lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2451/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2451/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2451

Määruse kuupäev

8.01.2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. M esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja M. M

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. M esialgse õiguskaitse taotlus.
2.Kohustada Viru Vanglat hoiduma M. M suhtes kohaldatud kartserikaristuste täitmisele pööramisest nelja ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.Asendada avaldatavas initsiaalidega.

määruses

taotleja

nimi

võib esitada määruskaebuse otse Tartu Edasikaebamise kord ja Määrusele Ringkonnakohtule

päeva jooksul arvates määruse kättemuud selgitused toimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse Viru Vanglale. Asjaolud

1.M. M esitas 31.12.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palub peatada tema kartserikaristuste täitmisele pööramine.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Halduskohus küsis Viru Vangla seisukohta kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla vastas 7.01.2020 kohtunõudele. Kinnipeetav on esitanud vanglale samateemalise vaide, mistõttu on vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 tema EÕK taotlus formaalselt lubatav. Vangla on samas seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud. Esiteks tuleb märkida, et käesoleval hetkel ei ole millegagi tõendatud kinnipeetava väited sellisest psüühilisest seisundist, mis välistaks tema suhtes distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise. Seega tuleb teda käsitleda keskmise kinnipeetavana. Vangla lisab käesolevale menetlusdokumendile väljavõtte kinnipeetava vanglas peetavast tervisekaardist, kust nähtub, et ta on olnud pidevalt tervishoiutöötajate järelevalve all, tema väidetavad psühhiaatrilised kaebused on samad, mis ka varasemalt. Nendega tegeletakse vastavalt nende reaalsele pakilisusele. Käesolevaks hetkeks on M kandnud järjestikuseid kartserikaristusi alates 18.11.2019, so tänaseks päevaks 49 päeva. Tegemist ei ole VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud maksimummäära oluliselt ületava ajaga. Hetkel täitmisele pööratud karistus lõpeb 12.01.2020 ning siis on planeeritud enne järgmise karistuse täitmisele pööramist lubada kinnipeetaval viibida mõistlik arv päevi ilma kartserirežiimita.

Vangla on seisukohal, et vanglas korra hoidmine, kasutades selleks mh distsiplinaarseid meetmeid, on kaalukas avalik huvi HKMS § 249 lg 3 tähenduses. Karistus omab efektiivseimat mõju siis, kui see pööratakse täitmisele võimalikult kiiresti. Seega on vangla seisukohal, et Mle määratud karistusi tuleb täita. Seda enam, et tegemist on täielikult kinnipeetava enda kontrolli all oleva tagajärjega – tal on võimalik käituda selliselt, et vangla ei oleks sunnitud distsiplinaarmeetmeid kohaldama. Seega kaalub siinkohal avalik huvi üle kinnipeetava erahuvi ning EÕK kohaldamiseks ja kartserikaristuse täitmise peatamiseks puudub vajadus. Vangla palub jätta M. M EÕK taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõiked 1, 2 ja 5).
5.Vangistusseadusest (VangS) ei tulene piirangut, millise perioodi vältel järjestikku võib kinnipeetav viibida kartserirežiimil. VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab üksnes, et konkreetse distsiplinaarkaristuse raames võib kinnipeetavale määrata karistuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Seevastu ei ole Riigikohus 21.03.2013 otsuse nr 3-3-1-79-12 p-s 10 pidanud õigusvastaseks seda, et kinnipeetav viibib kartserirežiimil erinevate distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise korral järjestikku üle 45 päeva.
6.Taotleja märgib, et ta on olnud tavarežiimil 8 päeva ja 130 päeva üksikvangistuses, 18.12.2019 seisuga on tal täitmisele pööramata 9 kartserikaristust ehk 168 päeva.
7.Halduskohus leiab, et M. M on esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseta on võimalik, et kinnipeetavat hoitakse kartserirežiimis kuni vanglast vabanemiseni, viimata teda vahepeal ajutiselt tavarežiimiga kinnipidamistingimustesse. Taotleja nõuet ei saa pidada ka perspektiivituks. Ülemäära pikka aega kestva kartserirežiimis hoidmisega võidakse kahjustada kinnipeetava inimväärikust. Kartserisse paigutamine on siiski mõeldud lühiajaliseks abinõuks. Kui kartseris viibimise perioodid on pikad ning jätkuvad lühikeste vaheaegadega, on võimalus kinnipeetava psüühika kahjustamiseks suur. Kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust (VangS § 41 lg 1). Sellist ohtu ei ole võimalik täielikult ära hoida ka perioodiliste arstlike ülevaatustega.
8.Viru Vangla kinnipeetava vanglas peetavast tervisekaardist nähtub, et taotleja on olnud pidevalt tervishoiutöötajate järelevalve all, tema väidetavad psühhiaatrilised kaebused on samad, mis ka varasemalt. Nendega tegeleb vangla vastavalt nende reaalsele pakilisusele. Selline terviseseisundi hindamine psühhiaatriliste probleemide korral ei ole aga piisav väga pikka aega kestva kartserikaristuste kohaldamise korral.
9.Kartserirežiimilt vabastamine kartserikaristuse kandmise ajal kahjustab küll avalikku huvi, mis seisneb vajaduses tagada vangla julgeolek. Kinnipeetav, kes oma käitumisega süsteemselt rikub vanglas kehtivaid nõudeid, võib tavarežiimil kinnipidamise ja seeläbi teiste kinnipeetavatega kokkupuutumisel mõjutada ka nende kinnipeetavate käitumist allumatuks ja kutsuda oma käitumisega üles mitte täitma vanglas kehtivaid nõudeid. Arvestades kartserirežiimil kinnipidamise senist pikaajalist kestust ja taotleja tervislikku seisundit, leiab halduskohus, et praeguseks on kartserirežiimil kinnipidamine kestnud juba sedavõrd pikka aega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on muutunud põhjendatuks.
10.Tartu Halduskohus keelab seetõttu esialgse õiguskaitse korral Viru Vanglal M. M edasise jätkuva kinnipidamise kartserirežiimis nelja ööpäeva vältel alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata kartserikaristuste täitmist.
10.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja