Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaitsepolitseiamet (KAPO) saatis 26.06.2017 Tallinna Vangla e-posti aadressile [email protected] e-kirja, mille teemaks oli „AK - Vastuskiri“ (tl 138). E-kirja (kaaskirja) sisuks oli selgitus, et vastustajale edastatakse dokument nr 67-6, e-kiri on juurdepääsupiiranguga „Asutusesiseseks kasutamiseks“, e-kirjas ja selle manustes sisalduvat teavet võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid ning e-kirjas sisalduvat teavet ei tohi avaldada kõrvalistele isikutele. Tallinna Vangla registreeris kirja numbriga 5-17/17/13279-1.
E-kirja manusena edastas KAPO Tallinna Vanglale kirja 22.06.2017 nr 76-6 (tl 138 pöördel, edaspidi kiri). Kohtuasjas 3-17-1852 tehtud kohtuotsuse (vt otsuse punkti 4) põhjal oli manuse nimeks „Vastuskiri Olari 12.05.17 taotlusele.bdoc“. Mitmetes dokumentides, sh ülal kirjeldatud kaaskirjas esineb kirja numbrina ka 67-6. Kirjas on adressaadiks märgitud Sergei Olar. Kirjas on öeldud, et Teabeamet edastas KAPO-le kaebaja taotluse, et kaebaja on andnud KAPO-le nõusoleku teha koostööd ja hankida informatsiooni, kuid KAPO-l puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebaja esitatud väiteid. Kaebaja kirjavahetuse kaart (tl 140) näitab, et kaebajale anti 26.06.2017 allkirja vastu kätte KAPO-st saabunud kiri registreerimisnumbriga 5-17/17/13279-1.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule nõude hüvitada varaline ja mittevaraline kahju 500 eurot, mille vastustaja tekitas talle kirja üleandmisega. Kaebaja tugineb järgmistele asjaoludele ja põhjendustele. Kiri anti kaebajale 26.06.2017 Tallinna vanglas üle avatuna. Kiri edastati kaebaja kambrisse nr 434 trükitud kujul. Kiri käis läbi paljude ametnike käest. Kirja sisu sai teatavaks kinnipeetavatele. Info on jõudnud ka ajakirjandusse (Severnoje Poberežje 07.03.2019, sputnik.ru 08.03.2019, Õhtuleht 18.06.2019). Kaebaja on kirja avaliku üleandmise tõttu paljastatud KAPO agendina. Kaebaja üle naerdakse seoses KAPO agendiks võtmise ja hilisema paljastamisega. Kui kaebaja satub Venemaale, siis võidakse teda kui spiooni vangistada. Vastustaja oleks pidanud edastama kirja ümbrikus.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kiri anti kaebajale kätte allkirja vastu. Kiri ei jäänud kuskile seisma nii, et teistel kinnipeetavatel oli võimalik sellega tutvuda. Kiri ei kinnita, et kaebaja tegi või teeb koostööd KAPO-ga. Seega ei esine asjaolu, millega kaebaja väitel kahju tekitati. Kaebajal ei ole kahju tekkinud.
4.Kaebaja viitas kohtueelses menetluses (tl 97 pöördel) ja vastustaja viitas vastuses kaebusele (tl 137) kohtuasjale 3-17-1852. Selles kohtuasjas lahendas kohus kaebaja nõuet KAPO vastu kirja kättetoimetamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2018.a otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.05.2018.a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendas halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu otsus jõustus 08.10.2019. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kirjas esitatud teave ei olnud salastatud välisteave riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 3 p 2 tähenduses ja ei sisaldanud delikaatseid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8 (kirja edastamise aja redaktsioonis) tähenduses. Tegemist ei olnud ka riigisaladusega RSVS § 8 p 3 tähenduses. Ringkonnakohus leidis, et kirja saatmine kaebajale Tallinna Vangla e-posti aadressi kaudu oli õigusvastane. KAPO oleks pidanud kaebajale vastama posti teel, millisel juhul oleks kiri kaebajani jõudnud kinnises ümbrikus. Kaebus jäi sellele vaatamata rahuldamata, kuna tõendatud ei ole kahju tekkimine kaebajal. Kohtu seisukoht
5.Kohus tegi 04.06.2019 määruse, millega lõpetas menetluse vanglaametnik R. Potapovi toimingutega aastatel 2015-2017 tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning tagastas kaebuse R. Potapovi aastatel 2015-2017 tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamise, ebaseaduslike
toimingute lõpetamiseks kohustamise ning kirja üleandmise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja on esitanud praeguses kohtuasjas kohtule mitmeid pikki avaldusi, milles ta muuhulgas - pärast 04.06.2019.a määruse tegemist pöördub tagasi nõuete juurde, mille kohus tagastas või mille menetlus lõpetati, kordab neid või esitab neile täiendavaid selgitusi ja põhjendusi; - käsitleb tema osalusel toimunud erinevaid kriminaal- ja kohtumenetlusi, kirjeldab nende käiku, erinevate menetlusosaliste menetlustoiminguid, lahendeid, oma seisukohti nende suhtes. Praeguse asja lahendamisel puutuvad asjasse kaebaja seisukohad menetluses oleva nõude, s.o kirja kaebajale üleandmise asjaolude ja kirja üleandmisest tekkinud kahju osas. Kohus jätab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel tähelepanuta kaebaja avaldused, mis ei seostu nende küsimustega. Kohus jätab HKMS § 55 lg 3 alusel tähelepanuta kaebaja avaldused seoses nõuetega, mille suhtes kohus on seisukoha juba võtnud.
6.Kaebaja soovis pärast kaebuse menetlusse võtmist esitada täiendavalt nõuded kohustada vastavaid ametkondi kohaldama kaebaja suhtes tunnistajakaitse programmi ja tunnistama kaebaja Eesti spiooniks. Kohus mõistab viimast nõuet nii, et kaebaja soovib selle tuvastamist, et ta oli kaasatud salajasele koostööle. Kohus ei anna HKMS § 49 lg 1 alusel kaebajale luba täiendada kaebust eeltoodud nõuetega. Praeguses kohtuasjas on vastustajaks Tallinna Vangla ja vaidluse esemeks kirja üleandmine. Kaebuse eesmärk on saada hüvitist Tallinna Vanglalt. Tunnistajakaitse kohaldamine ei seostu selle eesmärgiga. Kaebuse eesmärgiga ei seostu ka selle kindlakstegemine, kas kaebaja oli kaasatud salajasele koostööle. Praeguses asjas omab tähtsust see, kas kiri sisaldas andmeid kaebaja koostööst KAPO-ga ja kas see teave sai kirja edastamise viisi tõttu teatavaks. Uute nõuete lisamine muudaks menetluse ebaülevaatlikuks ja venitaks seda. Tunnistajakaitse kohaldamine ei ole lisaks võimalik halduskohtule esitatava kaebuse abil. Tunnistajakaitse seadusest tuleneb, et tegemist on kriminaalmenetluse raames tehtava toiminguga, sel juhul ei ole tunnistajakaitse kohaldamise üle peetava vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu pädevuses.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus leidis 04.06.2019.a määruses, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vastustaja alandas tema väärikust ja rikkus sõnumi saladust. Kaebaja ei tugine sellele, et kirja üleandmine kahjustas tema tervist. Pooled ei ole kohtu eeltoodud seisukohtadele vastuväiteid esitanud.
8.Kohus käsitleb esmalt seda, kas on aset leidnud vastustaja õigusvastane tegu.
Kohus tegi kindlaks, et KAPO edastas e-posti teel vastustajale kirja, mis tegelikult oli mõeldud kaebajale. Kuid e-kirjast (kaaskirjast) ei olnud see nähtav. E-kirja (kaaskirja) aadressiks oli Tallinna Vangla aadress [email protected]. Kaaskirjas puuduvad viited sellele, et kiri oli adresseeritud kaebajale või mõeldud edasi andmiseks kaebajale (vt otsuse punkti 1). E-kiri ja manus (kiri) olid saadetud vastustajale. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et ta ekirja manuse avas ja seeläbi sai teada ka kirja sisust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kirja üleandmine kaebajale nii, et kirja sisu sai teatavaks teistele kinnipeetavatele. Vastustaja kinnitusel anti kiri kaebaja kätte, seda kinnitab kaebaja allkiri kirja vastuvõtmise kohta (vt otsuse punkti 1). Vastustaja ei andnud kirja mõne teise kinnipeetava kätte. Pärast kirja vastuvõtmist oli juba kaebajal võimalik käidelda kirja nii, et tema kambrikaaslased seda lugeda ei saa. Ka juhul, kui kiri oleks olnud ümbrikus, oleks kaebaja kirja lugemiseks pidanud ümbriku avama ja kirja sellest välja võtma. Õigusaktid ei reguleeri olukorda, kus vangla e-posti aadressile ekslikult saadetakse kinnipeetavale mõeldud kiri. Kohtuasjas 3-17-1852 tehti kindlaks, et kirja sel viisil saatmine ehk KAPO tegevus oli õigusvastane. Vastustaja tegevus tulenes sellest - vastustaja trükkis tema e-posti aadressile saabunud, kuid kaebajale mõeldud kirja välja ja andis üle kaebajale. Kohus ei näe alust pidada vastustaja tegu õigusvastaseks.
9.Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas kaebajal on tekkinud kahju. Kaebaja ei ole välja toonud, milline varaline kahju ja kuidas on tal seoses kirja üleandmisega tekkinud. Seega on kaebaja väide varalisest kahjust tõendamata.
10.Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). Kaebaja seostas tema väärikuse alandamist sellega, et kinnipeetavad naeravad tema üle. Isegi kui see väide oleks tõendatud, ei ole tegemist sellise intensiivsusega sündmusega, mida saaks pidada väärikuse alandamiseks riigivastutuse seaduse tähenduses. Otsuse punktis 8 toodust järeldub, et vastustaja ei ole rikkunud sõnumi saladust. Kaebaja tugineb ka sellele, et Venemaal ähvardab teda kinnipidamine ja vangistus. Kahju hüvitamist ei saa aga nõuda tuginedes hüpoteetilisele olukorrale, mille kohta ei ole teada, kas see tulevikus aset leiab. Praeguse seisuga ei ole kaebajal sellist kahju tekkinud.
11.Puudub ka põhjuslik seos kaebajale kirja üleandmise ja kahju tekitanud sündmuse vahel. Kaebaja väitel tekkis talle kahju seeläbi, et kirja üleandmise viisi tõttu sai vanglaametnikele ja kinnipeetavatele teatavaks, et kaebaja on KAPO agent. Mingit sellist teavet kiri ei sisalda. Kui isikutele on saanud teatavaks, et kaebaja peab ennast KAPO agendiks, siis on see toimunud seeläbi, et kaebaja ise seda teavet levitab. Ka sellel, et kaebaja väidetavast suhtest KAPO-ga on olnud juttu ajakirjanduses, puudub põhjuslik seos kirja üleandmisega. Ajalehes „Põhjarannik“ ilmus artikkel selle kohta, et kohus tagastas kaebaja kaebuse, milles kaebaja taotles enda tunnistamist KAPO agendiks (tl 179). Artikkel kajastas seega kaebaja enda tegevust. Portaali „sputnik.ru“ sisu ei ole kohtule
kättesaadav, kuid arvestades kaebaja nimetatud kuupäeva lähedust eelmise artikli kuupäevaga, on tõenäoliselt tegemist sama uudise edasivahendamisega. Ajalehes „Õhtuleht“ avaldati intervjuu kaebajaga (tl 180).
12.Kokkuvõttes on kahju hüvitamise eeldused täitmata - puudub vastustaja õigusvastane tegu, kaebajal ei ole tekkinud kahju ja puudub põhjuslik seos kaebaja väitel kahju tekitanud sündmuse ja vastustaja tegevuse vahel. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
Taotlused. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
13.Kaebaja esitas taotluse anda talle riigi õigusabi läbirääkimiste pidamiseks Venemaa Peaprokuratuuriga ning teatada kaebaja välja toodud rikkumistest politseile, prokuratuurile ja välisriikide õiguskaitseorganitele. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi antakse seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Erandid sellest on toodud RÕS § 33 - § 372. Kaebaja soovitud tegevus ehk läbirääkimiste pidamine Vene Föderatsiooni õiguskaitseorganitega nende hulka ei kuulu. Seega ei ole kaebaja soovitud tegevuseks võimalik taotleda riigi õigusabi. Kuriteoteate edastamine uurimisasutustele kaebaja avaldatu põhjal kohtu poolt ei ole menetlustoiming, mille tegemist näeks ette HKMS ja mille tegemist kaebaja saaks taotleda kohtult. Kaebajal on soovi korral endal võimalik esitada uurimisasutusele kuriteoteade. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg seoses Tallinna Vangla tegevusega 2009. ja 2010. aastal, kuna sellist nõuet praeguses kohtuasjas esitatud ei ole.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
15.Kohus otsustas 04.06.2019.a määruses asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. Kaebaja esitas selle otsustuse peale määruskaebuse. Kaebaja selgitas määruskaebuses ja 25.06.2019.a avalduses, et ta soovib oma nime avaldamist. Eeltoodut arvestades avaldab kohus täies ulatuses ka käesoleva otsuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.