Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.06.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-555
Haldusasi
J.P kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.01.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00850-20 ning 21.02.2019 vaideotsuse nr 6-1/4316-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J.P, volitatud esindaja v.adv Indrek Lillo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.01.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.P apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 03.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2020 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.07.2020. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 04.01.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00850-20 J.Pt tasuma solidaarselt Twalilubula Gulshan OÜ-ga viimase maksuvõla 39 247,27 eurot. J.P oli Exlu OÜ (alates 14.05.2018 nimega Agrostar Grupp OÜ) juhatuse liige 21.07.2016– 13.04.2017. 14.05.2018 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühines Exlu OÜ Twalilubula Gulshan OÜ-ga. 04.01.2019 seisuga on Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlg kokku 40 950,93 eurot, sh Exlu OÜ-lt üle läinud maksuvõlg. Exlu OÜ maksuvõlg seisneb 2017. a veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonide (KMD) alusel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest kokku 29 122,87 eurot, millele lisandub intress 10 019,89 eurot. Maksuhaldur alustas 05.07.2017 Exlu OÜ maksuvõla sundtäitmist pangakonto arestimise korralduse tegemisega, kuid äriühingu pangakontol puudusid rahalised vahendid. Exlu OÜ majandustegevus lõppes 2017. a aprillis, kui äriühingu osalus võõrandati B.p le. MTA kustutas 10.05.2017 Exlu OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Enne Exlu OÜ-ga ühinemist oli Twalilubula Gulshan OÜ-l tasumata maksukohustusi 539,85 eurot. Maksuhaldur algatas Twalilubula Gulshan OÜ maksukohustuse sundtäitmise 03.08.2017 pangakonto arestimisega, kuid pangakontol ei olnud raha. Samuti ei oma Twalilubula Gulshan OÜ registrisse kantavat vara ning äriühingu majandustegevus oli lõppenud juba enne Exlu OÜ-ga ühinemist. Twalilubula Gulshan OÜ ei ole tegutsev ettevõte, mistõttu ei ole võimalik äriühingu maksukohustusi ega ka Exlu OÜ-lt üle läinud maksukohustusi sisse nõuda majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. MTA tuvastas vastutusmenetluse käigus, et J.P on enne äriühingu osakute võõrandamist variisikule ja juhatusest tagasiastumist võõrandanud kogu äriühingule kuulunud vara ja laojäägid ning teinud äriühingu pangakontolt väljamakseid (sularaha väljavõtmine ja ülekanded Monesto OÜ-le), mille seotus äriühingu majandustegevusega on tõendamata. Ettevõttest raha väljaviimisega põhjustas J.P olukorra, kus äriühingul puudusid vahendid maksukohustuste tasumiseks. J.P rikkus teadlikult ja tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava 29 122,87 euro suuruse maksusumma tasumine. Exlu OÜ juhatuse liikmena oli J.Pl olemas õigus ja võimalus esitada maksudeklaratsioone, tal oli ligipääs MTA e-keskkonnale ja pangakontole. Kuigi J.P oli väidetavalt äriühingu majandustegevuse juhtimise ja raamatupidamise korraldamise andnud suulise volituse alusel üle teistele isikutele, oli äriühingu raamatupidamise korraldamine äriseadustiku (ÄS) § 183 järgi J.P kohustus. Ajavahemikul 10.01.–05.04.2017 on Exlu OÜ Swedbank AS-i pangakontolt välja võetud sularaha kokku 67 520 eurot, mille kasutusotstarve on teadmata ning mille kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid. J.Ple väljastatud pangakaardiga on ajavahemikul 15.01.– 05.04.2017 välja võetud sularaha 34 620 eurot ja M.P le väljastatud kaardiga on ajavahemikul 26.01–01.04.2017 välja võetud 32 900 eurot. J.P ei selgitanud, miks olid ettevõtte majandustegevusega mitteseotud M. P Exlu OÜ pangakaart ja pangakonto kasutaja õigused. Exlu OÜ pangakontolt on ajavahemikul 10.03.–06.04.2017 kantud Monesto OÜ-le üle kokku 41 400 eurot, selgitusega „ostu-müügileping Andrekse tee 6 kinnistu“. Kinnistusraamatu andmetel on 20.04.2017 kinnistamisavalduse alusel kinnistu Andrekse tee 6, Karla küla, Rae vald (registriosa nr 9591302) omanikuks saanud Linksys OÜ. Motokaubamaja pidamisega tegeleval Exlu OÜ-l puudus igasugune mõistlik põhjus vähem kui kuu aega enne äriühingu võõrandamist soetada mõttelist osa hoonestamata kinnistust ebamõistlikult kõrge hinnaga (98 000 eurot). Sama kinnistu on juba viis päeva (kolm tööpäeva) pärast lepingu ülesütlemiseks kokkulepitud minimaalset tähtpäeva võõrandatud kordades odavama hinnaga (8000 euro eest) kolmandale isikule, Monesto OÜ juhatuse liikme P.J lähikondse kontrolli all olevale juriidilisele isikule. Näilikult sõlmitud võlaõiguslik leping on sisutühi ning sellega ei ole tagatud 2(12)
3-19-555 ostja õigusi saada lepingu eseme omanikuks. Viimane osamakse (3400 eurot) kinnistu ostuhinnast tehti 06.04.2017 ehk samal päeval, kui Exlu OÜ osakud võõrandati, ning samal ajal oli J.P hinnanud ettemakstud summa tagasinõudmise perspektiivituks, sest uuele omanikule B.Ple ei ole üle antud mingeid raamatupidamisdokumente ega ka infot sellise nõude olemasolu kohta. Monesto OÜ juhatuse liige P.J oli ka varem teinud tehinguid Exlu OÜ-ga ning pärast vastutusmenetluse algatamist ja kinnistu ostutehingute kohta küsimuste esitamist on P.J ja temaga seotud isikud võtnud Exlu OÜ variisikult B. P üle. Ei ole tavapärane ega ka eluliselt usutav, et äriühingu juht, kes enda sõnul omab kontrolli ettevõtte tegevuse üle, ei tea, kes kasutab äriühingu pangakaarte ning millele kulutatakse ettevõtte pangakontolt välja võetud raha või kuidas on Monesto OÜ-le 41 400 euro ülekandmine seotud tema juhitud äriühingu majandustegevusega. Äriühingu võõrandamine variisikule ja J.P juhatusest tagasiastumine oli kantud eesmärgist viia ettevõttest maksuvabalt raha välja ning vältida vastutust Exlu OÜ tasumata maksukohustuste eest. Maksuhaldur nõuab J.Plt ka intressi 10 124,40 eurot, mis on arvestatud J.P süül tekkinud ja õigeaegselt tasumata jäänud maksukohustuste summalt. Kui J.P ei oleks rikkunud juhatuse liikme kohustust tasuda tähtaegselt seadusest tulenevaid maksukohustusi ja korraldada maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, siis ei oleks Twalilubula Gulshan OÜ-le üle läinud J.P juhitud Exlu OÜ tasumata maksukohustus 29 122,87 eurot ja puuduks ka kohustus tasuda intressi 10 124,40 eurot. Seega esineb J.P toime pandud rikkumise ja Twalilubula Gulshan OÜ 39 247,27 euro suuruse maksuvõla vahel põhjuslik seos. MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg ei ole möödunud (vanima maksusumma määramise aegumistähtaeg saabub 20.03.2022).
2.J.P esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 21.02.2019 vaideotsusega nr 61/4316-2 rahuldamata.
3.J.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.01.2019 vastutusotsuse ja 21.02.2019 vaideotsuse tühistamiseks. 1) Maksuhaldur ei ole koostanud maksuotsust Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla sissenõudmiseks. Asjaolu, et äriühingu maksuvõlg moodustub deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest, ei välista maksuhalduri kohustust koostada maksuotsus, mis on õiguspärase vastutusotsuse tegemise eelduseks. Vastutusotsuses pole põhjendatud, miks on maksuotsus jäetud koostamata. 2) Kaebaja delegeeris Exlu OÜ juhtimise ja raamatupidamise teistele isikutele. Kaebaja usaldas äriühingu töötajaid ega pidanud vajalikuks kontrollida, millised pangakaardid kelle kasutuses on. Sellest tulenevalt pole kaebajal ülevaadet kõikidest Exlu OÜ kantud kuludest. Kaebaja tegi osaliselt kindlaks, milliseid arveid kontrollitud perioodil sularahas tasuti: lisaks kaupadele ja teenustele tasuti sularahas 10.03.2017 Exlu OÜ ja Monesto OÜ vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenev ettemaks (45 000 eurot). Osade tehingute kohta ei ole kaebajal olnud võimalik dokumente leida, kuivõrd ta ei ole enam äriühingu juhatuse liige. 3) Alusetu on maksuhalduri seisukoht, et ülekanded ja leping Monesto OÜ-ga on tehtud Exlu OÜ-st raha väljaviimiseks. Ettemaksu ja edasiste maksete tasumine Andrekse tee 6 kinnistu eest oli Exlu OÜ-le kahjulik. Kaebaja ei pidanud vajalikuks kõikide maksete tegemist kontrollida ega näinud ette kahjulike tagajärgede tekkimist. B.P e-kiri, mille kohaselt tegeles äriühingu võõrandamisega J.B, kinnitab kaebaja väidet, et ta ei tegelenud enam Exlu OÜ juhtimisega. 4) Seadus ei välista MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmist nõnda, et need on delegeeritud äriühingu töötajatele. Kuna kaebaja ise ei tegelenud ettevõtte juhtimisega, on võimalik talle ette 3(12)
3-19-555 heita vaid kohustuste rikkumist kerge hooletuse vormis. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, et just kaebaja on ettevõttest välja viidud raha endale võtnud. 5) Kaebaja ei vastuta alates juhatuse liikme volituste lõppemisest Exlu OÜ maksuvõlgnevuse eest. Kaebaja tegevus ei mänginud mingit rolli Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla tekkimises. Agrostar Grupp OÜ võeti üle koos kõigi selle kohustustega. Kaebajale ei ole teada asjaolud ja kokkulepped, mis tingisid äriühingu ülevõtmise. Twalilubula Gulshan OÜ oli Agrostar Grupp OÜ-d üle võttes teadlik viimase maksuvõlast ning võttis üle kõik ühendatava äriühingu õigused ja kohustused. Maksuvõla tasumist tuleks nõuda Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt. 6) MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on jätnud vastutusotsuse tegemisel arvestamata M. P 30.11.2017 ja M. P 18.07.2018 antud ütlustega.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kaebajalt nõutakse Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlast selle osa tasumist, mis on sellele äriühingule tulnud üle Agrostar Grupp OÜlt, endise nimega Exlu OÜ. Exlu OÜ käibemaksuvõlg tekkis 2017. a veebruari ja märtsi KMDde alusel ehk ajal, mil äriühingu juhatuse liige oli kaebaja. Kaebaja rikkus tasumiskohustust tahtlikult, mistõttu on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. 2) MKS § 96 lg 1 järgi ei ole vastutusotsuse tegemise eelduseks maksuotsuse tegemine. Praegusel juhul on maksuvõlg arvestatud maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasutud summade vahe põhjal. Maksukohustus ei teki maksuotsuse tegemisest, vaid vahetult seaduse alusel. Maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab MKS § 8 lg 1 järgi oma esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest, mitte ainult maksuotsusega määratud maksuvõla eest. 3) B.P selgituste järgi ei antud talle üle Exlu OÜ raamatupidamisdokumente. Seega peaksid arved ja muud dokumendid olema kaebajale kättesaadavad. 4) Kaebaja väited Monesto OÜ-le Andrekse tee 6 kinnistu mõttelise osa eest tehtud ülekannete ja sularahamaksete seotuse kohta ettevõtlusega ei ole tõsiseltvõetavad. Kui neid väljamakseid poleks tehtud, oleks Exlu OÜ suutnud maksuvõla tasuda. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega just nende maksuvõlgade tasumist, mille ta ise on oma kohustuste rikkumisega põhjustanud. Kõnealune maksuvõlg ei tekkinud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmete tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole põhjendatud maksuvõla sissenõudmine neilt. 5) Juhatuse liige ei vabane oma seaduslike kohustuste täitmisest ka siis, kui ta delegeerib oma ülesanded teistele isikutele. Samas kinnitavad M.P ja M.P seletused, et kaebaja ei olnud passiivne juhatuse liige, vaid ta osales Exlu OÜ nimel tehingute tegemises ning tema huviks oli saada Exlu OÜ-st kasumiga tagasi tema poolt äriühingusse investeeritud summa. Samuti nähtub vastutusmenetluses kogutud tõenditest, et kaebaja käes olnud pangakaardiga on Exlu OÜ kontolt sularaha välja võetud ning kaebaja ise on osalenud tehingus Monesto OÜ-ga. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei tegelenud Exlu OÜ juhtimisega. Tõenditest nähtub, et kaebaja osales aktiivselt äriühingu varatuks muutmises ja äriühingu võõrandamises variisikule. Selline tegevus saab olla üksnes tahtlik. Järelikult ei saa pidada õigeks kaebaja väiteid, et talle saaks ette heita vaid kerget hooletust. 6) Asjaolu, et Twalilubula Gulshan OÜ on äriregistrist kustutatud, ei oma vastutusotsuse õiguspärasuse seisukohast tähtsust. Vastutusotsus on tehtud enne nimetatud äriühingu registrist kustutamist.
4(12)
3-19-555 7) Maksuvõla sissenõudmine kaebajalt ei eelda seda, et maksuhaldur oleks tuvastanud selle, et kaebaja on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed endale võtnud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Exlu OÜ võõrandamine ja Twalilubula Gulshan OÜ-ga ühinemine ei välistanud kaebajale vastutusotsuse tegemist. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb äriühingute ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, lähevad õigusjärglasele üle kõik maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Praegusel juhul läks Exlu OÜ maksuvõlg üle Twalilubula Gulshan OÜ-le. Vastutusotsus on tehtud enne Twalilubula Gulshan OÜ äriregistrist kustutamist. Seega eksisteerib ühinemisega üle läinud maksuvõlg, mille saab kaebajalt sisse nõuda. Kaebaja tõlgenduse korral võimaldaks pelgalt äriühingute ühinemine maksukohustusest vabaneda. See ei oleks kooskõlas õigusjärgluse olemuse ega vastutuskohustuse eesmärkidega. 2) Maksuotsuse koostamine enne vastutusotsuse tegemist ei ole tingimata vajalik. Praegusel juhul on vastutusotsusega sissenõutav maksukohustus tekkinud Exlu OÜ esitatud maksudeklaratsioonide alusel. 3) Kaebaja oli äriregistri kohaselt ajavahemikul 21.07.2016–13.04.2017 Exlu OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kui äriühingul on üks juhatuse liige, kes juhib faktiliselt äriühingut, saab äriühingu rikkumise omistada sellele juhatuse liikmele. Kaebaja oli ajavahemikul 01.10.2016–04.07.2017 Exlu OÜ pangakonto internetipanga kasutaja ning talle oli väljastatud pangakaart. Samuti oli üks pangakaart väljastatud M.Ple, kes ei olnud äriühingu majandustegevusega seotud. Ajavahemikul 10.01.–05.04.2017 võeti Exlu OÜ Swedbank OÜ pangakontolt pangakaardiga välja sularaha 67 520 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamise dokumendid. Sularaha kasutusotstarvet ei osanud kaebaja selgitada. Ei ole eluliselt usutav, et äriühingu ainus juhatuse liige ei tea, kes kasutab äriühingu pangakaarte ning milleks äriühingu sularaha kasutatakse. Exlu OÜ pangakontolt on tehtud ajavahemikul 10.03.– 06.04.2017 ülekandeid Monesto OÜ-le kokku 41 400 eurot, selgitusega „Andrekse tee 6 kinnistu“. Kinnistusraamatu registrikandest nähtuvalt on kinnistu omanikuks saanud hoopis Linksys OÜ. Kaebaja ei osanud kinnistuga seotud tehinguid selgitada. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, et kaebaja pidi olema teadlik, et maksuvabalt raha väljaviimine äriühingu bilansist, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega, on õigusvastane tegevus, mille tagajärjel jääb äriühingu maksukohustus täitmata. Äriühingust raha väljaviimisega põhjustas kaebaja olukorra, kus äriühingul puudus raha maksukohustuse täitmiseks. 4) Kaebaja ütlused on vastuolulised. Esmalt märgib ta, et äriühingul ei jäänud enne võõrandamist palju kohustusi, samas toob välja, et tema mäletamist mööda oli tehtud maksukohustuste ajatamine. Enda väitel soovis kaebaja Exlu OÜ võõrandada, kuna avastas, et äriühingul olid kohustused, millest kaebaja ei olnud teadlik. Kaebajal puudusid mistahes õigustused juhatuse liikme vastutusest vabanemiseks, kuna tal olid kõik võimalused ja ka teadmised juhatuse liikme töös osalemiseks. Maksuhalduri kahtlus, et kaebaja võõrandas Exlu OÜ eesmärgiga vabaneda võlgadest, on põhjendatud. Seda kinnitavad mh ka B.P selgitused. Õige on maksuhalduri seisukoht, et maksuvõlad ei tekkinud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmete tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole põhjendatud maksuvõla sissenõudmine nendelt isikutelt. 5) Kaebaja väited, et ta ei teadnud Exlu OÜ kontolt sularaha väljavõtmisest ja raha ülekandmisest Monesto OÜ-le, on vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Kuigi kaebaja väidab, et ta ei kasutanud tema nimele väljastatud pangakaarti, võeti sellega äriühingu kontolt sularaha 5(12)
3-19-555 välja. Kui kaebaja oleks käitunud äritegevuses vajaliku hoolsusega, oleks tal esitada tõendeid selle kohta, milliste arvete eest sularahas tasuti. Kaebaja esitatud E-Meister OÜ arved (kuupäevadega 01.12.2016, 02.01.2017, 30.01.2017 ja 31.01.2017) ei tõenda sularaha kasutamist Exlu OÜ tegevuses. Arvete järgi tasuti sularahas ettemaks, samas kui vaidluse all on sularaha väljavõtmine pärast 15.01.2017. 6) M.P ütlused ei kinnita, et tehing Monesto OÜ-ga on seotud Exlu OÜ majandustegevusega. M.P rääkis maksuhaldurile elamukrundi soetamise kavatsusest, millest ei saa tuletada, millist elamukrunti millisel eesmärgil sooviti soetada ning milline on krundi soetamise kavatsuse seos Exlu OÜ-ga. Kolmandate isikute ütlused ei tõenda, et väljavõetud sularaha kasutati Exlu OÜ ettevõtluses. Sularaha kasutamist ettevõtluses on võimalik tõendada üksnes kirjalike tõenditega. 7) Asjaolu, et maksuhaldur ei määranud M.Ple ja M.Ple sunniraha vastutusmenetluses seletuste andmata jätmise eest, ei muuda menetluse tulemust. Ka juhul, kui nimetatud isikud oleksid andnud seletused ka vastutusmenetluses ja kui need oleksid erinenud nende varasematest seletustest maksuhaldurile, ei oleks see teisi tõendeid arvestades saanud vastutusotsuse lõppjäreldusi muuta. 8) Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Kaebaja õpib enda sõnul ärijuhtimist ja osutab õigusteenuseid, mistõttu ei saa ta vastutusotsusele vastu vaielda pelgalt väitega, et ta ei teadnud, mis äriühingus tegelikult toimus, või väitega, et ta reaalselt äriühingut ei juhtinud. MKS § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutab juhatuse liige ka siis, kui ta delegeerib juhtimise kellelegi teisele või võimaldab kellelgi teisel ettevõtet juhtida, kaotades samas isikliku kontrolli ettevõtte tegevuse üle. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, mille tagajärjel äriühing ei suuda maksukohustusi tasuda ja tekib maksuvõlg, on tahtlik tegevus.
6.J.P palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kompromissiläbirääkimiste käigus selgus kaebajale, et kolmandad isikud on teises maksuasjas andnud ütlusi ka kaebaja vastutusmenetlust puudutavate asjaolude kohta. Sellega seoses on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et MTA on teises maksuasjas kogunud veel mingeid tõendeid, mida ta aga vaidlusaluse vastutusotsuse tegemisel pole arvesse võtnud. Seetõttu on vajalik nõuda vastustajalt välja kogu kõnealuse maksuasja toimik. Selle toimiku välja nõudmata jätmisega on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Üksnes toimiku väljanõudmisega saaks kohus veenduda, et teises maksuasjas ei ole kogutud praeguse vaidluse seisukohast muid olulisi tõendeid lisaks nendele, mis on võetud praeguse asja materjalide juurde. Kaebaja on võrreldes MTA-ga nõrgem menetlusosaline, mistõttu tema puhul peab kohus olema aktiivsem. Ka maksuhaldur rikkus maksumenetluses uurimispõhimõtet, jättes arvestamata teises maksuasjas kogutud tõenditega. 2) Halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi kaebaja väidete osas. Sellega rikkus kohus HKMS § 165 lg 1 p-i 4. Kohus ei käsitlenud otsuses kaebaja väiteid vastutusmenetluses uurimispõhimõtte rikkumise, Exlu OÜ kontolt väljavõetud raha kaebaja valdusesse jõudmise, süü vormi ja raamatupidamisdokumentide säilitamise kohta. Lisaks ei ole kohtuotsuse põhjendava osa puhul võimalik selgelt eristada, millised on vastustaja ja millised kohtu seisukohad.
6(12)
3-19-555 3) Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja põhjustas tahtlikult Exlu OÜ väidetava maksuvõla. Praeguses asjas kohtule esitatud tõendid ei kinnita seda seisukohta. Tõendite põhjal saab pigem järeldada, et kaebaja oli oma kohustuste täitmisel kergelt hooletu. Kaebaja delegeeris oma ettevõtte juhtimisest eemaloleku ajaks need ülesanded äriühingu töötajatele. Kaebajale ei saa ette heita töötajate usaldamist. Otsused, mida kaebaja Exlu OÜ juhatuse liikmena tegi, lähtusid majanduslikest kaalutlustest ja ettevõtte huvidest. 4) Vastutusotsuse tegemisele oleks pidanud eelnema maksuotsus. Vastutusotsuse sisuks ei ole tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Vastutusotsuse saab teha alles pärast seda, kui maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt on nurjunud. See omakorda eeldab, et enne võla sissenõudmist on tehtud maksuotsus. Maksuotsuse tegemata jätmine rikub võla tasumiseks kohustatud kolmanda isiku õigusi, kuivõrd selliselt võetakse isikult ära võimalus oma õiguste kaitsmiseks maksuotsuse vaidlustamise läbi. Twalilubula Gulshan OÜ-l ei olnud võimalik maksuvõlga puudutavate asjaolude kohta oma vastuväiteid esitada. Isegi kui asuda seisukohale, et vastutusotsuse võib koostada ilma eelnevalt maksuotsust tegemata, on vastutusotsus koostatud vale subjekti suhtes. Alates 21.04.2017 ei vastuta kaebaja Exlu OÜ kohustuste täitmise eest, rääkimata Twalilubula Gulshan OÜ kohustustest. Vastutusotsus oleks tulnud teha Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetele või vähemalt peaksid nemad vastutama maksuvõla eest solidaarselt kaebajaga. Pärast Twalilubula Gulshan OÜ registrist kustutamist pole aga võimalik enam sellele äriühingule maksuotsust ega ka tema juhatuse liikmetele vastutusotsust koostada. 5) Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud. Kaebaja vastutusmenetluses antud ütlused ei ole vastuolulised. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, et kaebaja väited tehingute toimumise teadmatusest on vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Ühestki vastustaja esitatud tõendist ei nähtu, et just kaebaja võttis Exlu OÜ pangakontolt sularaha välja ning kontolt väljavõetud raha jõudis kaebaja valdusse. Samuti pole kohus arvestanud kaebaja väiteid, et pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ei olnud kaebajal juurdepääsu äriühingu raamatupidamisdokumentidele. Kohus on põhjendamatult nõustunud vastustaja seisukohaga, et Monesto OÜ-ga tehtud tehingu seotus Exlu OÜ majandustegevusega on tõendamata. M.P 28.07.2018 ütluste kohaselt plaanis Exlu OÜ osta elamukrundi. MTA ei küsinud M.Plt vastutusmenetluses uusi selgitusi, et kinnistu soetamist puudutavaid asjaolusid täpsustada.
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid vaidlustatud vastutusotsusega seotud asjaolusid ta maksuasja nr 12.2-3/041523 toimiku väljanõudmise taotluse abil tõendada tahab. Oluline on see, et kohtu käsutuses on vaidlustatud haldusakti koostamise aluseks olevad tõendid, mille põhjal saab ta hinnata selle õiguspärasust. Teises maksuasjas kogutud tõendid ei ole selleks vajalikud. Kaebaja pole viidanud tema süüd välistavatele asjaoludele, mille kohta on kogutud tõendeid teises maksuasjas. 2) MKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et juhatuse liige vastutaks tasumiskohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed endale võtnud. Kaebajale ei ole heidetud ette Exlu OÜ raha omastamist, mistõttu puudus kohtul vajadus seda küsimust käsitleda. 3) Kuigi kaebaja väidab, et delegeeris oma ülesanded töötajatele, oli kaebaja käsutuses Exlu OÜ pangakaart ning kaebaja osales isiklikult lepingu sõlmimisel Monesto OÜ-ga ning äriühingu osa võõrandamisel B.Ple.
7(12)
3-19-555 4) Kaebaja jätab tähelepanuta, et maksuvõlg tekib eelkõige isiku deklareeritud ja tasutud maksusumma vahest, mitte ainult maksuotsusest, mis koostatakse vaid MKS § 92 lg-s 1 ja § 95 lg-s 1 nimetatud juhul. Ka siis, kui maksuvõlg on tekkinud isiku deklareeritud ja tasutud maksusumma vahest, on maksuvõlg fikseeritud. Maksuotsusega tuvastatakse vaid selline maksukohustus, mida isik ise ei ole deklareerinud või on deklareerinud valesti. Kui isik on oma maksukohustuse ise deklareerinud, siis puudub ka vajadus selle vaidlustamiseks, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja väide maksuotsuse vaidlustamise võimaluse puudumisest. Maksuotsust ei ole vaja koostada ka maksuvõla sissenõudmiseks. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla tasumist vaid selles ulatuses, mille tekkimise ta ise Exlu OÜ juhatuse liikmena põhjustas ning mille tekkimise asjaolud olid talle teada. Kuna Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmed ei vastuta kaebajalt sissenõutava maksuvõla eest, ei ole alust nõuda neilt maksuvõla tasumist solidaarselt kaebajaga. 5) Kaebaja nimele oli vormistatud pangakaart Exlu OÜ konto kasutamiseks ning kaebaja pole väitnud, et ta võimaldas mõnel teisel isikul kaarti kasutada. Isegi kui see nii oleks olnud, vastutaks kaebaja sellegipoolest Exlu OÜ-st raha väljaviimise eest. M.P ütlustest ei selgu, miks sõlmiti leping Monesto OÜ-ga ja tasuti raha, kuid Exlu OÜ ei saanudki kinnisasja omanikuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Kaebaja väitel on nii vastustaja kui ka halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet: MTA on vastutusotsuse koostamisel tuginenud tõenditele valikuliselt, jättes arvestamata teises maksuasjas kogutud tõendid, mis võivad omada tähtsust ka praeguses asjas, ning halduskohus jättis vastustajalt välja nõudmata kõnealuse teise maksuasja toimiku. Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur nõudis vastutusmenetluses teavet nii M.Plt (27.03.2018, 10.05.2018 ja 04.06.2018 korraldused – vastutusotsuse (VO) lisa 15) kui ka M.Plt (12.04.2018 ja 18.04.2018 korraldused – VO lisa 16), kuid kumbki ei andnud maksuhaldurile nõutud selgitusi (vt VO p 3.3). Kaebaja 01.11.2019 menetlusdokumendist lähtudes esitas vastustaja kohtule kontrollimenetluses nr 12.2-3/041523 kogutud M.P 18.07.2018 ja M.P 30.11.2017 suuliste selgituste protokollid (MTA 05.11.2019 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). MKS § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust vastustajale ette heita uurimiskohustuse rikkumist ega kaalutlusõiguse rikkumist tõendite kogumisel. M.P ja M.P selgituste puudumine vastutusotsuse koostamise aluseks olevate tõendite hulgast ei muuda vastutusotsuse põhjendusi puudulikeks ega vastutusotsust õigusvastaseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et M.P ja M.P (praeguses vastutusmenetluses või teises maksuasjas kogutud) seletused oleksid võinud mõjutada vastutusotsuse lõppjäreldusi. Ehkki kaebajal oli kohtumenetluses võimalik tutvuda nende isikute poolt teises maksuasjas antud ütlustega, ei ole ta nimetanud, millistel kõnealuses maksuasjas eeldatavalt kogutud tõenditel võiks olla oluline tähtsus praeguses vaidluses. HKMS § 122 lg 2 p 5 alusel nõuab kohus eelmenetluses vastustajalt välja muu hulgas haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid. Selle nõude on vastustaja täitnud. Tõendite valikulisest esitamisest või kogumisest saaks rääkida juhul, kui vastustaja pole kohtule esitanud haldusmenetluse toimikut. Uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg 4) ei tulene kohtule kohustust koguda kõikvõimalikke menetlusosaliste taotletud tõendeid, vaid kohus kogub ja võtab vastu vaid selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2 esimene lause) ehk mis on vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Tõendi kogumist taotlev menetlusosaline peab põhjendama vastavat vajadust (HKMS § 62 lg 3 p 3). Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, millest 8(12)
3-19-555 ilmneks vajadus võtta praeguse asja juurde kontrollimenetluses nr 12.2-3/041523 kogutud materjalid. Kõnealuste tõendite kogumise põhjuseks ei saa olla pelgalt kaebaja soov välja selgitada, kas teises maksuasjas võib olla kogutud tõendeid, mis seonduvad praeguse vaidlusega. Seega on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse teise maksuasja toimiku väljanõudmiseks.
10.Vaidlusaluse vastutusotsusega nõutakse kaebajalt solidaarselt Twalilubula Gulshan OÜ maksukohustuse tasumist. Kõnealune maksukohustus on tekkinud enne Exlu OÜ ühinemist Twalilubula Gulshan OÜ-ga Exlu OÜ esitatud 2017. a veebruari ja märtsi KMD-del deklareeritud tasumata jäetud maksudest (29 122,87 eurot), millele lisandub intress (10 124,40 eurot). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuse koostamisele oleks pidanud eelnema maksuotsuse tegemine maksukohustuslasest äriühingule. MKS § 82 lg 1 järgi lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Tasumisele või tagastamisele kuuluva maksusumma tuvastamine toimubki üldjuhul maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonis arvutatud maksusumma alusel (MKS § 88 lg 1 esimene lause). Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse, kui deklaratsiooni ei ole tähtaegselt esitatud, selles on esitatud valeandmeid või muudel MKS § 92 lg-s 1 sätestatud juhtudel. Maksu määramiseks ja sissenõudmiseks antavad haldusaktid on õigussuhet tuvastavad, mitte seda tekitavad haldusaktid.1 Kui maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsiooni, milles esitatud andmetes pole maksuhalduril põhjust kahelda, tekib maksukohustus deklaratsiooni alusel. Praegusel juhul tuleneb maksukohustus Exlu OÜ esitatud KMD-dest, s.o maksuvõlg on olemas ilma maksuotsust koostamata. MKS §-st 96 ega muudest MKS sätetest ei tulene, et vastutusotsuse saab teha vaid juhul, kui maksu sissenõudmiseks maksukohustuslaselt on tehtud maksuotsus. See järeldub ka MKS § 96 lg-st 3, mis sätestab, et vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg; kui maksusumma on määratud maksuotsusega, mida ei ole vastutusotsuse adressaadile kätte toimetatud, lisatakse vastutusotsusele maksuotsuse ärakiri ja maksusumma arvutamise metoodikat vastutusotsuses ei näidata. Seega juhul, kui maksuotsust pole koostatud, tuleb vastutusotsuses ära näidata maksuvõla arvestamise metoodika.2 Vaidlustatud vastutusotsuse p-s 5 on toodud maksu arvestamise metoodika. Asjaolu, et maksukohustuslase suhtes pole tehtud maksuotsust, mida ta saaks vaidlustada, ei vähenda kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmisel. Kaebaja võib maksuvõla kohta esitada samu vastuväiteid, mida oleks saanud esitada põhivõlgnik.
11.Exlu OÜ (Agrostar Grupp OÜ) ühinemisel Twalilubula Gulshan OÜ-ga läksid Exlu OÜ maksukohustused MKS § 35 alusel üle Twalilubula Gulshan OÜ-le. Asjaolu, et kaebaja volitused Exlu OÜ juhatuse liikmena lõppesid 13.04.2017 ning ta pole olnud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liige, ei välista temalt Exlu OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal nimetatud äriühingul tekkinud maksuvõla sissenõudmist. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on muu hulgas põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Kaebajale heidetakse ette 2017. veebruari ja märtsi KMD-del deklareeritud käibemaksu tasumata jätmist. Maksude tasumise kuupäev saabus vastavalt 20.03.2017 (21 261,13 eurot, sellest vastutusotsusega nõutav tasumata summa 19 918,92 eurot)
L. Lehis. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 92. Vt ka L. Lehis. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 100 ja 120.
9(12)
3-19-555 ja 20.04.2017 (9203,95 eurot) ehk rohkem kui aasta aega enne Exlu OÜ ühinemist Twalilubula Gulshan OÜ-ga. Kaebajalt nõutakse Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla tasumist osas, mis oli tekkinud enne äriühingute ühinemist. Puudub alus kõnealuse maksuvõla sissenõudmiseks Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt, kuivõrd nende tegevusel pole põhjuslikku seost Exlu OÜ-st üle tulnud maksuvõla tekkimisega. Asjaolu, et Twalilubula Gulshan OÜ oli ühinemislepingu sõlmimisel teadlik, et võtab endale üle ka Exlu OÜ maksuvõla, ei mõjuta kaebaja vastutust selle maksuvõla eest. Kaebaja on vastutusotsuse õige adressaat. Vastutusotsus on koostatud ja kaebajale kätte toimetatud enne seda, kui Twalilubula Gulshan OÜ kustutati äriregistrist (26.02.2019).
12.MKS § 40 lg 1 kohaselt eeldab vastutusotsuse tegemine, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest. Kaebaja oli Exlu OÜ ainus juhatuse liige. Kohtupraktika järgi on sellises olukorras äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad; seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15). Kuigi alates 01.04.2017 kehtiva MKS § 8 lg-s 1 kasutatakse sõna „tagama“ asemel „korraldama“, ei ole sellega vähenenud juhatuse liikme kohustuste maht.
13.Maksuhaldur on vastutusotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on temal kui Exlu OÜ seaduslikul esindajal lasunud tasumiskohustust rikkunud tahtlikult. Maksuhalduri arvates on Exlu OÜ maksuvõlg jäänud tasumata selle tõttu, et kaebaja on teadlikult viinud äriühingust raha välja. Vastutusmenetluses tuvastati, et vahemikus 10.01.–05.04.2017 võeti pangakaardiga Exlu OÜ pangakontolt sularahas välja kokku 67 520 eurot (VO lisa 13), mille kasutamise kohta äriühingu ettevõtluses puuduvad raamatupidamisdokumendid. Lisaks leiab maksuhaldur, et Monesto OÜ-le vahemikus 10.03.–06.04.2017 tehtud ülekanded kokku 41 400 eurot pole seotud Exlu OÜ ettevõtlusega.
14.Kaebaja väitel ei osalenud ta ise äriühingu majandustegevuse korraldamises aktiivselt, vaid usaldas selle äriühingu töötajatele. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et talle saaks äärmisel juhul ette heita vaid oma kohustuste rikkumist kerge hooletuse vormis. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu juhtimisega seotud ülesannete delegeerimine teistele isikutele ei vabasta juhatuse liiget MKS §-s 8 nimetatud kohutuste täitmisest ega nende kohustuste rikkumisega kaasnevast vastutusest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p 11 ja seal viidatud varasem praktika, samuti p 18; 24.10.2013 otsuse nr 3-11-2445 p 13). Samas on põhjust kahelda kaebaja väites, et tema sisuliselt ei tegelenud äriühingu juhtimise ja selle majandustegevuse korraldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad sellele järgmised asjaolud.
14.1.Exlu OÜ arvelduskonto nr xxx kasutamiseks olid väljastatud pangakaardid kaebaja ja M.P nimele, kellel olid ka internetipanga kasutamise õigused (VO lisa 9). Lisaks olid internetipanga kasutamise õigused Exlu OÜ sekretäril M-L.R ja raamatupidajal G.L. Kaebajale väljastatud pangakaardiga võeti vahemikus 15.01.–05.04.2017 Exlu OÜ kontolt sularahas välja 34 620 eurot ja M.Ple väljastatud pangakaardiga vahemikus 26.01.–01.04.2017 32 900 eurot (VO lisa 13). Maksuhaldur on välja toonud asjaolu, et võrreldes 2016. aastaga on ettevõtte sularaha vajadus 2017. aastal kordades suurenenud. Kaebaja väitis 27.03.2018 ütlusi andes, et ta ei kasutanud temale väljastatud pangakaarti ega isegi aktiveerinud seda (VO lisa 8, p 4); sularaha väljavõtmist 2017. aasta jaanuarist aprilli alguseni ei osanud kaebaja selgitada, tema sõnul: „Eks see siis võttis, kellel oli selleks õigus. Mina ei võtnud välja sentigi. Sellele küsimusele oskab vastata M.P“ (samas, p 15). Kaebaja pole väitnud, et andis oma pangakaardi M.Ple või muule isikule kasutada. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada, et kaebajale väljastatud pangakaardiga võttis raha välja tema ise või muu isik kaebaja teadmisel.
10(12)
3-19-555
14.2.Kaebaja väitel tunneb ta M. P, kuid nimetatud isik ei olnud Exlu OÜ töötaja (VO lisa 8, p-d 6 ja 8). Kaebaja ei osanud selgitada, miks väljastati M.Ple Exlu OÜ pangakaart (samas, p 7). Ka M. P ise väitis, et ta polnud Exlu OÜ-ga seotud (M.P 30.11.2017 ütlused, p-d 16–20 – MTA 05.11.2019 menetlusdokumendi lisa 2). Peamine seos M.P ja Exlu OÜ vahel paistab olevat asjaolu, et M.P juhitud Pumpit OÜ ostis suurema osa Exlu OÜ varadest (M.P 30.11.2017 ütlused, p-d 15, 21, 29 ja 30; M.P 18.07.2018 ütlused, p 3 – MTA 05.11.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Ringkonnakohus ei pea kaebaja teadmatust usutavaks, kuivõrd M.Ple poleks saanud teha Exlu OÜ pangakaarti ilma kaebaja teadmise ja nõusolekuta. Isegi kui pangakaart oleks M.Ple olnud väljastatud enne kaebaja saamist Exlu OÜ juhatuse liikmeks, oleks kaebaja saanud selle sulgeda. M.P poolt Exlu OÜ kontolt raha väljavõtmisele puudub muu mõistlik selgitus, kui see, et M.P nimele väljastatud kaarti kasutati kaebaja teadmisel äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks. See, kelle kätte sularaha jõudis, pole kaebajalt maksuvõla sissenõudmise seisukohast oluline ning sellise asjaolu tuvastamist ei saa maksuhaldurilt ka eeldada.
14.3.Enda väitel oli kaebaja Exlu OÜ juhatuses selleks, et omada äriühingu üle kontrolli (VO lisa 8, p 3); Exlu OÜ igapäevase majandustegevusega tegeles M.P suulise volituse alusel (samas, p 1). M.P selgituse järgi tellis ta kaupa ja vormistas arveid, kuid Exlu OÜ-lt ta selle eest töötasu ei saanud (M.P 18.07.2018 ütlused, p 1). Kuivõrd M.Pl oli vaid suuline volitus ning talle polnud väljastatud Exlu OÜ pangakaarti ega antud internetipanga kasutaja õigusi, sai ta Exlu OÜ nimel tegutseda vaid piiratud mahus. Seega pidi ka kaebaja ise ettevõtte nimel tegutsema. See nähtub muu hulgas kaebaja esitatud E-Meister OÜ 01.12.2016, 20.01.2017, 30.01.2017 ja 31.01.2017 arvetelt (kaebuse lisad 3–6), millele on müüja nimel alla kirjutanud M.P ja ostja nimel kaebaja (vrdl kaebaja allkirjaga VO lisal 8). Samuti on kaebaja Exlu OÜ nimel kirjutanud alla Andrekse tee 6 kinnistu müügilepingule (kaebuse lisa 9). Olukorras, kus kaebaja on Exlu OÜ nimel kirjutanud alla arvetele ja lepingule ning võtnud äriühingu kontolt välja sularaha, ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et ta ei tegelenud Exlu OÜ majandustegevusega.
15.Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et Exlu OÜ kontolt väljavõetud sularaha ja Monesto OÜ-le tehtud ülekandeid ei saa – vähemalt mitte täies ulatuses – lugeda ettevõtlusega seotud väljamakseteks. Kaebaja esitatud E-Meister OÜ arvete kohaselt on nende eest tasutud sularahas ettemaksuna, kuid vahemikus 10.01.–05.04.2017 Exlu OÜ kontolt välja võetud sularahast saavad olla tasutud vaid 30.01.2017 ja 31.01.2017 arved kokku 12 716,50 eurot. Exlu OÜ 30.03.2017 arve nr 100676 Suzuki mootorratta müügi kohta Pumpit OÜ-le 9500 euro eest (kaebuse lisa 8) ei tõenda eelnimetatud perioodil välja võetud sularaha kasutamist nimetatud eseme soetamiseks. Vajaduse suurtes summades sularaha järele 2017. aasta esimestel kuudel muudab küsitavaks ka asjaolu, et samal ajal müüdi Exlu OÜ varad Pumpit OÜ-le. Kaebaja väitel ei saa temalt eeldada Exlu OÜ raamatupidamisdokumentide esitamist, kuivõrd ta ei ole enam selle äriühingu juhatuse liige, kuid sellest hoolimata on kaebaja esitanud mõned arved. Lisaks nähtub B.P kirjalikest selgitustest, et tema ei saanud Exlu OÜ raamatupidamisdokumente enda valdusse (VO lisa 12). Ringkonnakohtu hinnangul võib järeldada, et puuduvad dokumendid, mis kinnitaks kokku 67 520 euro ulatuses sularaha kasutamist Exlu OÜ majandustegevuses.
16.Ehkki kaebaja kirjutas 10.03.2017 Exlu OÜ nimel alla Andrekse tee 6 kinnistu mõttelist osa puudutavale võlaõiguslikule müügilepingule, ei ole ta sisuliselt põhjendanud sellise lepingu sõlmimise seost äriühingu majandustegevusega. Pole eluliselt usutav, et kaebaja tegi teadmatusest, pimesi M.Pt usaldades sedavõrd ebamõistliku tehingu, tasudes kinnistu eest sularahas 45 000 eurot ja ülekannetega 41 400 eurot, ilma et Exlu OÜ oleks saanud kinnistu omanikuks või saanud tagasi lepingu alusel tasutud summa. Viimane osamakse (3400 eurot) tehti Monesto OÜ-le 06.04.2017 ehk samal päeval, kui Exlu OÜ võõrandati B.Ple. Samas pole kaebaja selgitanud, miks ei antud B.Ple üle dokumente müügilepingust tulenevate nõuete kohta. 11(12)
3-19-555 Juba 20.04.2017 on Monesto OÜ müünud sama kinnistu Linksys OÜ-le kordades odavama hinnaga (MTA 01.07.2019 vastuse lisa 20). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Exlu OÜ ja Monesto OÜ vaheline tehing on näilik ning sellega seotud väljamakseid ei saa lugeda ettevõtlusega seotuks.
17.Exlu OÜ kontolt välja võetud sularaha ja Monesto OÜ-le ülekantud summad kokku ületavad oluliselt Exlu OÜ maksuvõlga. Järelikult jäi Exlu OÜ maksuvõlg tasumata, kuna äriühing oli maksude tasumise tähtajaks kaebaja sihipärase tegevuse tulemusel muutunud varatuks. Seejärel võõrandas kaebaja oma osaluse Exlu OÜ-s B.Ple. B.P (VO lisa 12) ja M.P 18.07.2018 selgitustest (p-d 10 ja 11) järeldub, et tegemist oli variisikuga, kes reaalselt ettevõtte tegevust ei kontrollinud; omaniku vahetuse korraldas J. B. B.P ja M.P selgituste valguses on ebausutav kaebaja väide, et B. P võttis kaebajaga ise ühendust ja tundis huvi osaühingu ostmiseks (VO lisa 8, p 21). Samuti ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et ettevõtte halb majanduslik seis tuli talle üllatusena, mistõttu otsustas kaebaja Exlu OÜ osa võõrandada (VO lisa 8, p 20). M.P väitel oli temal kaebajaga selline kokkulepe, et kaebaja saab Exlu OÜ-st tagasi enda investeeritud raha ja enda soovitud kasumi ning ülejäänu jääb M.Ple (M.P 18.07.2018 ütlused, p 10). Äriühingu osaluse müümine variisikule pärast seda, kui lühikese aja jooksul on ettevõttest välja viidud üle 90 000 euro rahalisi vahendeid, viitab kaebaja ettekavatsetud tegevusele jätta võlad varatusse äriühingusse ning vabaneda seostest selle äriühinguga. Kirjeldatud asjaolud kogumis annavad põhjust järeldada, et Exlu OÜ deklareeritud käibemaks jäi tasumata kaebaja tahtliku tegevuse tulemusel. Asjaolu, et 2017. a märtsi KMD-l deklareeritud maksusumma tasumise tähtaeg saabus pärast seda, kui kaebaja oli Exlu OÜ juhatusest tagasi kutsutud, ei mõjuta tema vastutuse ulatust, kuivõrd maksukohustuslaste registri andmetel anti Exlu OÜ volituste ja õiguste administreerimise õigused B.Ple üle alles 21.04.2017 (VO lisa 10) ehk pärast tasumistähtaja saabumist ning Exlu OÜ muutus varatuks enne osa võõrandamist kaebaja tegevuse tulemusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 8 ja 19.11.2019 määrus nr 3-19-1672, p 14; Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 6, 10 ja 22; Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2020 otsus nr 3-18-1914, p 13). Ka intressi tasumist on praegusel juhul võimalik nõuda aja eest, mil kaebaja ei olnud enam Exlu OÜ juhatuse liige (vt Riigikohtu 16.10.2019 määrus nr 3-19-269, p 9; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 23).
18.Halduskohus on leidnud, et kaebaja ütlused on kohati vastuolulised. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui halduskohtu välja toodud vastuolud on vaid näilised, tuleb sellegipoolest nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebaja ütlused on olulises osas ebausutavad. Kaebaja väide, et halduskohtu otsuse põhjendavas osas pole võimalik vastustaja väiteid kohtu seisukohtadest eristada, on alusetu. Kohus on MTA väidetele viidates või nendega nõustudes ka välja toonud, et tegemist on vastustaja seisukohaga. Samas arvestades, et halduskohus on otsuse p-s 36 märkinud, et nõustub vastutusotsuse seisukohtadega, ongi halduskohtu seisukohad paljuski vastustaja omadega kattuvad.
19.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.