Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-19-2027 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-19-2027 Ettekirjutust ei saa koostada vaid ühele korteriühistu liikmele, kuivõrd kinnistu on kaasomandis. Põhjendamatu on keelata üksnes kaebajal sauna kasutamine teistele kaasomanikele sellist keeldu panemata ning teha seda ette teatamata. Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Kaebaja möönab, et sauna kasutab tema ja tema perekond (tütar koos abikaasa ja lapsega) ning saun on neile vajalik, kuna neile kuuluvas korteris xxx puudub pesemiskoht. Kohalik omavalitsus suhtles ehitise ehitisregistrisse kandmise osas algselt korteriühistuga, kuid ettekirjutuse tegi kaebajale ainuisikuliselt. Selline käitumine on vastuoluline ega ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Kuna kaebajal on korteriühistuga maakohtus pooleli vaidlus kaasomandi kasutuskorra määramiseks, pole otstarbekas teha enne vaidluse lõppu kulutusi ehitise (saun, puukuur) parendamiseks. Kaebaja möönab, et fassaadid vajaksid korrastamist. Tööde tegemiseks antud tähtaeg on tööde mahtu arvestades liiga lühike. Sauna kütmine on vajalik vähemalt määral, et niiskus seda ei kahjustaks. Kaebaja kütab sauna vaid puude ja briketiga ning väited võimalikust ebasobiva materjaliga kütmisest ja mürgise suitsu tekkimisest on tõendamata. Kaebaja on esitanud vastustajale dokumendid, et sauna küttekolle vastab tuleohutuse nõuetele. Ettekirjutus on nõuetekohaselt põhjendamata, sellest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist ning kaebaja selgitusi pole arvesse võetud. Ettekirjutusega pandud kohustused (p-d 5.3, 5.4) on lakoonilised ja ebaselged. Vastustaja on asunud kohtumenetluses selgitama, et kui kaebaja ei soovi sauna kasutada, siis ta ei pea täitma ettekirjutuse punkte 5.2 ja 5.4. Ebaselge on, miks p-s 5.1 keelatakse sauna kasutamine, kui muud punktid hõlmavad ka puukuuri. Ehitusprojekti koostamise nõue saunale ja puukuurile, samuti kasutusteatise esitamise ja ehitisregistrisse kandmise nõue ei tulene seadusest. Kohaldada tuleb ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) §-i 28, mis ei sätesta kasutusteatise kohustust enne 01.01.2003 ehitatud ehitisele. Puukuuri ehitusalune pind on alla 20 m2. Kaebaja ei tea, millal vaidlusalused ehitised ehitati ning kui kaebaja Xxx elamusse 1985. a-l elama asus, olid need juba olemas. Kaebaja on abihooneid üksnes parandanud. Sauna plaan koostati erastamisega seoses, kuid sauna ehitisregistrisse ei kantud. Muud dokumentatsiooni ehitiste kohta kaebajal ei ole.

Keila linn palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kui kaebaja ei soovi ehitisi korrastada ega seadustada, ei pea ta seda tegema. Ehitisregistrisse kandmine koos projekti koostamisega on vajalik üksnes siis, kui soovitakse neid kasutada. Ehitiste korrastamise asemel võib kaebaja need lammutada, kui ta leiab, et see on lihtsam ja odavam. Sauna, sh selles oleva küttekolde kasutamine võib seada ohtu kõrvalasuva elamu ja selle elanikud. Saun on rajatud õigusliku aluseta ning teadmata ajal, selle kohta puudub projekt. Nii saun kui puukuur on puitehitised ja sellest tulenevalt tuleohtlikud. Xxx elanikud on juba pidanud kutsuma Päästeameti, kuna oli kartus, et elamu võib sauna kütmise tõttu süttida. Keila linna elanikelt on laekunud kaebusi sauna korstnast leviva suitsu ja haisu tõttu. Ettekirjutus lammutamiseks on tehtud ka korteriühistule, mida on aktsepteeritud. Sauna kasutamise keelamiseks oli ettekirjutuse tegemine ainult kaebajale põhjendatud sellega, et kaebaja ja tema perekond on ainsad, kes seda kasutavad. Lisaks on korteriühistu seisukohal, et hooned tuleks lammutada ning kaebaja on ainus, kes soovib ehitiste kasutamist jätkata. Sauna sisemus ei vasta hügieeninõuetele ja on teadmata, kuhu juhitakse heitvesi ning kuidas on tagatud

3(10)

3-19-2027 ohutus ja ventilatsioon. Korteriühistu kaalub sauna ehitamist uude majandushoonesse, milleks on väljastatud projekteerimistingimused. Puukuurid on ühendatud ühise seinaga, mistõttu nende ehitusalune pind summeeritakse ja see on kokku üle 20 m2 ning seega on vajalik projekt ja ehitusteatis (EhS § 3 lg 3). Juba välisel vaatlusel on selge, et ehitised ei vasta paljudele ehitisele esitatavatele nõuetele (EhS § 11). EhS § 47 lg 5 annab aluse nõuda kasutusteatise esitamist. Ehitiste korrastamine ja registrisse kandmine on seotud riigi poolt seatud tähtajaga – 01.01.2020 (EhSRS § 26 lg 1) ning registrisse tuleb kanda kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitised. Kohalik omavalitsus on kohustatud sellised ehitised välja selgitama (EhSRS § 27). Sõltumata ehitamise ajast peab ehitis olema kasutamiseks ohutu (EhSRS § 23 lg 1). Kasutusteatise menetlust korraldamata ei saa kinnitada, et ehitis oleks ohutu. Tuleohutuse nõudeid saab kontrollida kasutusteatise menetluses koostatud auditi läbi. Kaebaja pole tõendanud, et ehitised oleks ehitatud enne 22.07.1995 õiguslikul alusel. Ehitise ja selle küttekolde ohutust saavad kinnitada Päästeameti spetsialistid hoone ülevaatusel, mida ei ole teostatud. Ehitise kui terviku tuleohutust ei tõenda korstnapühkija aktid. Kaebaja viidatud Päästeameti kiri puudutab korteri kütteseadmete kontrolli. Enne ettekirjutuse koostamist on peetud pikalt läbirääkimisi kaebaja ja teiste korteriomanikega ehitiste ohutuse ja seadustamise osas. Hoonete lõplikuks korrastamiseks määratud tähtaeg on mõistlik, kuna kaebaja on selgitanud, et tal on materjalid ja võimekus ehitiste korrastamiseks. Sunniraha suuruse määramisel on arvestatud maksimummääraga, ehitise kasutamise ohuga ja kaebaja eelneva käitumisega. Vastustaja ei nõustu väidetega kaalutlusõiguse mitteteostamisest ja haldusakti põhjendamata jätmisest.

3-19-2027 olemasolu kontrollimine), kuid see ei mõjutanud otsustamist (HMS § 58). EhS § 8 kohaselt on ehitise kasutamine ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. EhS § 11 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel olema ohutu, st sõltumata ehitamise ajast. EhS § 16 lg 1 kohaselt tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui see on asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. KorS § 28 lg 1 alusel saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Andmete puudumine ehitisregistris ei tähenda tingimata, et ehitis on ebaseaduslik. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja lubatud kasutusse. Vastustaja ei viidanud ettekirjutuses EhSRS-le ega käsitlenud enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitise õiguspärase kasutamise küsimust, kuid sellele vaatamata on õige seisukoht, et kaebaja ei esitanud ehitise ohutuse kontrollimiseks ja tõendamiseks kohaseid dokumente. Kuigi haldusmenetluses ei tehtud kindlaks sauna ehitamise aega, ei tugine õiguslikule alusele kaebaja väide, et sauna õiguspäraseks, sh ohutuks kasutamiseks piisab pottseppmeistri kinnitusest, et küttekolle ei ole tuleohtlik. Küttekolle ei ole ehitis. Ehitis (vt EhS § 3) on saun kui tervik, mille ohutust ei saa kehtiva ega varem kehtinud õiguse kohaselt hinnata pottseppmeister. Kaebaja tellitud 13.01.2020 hinnangust (koostaja M. Vaiksaar, pottseppmeister, tase 5, tl 83–88) nähtub, et see on antud sauna kerise kohta, kus on märgitud, et saunale nõutavad ohutuskujad on tagatud. Seega pole hinnatud ehitiste vahelisi tuleohutuskujasid, mida saab hinnata Päästeamet kohases haldusmenetluses, mida pole senini toimunud. Kohaseks menetluseks oleks ehitisele kasutusteatise taotlemine. Pottseppmeistri hinnang saab olla vaid üheks tõendiks ehitise ohutuse hindamisel. Kaebaja on esitanud ka 07.10.2004 elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 91–92), mis on koostatud erastamismenetluse tarbeks ning mille lisast 1 (tl 93) nähtub, et üle anti ka saun. Kõnealune dokument ei tõenda sauna ehitamise õiguslikku alust ega ohutust. Ehitise olemasolu kui fakt ei kinnita selle püstitamise õiguspärasust. Kaebaja on esitanud 11.12.2000 sauna plaani (tl 94) ja ruumide eksplikatsiooniakti (tl 95), millel on märgitud elamu ja saun (hoone aluse pinnaga 27 m2) ning mille kohaselt on vaidlusalune saun tõenäoliselt püstitatud enne 22.07.1995, kuid ka need dokumendid ei tõenda püstitamise õiguslikku alust või õiguspärast kasutamist (sh ehitise ohutust kasutamiseks). Õiguspärast kasutamist ega ohutust ei tõenda ka 30.10.2017, 13.12.2018, 14.11.2019 korstnapühkimise aktid. Seega on õige ettekirjutuses tehtud järeldus, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi ehitise püstitamise ja kasutamise seaduslikkust tõendavat dokumenti ehk haldusorgan pole eelnevalt vastavates menetlustes kontrollinud sauna ehitamise ja kasutamise seaduslikkust, millise kontrolli üheks elemendiks on ka ohutuse kontroll. Sellise ehitise kasutamise jätkamist ei saa lubada, sõltumata sellest, kas see halvendab kaebaja ja tema perekonna hügieenitingimusi või võib kahjustada ehitist. Arvestades sauna õiguspärase ehitamise ja kasutamise kohta dokumentatsiooni puudumist, kohalikule omavalitsusele laekunud pretensioone, sauna asumist teise puitehitise (elamu) vahetus läheduses (ca 4,5 m), välisel vaatlusel nõuetele mittevastavust, oli selle kasutamise keelamine ohu tõttu (elule, tervisele, varale ja keskkonnale) selgelt põhjendatud. Kaevatava ettekirjutuse p 5.1 osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Ettekirjutuse resolutsiooni osas on mh märgitud, et „ettekirjutuse adressaadil on õigus kaaluda ilma õiguslike aluseta püstitatud ehitiste lammutamist, mis on talle vähem koormavam kui nende viimine vastavusse EhS nõuetega“. Lammutamise kohustust sunniraha ähvardusel kaevatavast ettekirjutusest ei tulene, kuna selle resolutsioon (pole aru saada, millise resolutsiooni punkti juurde kõnealune lause üldse käib) on sõnastatud selliselt, et kaebajal on õigus kaaluda lammutamist. Seega, kui ehitisi seadustama ei hakata, ei saa vastustaja nõuda lammutamist kaebajale tehtud 22.10.2019 ettekirjutuse alusel ja üksnes kaebajalt.

5(10)

3-19-2027 Ettekirjutuse p-de 5.2–5.4 osas tuleb ettekirjutus tühistada, kuna vastustaja on jätnud selles osas nõuetekohase haldusmenetluse läbi viimata, st pole tuvastanud vaidlusaluste ehitiste (saun, puukuur) ehitamise aega ega selgitanud, millised õigusnormid sellest lähtuvalt kohaldamisele kuulusid ning milliseid konkreetseid nõudeid sauna ja puukuuri osas peab kaebaja täitma. Kohtumenetluses on vastustaja asunud ettekirjutust täpsustama ning märkinud, et piisav võib olla audit, mis sisaldab ka ülesmõõdistusprojekti (vrd ettekirjutuse p 5.2: saunale ja puukuurile tuleb koostada ehitusprojekt), samuti toonud välja sauna sisemist sanitaarolukorda puudutavad asjaolud, mis haldusmenetluse materjalidest ega ettekirjutusest ei nähtu. Selline haldusakti täiendamine ei ole kohtumenetluses reeglina võimalik. Ettekirjutus on viidatud punktide osas ebaselge. Samuti on see vastuolus vastustaja poolt 18.12.2017 tehtud ja väidetavalt kehtiva ettekirjutusega korteriühistule (tl 34–35), mille kohaselt on korteriühistul lammutamise kohustus juhul, kui ta ehitisi ei korrasta. Ettekirjutuse p-s 5.2 kohustatakse kaebajat koostama ehitise kasutamiseks ehitiste (saun ja puukuur) kohta ehitusprojekt ja taotlema kandmist ehitisregistrisse hiljemalt 31.12.2019. Kui sauna ehitamise tõenäoline aeg on enne 22.07.1995, siis puukuuride ehitamise aega kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. Puukuur ja saun on erinevad ehitised ning ehitamise ajast ja ehitusalusest pindalast, ehitise õiguslikust alusest või selle puudumisest lähtuvalt võivad neile kohalduda erinevad nõuded. Ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada, millisest õiguslikust alusest tuleneb puukuurile ehitusprojekti koostamise kohustus. Samuti võib sauna puhul olla kohane nõuda auditi tegemist. Samuti on kõnealuses ettekirjutuse punktis pandud kohustus kanda ehitised ehitisregistrisse, kuid puudub viide kaebaja kohustuse õiguslikule alusele. Samuti pole aru saada, kas vastustaja kavatseb selle kohustuse mittetäitmisel kaebajale sunniraha määrata ning millisel õiguslikul alusel. Ettekirjutuse p 5.3 puhul ei nähtu samuti õiguslikku alust saunale ja puurkuurile esitatud nõuete osas. Ka selle punkti osas ei vasta ettekirjutus haldusakti põhjendamise nõuetele. Lisaks ei ole nii ettekirjutuse p 5.3 kui ka p-de 5.2 ja 5.4 osas haldusorgani otsus ratsionaalselt kaalutletud, mis samuti toob kaasa nende punktide osas ettekirjutuse tühistamise. Kui kaasomandis asuval kinnistul on ebaseaduslikud ehitised, siis nende seadustamiseks (sh seadusega kooskõlla viimiseks vajalike ehitustööde tegemiseks) peab olema kaasomanike nõusolek. Antud juhul on vastustaja esindaja märkinud 25.11.2019 vastuses kaebusele, et kaasomanikest on kaebaja ainus, kes soovib sauna ja puukuuri kasutamist ning teised ei pea nende korrastamist mõistlikuks, leides, et need tuleks lammutada. Vastustaja pole öelnud, et see asjaolu polnud teada kaebajale vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel. Lisaks on vastustaja 18.12.2017 koostanud korteriühistule ettekirjutuse, mille resolutsiooni kohaselt tuleb korteriühistul kaaluda õigusliku aluseta püstitatud ehitiste lammutamist, juhul kui ehitisi ei lammutata, tuleb tagada nende korrasolek. Nõuete täitmise tähtaeg on möödunud, kuid ettekirjutus on vastustaja väitel kehtiv ning korteriühistu seda vaidlustanud ei ole. Haldusorgan on põhjendatult läbi viinud haldusmenetluse korteriühistule kohustuste panemiseks. Olukorras, kus kaasomanike vastuseis neile kaasomandina kuuluval kinnistul asuvate õigusliku aluseta ehitiste seadustamise osas puudub ning üks kaasomanikest soovib saada neid ainukasutusse, võib tõesti olla põhjendatud teha n-ö seadustamisettekirjutus ühele kaasomanikest. Kui on aga teada, et teised kaasomanikud seadustamist ei soovi, on tehtud ettekirjutus ühele kaasomanikule sisuliselt eesmärgipäratu. Ka lammutamine eeldab kõigi kaasomanike kokkulepet. Haldusorgan pole kaevatava haldusakti andmisel teinud ratsionaalselt arusaadavat kaalutlusotsust. Haldusorganil oli võimalik teha kaebajale sauna kasutamise keelamiseks ettekirjutus ning samal ajal anda konkreetse sisuga haldusakt korteriühistu suhtes selleks, et korteriühistu kas esitaks vajalikud dokumendid õigusliku aluseta ehitiste seadustamiseks ja korrastaks ehitised või seadustamise soovi puudumisel lammutaks kaasomandis olevad ehitised. 6(10)

3-19-2027 Kuna kohus tühistab ettekirjutuse p-d 5.2 ja 5.3, pole ehitiste korrastamise nõude (ettekirjutuse p 5.4) kehtima jätmine põhjendatud. Ehitiste, mis tuleb lammutada, korrastamine poleks sellises olukorras eesmärgipärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(10)

3-19-2027 Halduskohus on põhjendamatult vähendanud vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid. Otsusest ei ole järgitav, kuidas jõudis halduskohus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikud kulud on just summas 1000 eurot. Leides, et põhjendatud pole täies ulatuses novembri ja detsembri 2019 kulu, ei ole kohus selgitanud ega põhjendanud, millised konkreetsed toimingud ei ole vajalikke kulusid kaasa toonud ning mis summas sellega seoses menetluskulusid vähendatakse. Kohus küll viitas HKMS § 108 lg-le 2, kuid ei lähtunud tegelikkuses nimetatud sättest. Kaebaja taotleb esindajakulude hüvitamist kokku summas 2473,58 eurot. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 pidanuks kohus 3⁄4 ulatuses kaebaja menetluskulude taotluse rahuldama. Kaebaja möönab, et edutu korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja sellega seotud määruskaebemenetluse kulusid ei pea hüvitama vastaspool, kuid kohus ei ole võtnud seisukohta, kui suure osa moodustavad vastavad menetluskulud. Kuna kaebaja esindajakulud olid kokku 2473,58 eurot, halduskohus mõistis välja 1000 eurot ning arvestades, et edutu taotluse/kaebuse kulud olid kokku 672 eurot, on halduskohus põhjendamatult jätnud vastustajalt välja mõistmata esindajakulud summas 801,58 eurot. Alternatiivselt on kaebaja seisukohal, et menetluskulude proportsionaalse jaotamise korral tulnuks halduskohtul vastustajalt välja mõista täiendavalt (lisaks 1000 eurole) esindajakulu 601,19 eurot. Kaebaja palub asja materjalide juurde dokumentaalse tõendina vastu võtta tuleohutusauditi, mis on vajalik asja õigemaks lahendamiseks, tõendades sauna ohutust. Tõendit ei olnud võimalik varem esitada, sest see tekkis alles 26.04.2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-2027 ainus, kes sauna kasutamisega on põhjustanud ohukahtluse KorS § 15 lg 1 tähenduses. Seetõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse p-s 3.1 esitatud arutlus sellest, kas vaidlusalune saun on kaebaja eriomandis või kes on selle ehitanud.

3-19-2027 3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on ringkonnakohtul alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-155-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Ringkonnakohus leiab praeguses asjas, et halduskohus ei ole eksinud kaebaja põhjendatud õigusabikulude summa leidmisel, st, et leitud tulemus ei ole ilmselgelt põhjendamatu ning hindamata pole jäetud ühtegi olulist asjaolu. Sõltumata sellest, kas mõnda kaebaja poolt esitatud arvet oleks tulnud rohkem või vähem menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvesse võtta, ei ole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud lõppkokkuvõttes õigusabile kulutatud aja põhjendatuse hindamisel ‒ kaebaja poolt esimese astme kohtumenetluses taotletud õigusabikulude suurus on olnud ülepaisutatud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga (arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni ja edutut korduvat esialgse õiguskaitse menetlust), et 1000 euro suurune õigusabikulude suurus oli esimese astme kohtumenetluses põhjendatud ega pea õigeks seda suurust muuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.