N.L. kaebus Tartu Vangla 15.08.2019. a käskkirja nr 6-1/962 ja 20.09.2019. a vaideotsuse nr 1-11/259-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada N.L. kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 21.06.2019. a käskkirjaga nr 6-1/766 (tl 39) kohaldati alates 21.06.2019 kinnipeetav N.L. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
2.N.L. esitas Tartu Vangla direktorile 24.07.2019. a vanglas registreeritud avalduse nr 624/4123-1 (tl 13), milles avaldas, et ta ei ole küps astuma ühiskonna keskele, on jätkuvalt närviline ning täiendavaid julgeolekuabinõusid peaks tema suhtes veel rakendama.
3.Tartu Vangla vastas 02.08.2019. a vastusega nr 6-24/4123-2 (tl 16) N.L., et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse üle otsustab üksuse juht alates käskkirjaga tutvumise päevast vähemalt korra kuus või kuni asjaolude ära langemiseni. Vanglale ei tulene kohustust paigutada või jätkata eraldatud lukustatud kambris kinnipeetava hoidmist, kui selleks puudub piisav alus. Ainult kinnipeetava enda soovi alusel jätkata täiendavate julgeolekuabinõusid ei ole piisav alus, kuid vangla võtab need otsuse tegemisel arvesse. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus seda ka nõuda.
4.Tartu Vangla 15.08.2019. a käskkirjaga nr 6-1/962 (tl 15) lõpetati alates 15.08.2019 N. L. suhtes Tartu Vangla 21.06.2019. a käskkirjaga nr 6-1/766 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud seoses asjaolude äralangemisega.
5.N.L. esitas 28.08.2019. a vaide nr 1-11/259-1 (tl 11-12) Tartu Vangla 02.08.2019. a vastuse nr 6-24/4123-2 ning 15.08.2019. a käskkirja nr 6-1/962 peale. Tartu Vangla jättis 20.09.2019. a vaideotsusega nr 1-11/259-2 (tl 18) N.L.vaide rahuldamata.
6.N.L.esitas 17.09.2019 Tartu Vanglale taotluse reg nr 6-24/5234-1 (tl 14), milles palus kohaldada enda suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 1 alusel raske õigusrikkumise (võõra vara lõhkumine) ärahoidmiseks ja vältimaks kuriteo toimepanemist 3. sektoris.
7.Tartu Vangla jättis 09.10.2019. a otsusega nr 6-24/5234-2 (tl 17) N.L. taotluse rahuldamata. Vangla kordas 02.08.2019. a vastuses nr 6-24/4123-2 esitatud seisukohta.
8.N.L. esitas 10.10.2019. a vaide haldusakti nr 6-24/5234-2 kehtetuks tunnistamiseks ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Tartu Vangla 04.11.2019. a vaideotsusega nr 1-11/333-2 (tl 52) jäeti N.L. vaie rahuldamata.
9.N.L. esitas 10.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 21.06.2019. a käskkirjaga nr 6-1/766 (tl 39-40) seoses vangla vara lõhkumisega. Kaebusega taotleb N.L. Tartu Vangla 15.08.2019. a käskkirja nr 6-1/962 ja 20.09.2019. a vaideotsuse nr 1-11/259-2 tühistamist ning vangla kohustamist kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 1 alusel. Kaebaja pöördus kaebuse kohaselt märgukirjade ja kaebustega Tartu Vangla poole veel 07.08.20119 (tl 41), 17.09.2019 (tl 14) ning 07.10.2019 (tl 44-46). Kaebaja taotles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tema suhtes, kuna ta pole küps olema teiste kinnipeetavate seas ja meetme kohaldamine on vajalik, et ennetada raskete õigusrikkumiste toimepanemist.
10.Kohus pidas vajalikuks küsida 28.10.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglalt seisukohta kaebuses esitatud kohustamisnõude lubatavuse ja põhjendatuse kohta. Kuna asja materjalidest ei olnud kohtule selgelt aru saada, kas kaebajal esineks mingi kaalukas põhjus, miks ta ei saa viibida Tartu Vangla E-3 avatud osakonnas, siis kohustas kohus Tartu Vanglat selgitama, kas praegusel juhul kujutab vangla avatud osakonnas (E-3) viibimine endast kaebajale reaalset ohtu. Lisaks palus kohus Tartu Vanglal teada anda, kas esineb erandlik olukord VangS § 12 lg 2 mõttes, mis tingiks vajaduse paigutada kinnipeetava eraldi VangS § 12 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel.
11.Tartu Vangla esitas 04.11.2019 seisukoha N.L. kaebuse kohta. Vangla vastuse kohaselt paikneb kaebaja E-hoone 3. osakonnas (E3) alates 12.08.2013. Valdavalt on kaebaja sel ajal paiknenud kambris nr 1114. Lühiajaliselt (24.09.-03.10.2018) paiknes kinnipeetav kambris nr 1092. Alates 03.10.2018 on kaebaja paiknenud taas kambris nr 1114. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaks ei viidud kaebajat teise eluosakonda. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati tema suhtes E3 osakonna kambris nr 1114. See tähendas, et ajal, mil teised kinnipeetavad said eluosakonna piires vabalt liikuda, siis kaebaja seda ei saanud. Tartu Vangla 15.08.2019. a käskkirjaga nr 6-1/962 lõpetati kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Alates 15.08.2019 ei viibinud kaebaja enam eraldatud lukustatud kambri režiimil ja sai taas liikuda eluosakonnas ajal, mil eluosakond oli avatud. Liikumispiiranguid ei ole N.L. seatud ka kohtunõudele vastamise ajal. Tartu Vanglale ei ole teada ühtegi sellist asjaolu, miks kaebaja ei saaks paikneda E3 osakonnas või mille tõttu oleks vajalik tema paigutamine teistest eluosakonna kinnipeetavatest eraldi. Vanglale ei ole teada, et eluosakonnas oleks oht kaebaja elule või tervisele. Tartu Vangla kolmanda üksuse juht Joel Ruubel kinnitas 31.10.2019. a e-kirjas, mis on vastusele lisatud, et käesoleval hetkel ei esine ühtegi alust kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Avatud eluosakonnas paiknemine ei ohusta kaebaja elu ega tervist. Ka teabeja uurimisosakonna (TUO) spetsialisti Jaano Paluoja 31.10.2019. a e-kirjas avaldatu kohaselt
ei kujuta E3 osakonnas paiknemine kaebajale reaalset ohtu teiste kinnipeetavate ega muude isikute poolt. J. Paluoja selgitas, et N.L. ei ole kordagi sellise ohuga seonduvat TUO-le avaldanud. Peale kinnipeetava üldsõnalise raske õigusrikkumise ärahoidmise vajaduse, ei ole vanglale laekunud muud sellist teavet, millest võiks järeldada, et kaebaja võib kujutada ohtu teistele isikutele või vangla julgeolekule. Vanglale ei ole ilmnenud ühtegi teist VangS § 69 lgs 1 sätestatud alust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vangla ei mõista, milles seisneb N.L. õiguste rikkumine ja milliseid tema õigusi on vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisega rikkunud. Tartu Vangla hinnangul ei ole kaebaja konkreetse sisuga kohustamisnõue lubatav.
12.N.L. esitas 05.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles taotleb Tartu Vanglalt välja nõuda ja lisada asja materjalide juurde tema 17.09.2019. a avaldus vanglale nr 6-24/5234-1 (tl 14), 07.10.2019. a pöördumine nr 2-3/2520-1 (tl 44-46), 09.10.2019. a vangla vastus nr 6-24/5234-2 (tl 17), kaebaja 10.10.2019. a vaie nr 1-11/333-1 (tl 49-51), 04.11.2019. a vaideotsus nr 1-11/333-2 (tl 52-53), 01.11.2019. a vangla vastus nr 2-3/2520-2 (tl 47-48). Kaebaja leiab, et need dokumendid on samasisulised ja pole mõtet eraldi kaebust halduskohtule esitada.
13.Kohus jättis 11.11.2019. a määrusega N.L. kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaidluse eseme täpsustamiseks. Kohus pidas vajalikuks kaebajale selgitada, et kuna halduskohtusse võib pöörduda isik üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 kohaselt, siis tuleb kaebuse esitajal selgelt väljendada, milliseid kaebaja õigusi vangla rikkus, kui lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Kohtule ei olnud aru saada, miks on kaebajal vajalik oma õiguste kaitseks nõuda soodustava haldusakti (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine) tühistamist. Kui kaebaja eesmärk on saada eraldi kambrisse, siis ilmselgelt ei ole võimalik seda saavutada taotledes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, vaid selleks tuleks taotleda VangS § 12 lg 2 alusel eraldi paigutamist. Samas on kinnipeetava eraldi paigutamine samuti vangla kaalutlusotsus, milleks peab esinema alus ja põhjendatud vajadus. Praegusel juhul on vangla kohtule teada andnud (04.11.2019. a seisukoht, tl 21), et kaebaja käitumine on vastuoluline, kuna kinnipeetav vaidlustas eluosakonna lukustamise (02.10.2019 ja 09.10.2019), ka esitas kinnipeetav vanglale taotlused, milles palus õigusvastase liikumispiirangu tõttu enda ümberpaigutamist S-hoonesse. Kohus ei saanud seetõttu aru, mis on kaebaja tegelik tahe.
14.N.L. esitas 12.11.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et tema 05.11.2019. a esitatud kaebuse täiendus on samasisuline kui 10.10.2019. a kaebus. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 08.11.2019. a vaideotsuse nr 1-11/332-2 tühistamist ja vangla kohustamist kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja selgitab veel, et ta ei ole vestelnud TUO ametnike Joel Ruubeli ega Jaano Paluojaga. 01.10.2019 vestles kaebajaga TUO spetsialist Agnes Reim. Kaebaja taotleb täiendavate tõendite väljanõudmist – tema 07.10.2019. a pöördumine nr 2-3/2519-1 ja vangla 08.11.2019. a vastus nr 2-3/2519-2 ning videosalvestis alates 15.08.2019 kuni käesoleva ajani, mis tõestab seda, et kaebaja ei liigu koridoris, et vältida konflikti olemasolu. Kaebaja käib ainult telefoni juures helistamas. Vangla rikub kaebaja õigusi sellega, et ei võta kuuldele tema pöördumisi. Kohtu seisukoht
15.Kaebusest nähtub kaebaja rahulolematus 28.03.2019 tema suhtes koostatud iseloomustuse osas, mis esitati ka maakohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses.
16.Kohus kontrollis kaebaja väiteid ning leiab, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
17.Kohus leiab kaebust ja kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldust tõlgendades, et kaebaja tahe on viibida kambris üksinda.
18.VangS § 66 lg 1 alusel korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik (VangS § 66 lg 2). Kinnipeetav on kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist VangS § 67 p-st 3 tulenevalt. Seega on kinnipeetaval endal kohustus teada anda vanglale konkreetselt nendest asjaoludest, mis teda vanglas ohustavad. Kaebaja õigusi, sealhulgas julgeolekut vanglas ei ole võimalik efektiivselt kaitsta, kui kaebaja ise temale pandud kohustusi ei täida. Kui kaebaja ei suuda enda käitumist kontrollida (lõhub vangla kambri akent) ning on närviline, siis võib olla vajalik paluda meditsiinilist abi vangla arstilt, et ära hoida enda tervise kahjustamine.
19.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale kambrit (ega kambrikaaslasi) ning kinnipeetavate vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kes arvestab seejuures eraldi hoidmise põhimõtte, vangla täituvuse, julgeolekualase teabe ja muude oluliste asjaoludega (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017. a otsus asjas nr 3-15-3180, p 10).
20.Tartu Vangla on teatanud, et kaebaja esitas 03.10.2019. a Tartu Vanglale taotluse reg nr 624/5677-1 (tl 32), milles taotles enda ümber paigutamist teise kambrisse, kus ei ole piiranguid. Kinnipeetav ei ole rahul, et eluhoone kolmanda osakonna kambrid lukustati käskkirjaga nr 61/1210. Kinnipeetav märkis, et vangla peab konkreetselt tema suhtes koostatavas üksikaktis ohtlikkuse põhjendama või selle puudumise tuvastama. Seetõttu nõustub kohus vangla seisukohaga, et kaebaja käitumine on vastuoluline. Kaebaja soovib, et tema suhtes kohaldatakse täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuid olukorras, kus terves eluosakonnas on kambrid lukustatud, leiab kaebaja, et tema õigusi sellega rikutakse. Kohus leiab, et kaebaja peab ise vanglale teada andma, kui on oht tema julgeolekule, ning kaebaja ei saa saavutada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohustamisnõudega ega toimingute sooritamata jätmise otsuste tühistamisnõuetega olukorda, kus ta viibib kambris üksinda.
21.Kohus ei pea vajalikuks täiendavate tõendite kogumist, kuna kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et N.L. kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
22.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.