lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1855/63

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1855/63
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 1, 2, 3, 31, 4, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedRÕS § 4 lg 2Riigi õigusabiRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1855/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.06.20193-18-1855/59Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja22.10.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-19-1919/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.10.20193-19-113/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja22.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 18.12.2019 3-18-1855 Sergei Olari kaebus Tallinna Vangla vastu Kaitsepolitseiameti 22.06.2017. a kirja nr 76-6 üleandmisega tekitatud kahju 500 euro hüvitamise nõudes Kaebaja/apellant Sergei Olar Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitsepolitseiamet (KAPO) saatis 26.06.2017 Tallinna Vangla e-posti aadressile e-kirja, mille teemaks oli „AK-Vastuskiri“. E-kirja sisuks oli selgitus, et vastustajale edastatakse dokument nr 67-6. E-kiri on juurdepääsupiiranguga „Asutusesiseseks kasutamiseks“, e-kirjas ja selle manustes sisalduvat teavet võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid ning e-kirjas sisalduvat teavet ei tohi avaldada kõrvalistele isikutele. Tallinna Vangla registreeris kirja numbriga 5-17/17/13279-1. E-kirja manuseks oli KAPO 22.06.2017. a kiri nr 76-6 Tallinna Vanglale (tl 138p, edaspidi kiri). Kohtuasjas nr 3-17-1852 tehtud kohtuotsuse (vt otsuse punkti 4) põhjal oli manuse nimeks „Vastuskiri Olari 12.05.17 taotlusele.bdoc“. Mitmetes dokumentides, sh ülal kirjeldatud kaaskirjas esines kirja numbrina ka nr 67-6. Kirjas on adressaadiks märgitud kaebaja. Kirjas on öeldud, et Teabeamet edastas KAPO-le kaebaja taotluse, et kaebaja on andnud KAPO-le nõusoleku teha koostööd ja hankida informatsiooni, kuid KAPO-l puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebaja esitatud väiteid. Kaebaja kirjavahetuse kaardist (tl 140) nähtub, et kaebajale anti 26.06.2017 KAPO-st saabunud kiri registreerimisnumbriga 5-17/17/13279-1 allkirja vastu kätte.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 16.08.2018 Tallinna Vanglale avalduse (tl 85-87, tõlge tl 97-98). Nimetatud avaldus sisaldas kaebaja palvet tõlkida vene keelest eesti keelde tema taotlus Tallinna Vangla poolt ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks ning pealkirjastamata avaldust, milles kaebaja muuhulgas taotles kahju hüvitamist seoses salajase ja isikliku informatsiooni

avalikustamisega. Kaebaja nimetas KAPO kirja nr 76-6 ja seda, et kiri liikus vanglas ilma ümbrikuta.

3.Vastustaja teatas oma 24.08.2018. a vastuses, et ta mõistab kaebaja avaldust kuriteoteatena ega vasta sellele.
4.Kaebaja esitas 23.09.2018 halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-4p, tõlge tl 12-13p; tl 15-16p, tõlge tl 18-19; tl 20-20p, tõlge tl 22-22p; tl 55-55p, tõlge 58-58p; tl 65-66p, tõlge tl 68-69). Kaebaja taotles muuhulgas tunnistada ebaseaduslikuks Tallinna Vangla tegevus seoses KAPO 22.06.2017. a kirja nr 76-6 avalikustamisega ja kahju hüvitamist, mis tekkis kirja avalikustamise tõttu. Kiri anti kaebajale 26.06.2017 Tallinna vanglas üle avatuna. Kiri edastati kaebaja kambrisse nr 434 trükitud kujul. Kiri käis läbi paljude ametnike käest. Kirja sisu sai teatavaks kinnipeetavatele. Info on jõudnud ka ajakirjandusse (Severnoje Poberežje 07.03.2019, sputnik.ru 08.03.2019, Õhtuleht 18.06.2019). Kaebaja on kirja avaliku üleandmise tõttu paljastatud KAPO agendina. Kaebaja üle naerdakse seoses KAPO agendiks võtmise ja hilisema paljastamisega. Kui kaebaja satub Venemaale, siis võidakse teda kui spiooni vangistada. Vastustaja oleks pidanud edastama kirja ümbrikus.
5.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 156-157p) jätta kaebus rahuldamata. Kiri anti kaebajale kätte allkirja vastu. Kiri ei jäänud kuskile seisma nii, et teistel kinnipeetavatel oleks olnud võimalus sellega tutvuda. Kiri ei kinnita, et kaebaja tegi või teeb koostööd KAPO-ga. Seega ei esine asjaolu, millega kaebaja väitel kahju tekitati. Kaebajal ei ole kahju tekkinud.
6.Tartu Halduskohus jättis 22.10.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. a) Kohtuasjas 3-17-1852 tehti kindlaks, et õigusvastane oli kirja sellisel viisil saatmine ehk KAPO tegevus. Vastustaja e-posti teel edastatud, kuid kaebajale mõeldud kirja välja ja andis üle kaebajale. Kohtu hinnangul ei olnud tõendatud kirja üleandmine kaebajale nii, et kirja sisu sai teatavaks teistele kinnipeetavatele. Antud tegevus ei olnud õigusvastane. Halduskohus leidis, et kaebajale ei ole põhjustatud ei varalist ega mittevaralist kahju. Samuti puudus põhjuslik seos kaebaja väitel kahju tekitanud sündmuse ja vastustaja tegevuse vahel. b) Kaebaja soovis pärast kaebuse menetlusse võtmist esitada täiendavalt nõuded kohustada vastavaid ametkondi kohaldama kaebaja suhtes tunnistajakaitse programmi ja tunnistama kaebaja Eesti spiooniks. Halduskohus ei võimaldanud kaebust muuta ning selgitas, et tunnistajakaitse kohaldamine ei ole võimalik halduskohtule esitatava kaebuse abil. c) Kaebaja taotles riigi õigusabi läbirääkimiste pidamiseks Venemaa Peaprokuratuuriga. Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata, kuna see ei ole Eesti kohtute pädevuses. d) Kaebaja esitas taotluse teatada kaebaja välja toodud rikkumistest politseile, prokuratuurile ja välisriikide õiguskaitseorganitele. Halduskohus jättis ka selle taotluse läbi vaatamata, kuna kuriteoteate edastamine uurimisasutustele kaebaja avaldatu põhjal ei ole menetlustoiming, mille tegemist saaks kaebaja kohtult taotleda.
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 22.10.2019. a otsuse tühistamiseks ja uueks läbivaatamiseks, kuna antud asi on seotud asjadega nr 3-17-1852 ja 1-18-6258, millel on vaidlustamise perspektiiv Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kaebaja leidis, et halduskohus ei ole arvestanud, et paljud faktorid ja rikkumised asjas nr 1-18-6258 on seotud asjaga nr 3-18-1855, et Tartu Maakohus nägi asjas nr 2-19-15973 Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamise perspektiivsust haldusasjas nr 3-17-1852, mis on seotud asjaga nr 3-18-1855, et haldusasjas nr 3-17-1852 on kohus näinud KAPO rikkumisi

22.06.2017. a kirja üleandmisel ning et otsus asjas nr 3-17-1852 on vastuolus otsusega asjas nr 3-18-1855. Apellatsioonkaebuses palub kaebaja määrata endale riigi õigusabi korras advokaat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse (I) ja seejärel kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise suhtes (II). I
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses taotluse määrata endale riigi õigusabi korras advokaat. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on käesolevas asjas koostanud halduskohtule esitatud kaebuse ja mitmeid taotlusi, ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse, apellatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse, Riigikohtule esitatud määruskaebuse ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt kaebusi ja taotlusi esitanud. Eelnevast tulenevalt on kaebaja ringkonnakohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmtingimata vajalik, et kaebajat esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud tema enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
12.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
13.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab vastustajalt KAPO 22.06.2017. a kirja nr 76-6 üleandmisega tekitatud kahju 500 euro hüvitamist. Lähtuvalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse tagastamise eeldusena asja läbivaatamine lihtmenetluses on käesoleval juhul täidetud.
14.Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, miks kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 22.10.2019. a otsuse tühistamist. Halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3), läbi vaatamata kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja kuriteoteadete esitamiseks kohtu poolt (resolutsiooni p 2), keeldus kaebuse täiendamisest nõuetega kaebaja

suhtes tunnistajakaitse menetluse algatamiseks ja kaebaja salajasele koostööle kaasamise kindlakstegemiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud välja mõistmata (resolutsiooni p 4).

15.Halduskohus on otsuses ammendavalt käsitlenud kaebaja kaebust Tallinna Vangla vastu KAPO 22.06.2017. a kirja nr 76-6 üleandmisega tekitatud kahju 500 euro hüvitamise nõudes p-des 7-12 (tl 182-183). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega ega pea vajalikuks seda üksikasjaliselt korrata. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik, sest täitmata on kahju hüvitamise eeldused – puudub õigusvastane tegu, kaebajal ei ole tekkinud kahju ning puudub põhjuslik seos kaebaja väitel kahju tekitanud sündmuse ja vastustaja tegevuse vahel.
16.Kaebaja esitas taotluse anda talle riigi õigusabi läbirääkimiste pidamiseks Venemaa Peaprokuratuuriga ning teatada kaebaja välja toodud rikkumistest politseile, prokuratuurile ja välisriikide õiguskaitseorganitele. Halduskohus jättis õigesti läbi vaatamata kaebaja taotluse kuriteoteadete edastamiseks kohtu poolt, kuna kuriteoteate edastamine uurimisasutustele kaebaja avaldatu põhjal ei ole menetlustoiming, mille tegemist näeks ette HKMS ja mille tegemist saaks kaebaja kohtult taotleda. Halduskohus jättis õigesti läbi vaatamata ka kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna riigi õigusabi antakse seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses (RÕS § 4 lg 2).
17.Kaebaja soovis pärast kaebuse menetlusse võtmist esitada täiendavalt nõuded kohustada vastavaid ametkondi kohaldama kaebaja suhtes tunnistajakaitse programmi ja tunnistama kaebaja Eesti spiooniks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuse täiendamisest nõuetega kaebaja suhtes tunnistajakaitse menetluse algatamiseks ja kaebaja salajasele koostööle kaasamise kindlakstegemiseks tuleb keelduda. Uute nõuete lisamine muudaks menetluse ebaülevaatlikuks ja venitaks seda, lisaks ei ole tunnistajakaitse kohaldamine halduskohtu pädevuses.
18.Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
19.Kuna asja on võimalik lahendada lihtmenetluses ning ringkonnakohus ei pea asjaolusid arvestades kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kaebajale (HKMS § 187 lg 31). Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
20.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium