Maksuõigus › Maksuotsused

3-18-2380 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(16)

3-18-2380 seltronik ltd OÜ tegi perioodil veebruar‒aprill 2017 Ehituskonstruktor OÜ, KEG OÜ, SP Business Management OÜ ja Interno Plaadimaja AS arvete alusel väljamakseid 41 485,98 euro ulatuses. Kuna kulutused olid ettevõtlusega mitteseotud, tuleb neilt tasuda tulumaksu 10 371,50 eurot.

3-18-2380 Tehingud KEG OÜ-ga Kaebaja kasutas KEG OÜ-d vahendajana, kuna ei soovinud ise olla otse tellijaks välismaisele äriühingule. Kaebaja pole kunagi eitanud, et KEG OÜ töid ei teostanud, vaid töid teostas Poola äriühing. Eelnevat kinnitavad KEG OÜ juhatuse liikme AN 07.08.2017 ja 14.08.2017 ütlused. Puudub vaidlus, et AN on enda ütlusi muutnud, kuid arvestades ütluste üksikasjalikkust, on väheusutav, et isik mõtles selgitused välja. Maksuhaldur tugines kaebaja ja tema töötaja MK vastakatele ütlustele tööde kvaliteedi osas, kuid keegi pole andnud ütlusi, et töid ei tehtudki. Maksueelist puudutavad seisukohad kontrollakti lk-l 17 ja p-s 1.6 on vastuolulised, sest ühest küljest leiab maksuhaldur, et kaebaja on saanud maksueelise, kuid ometigi on tehingud kontrollaktist nähtuvalt pöördmaksustatud. Maksuhaldur rikkus uurimisprintsiipi sellega, et võttis KEG OÜ tehingutega seoses ütlused küll AN-lt, kuid mitte Poola äriühingu Buffo Ehitus SP Z.O.O juhatuse liikmelt DB-lt. Kaebaja esitas tõendid, et Buffo Ehitus SP Z.O.O on KEG OÜ-ga tehtud tehingud Poolas deklareerinud 14 610 euro ulatuses, ja DB selgituse tööde tegemise kohta Kauri põik 24/Kauri tee 14b/14A aadressil. Olukorras, kus Poola ettevõtte poolt tehtud tööd on edasi müüdud RAMM Ehitus OÜ-le ja Poolas on tehingud ka deklareeritud, on tõendamiskoormus maksuhalduril. Kaebaja ei nõustu tulumaksu määramisega väljamaksetelt. Väljamaksed on seotud kaebaja majandustegevusega (objektidega Kauri põik 2-4/Kauri tee 14b/14A). Maksuotsusest ei nähtu tulumaksuga maksustamise õiguslik alus. Maksuhaldur pidanuks kaaluma hindamist, kuna ta väitis, et tööd tegid ära kolmandad isikud. Isegi juhul, kui KEG OÜ võttis oma arved deklaratsioonidest välja, on raha läinud läbi KEG OÜ Poola äriühingule, mistõttu ei saa öelda, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Tehingud SP Business Management OÜ-ga Ükski tõend ei kinnita, et tehingut pole toimunud. UM tõesti muutis oma ütlusi, kuid muid tõendeid tehingu mittetoimumise kohta pole. SP Business Management OÜ-lt soetati ehitusmaterjale kaebaja töötaja MK vahendusel ja ehitusmaterjali eest tasuti. Tehingut kinnitab kaubiku rent. UM nimetas reaalseid tehingut vahendanud isikuid, kuid maksuhaldur jättis tõendid kogumata. UM vastuolulised ütlused tuleb jätta kõrvale või tõlgendada neid koostoimes teiste tõenditega (kaubiku rendi arve ja selle tasumine). Seega on nii käibe- kui tulumaksu määramine ebaõige. Maksuhaldur ei ole võtnud arvesse varasema vaideotsuse seisukohti. Tehingud Interno Plaadimaja AS-ga RTS Infraehitus OÜ kinnitab, et kaebaja tarnis RTS Infraehitus OÜ objektile keraamilisi plaate, mistõttu on tõendatud, et plaatide eest tehtud väljamaksed olid ettevõtlusega seotud. Kaebaja juhatuse liige kinnitas, et plaate oli vaja Haldja objektile. Maksuhalduri viide VR ekirjavahetusele on arusaamatu, kuna see just kinnitab tehingu toimumist. Kaebaja juhatuse liige kinnitas ka, et plaadid on tarnitud. Seega on tõendatud, et plaadid on soetatud nii Haldja objektile kui ka Tallinna Vanasadamasse. Kaebaja ei oleks saanud plaatimistööde tegemist enam rohkem millegagi tõendada. Käibe- ja tulumaksu määramine oli ebaõige.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tehingud Ehituskonstruktor OÜ-ga 4(16)

3-18-2380 Ehituskonstruktor OÜ ei ole kaebajale 27.02.2017 arvel näidatud teenuseid osutanud. Tõepoolest on peamiselt oluliseks loetud just seda, et Ehituskonstruktor OÜ ei olnud tegutsev ettevõte ning seega ei saanud ka vaidlusaluseid ehitusteenuseid pakkuda. Maksuhaldur hindas tõendeid kogumis ning arvestas mh, et teiste äriühingute suhtes toimuvate maksukontrollide käigus on Ehituskonstruktor OÜ arvete kajastajad tunnistanud, et tegemist on arvevabrikuga. Maksupettuste konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske ja tihti lausa võimatu esitada maksupettuse toimepanemise või selles osalemise kohta otseseid tõendeid. Maksumenetluses ei ilmnenud ühtegi tõsikindlalt tehingu toimumist kinnitavat tõendit. Maksuhalduri põhjendused täiendava tulumaksu määramise osas on piisavad ja õiguslikuks aluseks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 (vt maksuotsuse p 2.6.3). Maksuhaldur kaalus hindamist (maksuotsuse p 2.6.2.4, kontrollakti p 1.7.2.4). Ehituskonstruktor OÜ-lt ehitusteenuse soetuse mittetoimumine toetab ka järeldust, et kaebaja ei ole samalt äriühingult 27.02.2017 arvel näidatud kaupa soetanud. Maksuhaldur tugines õigustatult kõnealuste ketaste ametliku maaletooja Tyrolit Baltics OÜ esindaja EP selgitustele, millest selgus, et 220 mm suuruse läbimõõduga lõikekettaid Tyrolit ei tooda. Kontrollakti lkdel 11 ja 12 (p-d 1 ja 2) ning maksuotsuse lk 13 p-s g) on maksuhaldur selgitanud, miks kaebaja poolt eelmise eriarvamusega esitatud Optimera Estonia AS 10.01.2018 „analoogsete toodete“ hinnapakkumine ei toeta kaebaja väidet, et kaup saadi Ehituskonstruktor OÜ-lt turuhinnaga või isegi soodsamalt. Maksuhalduri 18.04.2018 järelepärimise alusel Optimera Estonia AS-lt saadud teave kinnitab EP arvamust, et Ehituskonstruktor OÜ arvel kajastatud kauba kogused on ebareaalsed. Tehingud KEG OÜ-ga Maksuhaldur ei väida, et ehitusteenuse vahendamine oleks seadusega keelatud, vaid järeldas tõendite ja asjaolude pinnalt, et pole tõendatud nimetatud teenuse soetamine teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kaebaja väidetud vastuolusid on vaideotsuses käsitletud. DB kinnitus ehitustööde toimumise kohta ei muuda vaidlusaluse tehingu toimumist KEG OÜ-ga usutavamaks, kuivõrd: Kauri objekti tööde tellija RAMM Ehituse OÜ ei tea kaebaja alltöövõtja KEG OÜ või viimase alltöövõtja Buffo Ehitus SP Z.O.O kasutamisest midagi; DB ja kaebaja juhatuse liige TA on varasemalt tuttavad ja mitmekordsed tehingupartnerid; KEG OÜ on esitanud 2017. a veebruari KMD paranduse, millega on vaidlusaluse tehingu äriühingu maksuarvestusest välja võtnud, annulleerides sellega nii tööde müügi kaebajale kui ka nende soetuse Poola äriühingutelt. Neid ja muid kontrollakti p-s 1.3.3 toodud asjaolusid kogumis hinnates ei ole tuvastatav, et Buffo Ehitus SP Z.O.O oleks osutanud ehitustöid KEG OÜ-le või otse kaebajale. Tehingud SP Business Management OÜ-ga SP Business Management OÜ-lt erinevate ehitusjääkide ostutehingu puhul on maksuhaldur õigustatult välja toonud, et arvetelt ei selgu, milliseid kaupu ja kui palju soetati. Samuti puuduvad kauba üleandmist ja vastuvõtmist ning transportimist tõendavad dokumendid, ning kontrollimenetluse käigus selgus, et arve on osaliselt ka tasumata. Kaebaja ei esitanud maksumenetluse käigus enda laoarvestust, mis võimaldaks kauba olemasolu kontrollida. Kauba soetuse põhjalikumalt dokumenteerimata jätmisega võttis kaebaja teadliku riski, et ei suuda hilisemalt maksuhaldurile veenvalt tõendada kauba saamist. Tehingud Interno Plaadimaja AS-ga Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kuivõrd RTS Infraehitus OÜ (Tallinna Vanasadama objekti tellija) juhatuse liige on vastuskirjas kinnitanud plaatide vajadust objektile ja Interno 5(16)

3-18-2380 Plaadimaja AS ei ole tehinguid eitanud, siis on väljamaksed seotud äriühingu majandustegevusega ning kulud on kantud seoses äriühingu ehitustegevusega. Kaebaja versioon, et kõnealused plaadid soetati nn Haldja ja Tallinna Vanasadama objektide tarbeks ja kasutati seal, on kontrollimenetluse käigus veenvalt ümber lükatud (vt kontrollakti lk 29‒32 ja maksuotsuse lk 20‒21).

3-18-2380 Isegi kui kooskõlastamine alltöövõtja kasutamise osas polnud nõutav ja läbipääsuluba polnud vaja vormistada, toetab asjaolu, et peatöövõtja Mitt & Perlebach OÜ polnud alltöövõtjast Ehituskonstruktor OÜ-st kuulnud, pigem seda, et Ehituskonstruktor OÜ objektil ei töötanud. Eluliselt usutav ei ole, et kui kaebaja kasutas väidetavalt juba lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmiseks alltöövõtjaid, kes kaebaja juhatuse liikme sõnade kohaselt olid juba alltöövõtulepingu sõlmimise ajaks töö teostanud, siis sellest ei oleks Mitt & Perlebach OÜ esindajaga juttu olnud ning selline asi lepingupartnerile ei meenuks. Maksuhaldur ei olegi heitnud kaebajale ette Ehituskonstruktor OÜ käitumist. Maksuhalduri poolt esile toodud kaebaja väidetavat tehingupartnerit iseloomustavad asjaolud viitavad aga sellele, et Ehituskonstruktor OÜ ei saanud kaebajale ehitusteenust osutada. Fakt, et Ehituskonstruktor OÜ ega MP tehingute kohta selgitusi ei andnud, ei tähenda automaatselt tehingute mittetoimumist, kuid kinnitab seda seisukohta. Kontrollakti p 1.2.2.2. d) alap-s 6 kirjeldatu kinnitab, et Ehituskonstruktor OÜ oli arvevabrik, sh on see selgelt esile toodud maksuhalduri lisas 17.1 sisalduvas 07.09.2017 suuliste seletuste protokollis (p 7). Kaebaja ei vastuta küll IV korraldatud Ehituskonstruktor OÜ arvevabriku tegevuse eest, kuid see annab alust järelduseks, et Ehituskonstruktor OÜ ei osutanud teenust ka kaebajale. Et IV ei ole juriidiliselt Ehituskonstruktor OÜ-ga kuidagi seotud, ei välista seda, et faktiliselt korraldas ta nimetatud äriühingu arvevabrikuteenust. Kaebaja teadlikkust tehingu mittetoimumisest on kontrollakti p-s 1.2.3 eraldi põhjendatud. Maksuhaldur põhjendas kontrollakti p-s 1.2.2 (alates lk 9), et kaebaja ei soetanud 27.02.2017 arvel nr 0227/17 kajastatud teemant lõike- ja lihvkettaid Ehituskonstruktor OÜ-lt ja ta teadis seda. Ebaõige on väide, et maksuhaldur pole hinnanud kaebaja esitatud Optimera Estonia AS 10.01.2018 analoogset hinnapakkumist teemant lõike- ja lihvketastele. Nagu selgitatud maksuotsuse p-s 3.1. g), on Optimera Estonia AS arvet käsitletud kontrollakti p 1.2.2.1. e) alap-s 1, kust selgub, et 230 mm TYROLIT lõikeketaste hind oli Optimera Estonia AS-l odavam kui Ehituskonstruktor OÜ arvel nr 0227/17. Seega ei vasta tõele, et Ehituskonstruktor OÜ-lt soetatud lõikeketaste hind oleks turuhinnast soodsam. Lisaks selgitas maksuhaldur maksuotsuse p-s 3.1. g), et Optimera Estonia AS 10.01.2018 pakkumisel kajastatud lihvketaste osas ei saanud maksuhaldur mingit järeldust teha, kuna Optimera Estonia AS 26.01.2018 vastuskirja kohaselt oli pakkumisel kajastatud lihvketaste bränd TAMOLINE, mitte TYROLIT, ja neid ei ole kohane võrrelda. Lisaks on Optimera Estonia AS pakkumist käsitletud vaideotsuse punktis 17 (2. lõik) viitega kontrollakti lk-dele 11 ja 12 ning maksuotsuse p-le 3.1. g). Kontrollaktis (p 1.2.2.1. c)) on põhjendatud, et Tyrolit Baltics OÜ ja Optimera Estonia AS selgitusel 220 mm läbimõõduga teemant lõikekettaid ei toodeta ja nemad neid ei müü. Kaebaja ei ole üritanudki tõendada, et 220 mm läbimõõduga kettaid siiski toodetakse. Väide, et kaebaja ei saa kontrollida Ehituskonstruktor OÜ arve sisu, jääb arusaamatuks, sest arvele ongi märgitud 220 mm läbimõõt ja kaebaja selle sama mõõduga ketaste ostmist väidabki. Järeldustes, et kaebaja ei soetanud Ehituskonstruktor OÜ-lt teemant lõike- ja lihvkettaid, tugines maksuhaldur TYROLIT kaubamärgi toodete ametliku maaletooja Tyrolit Baltics OÜ volitatud esindaja EP selgitustele (kontrollakti p 1.2.2.1). Tõele ei vasta, et EP seotus Tyrolit Baltics OÜ-ga on tõendamata, kuivõrd maksumenetluse materjalides sisaldub Tyrolit Baltics OÜ volikiri EP-le. Pole kahtlust, et Tyrolit Baltics OÜ on tegutsev ettevõte. Maksuotsuse aluseks olevatest tõenditest nähtuvalt on EP müügijuht. Kaebaja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid. EP hinnang põhineb pikaajalisel kogemusel, mitte subjektiivsel arusaamal (kontrollakti p 1.2.2.1. e) alapunkt 2, lk 12). Jääb arusaamatuks, miks peaks olema põhjust EP selgitustes kahelda, st miks peaks ta väitma valesid lihv- ja lõikeketaste hindu. Olukorras, kus Ehituskonstruktor OÜ arvel 0227/17 märgitud kettad ei ole identifitseeritavad (kontrollakti p

3-18-2380 hinnaga oleks Tyrolit Baltics OÜ müünud neid samu kettaid, mida kaebaja väidetavalt Ehituskonstruktor OÜ-lt ostis. Kohus ei nõustu, et EP väidetest ei selgu, et Tyrolit Baltics OÜ müüdav kaup oleks odavam kui Ehituskonstruktor OÜ-lt soetatu ning EP ei tee vahet lõike- ja lihvketastel. Maksuhaldur möönis kontrollakti p 1.2.2.1. e) alap-s 2 (lk 12), et EP ütlustes nimetatud lihvketaste hind kuni 80 eurot on kallim kui Ehituskonstruktor OÜ arvel märgitud lihvketaste hind, kuid samas põhjendas, et ketaste spetsifikatsiooni puudumise tõttu on raske kindlaks määrata, mis olnuks ketaste õige hind, ja samuti, et EP pidas 7000 euro eest ja sellises koguses ketaste ostmist ebareaalseks. Lisaks selgub, et Tyrolit Baltics OÜ müüks nii suurte koguste puhul nagu 50 tk kumbagi ketast, st nii lihv- kui lõikeketast, kaupa 35‒40 eurot tükk. Seega toetavad EP selgitused järeldust, et Ehituskonstruktor OÜ arvel olid ketaste hinnad turuhindadest kõrgemad. Liigkallist lõikeketta hinda kinnitab ka Optimera Estonia ASlt saadud teave (maksuotsuse p 3.1. i), vaideotsuse p 17). Vastupidiselt kaebaja väidetule ei leidnud maksuhaldur kontrollaktis (EP selgituste põhjal), et Ehituskonstruktor OÜ arvel märgitud ketaste kogust pole võimalik viie kuuga ära kasutada (vt ka maksuotsuse p 3.1. l)). Küll leidis maksuhaldur üldisemalt, et arvel 0227/17 kajastatud kauba kogused on ebareaalsed, tuginedes nii EP selgitustele kui ka Optimera Estonia AS-lt saadud teabele (kontrollakti p 1.2.2.1. f), lk 13). Ka kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks tema puhul oli sellises koguses ketaste soetamine vajalik. Seoses kaebaja väitega, et Ehituskonstruktor OÜ arvel märgitud kettad pole identifitseeritavad, nõustub kohus maksuotsuse p-s 3.1. m) ja vaideotsuse p-s 17 (4. lõik) tooduga. Kuna turul on erinevate näitajatega kettaid, siis on oluline arvel kajastada, milliseid konkreetseid kettaid soetati. Sisendkäibemaks tehingus KEG OÜ-ga Maksuhaldur põhjendas kontrollakti p-s 1.3.3 piisavalt ja veenvalt, et KEG OÜ 28.02.2017 arvel nr 002/17 näidatud Kauri objekti ehitustööd on küll tehtud ja edasi müüdud RAMM Ehituse OÜ-le, kuid ehitusteenuse müüjaks kaebajale ei olnud KEG OÜ ja kaebaja oli sellest teadlik. Kaebajale tegid ehitustöid tundmatud kolmandad isikud. Kuna maksuhaldur tuvastas, et KEG OÜ reaalselt müügiahelas ei osalenud (kontrollakti p 1.3.3.2 alap-d d ja e), siis ei saanud KEG OÜ olla ka tööde vahendaja. Maksuhaldur ei ole öelnud, et vahendajate kasutamine tehingutes on keelatud, vaid KEG OÜ ei ole kaebajale töid ise teinud ega ka vahendanud (vaideotsuse p 18, lk 11). Maksuhaldur on arvestanud AN vahendustegevusele viitavate selgitustega, kuid leidnud, et need ei kinnita KEG OÜ osalemist tehingus. Samuti nõustub kohus vaideotsuse p-s 18 tooduga, et isegi, kui AN teenis tehingult 500‒600 eurot, siis oli tegemist tasuga mitte vahendusteenuse eest, vaid n-ö arvevabriku teenuse eest. Lisaks on AN esitanud KEG OÜ 2017. a veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonide paranduse, millega võttis ehitusteenuse maksuarvestusest välja. Maksuhaldur märkis kontrollakti p-s 1.3.3.2. b), et TA ja kaebaja töötaja MK selgitused on KEG OÜ tööde kvaliteedi osas vastuolulised – TA kinnitusel pretensioone polnud, kuid MKs ütles, et KEG OÜ tegi halba tööd ja see tuli ümber teha. Ehkki neis ütlustes ei kinnitata, et tehingut KEG OÜ-ga ei toimunud, siis annab vastuolu selgitustes siiski selliseks järelduseks alust, sest reaalselt tehtud tehingu puhul peaksid kaebaja juhatuse liige ja töötaja ühtmoodi teadma, kas tööle pretensioone esines või mitte. Kui kaebaja teinuks tehingud otse Poola äriühinguga, poleks talle sellega kaasnenud nn sisendkäibemaksuvõitu, kuna kaebaja oleks Buffo Ehitus Sp z.o.o-ga tehingut tehes saanud maha arvata küll sisendkäibemaksu, kuid pöördmaksustamise tõttu tulnuks tal ostul tasuda 8(16)

3-18-2380 müüja eest ka käibemaks. KEG OÜ-lt ostes pidi käibemaksu tasuma aga KEG OÜ ja kaebaja n-ö võitis endale KEG OÜ arvel näidatud käibemaksu. Kui maksueelis on tekitatud enda sisendkäibemaksuarvestuses alusetute arvete ja neil märgitud käibemaksu kajastamisega, siis see ei ole seaduslik maksueelis. DB-lt ütluste võtmata jätmisega ei ole rikutud uurimisprintsiipi, kuna kaebaja ja KEG OÜ vahelise tehingu kohta oli kogutud piisavalt tõendeid. Kaebaja 03.08.2018 eriarvamusele lisatud DB 29.07.2018 napp kinnitus, et Buffo Ehitus Sp z.o.o tegi 2017. a talvel töid Kauri objektil, ei muuda tehingu toimumist usutavamaks (vaideotsuse p 18). Kinnituses pole isegi märgitud, et töid tellis KEG OÜ. Kaebaja viidatud KEG OÜ ja Buffo Ehitus Sp z.o.o dokumentide omavahelised vastuolud ning kronoloogia ebaloogilisus viitab tehingu mittetoimumisele ning kuna tegemist oli TA ja DB kooskõlastatud tegevusega, oli kaebaja tehingu mittetoimumisest ka teadlik. Et Buffo Ehitus Sp z.o.o juhatuse liige DB ja TA olid sõbrad, siis pole imekspandav, et Buffo Ehitus Sp z.o.o deklareeris Poolas müüki KEG OÜ-le, et jätta mulje tehingu toimumisest. Kusjuures Buffo Ehitus Sp z.o.o deklareeris müüki 14 610 eurot, kuid KEG OÜ arve alusel oli teenuse hind kaebajale 14 142,96 eurot, st KEG OÜ müüs teenust edasi kahjumiga. Asjaolu, et tööd müüdi edasi RAMM Ehituse OÜ-le, ei kinnita seda, et kaebaja soetas need KEG OÜ-lt või KEG OÜ oli vahendaja kaebaja ja Buffo Ehitus Sp z.o.o vahel. Omavahel seotud isikud võisid vastavaid dokumente küll vormistada, kuid maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt teinud veenvalt järelduse, et KEG OÜ arve kaebajale oli alusetu. Tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud ning maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks ei piisa sellest, et on vormistatud arved ja nende eest tasutud. Kuna teenuse eest KEG OÜ-le tasutud summa 14 142,96 eurot on kas samal või järgmistel päevadel sularahas välja võetud, ei saa välistada, et see jõudis tagasi kaebajale (vt kontrollakti p 1.3.3.2. e) alap 1). Sisendkäibemaks tehingutes SP Business Management OÜ-ga Maksuhaldur leidis kontrollakti p-s 1.4.3, et kaebaja ei soetanud SP Business Management OÜ-lt 28.02.2017 arve-saatelehel nr 001702/229 märgitud ehitusjääke ja ta pidi seda teadma. Kaebaja väide, et ühtegi tõendit peale UM ütluste tehingu mittetoimumise kohta ei ole, on alusetu. UM 27.11.2017 ütlused, milles ta tunnistas, et arvel nr 001702/2 märgitud kaupa ei ole tehinguahelas tegelikult müüdud, on otsene tõend, mis kinnitab, et eelviidatud arve on alusetu. Lisaks on maksuhaldur põhjendatult tuginenud muudest kogutud tõenditest nähtuvatele asjaoludele, mis samuti viitavad tehingu mittetoimumisele (puudused arves, selle tasumises ja kauba üleandmise dokumentides; ilmselged vastuolud ütlustes). Maksuhaldur tuvastas piisavalt asjaolusid, mis kinnitavad tehingu mittetoimumist, ja tõendamiskoormus tehingu tegeliku toimumise tõendamiseks on kaebajal. Kaebaja viidatud kaubiku rendi arvet on maksuhaldur analüüsinud. UM kinnitus tehingu mittetoimumise kohta on arusaadav, kuna 27.11.2017 ütluste protokolli vaadates nähtub, et UM ei suutnud maksuhalduri tuvastatud vastuolusid ja ebausutavat müügiahelat selgitada ning isik mõistis, et tema valeütlused paljastatakse. 27.11.2017 ütlustest selgub, et tehingu toimumise kohta antud selgitused olid valed ja isik tunnistas seda, mida kinnitab ka müügitehingu annulleerimine. Seega ei ole ütluste muutmine ebausaldusväärne. Kohtule ei nähtu, et maksuhaldur oleks pidanud SP Business Management OÜ-d mittetegutsevaks äriühinguks (nagu väidab kaebaja), kes ei oleks saanud renditud veokit muuks kasutada kui vaidlusaluse ehitusmaterjali transpordiks.

9(16)

3-18-2380 Kuna kogutud oli juba piisavalt tõendeid, ei pidanud maksuhaldur pöörduma teiste tehingulülide, sh Reccardo OÜ ja tema osaniku poole. Ka ei vasta tõele, et maksuhaldur ei võtnud uuendatud menetluses arvesse varasema vaideotsuse seisukohti. Tehingud Interno Plaadimaja AS-ga Kontrollakti p-s 1.5.3 leidis maksuhaldur, et kaebaja ei soetanud Interno Plaadimaja AS arvel (08.02.2017 ettemaksuarve nr 170246 ja sellega seotud 28.02.2017 arve nr 17540) kajastuvat kaupa (plaadid) Haldja ega Tallinna Vanasadama objektidele. Seega ei ole tõendatud, et tegemist on kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutusega. Ainuüksi RTS Infraehitus OÜ 13.10.2017 vastuse p 3.13 ei kinnita plaatide kasutamist kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks Tallinna Vanasadama objektil. Et kaebaja vajas Tallinna Vanasadama objektil tööde tegemiseks plaate, ei tähenda, et need soetati Interno Plaadimaja AS-lt. Nõustuda ei saa, et kontrollakti p-s 1.5.3.1. c) kajastatud VR 11.12.2017 ekirja selgitused toetavad kaebaja seisukohti plaatide kasutamisest ettevõtluse tarbeks. VR võiski kaebajat Interno Plaadimaja AS-st plaatide soetamisel aidata, kuid e-kiri ei kinnita, et plaate soetati Tallinna Vanasadama objektile. Mis puudutab Haldja objekti, siis TA väitis küll, et plaate vajati ka Haldja objektile, kuid selle paljasõnalise väite lükkavad ümber Haldja objekti tellija MR 26.09.2017 selgitused, et plaadid telliti Ehituse ABC-st ning Interno Plaadimaja AS ei ole Haldja objektiga seotud. Kohtumenetluses kaebaja Haldja objektiga seonduvaid maksuhalduri järeldusi ei vaidlustanud. Asjaolu, et kaebaja on ehitusettevõte, kes vajab oma tegevuses keraamilisi plaate, ei tõenda, et konkreetseid plaate kasutati ettevõtluses, kui kaebaja esitatud versioon plaatide kasutusest ei vasta tõele. Väide uurimispõhimõtte rikkumisest on alusetu, sest maksuhaldur sai kontrollida vaid kaebaja väidetud versiooni. Tulumaks tehingutes Ehituskonstruktor OÜ-ga, KEG OÜ-ga, SP Business Management OÜga ja Interno Plaadimaja AS-ga Kuna kaebaja tegi KEG OÜ, Ehituskonstruktor OÜ ja SP Business Management OÜ nõuetele mittevastavate arvete alusel väljamakseid, on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, millelt peab tasuma tulumaksu TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Arved olid alusetud põhjusel, et neil märgitud tehinguid tegelikult ei toimunud. Interno Plaadimaja AS-ga tehtud tehingus oli tulumaksu määramise aluseks TuMS § 51 lg 2 p 5, kuna raamatupidamises kajastatud tehingute alusel on kaebaja teinud täiendavalt kulusid ja väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Kuna plaate ei soetatud Interno Plaadimaja AS-lt Haldja ega Tallinna Vanasadama objekti tarbeks, ei ole tegemist kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutusega. Lisaks põhjendas maksuhaldur kontrollakti p-s 1.7.2.3, et kaebaja on tegutsenud teadlikult, ning p-s 1.7.2.4 kaalus hindamise teel maksu määramist (MKS § 94 lg 1), kuid leidis, et see pole võimalik või vajalik. Alusetud on kaebaja väited, et iga konkreetse tehingu puhul ei nähtu maksustamise õiguslik alus ning maksuhaldur pole kaalunud hindamist. Kontrollakti põhjendused on osaks maksuotsuse põhjendustest, tulumaksu määramise õiguslikele alustele on maksuotsuse p-des 2.6.2.1 ja 2.6.2.2 osutatud ning viide kontrollakti tabelitele 1 ja 2 võimaldab mõistlikult aru saada, milline õiguslik alus milliseid tehinguid puudutab. Kuna tulumaksu määramise faktilised alused kattuvad suuresti käibemaksu määramise faktiliste alustega, ei pidanud maksuhaldur neid tulumaksu põhjendavas osas kordama ning tulumaksu määramise põhjendused kontrollaktis ja maksuotsuses on piisavad.

10(16)

3-18-2380 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-2380

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(16)

3-18-2380

3-18-2380 kinnituseks ju lihtne mõni selline ketas ette näidata, nagu ka masin, milles seda kasutatakse, kuid seda seni tehtud ei ole. Lisaks seab kauba olemasolu kahtluse alla selle turuhinnast kõrgem hind, kauba ebaproportsionaalselt suur kogus ning küsimus, kust sai Ehituskonstruktor OÜ nimetatud kauba kaebajale edasimüümiseks soetada, kui Eesti ainus edasimüüja seda Ehituskonstruktor OÜ-le ei müünud (vt ka kontrollakti p 1.2.2). Kuna Ehituskonstruktor OÜ arvel puudus kauba täpne spetsifikatsioon (kaebaja väide, et see ei saanudki olla täpsem, ei vasta kindlasti tõele), ei saanud ka EP toote täpset hinda öelda, vaid pidi piirduma erinevate lihv- ja lõikeketaste hinnavahemiku väljatoomisega. Arvel näidatud kauba turuhinnast kõrgemat hinda kinnitab ka Optimera Estonia AS 10.01.2018 hinnapakkumine (dtl 84 jj). Mõistlikult ei saa vaielda selle üle, et kui terve 2017. a jooksul müüs Ehituse ABC poekett 230 mm lõikekettaid kokku 76 tükki (vt ka kontrollakti lk 13), siis Ehituskonstruktor OÜ 27.02.2017 arvel näidatud kogus 80 tk on ebareaalne. Viidatud asjaolud kogumis tekitavad kauba olemasolus põhjendatud kahtluse.

3-18-2380 isiku ülekuulamist taotletud. KEG OÜ tehingu puhul on tähtis tuvastada, kas KEG OÜ vahendas ehitusteenust Poola äriühingute ja seltronik ltd OÜ vahel, mitte kes isikuliselt Kauri objektil töid teostasid (kas Poola äriühingute töötajad, kaebaja enda töötajad või tundmatud kolmandad isikud). KEG OÜ ainsa esindusõigusliku isiku AN seletustest nähtuvalt oli tehinguahel DB ja TA kontrolli all ja loodud üksnes eesmärgiga vähendada kaebaja tasumisele kuuluvat käibemaksu ja viia äriühingust maksuvabalt välja rahalisi vahendeid. Muud loogilist eesmärki KEG OÜ kaasamisel ahelasse ei ole esile toodud. Kaebaja väide, et KEG OÜ kaasati ahelasse, kuna kaebaja ise ei soovinud Poola äriühingutega tehingut teha, on otsitud, sest TA 18.07.2017 suuliste seletuste protokolli (dtl 750 jj) kohaselt ei teadnudki TA, kas KEG OÜ kasutas allhankijaid (vt küsimus 95). Poola äriühingu tehingu deklareerimise kohta Poolas ja DB kirjaliku kinnituse kohta on halduskohus esitanud põhjendatud seisukoha otsuse p-des 33 ja 34. Kaebajale tekitatud maksueelist on selgitatud ammendavalt maksuotsuse p-des 3.2. c) ja d), vaideotsuse p-s 18 (lk 11, 3. lõik) ning halduskohtu otsuse p-s 32. Kaebaja pahatahtlikkust on maksuhaldur analüüsinud kontrollakti p-s 1.3.4. Ringkonnakohus nõustub nende selgitustega (HKMS § 201 lg 4).

Tehing Interno Plaadimaja AS-iga

3-18-2380 638). Lisaks ei märkinud kaebaja esindaja TA maksumenetluses, et plaadid oleks soetatud Vanasadama objekti tarbeks (TA 18.07.2017 seletused, dtl 750 jj, küsimus 137) ning plaatimise tööd koos plaatide tarnega on Vanasadama objektil akteeritud enne plaatide kättesaamist Interno Plaadimaja AS-lt (MTA lisad 7.19 ja 7.20). Haldja objekti tellija MR 26.09.2017 kinnitusel telliti objektile keraamilised plaadid aga hoopis pärast juulit 2017 ning need soetati Ehituse ABC-st (dtl 286 jj). Kokkuvõte

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.