabiga; ettevõtluse juhtimises on tal lõpetamata kõrgharidus (protokolli p 23). Kaebaja kinnitas, et on teadlik, et nii äriühingu juhatuse liige kui ka tegevjuht, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest äriühingu mitterahaliste ja rahaliste kohustuste täitmist, vastutab solidaarselt äriühingu maksuvõla eest (protokolli p 25). Kaebajal puudusid mistahes õigustused juhatuse liikme vastutusest vabanemiseks, kuna tal olid kõik võimalused ja ka teadmised juhatuse liikme töös osalemiseks.
46.Eelnevat aluseks võttes on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et äriühingut sooviti võõrandada eesmärgiga vabaneda võlgadest. Eelnevat kinnitab ka 27.04.2018 CC selgitus, kus viimane toob välja, et Exlu OÜ-ga seotud dokumente tema käes ei ole. Äriühingu talle võõrandamisega oli ta nõus, kuna nii pakuti võimalust teenida pikemas perspektiivis raha. Maksuvõlgade tekkimise kohta tal info puudus ning talle kinnitati, et maksuvõlgadega tegeletakse ise. Samuti puudus CC juurdepääs firma e-postile. CC ei ole ühtegi tehingut sõlminud ega ole ühegi tehingu juures ka viibinud (vastustaja lisa nr 12). Ka ZZ tunnistas 18.07.2018 maksuhaldurile, et CC ei pääsenud Exlu OÜ pangakontole ligi. ZZ ei tunnistanud, et andis väidetavalt tema valduses olevaid äriühingu raamatupidamisdokumente üle CC (protokolli p 11) (vastustaja 05.11.2019 esitatud lisa nr 1). Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuvõlad ei tekkinud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmete tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole põhjendatud maksuvõla sissenõudmine nendelt isikutelt.
47.Kaebaja väited tehingute toimumise teadmatusest (s.o sularaha väljavõtmine ning raha ülekandmine OÜ Monesto arvelduskontole) on vastuolulised ja ei ole eluliselt usutavad. Kaebajale väljastas Swedbank AS pangakaardi nr 5473720002051381, millega on välja võetud sularaha ajavahemikul 15.01.2017-05.04.2017 34 620 eurot (vastustaja lisa nr 9). Samas väidab kaebaja, et ta talle väljastatud pangakaarti ei kasutanud. Samuti on YY väljastatud pangakaardiga nr 5473720001989805 võetud välja sularaha 32 900 eurot. Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited, et ta ei tunne YY, kuna viimane ei tegutsenud Exlu OÜ-s. Samas sularaha on välja võetud kahe äriühingule kuuluva pangakaardiga korraga, sh YY väljastatud pangakaardiga (vt nt 30.01.2017). YY selgitas 30.11.2017 maksuhaldurile, et veebruar- aprill 2017 ei suhelnud ta Exlu OÜ-s tehingutega seoses (protokolli p 17). YY teab XXt, kuid ei ole XXga ega tema firmaga tehinguid teinud (protokolli p 18). YY seotud ei ole olnud (protokolli p 20) (vastustaja 05.11.2019 esitatud lisa nr 2).
48.Välja toodud ütlused ei sea kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et kaebaja vastutas Exlu OÜ varalise seisu eest ka juhul, kui kaebaja väidete kohaselt oli ta äriühingus üksnes investeeringu tegija. Kaebaja ütlused ei välista tema varalist vastutust äriühingu ees. Kui kaebaja oleks käitunud äritegevuses vajaliku hoolsusega, oleks tal olnud sularaha väljavõtmise kohta esitada tõendid, et tõendada, milliste arvete eest sularahaga tasuti. Kohtu hinnangul ei tõenda kaebaja esitatud E-Meister OÜ arved (vt kaebuse lisad nr 3- 6) sularaha kasutamist äriühingu tegevuses. Arvetelt nähtub, et sularaha eest on tehtud ettemaks. Vaidluse all on sularaha pangast väljavõtmine ajavahemikul 15.01– 05.04.2017. Arved on väljastatud 1.12.2016, 02.01.2017 ja kaks arvet 31.01.2017. Seega enne 15.01.2017 väljastatud arvete tasumine ei tõenda sularaha kasutamist äritegevuses. Eelnev seab kahtluse alla ka 31.01.2017 väljastatud arvete õigsuse, eelkõige põhjusel, et arvete väljastajaks on märgitud ZZ ning kliendiks on märgitud XX Exlu OÜ esindajana, samas kui XX ise märkis, et ta ei osalenud Exlu OÜ äritegevuses ega kasutanud talle väljastatud pangakaarti.
49.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ZZ ütlused ei kinnita, et OÜ-ga Monesto tehtud tehing on seotud Exlu OÜ majandustegevusega. ZZ rääkis maksuhaldurile elamukrundi soetamise kavatsusest, millest ei saa tuletada, millist elamukrunti, millisel eesmärgil soetada sooviti ning milline on krundi soetamise kavatsusel seos Exlu OÜ-ga. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et kolmandate isikute ütlused ei tõenda, et väljavõetud sularaha kasutati Exlu OÜ ettevõtluses. Sularaha kasutamist ettevõtluses on võimalik tõendada üksnes kirjalike tõenditega.
50.Kohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et maksuhaldur ei määranud YY ja ZZ sunniraha vaidlusaluses vastutusmenetluses seletuste andmata jätmise eest, maksumenetluse tulemit. Ka juhul, kui nimetatud isikud oleksid vastutusmenetluses samuti seletused andnud ja kui need oleksid ka erinenud nende varasematest seletustest maksuhaldurile, ei oleks see teisi tõendeid arvestades saanud vastutusotsuse lõppjäreldusi muuta.
51.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKSst ja maksuseadusetest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriühingu juhatuse liikme MKS §-st 8 tulenev vastutus on ühtlasi kohustus korraldada äriühingu majandustegevust selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid tegelikud, õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Juhatuse liige vastutab selle kohustuse täitmise eest isegi juhul, kui ta delegeerib vastava kohustuse täitmise mõnele teisele isikule. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Kaebaja õpib enda sõnul ärijuhtimist ja osutab õigusteenuseid, mistõttu ei saa ta VO-le vastu vaielda pelgalt väitega, et ta ei teadnud, mis äriühingus tegelikult toimus või et ta reaalselt äriühingut ei juhtinud. MKS § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutab juhatuse liige ka siis, kui ta delegeerib juhtimise kellelegi teisele või võimaldab kellelgi teisel ettevõtet juhtida, kaotades samas isikliku kontrolli ettevõtte tegevuse üle. Asjassepuutumatud on kaebaja väited põhjuste kohta, miks ta Exlu OÜ osaluse võõrandas. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, mille tagajärjel
äriühing ei suuda maksukohustusi tasuda ja tekib maksuvõlg, on tahtlik tegevus. VO-ga kaebajalt nõutav maksuvõlg on tekkinud ajal, mil kaebaja oli ainus ettevõtte juhatuse liige.
52.Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei mõjuta ka juhatuse liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped, millel on tähtsust üksnes nende omavahelistes suhetes (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2013 otsus nr 3-11-2342, p 10; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13). Juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulisel määral rikkumisele viitab juba ainuüksi hoiak, et kaebaja ei olnud kursis, kuidas äriühingu töötajad ettevõtte rahadega ümber käivad, mis eesmärgil raha kasutatakse, milliseid dokumente raamatupidamises kajastatakse jne. Hoolsalt käitudes oleks kaebaja pidanud äriühingu ainukese juhatuse liikmena kontrollima äriühingu raamatupidamisega seonduvat. Kaebaja jättis kontrolli teostamata, kuigi tal olid selleks kõik võimalused.
53.Asjaolu, et Twalilubula Gulshan OÜ on 26.02.2019 äriregistrist kustutatud, ei oma VO õiguspärasuse hindamisel tähtsust. VO on tehtud 04.01.2019, s.t enne Twalilubula Gulshan OÜ äriregistrist kustutamist ja õigusvõime lõppemist. Seega jääb nõue kaebaja suhtes endiselt kehtima.
54.MTA 04.01.2019 VO nr 13-7/00850-20 ja 21.02.2019 vaideotsus nr 6-1/4316-2 on õiguspärased ning tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
55.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.