Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 21. jaanuar 2020, Tartu 3-19-2082 XXXX kaebus Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste tühistamiseks Viru Maakohtu määruskaebus Tartu Halduskohtu
20.novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3 peale Kirjalik menetlus Kaebaja XXXX Vastustaja Viru Maakohus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Viru Maakohtu määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3. Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga XXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu tema 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kohta tehtud kokkuvõtte ja järeldused. Kaebusele oli lisatud taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Maakohtu 10. juunil 2019 koostatud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste kehtivus kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluses leitakse, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib negatiivselt mõjutada kaebaja teenistussuhte jätkumist. Tööandja tegevusest saab järeldada, et kaebaja peab sooritama C1-taseme eesti keele eksami oluliselt paremale tulemusele kui 64 punkti. Eesti keele C1-taseme tunnistuse saamine on pikk periood ning vastustaja määratud tähtaeg eksami ühe korraga nõuetekohaseks sooritamiseks ei ole mõistlik ja proportsionaalne.
2.Tartu Halduskohus jättis 20. novembri 2019. a määrusega XXXX kaebuse käiguta (resolutsiooni p 1), andis XXXXile tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks (resolutsiooni p 2), rahuldas XXXXi esialgse õiguskaitse taotluse ning tuvastas Viru Maakohtus 10. juunil 2019 kaebajaga peetud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale uue eesti keele C1-taseme tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse kuni
haldusasjas nr 3-19-2082 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3), kuulutas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kuigi taotletakse arenguvestluse kokkuvõtte kehtivuse peatamist, ei ole sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine menetlustoimingu puhul võimalik. Siiski võib kohus valida esialgse õiguskaitse abinõu ka omal äranägemisel. Erandlikud asjaolud tuvastamiskaebuse menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise õigustuseks on tuvastatavad. Olukorras, kus vastustaja saab hilisema võimaliku haldusakti andmisel tugineda kaebajale kõnealuse arenguvestluse tulemusel määratud kohustuse täitmata jätmisele, ei pruugi olla kaebaja õiguste kaitse kohtuotsuse tegemisega enam piisavalt tagatud. Kaebaja jättis 31. oktoobriks 2019 täitmata talle avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 3 alusel pandud puuduste kõrvaldamise kohustuse ning välistada ei saa, et tööandja vabastab kaebaja enne käesoleva kohtumenetluse lõppu teenistusest tema keeleoskuse nõuetele mittevastavuse tõttu. Kaebajale kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu ei saa välistada. Kaebajale on kohtujuristi tööks vajalikul määral keeleoskuse puudumist ette heidetud pika aja vältel igal temaga peetud katseaja- ja arenguvestlusel. Samuti ei ole Viru Maakohus kaebaja teenistusest vabastamise võimalust ka ise välistanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustavad vaidluse asjaolud ja see, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on suunatud õigusliku olukorra säilitamisele ning haldusasjas nr x-xx-xxxx on kaebajale Keeleinspektsiooni poolt tehtud samasisulise ettekirjutuse kehtivus peatatud. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning äratuntav ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks mingeid pöördumatuid ja raskeid tagajärgi kolmandatele isikutele või kahjustaks see oluliselt avalikke huve. Kaebajaga praegusel ajal koostööd tegeval kohtunikul ei ole kaebaja töö osas pretensioone. Puudub alus arvata, et kaebaja kohtumenetluse ajaks teenistusse jäämise kindlustamine kahjustaks oluliselt Viru Maakohtu kohtuasjade menetlemise võimekust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine välistab Viru Maakohtu võimaluse tugineda kuni käesolevas asjas menetluse lõppemiseni kaebajat koormavate otsuste tegemisel tema poolt uue tasemeeksami tegemata ja eksamitunnistuse esitamata jätmisele.
3.Viru Maakohus esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
20.novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Määruskaebuses leitakse, et kaebajal puudub arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste vaidlustamiseks kaebeõigus ja seetõttu ka õiguslik alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Tegemist on haldustoiminguga, kuid mitte vaidlustatava toiminguga. Arenguvestluse läbiviimine ja selle raames kaebajale ettepanekute tegemine ei vii vältimatult teenistuja ametist vabastamiseni, mis saaks olla kaebeõiguse aluseks. Tööandja tegevus on olnud kantud eesmärgist suunata kaebajat omandama oskusi, mis on kohtujuristi ametikohal töötamise eelduseks. Arenguvestluse kokkuvõte ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ning ei ole suunatud ametniku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, vaid teenistussuhte raames eelmise perioodi töötulemustele hinnangu andmisele ning uute eesmärkide seadmisele. Vestlustel kokkulepitud tähtajad ei too iseseisvalt kaasa konkreetseid tagajärgi, nt teenistusest vabastamist. Vestluse kokkuvõttes kaebajale pandud kohustus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ja vastavate kohustuste täitmata jätmine ei ole eraldi sanktsioneeritav. Isegi juhul kui toiming oleks õigusvastane, ei tingi see vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Lõpliku haldusakti andmisel tehtavaid otsustusi ei saa vastustaja põhistada üksnes 10. juuni 2019. a vestluse kokkuvõttele tuginedes. Puudub alus eeldada, et 10. juuni 2019. a vestluse kokkuvõte tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Vastustaja hinnangul ei ole halduskohtu toodud argumentidel esialgse õiguskaitse rakendamine põhjendatud. Asjaolu, kas kaebaja täitis kohustuse või mitte, ei välista vastustaja õigust ja kohustust anda välja haldusakt, kui tööandjal oleva teabe pinnalt nähtub, et ametniku teadmised ja oskused ei vasta vastavale ametikohale kehtestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse korras
vestluse kokkuvõtte ja selles kohustuse panemise õigusvastasuse tuvastamine ei taga õigusliku olukorra säilitamist. Viide haldusasjas nr x-xx-xxxx Keeleinspektsiooni ettekirjutuse kehtivuse peatamisele ei oma tähtsust, kuna kohtujuristi kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4 nõuetele vastavuse kontrollimine on tööandja pädevuses ning Keeleinspektsiooni järeldused saavad olla üksnes üheks tõendiallikaks teiste seas.
4.XXXX leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja nõustub vastustaja arvamusega, et menetlustoimingut saab eraldi lõplikust haldusaktist vaidlustada vaid erandlikel juhtudel. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et praegusel juhul on tegemist erandliku juhtumiga, kuna maakohtu esimehe A. Asi tegevus kaebaja suhtes on suunatud kaebaja vallandamisele ning kaalukate argumentide puudumise tõttu on kaebaja allutatud Keeleinspektsiooni kontrollile. Kohtunikul, kellega kaebaja koos töötab, ei ole pretensioone kaebaja kui kohtujuristi tööülesannete täitmise kohta. Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõte rikub kaebaja õigusi, kuna aktis tööandja käsib läbida uuesti C1 keeleoskustaseme eksami ning esitada vastav tunnistus tööandjale, kuigi kaebaja on tööandjale esitanud kehtiva C1 keeleoskustaseme tunnistuse. Varasemate katseajavõi arenguvestluste käigus ei ole kaebajale sellist korraldust antud. Vastustaja valmistus vaidlustatud menetlustoimingu tegemisel ette lõpliku ja kaebajat koormava haldusakti, s.o teenistusest vabastamise käskkirja, koostamiseks. Kaebaja ei ole keeldunud oma keeleoskuse täiendamisest ja arendab keeleoskust tänaseni nii eraõpetaja käe all kui ka erinevates keeleoskust parandavates klubides ja keelekursustel. Kaebaja on õppinud keelt, et saada Eesti kodakondsus, osalenud Eesti Kaitseväes, lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, töötanud Maksu- ja Tolliametis ning Politsei- ja Piirivalveametis. Tööandja ei teinud kaebajale arenguvestluse käigus ettepanekut ja nende vahel ei olnud ka kokkulepet, vaid tööandja seadis ise eesmärgi nõuda kaebajalt uue C1 eesti keele tasemeeksami tunnistuse esitamist. Samuti ei vasta 10. juunil 2019 toimunud vestlus Viru Maakohtu kohtudirektori 23. septembri 2018. a käskkirjaga nr 11-3/7 sätestatud arenguvestluse läbiviimise korrale. Arusaamatuks jääb, kas tööandja seab eesmärgiks uue C1 taseme tunnistuse saamise kaebajalt või kaebaja keeleoskuse parandamist tema tööülesannete täitmiseks ja kuidas on need asjaolud omavahel seotud. Olukorras, kus vastustaja ei suuda otsustada, kas haldusakt anda või mitte, ei pea ega saa kaebaja oodata lõpliku haldusakti andmist. Põhjendatud huvi 10. juuni 2019. a vestluse kokkuvõtte vaidlustamisel seisneb eelkõige Põhiseaduse §-s 29 sätestatud põhiõiguses vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. 10. juuni 2019. a arenguvestluse kokkuvõtte kehtivuse peatamisel ei saa vastustaja vabastada kaebajat teenistusest, kuna üksnes samal vestlusel anti käskiv korraldus uue C1 taseme tunnistuse esitamiseks. Kaebajal on tekkinud reaalne oht, et vastustaja võib edaspidi kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda. Antud asjas omab tähtsust, et haldusasjas nr 3-19-1517 peatati Keeleinspektsiooni ettekirjutuse kehtivus. Kaebaja vastab KS § 47 lg 1 p-s 2 ja § 1251 lg-s 4 sätestatud kohtujuristi keeleoskuse nõuetele. Vastustaja nõuab kaebajalt perfektset suulise eesti keele oskust, kui samal ajal ei valda suulist eesti keelt või ei oma C1 keele taset mitu Viru Maakohtu kohtuametnikku. Kaebaja soovib halduskohtule esitatud kaebusega tuvastada Viru Maakohtu menetlustoimingu, s.o Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste, s.h kaebajale uue tasemeeksami tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras temaga läbiviidud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte kehtivuse peatamist. Halduskohus leidis, et menetlustoimingu puhul ei ole kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine võimalik, valis omal äranägemisel esialgse
õiguskaitse abinõu ja tuvastas Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a kaebajaga peetud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale uue eesti keele C1-taseme tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 sätestab esialgse õiguskaitse abinõud, mida kohus saab määrusega kohaldada. Vaidlustatavas määruses halduskohtu poolt kohaldatud abinõu, s.o arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale kohustuse panemise õigusvastasuse tuvastamine, ei kuulu viidatud sätte suletud loetellu. Riigikohus on 27. juuni 2017. a määruse nr 3-3-1-19-17 p-s 21 selgitanud, et kohus ei saa rakendada suvalist esialgse õiguskaitse vahendit. Võimalikud esialgse õiguskaitse abinõud loetleb HKMS § 251 lg 1. Teisalt ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada abstraktselt, näitamata ära esialgse õiguskaitse vahendit, st õigust või kohustust, mis esialgse õiguskaitse määrusest tuleneb. Kuigi kohtul on võimalus kohaldada kaebaja soovitud esialgsest abinõust mõnda muud abinõu, ei näe seadus siiski ette esialgse õiguskaitse abinõuna menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu puudus halduskohtul alus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks.
8.Esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688). Kaebaja selgitas vastuses määruskaebusele, et tema kaebuse esitamise eesmärgiks on menetlustoimingu, s.o Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste, s.h kaebajale uue tasemeeksami tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja seiskoht on vastuoluline, kuna ühelt poolt on kaebaja nõustunud halduskohtuga, et vaidlustatud kokkuvõte on menetlustoiming, mitte haldusakt, teisalt aga jätkuvalt peab oma õigusi rikkuvaks eelkõige talle uue tasemeeksami tunnistuse esitamise kohustuse panemist, s.o vaikimisi jaatab kokkuvõtte regulatiivset toimet. Menetlustoimingul puudub aga iseseisev toime isiku õigustele ja kohustustele, sellega ei anta isikule õigusi ega panda kohustusi. Ringkonnakohus jagab siinjuures halduskohtu seisukohta, et hindamisvestluse kokkuvõte ei ole olemuslikult haldusakt, sellel ei ole regulatiivset otstarvet ning sellest ei tulene kaebajale otsest kohustust sooritada uuesti tasemeeksam.
9.Kaebaja on kaugema eesmärgina välja toonud soovi vältida kohtujuristi ametist vabastamist keelenõuete täitmata jätmise, s.h uue tasemeeksami tunnistuse esitamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus osutab, et käesolevas asjas menetlusse võetud tuvastamisnõude rahuldamine kaebaja eesmärgi saavutamist ei taga. Hindamisvestluse kokkuvõtte õigusvastasus ei keela vastustajal kaebaja ametist vabastamist ega tingi automaatselt kaebaja ametist vabastamise haldusakti tühisust või õigusvastasust. Seetõttu ei ole käesolevas asjas tuvastamiskaebuse esitamine ametist vabastamise vältimiseks tõhus õiguskaitsevahend. Samal põhjusel ei ole ka halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu selle eesmärgi saavutamiseks tõhus ega vajalik abinõu. Ka muud HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõud ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole kohtul õigust väljuda põhivaidluse raamest ega kohaldada meedet, mis ei teeni põhivaidluses kohtuotsusega kaebaja õiguste kaitse tagamise otstarvet. Sel põhjusel ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et tegemist on erandliku vaidlusega, kus ka tuvastamisnõudes on menetluse ajal põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.
10.Eelnevale tuginedes tuleb Tartu Halduskohtu 20. novembri 2019. a määrus tühistada osas, millega kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste kehtivuse peatamiseks rahuldamata.
11.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada kohtumääruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga
XXXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.