Otsuse avalikult teatavakstegemise 21.11.2019, Tartu aeg ja koht Haldusasja number
3-17-2712
Haldusasi
E.B.kaebus Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korralduse nr 543 tühistamiseks ja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.B.apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant E.B. Vastustaja Rakvere linn
RESOLUTSIOON
1.Võtta apellatsioonkaebuse lisana esitatud Rakvere Linnavalitsuse kompromissettepanek (1 lk) asja materjalide juurde. Tagastada kaebajale täiendavalt esitatud apellatsioonkaebuse koopia (2 lk).
2.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korraldus nr 543 ja kohustada Rakvere linna kaebaja taotlust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks otsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
3.Mõista Rakvere linnalt kaebaja kasuks välja 30 eurot menetluskulu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 23.12.2019 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kaebaja esitas 07.09.2017 Rakvere Linnavalitsusele taotluse (tl 16) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks aadressil xxx, xxx tn xx.
2.Rakvere Linnavalitsus otsustas 25.09.2017. a korralduses nr 543 (tl 14) mitte vabastada kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest ja lugeda ta kinnistu aadressiga xxx tn xx osas korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 26.09.2017. Vastustaja tõi välja, et kuna kinnistu on aiaga piiramata, on tõenäoline lendprügi sattumine kinnistule. Samuti tugines vastustaja ehitusseadustiku (EhS) §-dele 16 ja 19, viidates omaniku kohustusele hoida ehitis korras.
3.Kaebaja esitas 18.10.2017, 20.10.2017 ja 23.10.2017 vaided korralduse nr 543 peale.
4.Rakvere Linnavalitsus jättis 20.11.2017. a korraldusega nr 674 (tl 4–7) kaebaja vaided rahuldamata
5.Kaebaja esitas 08.12.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-2, 38, 44), milles palus tühistada Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korraldus nr 543. Vaidlusega seotud kinnistul ei elata 10 aastat, seda ei kasutata, hoone on elamiskõlbmatu, omanik on sügava liikumispuudega töövõimetuspensionär ja seetõttu on jäätmeveost vabastamise tingimused täidetud. Korraldatud jäätmeveo eest ei saa kaebaja arvates teenustasu nõuda, kui kinnistut ei kasutata ja seega jäätmeid ei teki. Kui kaebaja alustaks kinnistul prügi tekitavat tegevust seoses kinnistu kasutamisega, siis soovib ta sõlmida lepingu prügi veoks. Kaebaja kinnitab, et kinnistul ei elata ja kuna seal prügi ei teki, ei ole ka kedagi, kes midagi prügikasti viiks. Kinnistu aadressil sissekirjutatud pere elab välismaal. Postkastide sisu põletatakse ahjudes ja niidet ei koristata.
6.Vastustaja esitas 16.01.2018 hiljem täiendatud vastuse kaebusele (tl 25-26, 40, 46), milles leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale kuuluval kinnistul xxx xx tn xx asub ehitisregistri andmetel elamu. Asjaolusid, mis kinnitaksid, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, peab tõendama taotleja. Kaebaja kinnistu kontrollimisel tuvastas vastustaja, et kinnistul ilmselt ei elata, kuid mittekasutamist kaebaja ei tõendanud. Linnavalitsus eeldab, et omanik täidab kinnistu ja hoone hoolduskohustust ka juhul, kui ta kinnistul ei ela. Hoolduskohustuse täitmisega kaasneb üldjuhul vähemalt lühiajalinegi kinnistul viibimine ning seetõttu on ka jäätmeteke tõenäoline. Mittekasutamine ei välista kinnistu korrashoidu. Kinnistul asuv hoone on ilmselgelt halvas seisukorras ning jäätmed tekivad juba hoone enda lagunemisest. Korraldatud jäätmeveo seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et kasutamine on harv ja lühiajaline. Kinnistu kasutamine ei tähenda, et seda peab kasutama omanik. Korraldatud jäätmeveost vabastamine ei ole seotud kinnistul tekkivate jäätmete hulgaga. Kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et 07.09.2017 esitatud jäätmeveost vabastamise taotlus on seotud tervisliku seisundi halvenemisega sel hetkel. Taotluse ja kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebajal on terviseprobleemid olnud pikema aja vältel.
7.Tartu Halduskohus jättis 28.02.2018. a otsusega (tl 50-53p) kaebuse rahuldamata. Kaebajat saab lugeda jäätmevaldajaks JäätS § 69 tähenduses. Kaebaja käsitamist jäätmevaldajana ei välista asjaolu, et eluruum on elamiskõlbmatu, mh seal toimunud sissemurdmiste tõttu. Tulenevalt JäätS § 69 lg-st 4 tuleb isikute vabastamist korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest pidada erandlikuks. Mujal elamine või kinnistu vähene kasutamine iseenesest ei ole aluseks, et
isikut jäätmeveoga liitumisest vabastada. Kohaliku omavalitsuse üksusel on kaalutlusruum isikute korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel olukorras, kus ta on veendunud, et kinnistul ei elata ja seda ka ei kasutata. Juhuks, kui kohalik omavalitsus on kasutamises veendumusele jõudnud, ei näe JäätS § 69 lg 4 otsesõnu ette kaalumisruumi, kuid haldusõiguse üldpõhimõtteid arvestades tuleb möönda haldusorgani kaalumisvõimalust ka sellisel juhul. Halduskohus nõustus vastustajaga, et arvestades vastustaja enda poolt välja selgitatut ja kaebaja väiteid, ei saa välistada kinnistu kasutamist. Kaebaja ise on kaebuses kinnitanud heakorratööde tegemist kinnistul. Kinnistul on ka postkast, mida tühjendatakse. Kuigi see ei tähenda automaatselt JäätS § 2 lg 1 tähenduses jäätmete tekkimist, ei veena vastupidises kaebaja vastuväide, mille kohaselt on postkasti tühjendamisest tekkivaid jäätmeid võimalik ka põletada. Pigem kinnitab see korraldatud jäätmeveoga liitumise vajalikkust, kuna kaebaja möönab jäätmete tekkimist. Kinnistu kasutamist ei välista asjaolu, et kaebaja seal isiklikult ei viibi. Kasutamiseks tuleb pidada ka kaebaja kinnistu kasutamist teiste isikute poolt, näiteks kinnistu hooldamisel. Ka kaebaja loata või teadmata kinnistul viibivad isikud võivad tekitada jäätmeid ja põhjendamatu on panna selliste jäätmete käitlemise kohustust ja kulusid kohalikule omavalitsusele või kolmandatele isikutele. Kaebaja taotlus ei ole jäänud rahuldamata põhjusel nagu poleks kaebaja kinnistul heakord tagatud. Kaebaja kohustus kinnistul heakord tagada seondub aga vajadusega seda hooldada ja tõenäosusega, et hooldamiskohustuse täitmise tulemusena tekivad kinnistul jäätmed. Vastustaja on vaidlustatud korralduses esitanud haldusakti andmise õigusliku ja faktilise aluse ning sisulise põhjendus. Vastustaja on oma põhjendusi ja järeldust täiendavalt selgitanud vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Vastustaja ei andnud küll kaebajale võimalust seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks vastavalt HMS § 40 lg-le 1, kuid samas ei ole alust arvata, et kaebaja täiendav ärakuulamine viinuks teistsugusele lõppjäreldusele. Eelnevat arvestades oli halduskohus seisukohal, et puudub alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 23.04.2018 apellatsioonkaebuse (tl 56-57), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebaja prügiveost kuni 3 aastaks või vajaduse tekkimiseni vabastamist. Kaebaja väidab, et kohus on otsuse tegemisel arvestanud ainult jäätmeseadusega ning on jätnud kohaldamata Eestis kehtivad muud seadused, sealhulgas ei ole kohus arvestanud Rooma õigusega. Kaebaja on esitanud järgmised õigusnormid, millega kohus oleks pidanud arvestama: TsÜS § 86 ja § 87, AÕS § 40 lg-d 1–3, § 68 ja § 89 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32. Kaebaja peab diskrimineerivaks, et elamiskõlbmatu eluruum kinnisasjal on ainus argument jäätmeveoks. Kaebaja pole aastaid kinnisasjal käinud ega seal midagi teha saanud, seega ei ole prügi ega selle tekitajaid. Kinnistu korrashoiu kohustuse täitmine on muru niitmine, mille tulemusena tekkivat peent rohupuru ei saagi koristada. Postkastist paari kirja ja reklaamide ära vedamiseks ei ole kohustust jäätmeveoga liituda. Paberi põletamine ahjudes ei ole keelatud. Vastustaja ei tea kaebaja terviseprobleeme. Kaebaja hinnangul tekitab vaid kinnisasja aktiivne kasutamine prügi.
9.Rakvere linn taotleb vastuses apellatsioonkaebusele (tl 63-64) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viidatud õigusnormid ei ole antud asjas asjakohased. Vastustaja ei ole pidanud kaebaja postkastis olevat reklaami või niidetud muru prügiks. Postkasti tühjendamine ja muru niitmine tõendab kinnistu kasutamist. Ka lühiajaline kinnistul viibimine toob kaasa jäätmete tekkimise tõenäosuse. Korraldatud jäätmeveoga liitumine või sellest vabastamine ei ole seotud jäätmete kogusega.
Kaebaja kinnistul on kompostimise võimalus, mistõttu oleks võimalik jäätmevedu korraldada ka üks kord 12 nädala jooksul. Samuti on võimalik kasutada ühismahutit naaberkinnistuga. Nendest võimalustest on kaebajat ka teavitatud. Vastustaja kaalus kaebaja taotluse asjaolusid ning teinud ettepaneku jäätmeveost vabastamise tähtaja osas, mis oli kuus kuud. Kaebaja ettepanekut vastu ei võtnud. Jäätmeveost vabastamine on seotud ainult kinnistul mitteelamise või kinnistu mittekasutamise faktiga. Kaebaja viitab ka tervisega seotud probleemidele, mis eraldi võetuna ei ole jäätmeveost vabastamise aluseks ning tegemist ei ole ka ootamatu asjaoluga, mis oleks tekkinud korraldatud jäätmeveo kehtima hakkamisel või hiljem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korralduse nr 543 ja kohustab vastustajat kaebaja taotlust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks otsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
11.Esmalt tõlgendab ringkonnakohus kaebust ja lahendab menetlusõiguslikud küsimused (I), käsitleb seejärel materiaalõiguslikku olukorda (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks võtta kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud vastustaja kompromissettepanek (1 lk) asja materjalide juurde. Kohtule täiendavalt esitatud apellatsioonkaebuse koopia (2 lk) tuleb kaebajale tagastada.
13.Halduskohus on lahendanud tühistamiskaebust. Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korralduse nr 543 tühistamisega ei saavutaks kaebaja oma eesmärki. Nii kaebusest kui ka apellatsioonkaebusest nähtub, et ilmselgelt õigusharidust mitteomava kaebaja eesmärgiks on olla vabastatud korraldatud jäätmeveost. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Sama sätte lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Sama sätte lg 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Rakvere Linnavalitsus jättis 25.09.2017. a korralduse nr 543 resolutiivosa punktiga 1 kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja tahte realiseerimiseks kõige kohasema õiguskaitsevahendi väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta materiaalõiguslikku raamistikku.
14.JäätS § 66 lg 2 esimese lause kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. JäätS § 69 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas; jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või JäätS § 66 lg-s 4 nimetatud määruse jõustumisest; liitumisajaks loetakse antud
loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. JäätS § 66 lg 4 näeb ette, et jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole korraldatud jäätmeveoga liitunud Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korralduse nr 543 alusel, vaid vahetult jäätmeseaduse alusel. Rakvere Linnavalitsus jättis nimetatud korraldusega kaebaja suhtes üksnes erandi kohaldamata. Järelikult on asjakohane kaebus kohustamiskaebus, millega on võimalik kohustada vastustajat kaebajale taotletud vabastus andma. II
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamata jätmine on õigusvastane.
16.Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine on sätestatud JäätS § 69 lg-s 4 ning täiendav regulatsioon võib sisalduda ka vastava kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu määruses. JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. JäätS § 69 lg 5 näeb ette, et lg-s 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. JäätS § 69 lg 51 järgi loetakse jäätmevaldaja, kes ei esita lg-s 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Rakvere Linnavolikogu on muuhulgas JäätS § 66 lg 4 alusel võtnud vastu Rakvere jäätmehoolduseeskirja, mille § 20 sätestab kohaliku tasandi regulatsiooni jäätmevaldaja erandkorras vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Nimetatud paragrahv on kolmelõikeline, selle esimesed kaks lõiget kordavad minimaalsete täpsustustega JäätS § 69 lg-tes 4, 5 ja 51 sätestatut. Jäätmehoolduseeskirja § 20 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; taotluses märgitakse: 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata); 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest; 3) andmed jäätmevaldaja kohta. Jäätmehoolduseeskirja § 20 lg 2 sätestab, et korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, Rakvere Linnavalitsusele JäätS § 69 lg-s 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud; kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlusalusel kinnistul, aadressil xxx, xxx tn xx, ei elata. Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud kinnistut kasutatakse JäätS § 69 lg 4 mõttes. Kaebaja tõi 07.09.2017 Rakvere Linnavalitsusele esitatud taotluses välja, et talle kuuluv hoone on elamiskõlbmatu ning et ta ise on sügava puudega töövõimetuspensionär. Vastustaja tõi 25.09.2017. a korralduses nr 543 välja, et kuna kinnistu on aiaga piiramata, on tõenäoline lendprügi sattumine kinnistule. Samuti tugines vastustaja EhS §-dele 16 ja 19, viidates omaniku korrashoiukohustusele. Hiljem on vastustaja asunud väitma, et kaebaja ei ole tõendanud kinnistu mittekasutamist. Vastustaja on seisukohal, et postkasti tühjendamine ja muru niitmine tõendavad kinnistu kasutamist; ka lühiajaline kinnistul viibimine toob kaasa jäätmete tekkimise tõenäosuse; korraldatud jäätmeveoga liitumine või sellest vabastamine ei ole seotud jäätmete kogusega. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohtadega. Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirjas on liitumiskohustust ja vabastust selgitatud järgnevalt: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva
kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist ehk jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasustusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. [...] Liitumiskohustusest vabastamiseks võib kohalik omavalitsus teha erandeid jäätmevaldaja motiveeritud taotluse alusel.“1 2010. aastal vastu võetud jäätmeseaduse muudatuse seletuskirjas selgitati uuendatud regulatsiooni järgnevalt: „Kehtiv jäätmeseadus lubab jäätmevaldaja korraldatud veosüsteemist vabastamist. [...] Kui [...] jäätmeveo hind tehakse teatud klientuuri jäätmemahtu arvestades, siis tähendab suure hulga jäätmevaldajate vabastamine korraldatud jäätmeveost käibe vähenemise tõttu veo kallinemist nendele, kes kliendiks jäävad. Eelnõu § 1 punkti 55 kohaselt võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest vaid juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Eelnõu § 1 punktiga 56 pannakse kohalikule omavalitsusele enne vabastamisotsuse tegemist kohustus kohapeal kontrollida, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Antud muudatus hõlmab ka suvilate perioodilist kasutust. Suvekodude perioodiline kasutamine ja sellest tulenevalt ka jäätmete perioodiline tekkimine tekitab praktikas vajaduse jäätmeveost vabastamise järele sügisel ja talvel, mil suvekodus valdavalt ei viibita. [...] Eelnõu § 1 punktid 57 ja 58 jäätmevaldaja kohustuse esitada kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kinnitus esitatakse vabastatud aasta järgnevale aasta 20. jaanuariks. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Omavalitsus võib nõuda ka kinnistu mittekasutamist tõendavat dokumenti (nt elektriarvet ehk 0 elektriarvet), kui tal tekib kahtlus, et kinnistut on siiski kasutatud.“2 Riigikohus on asunud seisukohale, et kohalik omavalitsus võib jäätmeveo korraldamisel eeldada, et elamuomanik elab kinnistul, kuid omanikul on võimalik tõendada vastupidist (RKHKo 16.01.2018, 3-16-313, p 11). Eelnevast järeldub, et sõnad „kinnistut ei kasutata“ JäätS § 69 lg 4 mõttes ei hõlma igasugust kasutamist. JäätS § 66 lg 1 järgi hõlmab korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus üksnes olmejäätmete kogumise ja vedamise määratud piirkonnast. Ringkonnakohus leiab sellele tuginevalt, et kinnistu kasutamine JäätS § 69 lg 4 mõttes hõlmab ainult sellise kinnistu kasutamise, mille puhul tavapäraselt tekivad olmejäätmed. Lendprügi kinnistule kandumise võimalus ei ole alus korraldatud jäätmeveoga liitumisest mittevabastamisest. JäätS § 7 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmed ei ole Rakveres olmejäätmetega hõlmatud. JäätS § 71 lg 21 p 7 kohaselt sätestab jäätmehoolduseeskiri korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded. Rakvere jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 6 p 1 järgi on olmejäätmete mahutisse keelatud panna ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ehitusjäätmete käitlemisele on pühendatud terve jäätmehoolduseeskirja
7.peatükk. Seega on vastustaja viide ehitise korrashoiul tekkida võivatele jäätmetele ainetu. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et korraldatud jäätmeveost mittevabastamine ei ole legitiimne ehitusjärelevalve meede.
18.Poolte vahel ei ole vaieldav, et vaidlusalusel kinnistul asub postkast, mida tühjendatakse, ning et seal niidetakse muru. Ringkonnakohus leiab, et kuigi vanapaber ning aia- ja haljastusjäätmed kuuluvad samuti laiemas mõttes olmejäätmete hulka, ei saa seda pidada piisavaks. Paber kuulub JäätS § 5 kohaselt biolagunevate jäätmete hulka, aia- ja haljastujäätmed Jäätmeseaduse eelnõu (105SE) seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/download/cdf0d962-e7c0-322f-8a6bca5f3c5da001, lk 28 j.
Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (700SE) seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/download/e7c78148-8d69-34b2-6e7a-811b814baccd, lk 24 j.
aga JäätS § 51 p 1 kohaselt biojäätmete hulka. Rakvere jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 1 järgi tuleb paber ja papp koguda muudest jäätmetest eraldi ning sama sätte lg 3 sätestab, et kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui kümne korteriga elamu või mõni muu hoone, mille kütmiseks kasutatakse tahkekütust, tuleb paber ja papp koguda liigiti ning viia selleks ettenähtud avalikku kogumispunkti või jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes. Neid biolagunevaid jäätmeid, mis tekivad elamumaa sihtotstarbega kinnistul, on Rakvere jäätmehoolduseeskirja § 11 lg 2 ls 1 järgi lubatud kompostida oma kinnistu piirides ning § 11 lg 5 ls 2 järgi lahtiselt aunas. Vastustaja on möönnud, et kaebaja kinnistul on kompostimise võimalus. Eelnevast tulenevalt ei nähtu toimiku materjalidest, et kaebaja kinnistul tekiks selliseid olmejäätmeid, mis välistaksid kaebaja vabastamise.
19.Vastustaja tugineb oma seisukohtades muuhulgas sellele, et kaebaja kinnistu mittekasutamine ei ole tõendatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et tulenevalt JäätS § 69 lg 1 ja lg 4 koostoimest võib kohalik omavalitsus jäätmeveo korraldamisel eeldada, et elamuomanik elab kinnistul, kuid omanikul on võimalik tõendada vastupidist ning taotleda enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest (RKHKo 16.01.2018, 3-16-313, p 11). Ringkonnakohus on varasemalt märkinud, et kaebaja kannab tõendamiskoormust, et ta kinnistul alaliselt või teatud perioodil ei ela ega seda ei kasuta (Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2015. otsus nr 3-12-2614, p 13). Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, kuid peab vajalikuks selgitada järgnevat. Juhul, kui on tõendatud, et vaidlusalusel kinnistul ei elata, ning puuduvad asjaolud, mis viitaksid kinnistu sellisele kasutamisele, mille käigus tavapäraselt tekivad olmejäätmed, ei saa kohalik omavalitsus tugineda paljale väitele, et kinnistu mittekasutamine ei ole tõendatud, vaid peab kas isiku korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastama või vabastamata jätmise korral esitama piisava põhjenduse, miks ta leiab, et kinnistul siiski tekib olmejäätmeid. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-le 2 võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Nii JäätS § 69 lg 5 kui ka Rakvere jäätmehoolduseeskirja § 20 lg 2 kohaselt piisab kinnistu mittekasutamise tõendamiseks omaniku kirjalikust kinnitusest, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmeseaduse muudatuse (700SE) eelpool tsiteeritud seletuskirjas on mittekasutamise tõendamise näitena toodud 0-elektriarve, mis viitab otseselt sellele, et määravaks tuleb pidada elamu, mitte maa kasutamist. Lisaks viitab tõendamiskoormuse ümberpöördumisele isiku usutava kinnituse korral ka JäätS § 69 lg 42, mis volitab kohalikku omavalitsust asjaolusid kohapeal kontrollima, koosmõjus HMS §-st 6 tuleneva uurimispõhimõttega.
20.Eelnevast tulenevalt on kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamata jätmine esitatud põhjendustega õigusvastane. III
21.Kuna Rakvere Linnavalitsuse 25.09.2017. a korraldus nr 543 on õigusvastane, tuleb see tühistada. HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesoleval juhtumil on tõenäoline, et kaebajale tuleb vabastus anda, ei pruugi kõik tähendust omavad asjaolud olla siiski välja selgitatud. Sellest tulenevalt kohustab ringkonnakohus vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
22.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et jäätmeseaduse kohaselt ei ole võimalik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuva elamu omanikku vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest
tähtajatult, vaid vabastus on võimalik ainult kuni üheks aastaks. Vastavalt JäätS § 69 lg-tele 5 ja 51 ning Rakvere jäätmehoolduseeskirja § 20 lg-le 2 tuleb vabastuse pikendamiseks esitada Rakvere Linnvalitsusele igal aastal hiljemalt 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vastavat kinnitust kohalikule omavalitsusele ei esitata, loetakse isik korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
23.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja leiab, et haldusorgani õigusvastase tegevusega on talle tekitatud kahju, siis võib ta vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 esimesele lausele esitada kahju hüvitamise taotluse kahju tekitanud haldusorganile või hüvitamiskaebuse halduskohtule. Vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
24.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 esimesele lausele kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle normi alusel tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud ning tema enda menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja on tasunud mõlemas kohtuastmes 15 eurot riigilõivu (tl 3, 58), kokku seega 30 eurot, kohtuväliste kulude hüvitamist kaebaja taotlenud ei ole. Seega tuleb Rakvere linnal hüvitada kaebajale 30 eurot menetluskulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.