Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
01.08.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-201
Haldusasi
Pühamäe Arenduse OÜ kaebus saamata jäänud tulu eest Rae vallalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Pühamäe Arenduse OÜ, volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja v.adv Kalev Aavik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.06.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 26.06.2017 määrus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae Vallavalitsus algatas 21.06.2005 korraldusega nr 764 Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu ja kinnitas lähtetingimused vastavalt detailplaneeringu tellija Henwood Trade OÜ taotlusele. 21.06.2005 sõlmisid Henwood Trade OÜ ja Rae Vallavalitsus lepingu Koidu kinnistu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta. Rae Vallavalitsus tunnistas 23.09.2008 korraldusega nr 1174 kehtetuks 21.06.2005 korralduse nr 764 ning algatas uuesti Koidu kinnistu detailplaneeringu. 27.09.2009 esitas Henwood Trade OÜ vallale detailplaneeringu dokumentatsiooni. 11.11.2009 sai Koidu kinnistu uueks kaasomanikuks Pühamäe Arenduse OÜ, kes esitas 02.06.2010 Rae Vallavalitsusele taotluse saata detailplaneering vastuvõtmisele ja avalikule väljapanekule. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 01.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Rae Vallavalitsust otsustama Rae valla Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.02.2013 otsusega haldusasjas nr 3-11-1648 kaebuse. Rae Vallavalitsus jättis 04.06.2013 korraldusega nr 597 Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu võtmata. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.09.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-1440
3-16-201 Pühamäe Arenduse OÜ kaebuse, tühistas 04.06.2013 korralduse nr 597 ja tegi ettekirjutuse otsustada asi uuesti kahe kuu jooksul. Kohtud määrasid Rae vallale kolmel korral rahatrahvi halduskohtu 26.09.2013 otsuse täitmata jätmise eest. Rae Vallavalitsus jättis 09.06.2015 korraldusega nr 909 detailplaneeringu vastu võtmata ja lõpetas selle menetlemise. Tallinna Halduskohus menetleb Pühamäe Arenduse OÜ kaebust 09.06.2015 korralduse nr 909 peale (haldusasi nr 3-15-1712).
2.Pühamäe Arenduse OÜ esitas 27.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks saamata jäänud tulu eest, summas 350 175 eurot või alternatiivselt vastavalt kohtu siseveendumusele. Kahju hüvitamise nõue on tingitud sellest, et Rae vald oli ajavahemikul 28.01.2013–27.01.2016 detailplaneeringu menetlemisel õigusvastases viivituses. Kaebaja vara seisis kasutuseta ja ta ei saanud teenida oma varalt tulu. Kaebajal oli õigustatud ootus siiski detailplaneeringu edukale ja kiirele menetlemisele ning sellest tulenevalt ei teinud kaebaja kinnistu osas muid tehinguid. Kaebajal olnuks võimalus kinnistu rendile anda või müüa ning saadud raha mujale investeerida. Kaebaja arvestas detailplaneeringu elluviimise kulude eeldatava suuruse varem kehtinud ehitushindade järgi. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-13-06, et majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või lausa võimatu tuvastada. See aga ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata. Praegusel juhul on saamata jäänud tuluna tekkinud kahju määratlemine keeruline, kuid see ei saa olla takistuseks kahjuhüvitise väljamõistmisel. Seisuga 31.03.2014 on hinnatud kaebajale kuuluva Koidu kinnistu osa turuväärtuseks 1 450 000 eurot, mille tootluseks investeerimisel oleks võinud seadusejärgset intressi arvestades olla 8,05% aastas, s.o aastatootlus 116 725 eurot. Seega kolme aasta jooksul enne kaebuse esitamist tekitas vastustaja kaebajale kahju summas 3 ×116 725 = 350 175 eurot. Arvestada tuleb asjaoluga, et võrreldes 2009. aastaga, mil detailplaneeringu dokumentatsioon planeeringu vastuvõtmiseks esitati, on ehitushinnaindeks muutunud. Kuna kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, tuleks kohtul määrata kahjuhüvitiseks kas 350 175 eurot või alternatiivselt määrata see oma siseveendumuse kohaselt. Kui vastustaja ei oleks õigusvastaselt venitanud ning oleks menetluse efektiivselt ja kiiresti läbi viinud, siis oleks olnud detailplaneeringu elluviimine oluliselt odavam. Vastav hinnavahe on käsitletav kaebaja kahjuna.
3.Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2017 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebus on perspektiivitu. Isegi kui eeldada, et kaebaja väited menetluse õigusvastase viibimise kohta on tõesed, ei ole kahjunõue põhjendatud kahju puudumise tõttu. Isegi kui möönda kaebajal kahju tekkimist, ei ole selle tekkimine põhjuslikus seoses valla viivitusega. Ehkki saamata jäänud tulu hindamine on keeruline, ei ole kaebaja ära näidanud, milline kasu on temal valla viivituse tõttu jäänud saamata või milline kasu oleks temal vähenenud. Kahju tekkimise fakt ise hinnanguline ega hüpoteetiline olla ei saa. Et kaebaja on teinud kinnisvara soetamiseks investeeringu ja jäänud ootama detailplaneeringu kehtestamist, ei tähenda, et selle aja jooksul, mil menetlus kestab (isegi kui see menetlus õigusvastaselt viibib), kannab kinnisasja omanik pelgalt menetluse kestuse tõttu tingimata kahju. Investeering kinnisvarana on alles ning puuduvad tõendid, et selle väärtus oleks vähenenud. Tegelikkuses on maatükkide müügihind Peetri külas tõusnud. Valla viivitus ei takistanud kinnistu võõrandamist või rendile andmist. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et soovitud detailplaneering ka kehtestatakse. Vastupidiselt kaebaja arvamusele, ei saanud selline ootus tekkida valla käitumisest ning esitatud tõendid kinnitavad, et kogu menetluse jooksul on kaebajale olnud selge, et ilma vastustaja esitatud arenduslepingu tingimustes kokkuleppele jõudmata detailplaneeringut ei kehtestata. Usalduskahju hüvitamine 2(6)
3-16-201 võib kõne alla tulla üksnes olukorras, kus isiku kasuks antud haldusakt tunnistatakse kehtetuks sama isiku kahjuks. Isiku enda äririsk ja otsustuse küsimus on ka see, kas ja millisel moel isik otsustab detailplaneeringu menetluse ajal kinnistut kasutada või käsutada. PlanS v.r § 1 lg 2 eesmärk ei olnud ettevõtjatele kinnisvara realiseerimisega tulu tagamine, investeeringute riskide maandamine ja sellisel eesmärgil ettevõtlusvabaduse kaitse, vaid võimalikult paljude ühiskonna liikmete vajadusi ja huve arvestav säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng, planeerimine, maakasutus ja ehitamine. Isegi kui aktsepteerida kaebajal kahju tekkimist, on selline saamata jäänud tulu valla viivituse liiga kauge tagajärg ja selle hüvitamine kaebajale ei oleks põhjendatud. Vastustaja ei pidanud detailplaneeringu menetlust algatades ja seda läbi viies ette nägema, mida kinnisasja omanik soovib sõltuvalt menetluse tulemusest edaspidi kinnisvaraga ette võtta või kuidas ta seda soovib käsutada, sh millal kinnisvara võõrandatakse ning kui suur kahju võib kinnisasja realiseerimata jätmise tõttu tekkida. Ehkki kaebaja on väitnud kahju tekkimist ka sõltumata menetluse lõpptulemusest, on kaebaja esile toodud kahju oletuslik ja hüpoteetiline ega põhine ühelgi tõendil ega tegelikul olukorral. Kinnistu soetamine on isiku enda äririsk. Seejuures ei ole kaebaja näidanud kinnistu väärtuse vähenemist, samuti et see oleks põhjuslikus seoses menetluse viibimisega. Ebamääraselt kauge seos kinnisasja müügitulu saamata jäämise ja detailplaneeringu menetluse viibimise vahel ei loo eeldusi saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Kaebaja ei ole ära näidanud, et ta oleks kinnistu varasema müügiga teeninud rohkem tulu kui võimaliku müügiga täna. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole ka esile toonud tegelikku kahju, mis tal tekkis seotult valla viivitusega. Pigem nähtub, et kaebajal ei ole olnud tahet kinnistut realiseerida, vähemasti ilma kehtiva planeeringuta ning kaebaja on jäänud ootama planeeringu kehtestamist, kuid sellisele ootusele kaebaja kahju nõude esitamisel tugineda ei saa. Kahjunõudel saaks olla perspektiivi vaid juhul, kui nõutakse õigeaegse menetluse ootuses tehtud kulutuste hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Pühamäe Arenduse OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.06.2017 määrus. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised: ühelt poolt leidis kohus, et tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, teisalt leidis kohus, et saamata jäänud tulu suuruse hindamine on keeruline. Kohus on kahjunõude eeldusi analüüsinud pigem sisulisele kohtuotsusele sarnase põhjalikkusega, mööndes sellega, et asi väärib põhjalikumat läbivaatamist. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võimalda kaebajal omapoolsete täiendavate seisukohtade esitamist. Kui kohus leidis, et kaebaja kahjunõude alus on ebaselge, siis oleks halduskohus pidanud kaebajale seda selgitama ning asjaolusid omapoolselt täiendavalt uurima. Halduskohus jättis täielikult käsitlemata küsimuse, kas perspektiivikas on kaebaja kahjunõue, mis tugineb kohtuotsuste tähtaegselt täitmata jätmisele. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et vastustaja oleks pidanud detailplaneeringu kindlasti vastu võtma. Viivituse ja kaebajale kinnisvaralt investeeringu tootlikkuse kaotamisest tulenenud kahju tekkimise vahel oli otsene ja lähedane põhjuslik seos. Samuti oli vallale mõistlikult ette nähtav, et kaebajale tekitab haldusmenetluse õigusvastane viibimine kahju. Halduskohus käsitles määruses vaid kinnisvara müümata jätmisega seonduvat võimalikku kahju ja jättis tulu teenimise muud võimalused täiesti tähelepanuta. Kinnisvara kasutuseta seisma jätmine ei ole äris tavapärane, kuivõrd investeeringu eesmärk on saavutada selle tootlikkus. Ehkki on õige, et planeerimisseaduse eesmärk ei ole tagada ettevõtjatele tulu, on õigus heale haldusele üks põhiõigustest ja selle üks põhimõtteid on õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Kaebajale kahju tekkimine on tõendatud ja selge. Kaebaja tugines õigustatud ootusele, et tema ja vastustaja vahel kehtivast lepingust tulenevad kohustused täidetakse ehk vastustaja korraldab detailplaneeringu menetlemise mõistliku aja jooksul ja 3(6)
3-16-201 viivituseta ning kaebaja planeeris oma tegevuse, kulutused ja tulud vastavalt sellele. Seetõttu on kaebajal õigus nõuda vastustajalt tekkinud usalduskahju.
5.Rae vald palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Põhjendamatu on kaebaja etteheide määruse üllatuslikkuse kohta. Määrus ei sisalda põhjendusi, millele poleks varasemas menetluses kas vastustaja poolt esitatud menetlusdokumentides või kohtu enda poolt varasemates kohtumäärustes või kohtuistungil tähelepanu juhitud. Isegi kui eeldada, et kaebajal oli tegelik plaan Koidu kinnistut 2013. a jaanuaris müüa ning ta oleks selle eest saanud tema poolt väidetud summa (1 450 000 eurot) ja pannud raha tema poolt väidetud viisil teenima (tulu 8,05% aastas), siis ei ole kaebaja saanud kahju, sest Koidu kinnistu väärtuse kasv alates 2013. a jaanuarist on olnud suurem kui 8,05% aastas. Seega, isegi kui eeldada kõigi kaebaja faktiväidete õigsust, ei ole tema kaebuse rahuldamine võimalik. Kaebaja ei ole selles osas vastuväidet esitanud, ehkki tal oli selleks järgneva menetluse jooksul korduvalt võimalusi. Kirjeldades määruskaebuses halduskohtu argumente, mida kaebaja peab üllatuslikuks, ei näita kaebaja, milles seisneb argumentide ekslikkus ja millised on tema enda vastuargumendid, mida ta oleks saanud esitada juhul, kui oleks neist varem teadlik olnud. Arusaamatud on kaebaja etteheited „kohtuotsuste tähtaegselt täitmata jätmisest“ tuleneva kahjunõude perspektiivikuse kohta. Kaebaja ei ole esitanud kahjunõuet, milles aluseks oleks spetsiifiliselt kohtuotsuse tähtaegne täitmata jätmine. Asjaolul, et kaebaja kahjunõudega seonduvad põhjendused on erinevate ajaperioodide osas pisut erinevad, ei ole vähimatki tähendust olukorras, kus kaebajale ei ole tekkinud kahju. Määruses on vastatud kaebaja väitele, et talle on tekkinud kahju sõltumata detailplaneeringu menetluse lõpptulemusest. Kaebaja väide, et vald on (kaebaja poolt teatud tingimuste täitmisel) kohustatud andma kindla sisuga haldusakti (võtma detailplaneeringu vastu ja hiljem selle ka kehtestama), on vastuolus detailplaneeringu olemusega, sest detailplaneering mõjutab oluliselt nii avalikke huve kui piirkonna teiste elanike huve ning mistahes „nõutud tingimuste täitmine“ kaebaja poolt ei saa garanteerida arendajale meelepärast lõpptulemust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kahjunõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kuna nõue on vaieldav ja selle aluseks olevad asjaolud on välja selgitamata, tuleb menetlust jätkata ja lahendada asi kohtuotsusega.
7.Vaidlustatud määruse põhjendustest järeldub kohtu seisukoht, justkui saaks haldusorgani õigusvastane tegevusetus planeerimismenetluses anda kannatanule õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist üldisest korrast piiratumatel juhtudel (vt määruse p 16 eelviimane lõik: Kohtu arvates saab siiski võtta vastava kohtupraktika aluseks ning järeldada, et DP menetluse viibimise tõttu ja õigeaegse menetluse ootuses tehtud kulutused oleks küll põhjendatud, kuid mitte selle viibimisest põhjustatud tulu saamata jäämine. Riigikohtu selline praktika vähendab selgelt KOV-de võimalikke riske detailplaneeringu menetluses, sh DP kehtetuks tunnistamisel, kuna ütleb, et hüvitamisele ei kuulu mitte igasugune kahju, mida detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega on tekitatud – sh ei kuulu hüvitamisele saamata jäänud tulu, ehk arendaja ootus tulule, mida ta tulevikus kinnistult saada võib). Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Halduskohus tuletas oma seisukoha Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-9-14, milles tõlgendati HMS § 67 lg-t 3, mis sätestab, et kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib. Seega oli sisuliselt tegemist õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise juhtumiga. Riigikohus juhtis sama lahendi p-s 33 ise tähelepanu, et õiguspäraselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju ei tule hüvitada samas ulatuses. Praegusel juhul nõuab kaebaja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Isikule õigusvastaselt tekitatud kahju 4(6)
3-16-201 hüvitamise nõue on PS § 25 kaitsealas. Seadusest ei tulene, et planeerimismenetluse läbiviija riskide maandamiseks oleks talle tagatud kõrgendatud kaitse õigusvastase tegevusetuse korral. Kohaldamisele kuulub riigivastutuse seaduse üldine regulatsioon.
8.Ebaõige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et asjassepuutuva normi kaitse-eesmärgiks ei saa mingil juhul olla ettevõtluse kaitsmine. Õigusnorm, mis kohustab haldusorganit vältima õigusvastaseid viivitusi planeerimismenetluses, on muu hulgas (peamiselt) mõeldud tagama planeeringu kehtestamisest huvitatud isiku või sellest puudutatud isiku huve, et selgus neid puudutavates planeeringulahendustes saabuks mõistliku aja jooksul, mis võimaldab neil oma ettevõtlust jm tegevusi mõistlikult planeerida. Seaduslik, sh õigusvastaseid viivitusi vältiv planeerimismenetlus on oluline, tagamaks vaba ja ausat ettevõtluskeskkonda ja ka konkreetse ettevõtja huvisid, kes on teinud pikaajalisi plaane oma investeeringult tulu saamiseks. Kuna ettevõtlusvabadus on põhiseaduslikult kaitstud ning selle ainsaks eesmärgiks on tulu saamine, ei ole õige arusaam, justkui pole tegemist kaitsmist vääriva väärtusega. Ehkki investeeringute tegemisega kaasneb ettevõtlusele omaselt risk, ei tulene sellest, et haldusorgani poolt toime pandud õigusrikkumisega kaasnevad negatiivseid tagajärjed tuleks jätta täielikult kannatanu kanda. Ärikulude sisse peab ettevõtja planeerima vaid avaliku võimu õiguspärasest tegevusest tulenevad kahjulikud tagajärjed.
9.RVastS § 7 lg-te 1–3 kohaselt tuleb avaliku võimu kandjal hüvitada oma õigusvastase tegevusetuse korral lisaks otsesele varalisele kahjule ka saamata jäänud tulu. Kaebaja nõuab praegusel juhul puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Riigivastutuse seadusest ei tulene otseselt, et puhtmajandusliku kahju hüvitamine oleks välistatud. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks sellele seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Riigikohus leidis 03.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-64-13 (p 31) järgmist: saamata jäänud üüritulu on puhtmajanduslik kahju. Tsiviilõiguses peetakse puhtmajandusliku kahju hüvitamist deliktiõiguse järgi erandlikuks. Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Puhtmajandusliku kahju hüvitamata jätmist peetakse põhjendatuks eelkõige seetõttu, et vastasel juhul poleks kahju tekitajale tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhtumil on tegemist pigem lepingulisele võlasuhtele kui deliktiõigusele sarnaneva olukorraga (kaebaja tugineb nõude esitamisel lepingu rikkumisele; vastustaja hoolsuskohustus planeerimismenetluses kaebaja huvide suhtes ei ole võrreldav eraisikute olukorraga lepinguvälises õigussuhtes). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on 04.04.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-13-06 tunnustanud ettevõtja õigust nõuda saamata jäänud tulu (s.o puhtmajanduslik kahju) eest haldusorganilt kahjuhüvitist, kui haldusorgan on õigusvastaselt viivitanud tanklale ehitusloa andmisega.
10.RVastS § 7 lg 4 kaudu tuleb praeguses asjas kohaldada VÕS § 127 lg-t 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Nagu määruses eespool kirjeldatud, et saa välistada, et õigusvastase viivituse keelamise eesmärgiks on ära hoida ettevõtjale investeeringu tootlikkuse vähenemisest tulenevat kahju. Lisaks peab avalikõiguslikus suhtes tugevamat positsiooni ja kõrgendatud hoolsuskohustusi omav haldusorgan üldjuhul aru saama, et detailplaneeringu menetluses õigusvastasesse viivitusse sattumine ja selle jätkamine, iseäranis pikaajaliselt, võib arendajale kaasa tuua hüvitamisele kuuluvat kahju. Vastasel korral aktsepteeriksime olukorda, kus haldusorgan võikski õigusvastastel kaalutlustel seisata menetluse, tagajärgede eest vastutamata. Kui detailplaneeringu menetlus on seisatud ainuüksi eesmärgiga kallutada arendajat tegema järeleandmisi, on see õigusvastane ja sellega tekitatud kahju kuulub üldjuhul hüvitamisele. Kui viivitus on tekkinud muul, haldusorganile
5(6)
3-16-201 vähem etteheidetaval põhjusel (väiksem süü), võib see sõltuvalt asjaoludest anda aluse vähendada kahjuhüvitist.
11.Eeltoodud kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et saamata jäänud tulu eest hüvitise nõue ei ole materiaalõiguslikult ilmselgelt perspektiivitu. Kui kahju kõik elemendid peaksid leidma kohtuotsuses tõendamist, ei ole hüvitise väljamõistmine välistatud. Halduskohus on kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses asunud ekslikult tuvastama faktilisi asjaolusid (leides, et kahju ei ole tekkinud või ei eksisteeri põhjuslikku seost), eelmenetlust, sh tõendite kogumise menetlust nõuetekohaselt läbimata. Kui halduskohus leiab, et kaebaja ei ole ära näidanud, milline kasu on kaebajal detailplaneeringu menetluse viibimise tõttu jäänud teenimata, ei viita see kaebuse läbi vaatamata jätmise vajadusele, vaid nõuetekohase eelmenetluse läbiviimise vajadusele. Samuti on lubamatu kohaldada HKMS § 121 lg 2 p 2 olukorras, kus kohus leiab, et kaebaja esile toodud kahju on vaatamata sellele oletuslik ja hüpoteetiline ega põhine ühelgi tõendil ega tegelikul olukorral (p 16 7. lõige). Halduskohus peab menetluse käigus oma selgituste jm menetlustoimingutega tagama, et isik saaks oma põhiõigusi tõhusalt realiseerida (HKMS § 2). Saamata jäänud tulu eest hüvitise nõudmine on protsessuaalselt reeglina ja praeguses situatsioonis iseäranis keerukas. Nii võib kohus asja menetluse käigus jõuda seisukohale, et praeguses asjas ei olegi võimalik saamata jäänud tulu suurust täpselt kindlaks teha. Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi keeruline või lausa võimatu tuvastada. See aga ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus (vrdl Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-13-06, p 18). See muudab halduskohtu selgitamiskohustuse rolli veelgi olulisemaks. Kohus peab arusaadavalt välja tooma, milliste asjaolude kohta milliste tõendite esitamine on vajalik, et üritada kahju suurust võimalikult täpselt kindlaks teha ja vajadusel otsustada, et kahju täpse suuruse kindlakstegemise püüdlusest tuleb loobuda ja määrata hüvitis hinnanguliselt. Halduskohtu roll ei saa seejuures piirduda vaid kaebaja poolt esile toodud asjaolude ja tõendite ebapiisavaks lugemisega. HKMS § 157 lg 2 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Kui kohus hindab poole esiletoodud asjaolu otsuses menetlusosalistest erinevalt, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele tähelepanu ja andnud võimaluse avaldada oma seisukoht. Praegusel juhul lahendas halduskohus eelmenetluses ennatlikult asja sisuliselt, jättes protsessinorme rikkudes kaebajale andmata võimaluse täpsustada oma nõuet.
12.Ringkonnakohus märgib, et õiged on halduskohtu seisukohad selles osas, et kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et detailplaneering kehtestatakse tema poolt soovitud kujul. Kohtu põhjendused ei vaja selles osas kordamist. Küll on kaebajal alus eeldada, et detailplaneeringu menetlus viiakse läbi seaduslikult ning investeering ei jää haldusorgani õigusvastase viivituse tulemusel määramata ajaks olukorda, kus sellest pole võimalik tavapärast tootlikkust saada.
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.