Maksuõigus › Maksuotsused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 14. septembril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-207 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-207 kalendripäeva vastutusotsuse maksuhaldurile ei esitanud.

kättetoimetamisest)

XX

arvamust

või

vastuväiteid

XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2018 vastutusotsuse tühistamiseks.

Kaebaja ei ole rikkunud deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust ning liiatigi ei ole ta seda teinud süüliselt, st tahtlikult või raskest hooletusest. Kaebaja andis CC-le järkjärguliseks Alpax Ehitus OÜ osakute müügiks üle PIN-kalkulaatori ning jäi ise ettevõtte juhtimisel passiivsesse rolli. Kaebaja ja CC tegelesid Alpax Ehitus OÜ-s kumbki eraldi oma äritegevusega. Kaebaja tegevus piirnes varem alustatud ehitustööde lõpetamisega. Sellest tulenevalt venis äriühingu osakute lõplik üleandmine äriühingu ostjale CC-le. Kaebaja ei allkirjastanud ega esitanud deklaratsioone ega andnud korraldusi nende esitamiseks. Sisendkäibemaksu kajastavaid dokumente koostati temaga läbi rääkimata ning tema eest varjatuna. Vastutusotsuses märgitakse nimeliselt ära, et CC väitis äritegevuse toimumist ja tehingute tegemist OÜ-ga ABMG ja Sommertex group OÜ-ga. Samal ajal ei ole välja toodud ühtegi juhtu või ütlust kaebaja poolt nende ettevõtete või tegevuste kohta, mille kaudu sisendkäibemaksu deklareeriti. Ka ei ole ükski nimetatud ettevõtetega seotud isikutest väitnud end olevat suhelnud või tehinguid teinud või ettevalmistanud kaebajaga. Kaebaja ei ole nende ettevõtete kohta maksumenetluses midagi väitnud, kuna ta ei ole nende isikutega suhelnud ning ta ei teagi nende ettevõtete nimesid ega seotust Alpax Ehitus OÜ-ga. Järelikult tehinguid tegi, nendest oli teadlik ja nendega tehtud tehingutest tulenevat sisendkäibemaksu sai deklareerida üksnes CC. PIN-kalkulaatori edasiandmine CC-le ei tähenda, et kaebaja lõi olukorra, milles sai võimalikuks vastavate deklaratsioonide esitamine ja sisendkäibemaksu arvestamine. Selleks, et sisustada kaebaja süüd, olnuks vaja tõendada, et kaebaja teadis, mis tema poolt teisele juhatuse liikmele edasi antud PIN-kalkulaatoriga teha taheti või teha võidi. Sellise tõendi abil oleks saanud käsitada kaebaja käitumist vähemalt kaudse tahtlusena või mööndusena. Kaebaja käitumist on ebamõistlik pidada ka raskeks hooletuseks, kuna tegemist oli ühe ja sama ettevõtte võrdsete õiguste ja kohustustega juhatuse liikmetega, mis tähendab, et nende vahel pidi olema elementaarne vastastikune usaldus, mida praegusel juhul CC kuritarvitas. Maksuhaldur on teinud mõlemale juhatuse liikmele ühesuguseid etteheiteid, nende tegevust ja süüd eristamata. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmise tõendamiseks tuleb maksuhalduril tõendada, et korraldused ja kontrollakt on kaebajale kätte toimetatud. Seda ei ole tehtud. Puudub alus väita, et kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust. Samad kaebaja vastuväited käivad ka vastustaja viidete kohta vastutusotsuse projekti kättetoimetamise ning ärakuulamisõiguse tagamise kohta, kuna vastustaja ei ole kaebaja arvates järginud seaduse nõudeid menetlusdokumentide kättetoimetamisel.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Nii kaebaja kui CC olid volitatud äriühingu nimel tehinguid tegema. Kaebajal oli volitus esitada äriühingu maksudeklaratsioone ja ligipääs MTA e-keskkonnale ajavahemikul 08.04.2013 kuni 21.06.2016. Järelikult tegelesid nii kaebaja kui CC äriühingu tegevuse juhtimisega ning mõlemal juhatuse liikmel oli võimalus kontrollida äriühingu maksuarvestusega seonduvat. Seega mõlemad juhatuse liikmed olid teadlikud varjatud maksukohustustest. Kummalegi juhatuse liikmele ei saa omistada passiivse juhatuse liikme rolli, kes poleks olnud aktiivselt seotud äriühingu tegevuse juhtimisega ning kellel poleks olnud võimalust sekkuda äriühingu majandustegevuse korraldamisesse.

3(9)

3-19-207 Kuna Alpax Ehitus OÜ maksukohustus on tasumata, siis jättis kaebaja oma juhatuse liikme kohustuse korrektselt täitmata. Kaebaja tegutses tahtlikult äriühingu maksukohustuse õigusvastase vähendamise eesmärgil, astudes aktiivselt samme mittetoimunud tehingute andmete kajastamiseks deklaratsioonidel. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Puuduvad asjaolud, mis vabastaks kaebaja vastutusotsusega määratud tasumiskohustusest. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-17-2235 p-st 14 tuleneb, et MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust. Kaebaja väited CC varjatud tegevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja kinnitab PIN-kalkulaatori CC käsutusse andmist. Kaebajal oli endal ligipääs e-maksuametisse. Seetõttu ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et sisendkäibemaksu sai deklareerida üksnes CC.

4(9)

3-19-207 Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ainult juhul, kui kaebaja jättis deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmata tahtlikult. Maksuhaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja oli teadlik OÜ-ga ABMG ja Sommertex group OÜ-ga toimunud tehingute tegelikkusele mitte vastamisest või nendest äriühingutest üleüldiselt ning kajastas tahtlikult ebaõigeid andmeid. Vastustaja ei ole arvestanud ega vastutusotsuses välja toonud XX-lt maksumenetluses kogutud selgitusi ega kõrvutanud neid CC seletustega. XX ütluste kohaselt sõlmis kumbki juhatuse liige tehinguid oma klientidega ning vastutas üksnes oma klientidega seotu eest. Äriühingu raamatupidamist tegi alates 24.08.2015 CC palgatud raamatupidaja ja kaebaja esitas oma dokumendid CC-le. Nii 2015. a augusti kui septembri käibemaksudeklaratsioonid on e-maksuametisse sisestanud CC vastavalt 29.10.2015 kl 16.57 ja 16.58. Kaebaja kustutati äriühingu osanike nimekirjast 26.10.2015 ja tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 30.10.2015. AS SEB Pank vastusest maksuhalduri korraldusele nähtub, et Alpax Ehitus OÜ arvelduskonto avati pangas 13.08.2015 ning kuni 04.09.2015 oli selle ainsaks allkirjaõiguslikuks kasutajaks XX ning alates 04.09.2015 CC. Kaebaja ei saanud olla teadlik ega kontrollida, millised tehingud pangakontol pärast seda kuupäeva toimusid. Kaebuse kohaselt leppisid XX ja CC 2015. a suvel kokku Alpax Ehitus OÜ järkjärgulise ülemineku CCle. Kaebaja seletuse kohaselt soovis CC saada kohe tööga alustamiseks ligipääsu äriühingu pangakontole ning sel põhjusel avas kaebaja eraldi pangakonto ja andis CC-le oma PINkalkulaatori selle kasutamiseks. Maksuhaldur ei vaielnud vastu kaebaja väitele, et teda ei ole vastutusmenetluses ära kuulatud. Nii teabe andmise korralduse kui vastutusotsuse projekti kättetoimetatuks lugemisega Ametlike Teadaannete kaudu toimis maksuhaldur õigusvastaselt, mistõttu ei ole kaebajale maksumenetluses olnud tagatud ärakuulamisõigus. Kuna vastutusotsuse tegemisel on süü hindamine individuaalne, on ärakuulamisõiguse tagamine oluline ja selle menetlusliku õiguse rikkumine võib endaga kaasa tuua õigusvastase haldusakti. MKS § 55 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest kaebaja elas registrisse kantud ja maksuhaldurile teadaoleval aadressil. Ühel korral tähitud kirja tagastamisest hoiutähtaja möödumisel ei saa järeldada, et kaebajale ei olnud võimalik sel aadressil dokumente kätte toimetada. Maksuhaldur ei ole dokumente proovinud kätte toimetada ka muul viisil. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest (MKS § 55 teine lause). Korralduse luges maksuhaldur vastutusotsuse kohaselt kaebajale kätte toimetatuks AT kaudu 09.08.2018, s.o samal päeval, mil korraldus on tehtud. Seega ei ole kaebajale antud võimalust vastutusmenetluses asjaolude selgitamiseks ega tõendamiseks. Järelikult on alusetud ka vastustaja väited, et kaebaja ei ole täitnud vastutusmenetluses MKS §-st 56 tulenevat kaasaaitamiskohustust ning teabe andmata jätmine näitab tema soovimatust tegelike tehingute asjaolude ilmsikstuleku osas. Jättes kaebaja vastutusmenetluses ära kuulamata ning nõuetekohaselt menetluse alustamisest teavitamata, jättis maksuhaldur välja selgitamata ja täpsustamata olulised asjaolud, mis omakorda tingisid põhjendamispuudused kaebaja süü vormi sisustamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-207 survestamine lõppes, kui CC sai juhatuse liikmeks. Kaebaja selgitas, et edasine ettevõtte tegevus väljus täielikult kaebaja kontrolli alt. Ta ei esitanud ühtegi maksudeklaratsiooni, ei allkirjastanud ühtegi dokumenti ning kasutas pangakontot ainuüksi enda tööde jaoks. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja oli juhatuse liikmena teadlikult passiivne. Seetõttu tuleb apellandi arvates lähtuda kaebaja tahtlusest (VÕS § 104 lg 5). Kaebaja tahtluse tuvastamisel ei ole oluline, kes kajastas tehinguid maksudeklaratsioonides. Oluline on see, kas kaebaja osales tehingutes või teadis tehingute mittetoimumisest, mis kajastati ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonides. Tõendatud ei ole, et kaebaja andis panga PIN-kalkulaatori CC kätte. Seda ei saa pidada eluliselt usutavaks ja selle kohta ei ole tõendeid. Vastutusotsuses on tuvastatud, et kaebaja oli internetipanga kasutaja ja allkirjaõiguslik isik. Alpax Ehitus OÜ kontrollimenetluses kinnitas kaebaja, et 2015. a augustis tegeles ta kõigega. Tahtluse tuvastamisel on oluline see, kas kaebaja teadis mittetoimunud tehingute deklareerimisest ja osales selles. Kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja oli Alpax Ehitus OÜ pangakonto ainukasutaja. Seetõttu saab asuda seisukohale, et kaebaja osales Alpax Ehitus OÜ igapäevases majandustegevuses ja teadis äriühingu tegevusest rohkem, kui ta maksumenetluses ja kohtumenetluses väidab. Alpax Ehitus OÜ maksuotsusest tuleneb, et ABMG OÜ-lt osteti metalli Fast Development OÜle. Alpax Ehitus OÜ arvelduskontolt nähtub, et Fast Development OÜ-lt saadud raha kanti kohe mh Läti äriühingutele Kompanija Avotini LTD, Ave Steel SIA ja Tilts SIA. Läti äriühingud Kompanija Avotini LTD, Ave Steel SIA ja Tilts SIA kinnitasid kauba müüki Alpax Ehitus OÜle 2015. a augustis. Seetõttu ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud midagi Sommertex group OÜst. Sommertex group OÜ pangakonto väljavõttelt nähtub, et äriühing on teinud pangatehinguid äriühingutega LTD KOMPANIJA AVOTINI, FAST DEVELOPMENT OÜ, Trans Team OÜ ja Rekstop OÜ. Need tehingud nähtuvad ka Alpax Ehitus OÜ pangakonto väljavõttel ajal, mil kaebaja omas äriühingu pangakonto allkirjastamise ainuõigust. MTA 19.10.2015 korraldusega nr 12.2-3/0349988-1 kohustati Alpax Ehitus OÜ-d esitama kontrollitaval perioodil deklareeritud maksude ja maksete kohta dokumendid ning ilmuma MTA-sse seletuste andmiseks 04.11.2015. Kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta lahkus kohe pärast Alpax Ehitus OÜ kontrollimenetluse alustamist äriühingu juhatusest. Äriühingu juhatusest lahkumine viitab kaebaja teadlikule tegutsemisele vastutusest vabanemiseks seoses tema tegevusega Alpax Ehitus OÜ juhatuse liikmena. Ei ole usutav, et tegemist oli kokkusattumusega. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja oli teadlik äriühingu kogu majandustegevusest, sh sellest, et äriühingut kasutati näilike tehingute vahendamiseks. Halduskohus heitis MTA-le ekslikult ette, et analüüsimata on jäetud, kas kaebaja sai pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist olla teadlik CC poolt deklareeritud andmetest. Kaebaja omas Alpax Ehitus OÜ e-maksuametile ligipääsu kuni 21.06.2016. Järelikult oli kaebajal võimalik teada CC poolt deklaratsioonides esitatud andmetest. 29.10.2015 sisestatud KMD kajastab Restorlin Ehitus OÜ-ga tehtud tehinguid, mida kaebaja peab enda korraldatud tehinguteks. Alpax Ehitus OÜ maksuvõla tuvastamisest maksuotsusega järeldub äriühingu õigusvastane käitumine. See hinnang laieneb ka äriühingu seadusliku esindaja käitumisele. Kaebaja oli Alpax Ehitus OÜ maksumenetluses ära kuulatud. Maksuhaldur tugines vastutusotsuse tegemisel maksuotsuse väitele, et kaebaja kontrollimenetluses antud seletused on ebausaldusväärsed.

6(9)

3-19-207 Maksuhaldur on üritanud kaebajale edastada e-maksuameti kaudu vastutusotsuse projekti ja vastutusotsust. Tõendatud on, et kaebaja ei reageeri e-posti aadressile saadetud teadetele ja maksuhalduri kõnedele. Vastutusmenetluse alustamise korraldust üritati üle anda allkirja vastu, kuid see ebaõnnestus. Apellant esitas selle kohta apellatsioonimenetluses tõendina menetlustoimingu protokolli. Halduskohus ei ole selgitanud, millised olulised asjaolud jättis maksuhaldur välja selgitamata, olukorras, kus kohus tuvastas, et kaebaja poolt kaebuses esitatud väited ei vasta tõele. Tallinna Halduskohus leidis 13.01.2020 otsuses asjas nr 3-19-555 (p 50), et kui juhatuse liige oleks vastutusmenetluses samuti seletused andnud ja need oleks erinenud varasematest seletustest maksuhaldurile, ei oleks see teisi tõendeid arvestades saanud vastutusotsuse lõppjäreldusi muuta. Kaebaja on saanud ka kohtumenetluses esitada kõik seisukohad ja tõendid, mida ta vajalikuks peab ja mis võisid jääda varem esitamata. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole seetõttu rikutud.

XX palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Maksudeklaratsioonid, millel olid kajastatud CC esitatud valeandmed, esitati e-maksuametisse 29.10.2015 kl 16.57 ja 16.58 (seega mõned minutid enne tööpäeva lõppu), s.o kolm päeva pärast kaebaja kustutamist äriühingu osanike nimekirjast ja üks päev enne kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist. Lisaks valeandmeid sisaldavate deklaratsioonide esitamisest teadlik olemisele pidanuks kaebaja omama ka reaalset võimu äriühingus deklaratsioone muuta. Kaebaja selline võimalus lõppes 30.10.2015. Kuna tasumiskohustus on tihedalt seotud deklareerimiskohustusega ja üheaegselt täidetav, siis ei saa kaebajale ette heita maksu tasumata jätmist. Halduskohus selgitas ka õigesti, et MTA ei ole kaebaja süü vormina tahtlust piisavalt põhjendanud, tema süü vormi CC süüst eristanud vaatamata nende ütluste erinevusele ning kaebajale taganud ärakuulamisõigust. Seetõttu ei saanud kaebaja täita oma kaasaaitamiskohustust. Vastustaja ei ole neid halduskohtu seisukohti ümber lükanud. Apellandi peamine väide, et kaebaja jäi juhatuse liikmena teadlikult passiivseks CC tegevust puudutavas osas – selle väitega halduskohus nõustus –, ei õigusta kaebajale tahtluse etteheitmist maksude deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmata jätmisel ja seetõttu vastutusotsuse tegemisel 5-aastase aegumistähtaja kohaldamist. Kaebajal ja CC-l olid äriühingus erinevad majanduslikud huvid ja tegevused ning nad ei kontrollinud teise juhatuse liikme äritegevust. Halduskohus ei pidanud seda põhjendatult tahtlikuks tegevuseks oma kohustuste rikkumisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7(9)

3-19-207

3-19-207 järeldada, et kaebaja tegutses viisil, mis õigustab vastutusotsuse tegemise viieaastase aegumistähtaja kohaldamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.