E e s t i V a b a r i i g i nimel Kohtuasja number
3-19-1642
Otsuse kuupäev
27. november 2019
Kohtunik Kohtuasi
Roby Koik
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
X kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22. augusti 2019. a otsuse tühistamiseks
Resolutsioon
Kirjalik menetlus Kaebaja - X Vastustaja - Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 27. detsember 2019. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 27.08.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse eelmisel neljapäeval sooritatud residentuuri sisseastumiseksami tühistamiseks (kaebaja sõnastus, tl 2–3).
2.Kohus jättis 28.08.2019. a määrusega haldusasjas 3-19-1642 kaebuse käiguta. Kohtule ei olnud esitatud koos kaebusega ühtegi tõendit (vaidlusalust otsust). Kohus kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebaja pidi puuduste kõrvaldamiseks ära näitama kaebuse faktilise põhjenduse ning kuidas kaevatav haldusakt tema õigusi rikub. Samuti tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Kaebaja tasus haldusasjas nr 3-19-1642 riigilõivu 02.09.2019. a ning esitas kohtule kirjavahetuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku sekretäri Kerttu Torkeliga. Ühtegi muud tõendit kaebaja kohtule ei esitanud. Kaebaja märkis, et kõike vajalikku ühekorraga kirja panna on raske. Tema meelest on õiglane kui hindamisotsus tehakse kõigile võrdsetel alustel antud juhul nii, et kõigile on teada, kust pärinevad küsimuste vastused.
3.Tartu Ülikool esitas 03.09.2019. a kohtule koopia vaidlusalustest 22.08.2019. a otsustest.
3.1.Meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsusega (tl 10) loeti kaebaja eksam mittesooritatuks.
3.2.Meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsusega (tl l0p) loeti kaebaja eksam mittesooritatuks.
4.Kohus jättis 04.09.2019. a määrusega kaebuse uuesti käiguta, kohustades kaebajat täpsustama kaebuse faktilist põhjendust. Kaebaja vastas kohtule 09.09.2019. a (tl 13) ja 01.10.2019. a (tl 20) selgitades, et ta soovib vaidlustada sisehaiguste eksamiga seonduvat. Kaebaja nõue
5.Kaebaja taotleb residentuuri sisseastumiseksami tühistamist, vaidlustades kahest sooritatud eksamist sisehaiguste eksami tulemuse (tl 20).
6.Kaebaja arvates oleks õiglane, kui hindamisotsus tehakse kõigile võrdsetel alustel - antud juhul nii, et kõigile on teada, millisest konkreetsest allikast pärinevad küsimuste vastused.
7.Vastustaja rikkus kaebaja õigusi, kuna ei andnud kaebajale kirjanduse loetelu. Vastuvõtukomisjon võrdsustub suuresti komisjoni esimehe isikuga. Erinevad kirjanduse allikad ajasid kaebaja segadusse selle asemel et üksteist täiendada. Kaebaja palus komisjoni esimehelt korduvalt kirjanduse loetelu. Vastustaja vastuväited
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja sooritas residentuuri vastuvõtueksamid mõlemale soovitud erialale. Eksamitel sai kaebaja kirjaliku osa hindeks 4 punkti ja suulise osa hindeks 2 punkti. Põhiõppe lõpuhinde eest sai kaebaja 6 punkti, kokku sai kaebaja mõlemal eksamil tulemuseks 12 punkti. Eksamil saadud punktide osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Residentuuri vastuvõtmine toimub vastavalt ülikooli senati 20.12.2013. a määrusele nr 22 „Residentuuri eeskiri". Eksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui kandidaat saab eksami suulise ja kirjaliku osa eest kokku vähemalt 15 punkti (p 22). Positiivselt eksami sooritanud kandidaadid võetakse residentuuri vastu erialati moodustatud paremusjärjestuse alusel (p 19). Kuna kaebaja ei saanud eksamil positiivseks tulemuseks vajalikku 15 punkti, siis oli tema eksamitulemus negatiivne ja kaebaja ei kvalifitseerunud residentuuri vastuvõtuks. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja ligipääsu residentuuriõppesse. Vastuvõtueksamite kordamisküsimused on väljas Tartu Ülikooli kodulehel. Kohtu seisukoht
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.Meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsuse (residentuurieksami sooritamise paremusjärjestus) kohaselt loeti kaebaja eksam mittesooritatuks (tl l0p). Kaebaja koondhinne oli 12 punkti, millest moodustas 6 punkti põhiõppe lõpuhinne, kirjalik osa 4 punkti ja suuline osa 2 punkti.
11.Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebaja õigusi. Kaebeõiguse olemasolu ei tähenda aga seda, et kaebuse saab alati ka sisuliselt täies ulatuses rahuldada.
12.Riigikohus on sarnases vaidluses tehtud lahendis nr 3-3-1-20-00 rõhutanud, et põhiseaduse §st 29 tuleneb isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kuna pankrotihalduri eksami tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida oma põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus olema kontrollitavad. Riigikohus on sarnases vaidluses lahendis nr 3-3-1-97-08, p 14 osundanud, et mitterahuldav eksamitulemus toob kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele).
13.Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu osundatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas vaidluses. Kaebaja poolt vaidlustatav meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni otsus mõjutab kaebaja põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
14.Riigikohus on sarnases vaidluses lahendis nr 3-3-1-68-12, p-s 24 selgitanud, et gümnaasiumi riigieksami tulemuste üle peetud vaidluses võetud seisukoht hindamisotsuse sisulise kontrollitavuse nõudest ei laiene kõrgkooli õppeprotsessis tehtavatele kõigile hindamisotsustustele. Nimelt on eksamitulemuste hindamine ulatusliku diskretsiooniruumiga otsustus ja halduskohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu.
15.Eksamiküsimuste valiku eesmärgiks on saada võimalikult adekvaatne ja ulatuslik ülevaade eksamineeritava teadmistest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2010. a otsus asjas nr 3-09-65, p 8). Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogus 20.03.2019. a kinnitatud „Residentuuri vastuvõtueksamite sisulised nõuded, sooritamise kord ja punktide jagunemine vastuvõtueksami suulise ja kirjaliku osa vahel" punkti 1 kohaselt toimub residentuuri vastuvõtueksam eesti keeles ning koosneb kirjalikust ja suulisest osast, mida hinnatakse eraldi. Residentuuri vastuvõtueksami sisu ja mahu miinimumnõueteks on arstiteaduse või hambaarstiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava õpiväljundid ja vastava eriala kordamisküsimused. Lisaks erialateadmistele hindab vastuvõtukomisjon eksami suulise osa käigus motivatsiooni ning kutsesobivust, kriitilise mõtlemise ning arutlus- ja analüüsioskust, erialast silmaringi ja orienteerumist erialal.
16.Kohus saab TÜ meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu otsusest aru taoliselt, et nõukogu on seadnud eesmärgiks, et residentuuri vastuvõetava isiku poolt arstiteaduses omandatud teadmised on sellisel tasemel, et ta on varasematele bakalaureuse- ja magistriõpingutele tuginedes kordamisküsimuste alusel suuteline täitma residentuuri vastuvõtueksamite sisulised nõuded.
17.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega vastustajale, et koos vastuvõtueksamite
kordamisküsimustega peaks eriala üldjuhendaja või ülikool andma residentuuri astuda soovijale täisnimekirja kirjandusest, mille alusel on koostatud residentuuri vastuvõtueksami kordamisküsimused sisehaiguste erialal. Vastupidine tõlgendus seaks kahtluse alla isiku senises arstiõppes omandatud teadmised ja võimelisuse iseseisvaks akadeemiliseks tööks allikatega. See oleks ülikoolile ka ebamõistlikult koormav, sest Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 1 kohaselt järgneb arstiõppele residentuur ühel arsti erialal ja lõike 3 kohaselt on residentuuri alustamise tingimus arstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
18.Kohus on seisukohal, arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjanduse leidmiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja poolt kohtule tõendina esitatud e-kirjavahetusega (tl 6–7) on tõendatud, et kaebajale on kättesaadavaks tehtud lingid, millelt on vähemalt osaliselt võimalik juurdepääs 2019. a kevadsemestri arstiõppe õppematerjalidele.
19.Neil asjaoludel ei tähelda kohus kaebaja puhul võrdsusõiguse rikkumist võrreldes 2019. a kevadel arstiõppe õppekava omandanud isikutega. Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks selle, et kui isikul on arstiõppe omandamisest möödunud aastaid, siis peab ta tegema ka sedavõrd rohkem iseseisvat tööd, et värskendada oma varasemad teadmised ja viia teadmised ka vastavusse residentuuri eksami tegemise aja standardite ja erialaste nõudmistega.
20.Paljasõnalised on kaebaja õiguslikud etteheited sisehaiguste eriala üldjuhendajast eksamikomisjoni esimehele. Kohtule ei ole eksamikomisjoni esimehe erapoolikus äratuntav. Seega ei tõenda asjas kogutud tõendite kogum eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikus küljes ilmselgeid sisulisi vigu ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.
21.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
22.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.