Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

059,56 eurot ja tulumaks 612 066,96 eurot. Maksuotsuses tuvastas MTA, et perioodil 2013. a mai kuni november OÜ W (likvideerimisel): 1) kajastas käbideklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu

3-19-1193 2 302 537,63 eurot mitme teise äriühingu nimel väljastatud võltsarvete alusel; 2) deklareeris ebaõigesti 20%-list käivet (10 332 390,31 eurot) ja käibemaksu (2 066 478,07 eurot) kullavalandite müügilt OÜ-le D, mis oleks pidanud olema kajastatud maksuvaba käibena; 3) jättis deklareerimata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (TSD) ettevõtlusega mitteseotud kulusid 2 302 537, 63 eurot. Vaidlus maksuotsuse õiguspärasuse üle lõppes Riigikohtu 07.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-16-147 ning maksuotsus on seega lõplikult jõustunud. Maksuotsusega määratud kohustustest on 26.06.2019 seisuga tasumata 447 252,80 eurot, sh käibemaks 52 135,91 eurot ja tulumaks 395 116,89 eurot. Kokku on OÜ W (likvideerimisel) maksuvõlg 26.06.2019 seisuga 1 230 501,88 eurot (põhivõlg 458 518,82 eurot ja arvestuslik intress 771 983,06 eurot). Maksuotsuses kajastatud OÜ W (likvideerimisel) maksuvõlg on tekkinud maksualase kuriteo toimepanemise tõttu, mis on tuvastatud Harju Maakohtu 25.07.2018 jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5380. Harju Maakohtu 01.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-948 mõisteti XX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 2 ja § 22 lg 3 (kaasaaitamine maksualase kuriteo toimepanemisele) järgi kvaliftseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtuotsus jõustus 17.03.2017. XX mõisteti süüdi selles, et ta osutas 2013. ja 2014. a-l ainelist ja füüsilist kaasabi AA, SS ja OÜ W (likvideerimisel) poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele käibedeklaratsioonides maksustamisperioodidel 2013. a veebruar kuni 2014. a mai. Eelpoolnimetatud maksualase kuriteo tulemusel tekkisid OÜ-l W (likvideerimisel) maksukohustused, millest on tasumata käibemaks 52 135,91 eurot ja tulumaks 395 116,89 eurot, s.o kokku 447 252,80 eurot. Maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt W (likvideerimisel) ei ole tulemusi andnud. Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Äriühing deklareeris viimati käivet ja töötasu väljamakseid 2014. a-l. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2013. a kohta. OÜ W (likvideerimisel) kustutati 31.01.2015 käibemaksukohustuslaste registrist. XX süüdimõistmine maksukuriteole kaasaaitamises iseloomustab XX suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asuda vara võõrandama. XX saab töötasu väljamakseid Harku Vallavalitsusest ja Sotsiaalkindlustusametist. 2019. a keskmine väljamakse on ligikaudu 1700 eurot. Võrreldes XX töötasu suurust vastutusotsusega kavandatava kohustuse suurusega, esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus võimaliku vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksuhaldur on tuvastanud, et XX-le ja YY-le kuuluvad ühisomandina kolm kinnisasja: kinnistu asukohaga TTT, kus ehitisregistri andmetel asuvad suvila ja abihoone; korteriomand asukohaga ÜÜÜ; ja korteriomand asukohaga KKK. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur hinnanud XX-le kuuluva kogu vara tõenäoliseks väärtuseks 111 200 eurot (20 500 (1/2 TTT kinnistu eeldatavast väärtusest) + 41 700 (1/2 ÜÜÜ korteriomandi eeldatavast väärtusest) + 49 000 (1/2 KKK korteriomandi eeldatavast väärtusest)).

3-19-1193 kinnistule ning KKK korteriomandile. MTA taotlus jäi rahuldamata osas, mis puudutas loa andmist keelumärke seadmiseks ÜÜÜ korteriomandile. MTA on alustanud XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust MKS § 41 lg 1 alusel. Seega võib menetlus lõppeda äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisega. Maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ei ole möödunud. Seega on maksumenetluse võimalikuks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine, mistõttu on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus. Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud teine eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Taotluse põhjendustest ja esitatud tõenditest nähtub, et äriühingul endal puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks. Samuti on usutav, et XX sissetulek ei võimalda vastutusotsuse tegemise korral otsuses määratud kohustuste täitmist. Seega esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades asjaolu, et XX on maksukuriteos süüdi mõistetud, on põhjendatud MTA kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib XX maksukohustuse tasumisest kõrvale hoida ning asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara hilisema sundtäitmise vältimiseks. Samas on vastutusotsusega MKS § 41 lg 1 alusel XX-lt maksuvõla sissenõudmise perspektiiv kaheldav OÜ W (likvideerimisel) tulumaksukohustust puudutavas osas. MKS § 41 lg 1 kohaldamiseks tuleb kontrollida, kas isik on süüdi mõistetud KarS-s sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest ning kas tema toime pandud kuriteo tagajärjel on tekkinud maksuvõlg. XX on süüdi mõistetud KarS § 3892 lg-te 2 ja 3 (alates 01.01.2015 vastab KarS § 3891 lg-d 2 ja 3), § 22 lg 3, KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 ning § 22 lg 3 järgi (Harju Maakohtu 01.03.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-948). Nii varem kehtinud KarS § 3892 lg 2 kui ka kehtiva KarS § 3891 lg 2 näol on tegu maksualase kuriteo kvalifikatsiooniga. Seega on esimene eeldus sätte võimalikuks kohaldamiseks täidetud. Samas ei ole tulumaksuvõla sissenõudmise osas täidetud MKS § 41 lg-s 1 toodud teine eeldus (isiku toime pandud kuriteo tagajärjel on tekkinud maksuvõlg). Nõustuda ei saa maksuhalduri tõlgendusega, et isiku toime pandud kuritegu võib olla igasugune tegu, mis on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega, sõltumata sellest, milline maksuõiguslik kvalifikatsioon kriminaalasjas kohtuotsuse motivatsioonis või resolutsioonis sellele on omistatud. Seadusandja on eristanud maksuvõla sissenõudmise eelduseid MKS § 40 ja § 41 tasandil. Kui esimene eeldab üksnes maksukohustuse olemasolu tuvastamist, siis MKS § 41 imperatiivne eeldus on, et maksuvõlg on tekkinud isiku toime pandud kuriteo tagajärjel. Isiku kriminaalõiguslik vastutus tuvastatakse kohtuotsusega ning üksnes sellisel juhul on isik käsitatav kuriteos süüdi mõistetuna. Tulumaksuseaduse (TuMS) alusel maksukohustuse tuvastamise eeldused erinevad käibemaksukohustuse tuvastamisest. Juriidilise isiku tulumaksuga maksustamisel on maksu objektiks TuMS §-des 48-52 nimetatud väljamaksed. Seetõttu tuleb maksuhalduril kontrollida eeskätt seda, kas tegemist on maksustatava väljamaksega või mitte (vt RKHKo 33-1-34-07, p 9). See tähendab, et mitte igasuguse käibemaksukohustuse tuvastamisega ei kaasne tulumaksukohustus. Kuigi käibemaksukohustuse ja tulumaksukohustuse tekkimise faktilised asjaolud võivad osaliselt kattuda, on tegemist erinevate maksudega, mille deklareerimisele on seadusandja kehtestanud erineva korra. Kohus on kriminaalasjas nr 1-17948 uurinud üksnes käibemaksuseaduse alusel kuriteokooseisule vastavate tegude toimepanemist. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks arutanud või et isikule oleks süüks pandud täiendavalt ka TuMS-st tuleneva tulumaksukohustuse tekkimisele kaasaitamist. Kohtuotsusest ei nähtu, et kuriteoga tekitatud kahju osas oleks arvesse võetud tekkinud tulumaksukohustuse suurust. See kinnitab seisukohta, et tulumaksukohustus ei ole käsitatav isiku toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõlana. Seega isegi juhul, kui maksuhaldur näitab ära põhjusliku seose 3(7)

3-19-1193 XX tegevuse ja tulumaksukohustuse tekkimise vahel, ei saa vastutusotsust MKS § 41 alusel teha, kuna see tegu ei ole kriminaalkorras kohtuotsusega tuvastatud. Kuna kriminaalasjas ei ole uuritud tulumaksukohustusega seotud asjaolusid, ei ole isik saanud kriminaalkorras vastu vaielda temale omistatavale teole. Asjaolu, et isikul on võimalus oma vastuväited esitada vastutusmenetluses, ei ole MKS § 41 kohaldamist õigustav asjaolu, kuna isiku vastutuse eeldused erinevad oluliselt MKS § 40 kohaldamise eeldustest. MKS § 41 eelduseks on, et isik on kuriteos süüdi mõistetud ning seda asjaolu sisulises plaanis isik enam vaidlustada ei saa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-1193 et tulumaksuga seonduvat ei ole kriminaalasjas käsitletud, sest süüdimõistvas kohtuotsuses asjas nr 1-17-948 on käsitletud ka raha väljamaksmisega seonduvat. Sellises olukorras tegutsemisel saab isik ilmselgelt aru, et tema tegutsemine alusetute arvete alusel väljamaksete tegemisel kuritegelikul eesmärgil toob kaasa ka tulumaksukohustuse. Seega, kuigi süüdistusakti kohaselt sai käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine võimalikuks läbi XX tegevuse ja kuigi süüdistusakt ei kajastanud tulumaksuvõla kui maksuõigusliku tagajärje tekkimist ega ka selle täpset arvutuskäiku, on maksuotsuses ja vastutusotsuses välja toodud, et käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine ning võltsarvete alusel rahaliste vahendite äriühingust välja viimine on käibemaksusumma osas ettevõtlusega mitte seotud kulu ja otseselt kantud sama maksukuriteo toimepanemisest. MKS § 41 lg 1 kohaldamisel tuleb maksuhalduril isiku teo karistusõiguslikku sisu ümber hindamata veenduda, kas kõnealuse üksikjuhtumi puhul on maksualase kuriteo toimepanemise faktiline tegu MKS § 32 tähenduses maksuvõlale eelnenud kausaalne põhjus. Sellist lähenemist toetab ka MKS § 41 lg 1 sõnastus. Seega, kohustuslik ja diskretsiooni mitte võimaldav on isiku süüdi tunnistamise ning maksukuriteo toimepanemise muutumatult arvestamine MKS § 41 lg 1 kohaldamisel, kuid arvestades maksuvõla haldusõiguslikku iseloomu, on maksukuriteo üle kandmine maksuvõlale iga üksikjuhtumi hinnang MKS § 41 lg 1 alusel läbi viidavates haldusmenetlustes. Riigikohus on 28.01.2008 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 leidnud, et isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslikult ei mõjuta kriminaalasjas tehtud otsus seega tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. Viidatud lahendi p-s 46 on Riigikohus osutanud, et deklareerimiskohustuse rikkumine ei mõjuta riigi maksunõude olemasolu ega suurust ning p-s 50 jaatanud ka intressinõude lisandumist kahjunõudele vaatamata asjaolule, et intressi tasumata jätmises isikut süüdi ei mõisteta. Kuigi Riigikohtu antud seisukohad tulenevad lahendist, mis puudutas tsiviilhagi esitamist kriminaalmenetluses, on kõnealusesse haldusasja üle kantav selles lahendis sisuliselt väljendatud põhimõte, et süüdistatava kuritegu karistusõigusliku hinnanguna ning ilma kausaalseose tuvastamiseta ei ole maksunõude automaatseks aluseks, vaid selleks on süüdistatava faktiline tegevus või tegevusetus, mis täidab maksunõude tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne maksukuriteo koosseisu tunnustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1193 kriminaalõiguslik vastutus tuvastatakse kohtuotsusega ning üksnes sellisel juhul on isik käsitatav kuriteos süüdi mõistetuna. MTA väidab, et kuigi süüdistusakt ei kajastanud tulumaksuvõla kui maksuõigusliku tagajärje tekkimist ega ka selle täpset arvutuskäiku, on valeandmete esitamine ning võltsarvete alusel rahaliste vahendite äriühingust välja viimine käibemaksusumma osas ettevõtlusega mitte seotud kulu ja otseselt kantud sama maksukuriteo toimepanemisest, kuid ringkonnakohus ei saa selle seisukohaga soostuda. Kriminaalasjas nr 1-17-948 01.03.2017 tehtud kohtuotsuses ei ole uuritud tulumaksukohustusega seotud asjaolusid. Isegi juhul, kui maksuhaldur näitab ära põhjusliku seose XX tegevuse ja tulumaksukohustuse tekkimise vahel, ei saa vastutusotsust MKS § 41 alusel teha, kuna see tegu, mis põhjustanuks tulumaksukohustuse tekkimise, ei ole tuvastatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. On õige, et kuna kriminaalasjas ei ole uuritud tulumaksukohustusega seotud asjaolusid, ei ole isik saanud kriminaalasjas vastu vaielda temale inkrimineeritavale teole. Isiku võimalus esitada oma vastuväited vastutusmenetluses, ei ole MKS § 41 kohaldamist õigustav asjaolu, kuna isiku vastutuse eeldused erinevad oluliselt MKS § 40 kohaldamise eeldustest. MKS § 41 eelduseks on, et isik on kuriteos süüdi mõistetud ning seda fakti isik enam vaidlustada ei saa. Asjaolu, et maksuvõla kujunemine peab leidma tõendamist kriminaalasja raames ning tõika, et maksuvõla kujunemisele peab olema võimalik esitada vastuväiteid menetletavas kriminaalasjas, on märkinud ka Tallinna Ringkonnakohus 19.12.2017 otsuse nr 3-15-2568 p-des 21-22 ning 26.10.2017 otsuse nr 3-15-3058 p-des 1517.

3-19-1193 olema toime pannud maksukuriteo. Praegusel juhul ei ole kriminaalkorras tuvastatud XX tegu, mis põhjustanuks tulumaksukohustuse tekkimise. Seetõttu ei ole kohtule äratuntav, kuidas on MTA viidatud Riigikohtu lahendi põhjal ülaltoodud järeldusele jõudnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.