1.Pühamäe Arenduse OÜ esitas 27.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla tegevusetusega tekitatud 350 175 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Halduskohus peatas 22.05.2018 määrusega menetluse kuni haldusasjas nr 3-15-1712 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni osas, mis puudutas kaebaja nõuet mõista välja hüvitis kahju eest, mis tekkis seoses viivitusega ajavahemikul 09.06.2015 kuni 27.01.2016. Ülejäänud osas lahendas halduskohus kaebuse 29.06.2018 osaotsusega. Nimetatud osaotsus jõustus
3-16-201 12.08.2019, kui Riigikohus keeldus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Pühamäe Arenduse OÜ esitas 02.09.2019 halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks osas, milles kaebus oli lahendamata ehk nõude osas mõista välja hüvitis kahju eest, mis tekkis seoses viivitusega ajavahemikul 09.06.2015 kuni 27.01.2016. Kaebaja taotles vastustaja menetluskulude jätmist vastustaja enda kanda, kuna vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest ning vastustaja koosseisus on kogu aeg olnud õigusharidusega ametnikud, kelle teenistuskohustuste hulka kuulus valla esindamine kohtus.
3.Vastustaja esitas taotluse mõista kaebajalt välja 5457,68 euro suurune menetluskulu. Praegusel juhul ei puudutanud vaidlus valla tegevuse õiguspärasust, vaid kahju hüvitamist, ning väljus seega vastustaja põhitegevuse piiridest.
4.Tallinna Halduskohus võttis 13.09.2019 määrusega vastu kaebaja kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja nr 3-16-201 menetluse osas, milles seda polnud veel lahendatud (p 2) ning mõistis Pühamäe Arenduse OÜ-lt Rae valle kasuks välja menetluskulu 2730 eurot (p 3). Kaebus on osaliselt lahendatud kaebaja kahjuks, osaliselt on kaebaja kaebusest loobunud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja on 17.06.2018 esitanud taotluse ja kuludokumendid 4425,68 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmiseks, 22.01.2019 taotluse ja dokumendid 912 euro suuruse menetluskulu välja mõistmiseks ning 10.09.2019 taotluse 120 euro suuruse menetluskulu välja mõistmiseks. Kokku on seega vastustaja esitanud kuludokumendid 5457,68 euro suuruse kulu kohta. Võttes arvesse vaidluse keerukust ja mahukust ning vaadeldes õigusabikulu kohta esitatud kuluarvetel kajastatud tööde kirjeldust, ei saa sellist õigusabikulu iseenesest pidada ülemääraseks. Kohtupraktikas on aga asutud seisukohale, et haldusorgani kasuks mõistetakse kaebajalt menetluskulud välja vaid juhul, kui vaidlus väljub vastustaja tavapärase haldustegevuse piiridest. See põhimõte välistab vastustaja kasuks menetluskulude välja mõistmise eeskätt juhul, kui vaidluse esemeks on haldusorgani seadusest tuleneva pädevuse teostamise õiguspärasusega seotud küsimused. Vaidlused haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise üle kuuluvad sellesse kategooriasse eeskätt juhul, kui vaidluse põhirõhk on avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse küsimusel. Vaidlust ei saa pidada valla tavapärase tegevuse piiridesse jäävaks vaidluseks eeskätt põhjusel, et vaidluse all ei olnud niivõrd valla tegevuse õiguspärasus, kuivõrd küsimus sellest, kas või millise kahju see tegevus kaebajale põhjustada sai. Teisalt on kaebajal õigus selles, et kogu tüli põhjustas valla viivitus, mis on muu hulgas tuvastatud varasema jõustunud kohtuotsusega. Seega ühelt poolt on kaebaja vaidluse kaotanud ning konkreetne vaidlus väljus vastustaja tavapärase tegevuse piiridest, teisalt aga ei saa kogu vaidluse aluseks olevate asjaolude kogumit vaadeldes kuidagi asuda seisukohale, et vastustaja oleks selle vaidluse toimumises süüta. Seega on õiglane mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja umbes pool vastustaja kantud kuludest. Selline lahendus ei ole vastuolus kohtupraktikaga, mille kohaselt on kohtul haldusorgani kasuks õigusabikulude välja mõistmisel tavapärasest suurem kaalutlusruum ning kaudselt toetab seda ka HKMS § 108 lg-s 11 sätestatu, mis võimaldab menetluskulude välja mõistmisel arvestada ka menetluse võitnud poole tegevust, mis kogu vaidluse ajendas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Pühamäe Arenduse OÜ palub 30.09.2019 määruskaebuses halduskohtu 13.09.2019 määruse resolutsiooni p 3 tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Rae valla menetluskulud 2(4)
3-16-201 tervikuna tema enda kanda. Halduskohus on ebaõigesti ja vastuolus Riigikohtu praktikaga asunud seisukohale, et vaidlus ei puudutanud valla tavapärast tegevust. Vaidluse põhirõhk oli valla ühe põhitegevuse ehk planeeringumenetluse õiguspärasuse hindamisel. Kaebuse esitamise vajaduse põhjustas valla õigusvastane viivitamine detailplaneeringu menetlemisel. Riigikohtu praktikas ei ole loetud haldusorgani igapäevaseks põhitegevuseks näiteks kohaliku omavalitsuse poolt hüdroelektrijaamale ehitusloa andmise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlust. Halduskolleegium leidis selles vaidluses, et lahendatav kahjunõue hõlmas elektrituru spetsiifiliste mõistete ja regulatsiooni analüüsimist, mis väljub valla igapäevatöö raamest ja ehitusõiguslike lubade andmise käigus uuritavate asjaolude ringist (RKHKo nr 3-31-11-15, p 32). Tallinna Halduskohus on varem leidnud, et vaidluse võib lugeda haldusorgani põhitegevusest väljuvaks ka siis, kui see puudutab küll tema funktsioone, ent eeldab uute ja/või erakordselt keerukate õiguslike küsimuste lahendamist, mis väljuksid haldusmenetluse üldküsimustest, mida haldusorgan pidi juba haldusmenetluse läbiviimisel lahendama (haldusasi nr 3-15-2434). Praeguses kohtumenetluses ega sellega seotud detailplaneeringumenetluses ei ole ilmselgelt tegemist spetsiifiliste erivaldkondade analüüsimise vajadusega või õiguslikult sedavõrd keerukate küsimuste lahendamisega, mis annaks alust lugeda kohtuvaidlust haldusorgani põhitegevusest väljuvaks. Kohtuvaidluses vaieldi selle üle, kas ja millistel perioodidel oli vald õigusvastases viivituses. Oluline on ka asjaolu, et kohus möönis arutatavas haldusasjas valla õigusvastast viivitust ning oli seda varem teinud sama detailplaneeringut puudutavas 28.02.2013 kohtuotsuses asjas nr 3-11-1648. Kohus on eksinud kaalutlusõiguse teostamisel. Lisaks on nii suures ulatuses menetluskulude kaebajalt valla kasuks välja mõistmine kaebaja suhtes praegustel asjaoludel äärmiselt ebaõiglane. Kohus on asunud seisukohale, et vaidluse põhjustas valla käitumine, kuid ometi on määranud menetluskulude jaotuse selliselt, et see tekitab kaebajale valla kasuks väljamõistetud menetluskulude näol täiendavat kahju. Valla poolt ei olnud välise õigusabi kasutamine põhjendatud ka seetõttu, et valla isikkooseisus on vallasekretär. Lisaks oli aastatel 2016–2018, mil vaidlus kestis, Rae vallas ametis kolm juristi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
7.Kuivõrd Rae vald on esitanud halduskohtule seisukoha muu hulgas menetluskulude osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Rae valda täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades. II
3(4)
3-16-201
8.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja. Vaidlus puudub selles, et kaebus on osaliselt lahendatud kaebaja kahjuks ning osaliselt on kaebaja kaebusest loobunud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
9.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse raamidest. Vastustaja ja halduskohus on leidnud, et vaidlust ei saa pidada valla tavapärase tegevuse piiridesse jäävaks eeskätt põhjusel, et vaidluse all ei olnud niivõrd valla tegevuse õiguspärasus, kuivõrd küsimus sellest, kas või millise kahju see tegevus kaebajale põhjustada sai. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Esiteks oli vaidluse põhirõhk valla ühe põhitegevuse ehk planeeringumenetluse õiguspärasuse hindamisel. Kaebuse esitamise vajaduse põhjustas valla õigusvastane viivitamine detailplaneeringu menetlemisel. Teiseks ei saa ka kahju hüvitamise küsimust kui sellist pidada kohaliku omavalitsuse tavapärase tegevuse piiridest väljuvaks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) järgi kuulub ka kahju hüvitamise nõuete lahendamine haldusorgani põhitegevuse hulka. Kahjunõue on võimalik esitada otse vallale ning vald peab selle RVastS § 18 lg 1 kohaselt kahe kuu jooksul lahendama. Seega peavad valla ametnikud olema suutelised kahju hüvitamise taotlusi lahendama ning neid põhjendama.
10.Riigikohus on rõhutanud, et välise õigusabiteenuse kasutamine peab olema vajalik, möödapääsmatu või põhjendatud (RKHKo nr 3-3-1-16-07, p 14; RKHKo nr 3-3-1-16-09, p 22; RKHKo nr 3-3-1-99-09, p 23). Kahjunõuetes on välise õigusabiteenuse kasutamist aktsepteeritud nt olukorras, kui kahjunõue eeldab spetsiifiliste mõistete ja regulatsiooni analüüsimist, mis väljub valla igapäevatöö raamest (RKHKo nr 3-3-1-11-15, p 32). Nagu ringkonnakohus eelnevas punktis välja tõi, ei ole siinses asjas tegemist sellise olukorraga. Lisaks on vastustaja koosseisus kogu vaidluse aja olnud juriidilist kõrgharidust nõudvad ametikohad, mis on olnud täidetud (vallasekretär ja mitu juristi). Pole põhjust eeldada, et juriidilise kõrgharidusega ametnikel on pädevust kohalikku omavalitsust kohtus esindada üksnes piiratud küsimustes. Riigikohus on ka juhul, kus kohaliku omavalitsuse koosseisus puudus juristi ametikoht, leidnud, et kohaliku omavalitsuse kasuks menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud, kuivõrd ka teised kohaliku omavalitsuse ametnikud peale koosseisulise juristi võivad olla suutelised halduskohtus kohalikku omavalitsust esindama (RKHKo nr 3-3-1-62-08, p 16).
11.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 13.09.2019 määruse resolutsiooni p 3, tehes tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Muus osas jääb halduskohtu 13.09.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.