X.X.i kaebus Keeleinspektsiooni 07.05.2019 järelkontrolli aktis nr J14469 tehtud ettekirjutuse ja Keeleinspektsiooni 14.06.2019 vaideotsuse nr 33/19/894-3 tühistamiseks Kaebaja: X.X., lepinguline esindaja Kaarel Berg Vastustaja: Keeleinspektsioon Istung 11.12.2019
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X.i kaebus ning tühistada Keeleinspektsiooni 07.05.2019 järelkontrolli aktis nr J14469 tehtud ettekirjutus sooritada eesti keele C1 taseme eksam ning tühistada Keeleinspektsiooni 14.06.2019 vaideotsus nr 3-3/19/894-3.
2.Välja mõista Keeleinspektsioonilt menetluskulud 1750,45 eurot X.X.i kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X. (edaspidi kaebaja) töötab Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtujuristi ametikohal.
2.Keeleinspektsioon (edaspidi KI) viis 28.11.2017 kaebaja suhtes läbi esimese keelekontrolli (tl 20). Kontrolli tulemuseks oli „täiendada suulist eesti keele oskust“. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.03.2018.
3.KI viis kaebaja suhtes läbi järelkontrolli 23.08.2018 (tl 21). Teise kontrolli tulemuseks oli otsus „täiendada suulist eesti keele oskust“. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.04.2019.
4.Järgmise kontrolli viis KI kaebaja suhtes läbi 07.05.2019 (tl 22). Lisaks suulisele keeleoskusele kontrollisid KI keeleinspektorid kaebaja kirjalikku eneseväljendusoskust ning palusid kaebajal 10 minuti jooksul kirjutada vahetult enne toimunud kohtu sisekoolituse teemal. Keeleinspektorid pakkusid kaebajale kirjutamiseks ka teemasid nagu „Eesti Vabariigi uue valitsuse moodustamine“ ning arvamus erakondadest, mis olid valitud Riigikogu koosseisu või teema „Eesti Euroopa Liitu kuulumise otstarbekus“. Kaebaja palus keeleinspektoritelt luba kirjutada esimesel pähe tulnud teemal Eesti uudistest ning pakkus ka erinevaid teemasid, kuid keeleinspektorite hinnangul olid kaebaja välja pakutud teemad C1 taseme jaoks liiga lihtsad. Kontrolli tulemusel koostas KI järelkontrolliakti, mille kirjeldavas osas märkis keeleinspektor: Isik keeldus kirjalikust eesti keele oskuse kontrollist ning arvestades seda, et ka suuline eesti keele oskus ei ole paranenud, peame otstarbekaks saata X.X. C1-taseme eesti keele eksamile. KI esitas kaebajale tutvumiseks eelkirjeldatud teksti ning võimaldas kaebajal kirjalikult anda omapoolsed selgitused. Kaebaja kirjutas: Ma ei ole keeldunud kirjutamisest. Palusin pakkuda mulle teist teemat kirjutamiseks, aga inspektorid ei nõustunud minuga. Keeleinspektor täiendas seejärel kontrollakti: Pakkusime X.X.ile mitut kirjutamisteemat. Kontrolli tulemusena tegi KI järelkontrolli aktis ettekirjutuse, millega kohustas kaebajat sooritama eesti keele C1 taseme eksam (edaspidi ettekirjutus). Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.11.2019
5.Kaebaja esitas 05.06.2019 KI-le vaide 07.05.2019 järelkontrolli akti kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti KI 14.06.2019 vaideotsusega rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) 08.08.2019 kaebuse KI 14.06.2019 vaideotsuse nr 3-3/19/894-3 tühistamiseks. Kaebaja täpsustas kaebust 13.09.2019 selliselt, et vaidlustab ka KI 07.05.2019 järelkontrolli aktis nr J14469 tehtud ettekirjutuse sooritada eesti keele C1 taseme eksam tähtajaks 01.11.2019.
7.Kaebaja esitas 13.09.2019 esialgse õiguskaitse taotluse (edaspidi EÕK), milles palus HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel peatada 07.05.2019 järelkontrolli akti kehtivus kuni haldusasjas nr 3-191517 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
8.Kohus rahuldas 18.09.2019 määrusega kaebaja EÕK taotluse ning võttis kaebuse menetlusse.
9.Käesolevas kohtuasjas toimus istung 11.12.2019, kus kuulati tunnistajatena üle järelkontrolli läbi viinud keeleinspektorid M. Mägi-Puss ning E. Lindsalu.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja leiab, et järelkontrolli aktis toodud ettekirjutus ja vaideotsus on õigusvastased ja need tuleb tühistada.
11.Ettekirjutuse andmise õiguslik alus on ebaselge, kuna puudub viide ettekirjutuse aluseks olevale õigusnormile, ning faktiline alus tõendamata, millega on rikutud põhjendamiskohustust.
11.1.KI 28.11.2017 kontrollaktist nähtub, et KI tuvastas kaebaja suulise eesti keele oskuse vastavuse tasemele B2 ning tegi kaebajale ettekirjutuse täiendada suulist eesti keele oskust hiljemalt 01.03.2018. Muid asjaolusid KI ei tuvastanud ning muid ettekirjutusi ei teinud, millest järeldub, et antud menetluses oli kontrolliesemeks kaebaja suulise eesti keele oskus.
11.2.Seejärel koostas KI 23.08.2018 järelkontrolli akti, milles tuvastas kaebajal eesti keele oskuse paranemise, kuid pikendas ettekirjutuse (täiendada suulist eesti keele oskust) tähtaega kuni 01.04.2019. Järelikult leidis KI poolt esimese järelkontrolli käigus tuvastamist asjaolu, et kontrolli esemeks olnud kaebaja suulise eesti keele oskus oli paranenud. Sellest hoolimata pidas KI vajalikuks pikendada veelkord kaebajale tehtud ettekirjutuse (täiendada suulise eesti keele oskust täitmise) täitmise tähtaega.
11.3.Vastupidiselt eelmisele järelkontrolli aktile leidis KI 07.05.2019 järelkontrollis, et kaebaja suulise eesti keele oskus ei ole paranenud. KI järelkontrolliaktist ei nähtu, kuidas sellele järeldusele jõuti.
11.4.KI 07.05.2019 järelkontrolli akti faktilisest selgitusest jääb ebaselgeks, kas KI hinnangul tingis uue ettekirjutuse andmise asjaolu, et KI 28.11.2017 kontrollaktis esitatud ettekirjutus täiendada suulist eesti keele oskust oli täitmata ja/või asjaolu, et kaebaja keeldus kirjaliku oskuse kontrollist.
12.Järelkontrolli läbiviimisel väljus KI algse ettekirjutuse piiridest ning selle tulemusel antud ettekirjutus on kaalutlusvigadega ja kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.
12.1.Ettekirjutuse täitmise kontrollimisel sai KI kontrollida üksnes seda, kas ettekirjutust (täiendada suulist eesti keele oskust) on täidetud või mitte. Olukorras, kus kontrolliese oli kaebaja suulise eesti keele oskus, puudus KI-l õiguslik alus hakata järelkontrolli käigus kaebaja suhtes läbi viima eesti keele oskuse kirjalikku kontrolli.
12.2.Ettekirjutus on vastuolus HMS §-st 54 tulenevate nõuetega: haldusakti õiguspärasuse eelduseks on kaalutlusvigade puudumine ja vastavus proportsionaalsuse põhimõttele. Olukorras, kus kaebaja oli alles hiljuti täitnud varasema 28.10.2014 ettekirjutuse sooritada eesti keele C1 taseme eksam hiljemalt 01.01.2016, ei ole kohane, vajalik ega mõõdukas anda kaebaja suhtes paar aastat hiljem uuesti ettekirjutus, millega panna talle kohustus sooritada sama eksam uuesti. Sellisel viisil haldusmenetluse läbiviimine ning haldusaktide andmine ei vasta PS § 11 ega HMS § 3 lg 2 nõuetele, mistõttu ei vasta ettekirjutus HMS §-st 54 tulenevale proportsionaalsuse nõudele.
12.3.Ettekirjutuses puuduvad selgitused selle kohta, kas kaebaja eesti keele oskuse täiendamine on aset leidnud või mitte.
13.Kaebaja juhib tähelepanu kohtute seaduse (edaspidi KS) § 1251 lg-le 4 ning § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele, mille kohaselt peab kohtujurist oskama eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1 tasemel või sellele vastaval tasemel. Mistahes lisanõudeid kohtujuristile õigusaktides esitatud ei ole (näiteks, et C1 taseme eksam peab olema sooritatud tulemusega vähemalt 80-90 punkti). KS ega Vabariigi Valitsuse 26.06.2011 määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi VV määrus) ei sätesta kohtujuristile keeleoskuse osas muid nõuded. Ühegi õigusaktiga ei ole kehtestatud kohtujuristi ametikoha keeleoskusele viidatust rangemaid nõudeid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Keeleoskustaseme kehtestamisel on aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed, mille kohaselt C1 tase on vilunud keelekasutaja vaba suhtluse pädevus, mis tähendab, et C1 tasemel keelt valdav inimene mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Kaebaja eesti keele oskuse vastavust hinnanud keeleametnike tegevuse ning nende koostatud kontrollaktide ja neilt küsitud selgituste analüüsi põhjal võib teha järelduse, et keeleametnike tegevus on olnud õiguspärane ja kooskõlas hea haldustavaga.
16.Kaebaja eesti keele oskuse vastavust hinnanud keeleametnike tegevus oli õiguspärane ja kooskõlas hea haldustavaga.
16.1.Kahel esimesel kontrollil tegi KI kaebajale ettekirjutuse täiendada eesti keele oskust (mitte ainult suulist, nagu kaebaja oma kaebuses ekslikult märgib). Kolmandal korral tuvastas KI, et kaebaja eesti keele oskus on küll mõnevõrra paranenud, kuid ei vasta siiski kohtujuristilt nõutavale tasemele. KI lähtus ettekirjutuse - saata kaebaja C1 taseme eksamile – tegemisel keeleseaduse (edaspidi KeeleS) § 28 lg-st 1. Sealjuures arvestas KI kaebaja tööandja hinnangut, mille kohaselt kaebaja väljendusoskus eesti keeles jätab soovida.
16.2.KI tegi 07.05.2019 kaebajale ettepaneku kirjutada lühidalt samal päeval toimunud koolitusest, mis oli kaebaja jaoks tuttav teema. Selline teemavalik ei ületa nõudeid, millele peab vastama C1 tasemel eesti keelt valdava inimese keeleoskus. KI pakkus kaebajale ka teisi (ühiskonnaeluga seotud) teemasid, kuid neid pidas kaebaja liiga keeruliseks. Kui KI oleks kaebajal võimaldanud kirjutada kaebaja poolt valitud ükskõik millisel teemal, siis ei oleks see kooskõlas C1 taseme keeleoskuse hindamise põhimõtetega: C1 taseme keeleoskus peab võimaldama toimetulekut kirjaliku teksti koostamisega ka ootamatutel ja keerulistel teemadel, või vähemalt oskust põhjendada ja selgitada, miks pakutud teema isikule ei sobi.
16.3.Kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel koostab kohtujurist iseseisvalt mitmesuguse keerukusastmega tekste, mis on käsitatavad ametliku keelekasutusena. KeeleS § 4 lg 1 kohaselt peavad tekstid vastama eesti kirjakeele normile nii õigekirja, grammatika kui ka sõnavara poolest. VV määruse § 2 lg 4 annab tööandjale õiguse kehtestada sama määruse tasemest kõrgema eesti keele oskuse nõude, kui see on põhjendatud ametikoha iseloomuga. Kuna C1 tasemest kõrgemat taset KeeleS alusel ei ole kehtestatud ning selle taseme eksamit ei korraldata, siis võib tööandja seada nõude C1 taseme eksamitulemusele, nt vähemalt 80 punkti 100st. Kaebaja keeleoskust hinnati C1 taseme eksamil 64 punktiga. Sellega on formaalselt täidetud ametniku suhtes kehtestatud minimaalne keeleoskusnõue. Kuna eri ametikohtade keelekasutusolukorrad on erinevad, siis võib juhtuda, et vaevu soorituskünnise ületanud inimese keeleoskusest ei piisa toimetulekuks nõudlikes keelekasutusolukordades, nagu seda on näiteks kohtujuristi ametikohustuste hulka kuuluv suurt täpsust nõudev kirjalike tekstide koostamine.
16.4.KI hindas kaebaja eesti keele oskuse vastavust C1 tasemele 07.05.2019 toimunud suulise vestluse käigus. Kaebaja kirjutamisoskust ei õnnestunud hinnata. Sellest johtuvalt ei olnud KIl alust tunnistada kaebaja eesti keele oskust C1 tasemele vastavaks, kuna selleks oleks KI pidanud saama ülevaate kõigist osaoskustest. Samas ei ole KeeleS § 31 lg 1 p-s 3 täpsustatud keeleoskuse nõuetele mittevastavuse tuvastamise korda ega tingimusi. Kuna KeeleS § 24 lg 1 ütleb sõnaselgelt, et eesti keele oskust
hinnatakse eksamil, oli eksamile saatmine ainuõige viis selle pikale veninud menetluse lõpetamiseks. Seejuures lähtus KI muu hulgas kaebaja tööandja ütlustest, kellel oli tekkinud kahtlusi kaebaja eesti keele oskuse piisavuse kohta.
17.Eespool kirjeldatut arvestades viitab KI kaebuse ebaselgusele. Esiteks, rõhutab kaebaja, et formaalselt on ta C1 taseme nõuded täitnud, sest talle on väljastatud C1 taseme tunnistus ja ta on omandanud eesti keeles kõrghariduse. Teiseks, ei ole kaebaja rahul sellega, et nimetatud formaalse nõude täitmise järel oodatakse temalt selle rakendamist kirjalike tekstide koostamisel. Lõpuks, tunnistab kaebaja, et KI määratud kuuekuuline tähtaeg C1 eksamiks valmistumiseks on liiga lühike. See on ilmne tõend, et kaebaja kahtleb oma eesti keele oskuse vastavuses C1 tasemele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I Kohus, kogunud ise tõendeid neid uurinud, samuti uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning vastustaja 07.05.2019 järelkontrolli aktis tehtud ettekirjutus sooritada C1 taseme eksam ja vastustaja vaideotsus tuleb tühistada.
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajale 07.05.2019 järelkontrollil tehtud ettekirjutus sooritada eesti keele C1 taseme eksam on õiguspärane, mh kas vastustaja lähtus ettekirjutuse tegemisel õigetest kaalutlustest ning kas ettekirjutuse tegemine on proportsionaalne.
19.KeeleS § 28 lg 1 sätestab, et kui riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval ametiisikul (edaspidi keeleametnik) on riikliku või haldusjärelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrollitava isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, saadetakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile. Sama sätte lõige 2 lisab, et tasemeeksamile võib keeleametniku ettekirjutusega saata ka käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 või 5 nimetatud isiku, kui keeleametnikul on riikliku või haldusjärelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele. Kohtujuristile sätestab C1 taseme keelenõude KS § 1251 lg 4 ning § 47 lg 1 p 2.
20.Kohtu ülesanne käesolevas asjas on kontrollida, kas haldusorgani põhjendused kaebaja C1 taseme eksamile saatmiseks olid kaalutletud ning asjakohased. Reeglina kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust haldusaktis sisalduvate põhjenduste alusel. Juhul kui haldusaktis esinevad põhjendamispuudused, on kohtul võimalik võtta arvesse hiljem esitatud põhjendusi, mida küll haldusakti endasse kirja ei pandud, kuid mida võeti arvesse haldusakti andmisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15; otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; otsus asjas nr 3-3- 1-33-12, p 16).
21.KeeleS § 28 sätestab isiku tasemeeksamile saatmise lävendiks põhjendatud kahtluse, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. 07.05.2019 järelkontrolli aktis sisalduvatest keeleinspektorite selgitustest nähtub, et kaebaja keeldus kirjalikust eesti keele kontrollist ning ka suuline eesti keele oskus ei ole paranenud, mistõttu pidasid keeleinspektorid otstarbekaks saata kaebaja C1 taseme eksamile. Seejuures sai vastustaja ettekirjutuse tegemisel tugineda nendele asjaoludele ning tõenditele, mis esinesid haldusakti andmise ajal. Tunnistajad
selgitasid istungil, et ettekirjutuse tegemise aluseks oli 07.05.2019 kontrollil tuvastatu (kohtuistungi protokoll, 13:43:55, tl 85).
22.HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus on seisukohal, et 07.05.2019 järelkontrolli aktis sisalduvad selgitused ettekirjutuse tegemise faktiliste aluste kohta on lakoonilised, üldsõnalised ning ebapiisavad, andmaks hinnangut, millised puudused kaebaja keeleoskuses tingisid tasemeeksamile saatmise. 07.05.2019 järelkontrolli akti põhjenduste pinnalt ei saa kohus kontrollida, kas kaebaja saatmine tasemeeksamile järelkontrolli hetkel esinenud asjaolusid arvesse võttes oli põhjendatud. Kohus leiab, tunnistajad ei suutnud istungil tuua välja konkreetseid puuduseid kaebaja eesti keele oskuses, mis tingisid ettekirjutuse tegemise (nt millised nõuded olid täidetud, millised täitmata). Kohtul ei tekkinud veendumust sellest, kuidas ametnikel põhjendatud kahtlus kaebaja keeleoskuse puudulikkuses tekkis.
23.Kohtul puudub pädevus asuda haldusorgani asemele ning hinnata isiku keeleoskust. Seega saab kohus tugineda keeleoskuse osas üksnes nendele asjaoludele, mis on tuvastatud keelekontrollis. Seejuures peab kahtlus isiku puudulikus keeleoskuses olema haldusaktis sellisel viisil selgitatud, et see oleks jälgitav.
24.Keeleeksami puhul tagab jälgitavuse hindamismetoodika (tl 75). Kohus nendib, et keeleeksami metoodikat ei saa KI oma ülesannete täitmisel üheselt aluseks võtta, kuivõrd keeleeksami ning keeleoskuse järelkontrolli eesmärgid on erinevad. Keeleeksamil tuvastatakse erinevate osaoskuste tase, samas kui järelkontrolli eesmärk on tuvastada, kas isik on täitnud talle tehtud konkreetse ettekirjutuse, mis võib seisneda teatud tüüpi puuduste kõrvaldamises. Samas leiab kohus, et KI tegevuse jälgitavuse tagamise aluseks on hindamismetoodika. Kui õigusaktidega ei ole reguleeritud keelekontrolli metoodikat (kohtu arvates on see lähenemine õige), peab see olema välja töötatud ametkondlikul tasandil, olema kättesaadav isikutele, kelle suhtes kontrolli teostatakse ning samuti olema hilisemalt kohtu poolt kontrollitav. Isiku õiguste kaitse aspektist lähtudes ei saa hindamismetoodika kujuneda meelevaldselt.
25.Kui puudub hindamismetoodika, muudab see järelkontrolli jälgitavuse keeruliseks ning võib tekitada olukorra, kus haldusorgani otsustusruum isiku eksamile saatmiseks on liiga avar. Arvestada tuleb, et isiku keeleoskuse hindamine on paratamatult teatud määral subjektiivne. Isiku õiguste tagamise seisukohast võib see kaasa tuua isiku õiguste ülemäärase riive ohu ning teatud juhul viia haldusorgani tegevuse õigusvastasuseni.
26.Kuigi kohtujuristi ülesanded seonduvad keskmisest keerukamate tekstidega töötamisega, mis eeldab eesti keele oskust nii teksti mõistmise kui teksti koostamise tasandil, nõuavad õigusaktid kohtujuristilt üksnes C1 tasemel eesti keele oskust. See nõue on täidetud, kui isik sooritab eksami vähemalt 60 punktiga 100-st. Puudub vaidlus selle üle, et C1 taseme eksami sooritas kaebaja 2015.a. (tl 26). Juhul kui isiku tööandjal on kõrgendatud nõudmised keeleoskuse osas võrreldes seaduses ettenähtud tasemega, ei saa see olla ettekirjutuse tegemise aluseks. KI märkis kirjalikus vastuses, et VV määrus lubab tööandjal kehtestada ametikoha iseloomust tulenevalt kõrgema keelenõude ning et kohtujuristi töös ei pruugi olla piisav eesti keele valdamine C1 taseme miinimumtasemel (60 punkti 100-st, tl 50). Kohus leiab, et kaebaja õiguste ülemäärane riive ei ole käesoleval juhul välistatud, kuivõrd kohtule ei ole arusaadav, millest lähtus KI ettekirjutuse tegemisel: kas sellest, et kaebaja eesti keele oskus peab vastama C1 taseme miinimumtasemele või ametikoha iseloomust tulenevatele kõrgendatud nõudmistele.
27.Tunnistajad selgitasid vastusena kohtu küsimusele, miks järelkontrolli akti faktilisi asjaolusid kirja ei pandud, et sinna ei mahu palju kirjutada (kohtuistungi protokoll 13:35:25, tl 85; 14:18:00, tl 88). Keelekontrollil kasutatava protokolli blanketi formaat ei saa olla põhjenduseks, miks jätta haldusakti aluseks olevad faktilised asjaolud ja põhjendused esitamata. Kohus märgib, et kohapeal koostatav protokoll peab vähemalt sisaldama lühidalt asjaolusid, mis tingivad ettekirjutuse tegemise ning põhjalikumalt motiveeritud haldusakt on võimalik koostada pärast kontrolli.
28.Kohus ei nõustu KI seisukohaga, et keeleeksamile minek on kaebaja võimalus tõestada, et tema eesti keele oskus vastab C1 tasemele. Kohus rõhutab, et eksam on õiguslikult pandud kohustus, mille täitmata jätmise korral on haldusorganil võimalik rakendada isiku suhtes sanktsioone (sunniraha). KI otsus saata isik tasemeeksamile peab olema eriti kaalutletud ja põhjendatud, kui eksami läbimisest võib sõltuda isikuga teenistussuhte jätkamine. Kuivõrd kohtujuristi ametikoht eeldab eesti keele oskust C1 tasemel, on eksami sooritamine otseselt seotud sellega, kas kaebaja täidab eeldused kohtujuristi ametikohal töötamiseks.
29.Keeleoskuse hindamisel tuleb silmas pidada ka seda, millised on kohtujuristi põhilised tööülesanded. Valdavalt hõlmab kohtujuristi töö kirjalike menetlusdokumentide projektide koostamist, st töö kirjalike dokumentidega, mistõttu ei pruugi olla asjakohane hinnata kõiki osaoskusi (sh suulist ja kirjalikku keeleoskust) sama mõõdupuuga. Sellest tulenevalt tuleb keeleoskust (ja erinevaid osaoskusi) hinnata lähtuvalt vastava töö profiilist.
30.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et KI rikkus kaebajale ettekirjutuse tegemisel sooritada C1 taseme eesti keele eksam - haldusakti põhjendamiskohustust ning kohtul puudub veendumus, millistest põhjendustest lähtus vastustaja ettekirjutuse tegemisel ning kas arvesse võetud kaalutlused olid asjakohased. Kohus rahuldab kaebaja kaebuse ning tühistab KI 07.05.2019 järelkontrolli aktis nr J14469 tehtud ettekirjutuse sooritada C1 taseme eksam ning KI 14.06.2019 vaideotsuse nr 3-3/19/894-3. II
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse vastustaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud vastustaja.
32.Kaebaja on esitanud 11.12.2019 menetluskulude nimekirja ning 16.12.2019 täiendavalt 11.12.2019 istungiga seotud menetluskulude nimekirja ning taotleb vastustajalt menetluskulude hüvitamist järgmiselt: -
kaebaja tasutud riigilõiv (15 eurot) ning tunnistajakulude ettemaks (20 eurot), kokku summas 35 eurot; kaebaja õigusabikulud (täiendavate seisukohtade koostamine, 7h) summas 1015 eurot, koos käibemaksuga (20%) 1218 eurot; kaebaja õigusabikulud seoses istungiga (ettevalmistus kohtuistungiks, 1h) summas 145 eurot, koos käibemaksuga (20%) 174 eurot; kaebaja õigusabikulud seoses istungiga (kaebaja esindamine 11.12.2019 kohtuistungil, 2h 45 min) summas 398,75 eurot, koos käibemaksuga (20%) 478,50 eurot; kaebaja istungiga seotud sõidukulud 19,95 eurot.
Kokku taotleb kaebaja seega vastustajalt menetluskulude hüvitamist summas 1925,45 eurot.
32.1.Vastustaja hinnangul ei ole menetlusdokument „X.X.i täiendavad seisukohad ja taotlus haldusasjas nr 3-19-1517” käesolevas haldusasjas vajalik ega põhjendatud, sest selles taotletakse andmete esitamist Ida-Viru Maakohtu ametnike eesti keele oskuse kontrollimise
kohta, mis ei ole kuidagi mõjutanud kaebaja eesti keele oskuse vastavuse hindamist C1tasemele, ning ka kohus on selle taotluse rahuldamata jätnud. Eespool öeldust tulenevalt ei ole vastustaja nõus neid kulusid kandma.
33.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
33.1.Esiteks, märgib kohus, et kaebajale tagastati 20.12.2019 määrusega tunnistajakulude ettemaksust 1 euro. Seega on tunnistajakulude ettemaksu hüvitamine põhjendatud summas 19 eurot.
33.2.Arvestades käesoleva kohtuasja keerukust ning mahukust ei ole 27.11.2019 menetlusdokumendi „X.X.i täiendavad seisukohad ja taotlus“ osas põhjendatud menetluskulude välja mõistmine 7 tunni ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et tegu oli täiendavate seisukohtadega ning kaebaja oli varasemalt juba esitanud põhilised seisukohad, mida täiendavalt kajastab ka 27.11.2019 menetlusdokument, leiab kohus, et selles osas tuleb välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada ning välja mõista õigusabikulud 6 tunni ulatuses, s.o (lähtudes tunnihinnast 145 eurot) 870 eurot, koos käibemaksuga (20%) 1044 eurot.
33.3.Kohus leiab, et istungiks ettevalmistamise ning istungil esindamisega seonduvad kulud ei ole ülemäärased ning on põhjendatud. Kaebaja sõidukulud seoses 11.12.2019 istungil osalemisega on põhjendatud ning on vastavalt HKMS § 103 lg 1 p-le 2 menetluskuluna välja mõistetavad.
33.4.Kohus leiab seetõttu, et kaebaja kasuks välja mõistetavad õigusabikulud ei ole põhjendatud osas, mis puudutavad 27.11.2019 esitatud menetlusdokumenti (1 tunni ulatuses). Kohus leiab, et kaebaja kasuks välja mõistetavate õigusabikulude summat tuleb vähendada 145 euro ulatuses (174 eurot koos käibemaksuga) ning arvestades asja mahukust ning keerukust on põhjendatud välja mõista kohtukulud (riigilõiv) 15 eurot ja kohtuvälised kulud, milles sisaldub tunnistajakulude ettemaks 19 eurot, kaebaja sõidukulud 19,95 eurot ning õigusabikulud 1413,75 eurot (koos käibemaksuga 1696,50 eurot). Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 1750,45 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.