J. P. kaebus Maa-ameti 21.08.2019 vastuse nr 112/19/9754-4 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus kaalutlusotsus
Menetlusosalised
Kaebaja – J. P.
Menetlustoiming
Kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine
RESOLUTSIOON
Kaasata T. L. kolmanda isikuna menetlusse. Tagastada kaebus. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Maa-ametil ja T. L. on õigus esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Tallinna
ASJAOLUD
1.Maa-ameti katastri registriosakond algatas T. L. avalduse alusel 06.07.2018 elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416 katastriüksuste jagamiseks. Tartu Maakorralduse OÜ edastas J. P. 28.08.2018 kutse, mille kohaselt on XXXXX X (omanik T. L.) katastriüksuse mõõdistamise teel jagamisega moodustavate XXXXXX ja XXXXXXX katastriüksuste moodustamise käigus selgunud vajadus kokku leppida J. P. omandis oleva XXXXX X katastriüksuse ja moodustavate XXXXX ja XXXXXXX katastriüksuste ühise piiri asukoht maastikul. Piirinaabrite vahel looduses piiri üle vaadates kokkulepet ei saavutatud.
J. P. esitas 14.12.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse kinnistu piiri kindlaksmääramiseks ja piirinaabri piiri kindlaksmääramises osalemises kohustamiseks. Tartu Maakohus peatas 20.12.2018 määruse resolutsiooni punktiga 2 tsiviilasjas nr 2-18-18949 Maa-ameti e-katastri menetluse nr 18070615416 ning võttis 07.01.2019 määrusega hagi menetlusse. Riigikohtu 03.06.2019 määrusega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-1818949, millega kohus tühistas katastrimenetluse peatamise aluseks oleva maakohtu määruse.
3.J. P. esitas Maa-ameti katastri registriosakonnale 07.06.2019 taotluse e-katastri menetluse nr 18070615416 peatamiseks.
4.Maa-amet jättis 21.08.2019 vastusega nr 11-2/19/9754-4 J. P. avalduse rahuldamata. Ühtlasi teavitas Maa-amet avaldajat järgmistest menetluse etappidest ning selgitas, et jätkab katastrimenetlust nr 18070615416 vastavalt kehtivale seadusandlusele ning otsustab lõpptulemusena XXXXX X ja XXXXX X katastriüksuste ühise piirilõigu asukoha.
5.J. P. esitas 20.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 21.08.2019 vastuse nr 112/19/9754-4 tühistamiseks ja uue kaalutlusotsuse tegemiseks kohustamiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Maa-ametit esialgse õiguskaitse korras käesoleva halduskohtumenetluse ajaks otsustama katastrimenetluse nr 18070615416 peatamine.
6.Tartu Halduskohus tegi 30.09.2019 määruse, millega andis haldusasja alluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule, rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Maa-ameti katastri registriosakonna poolt 06.07.2018 algatatud elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416 katastriüksuste jagamiseks kuni 30.10.2019 (k.a). Haldusasja alluvuse järgi üleandmine jõustus
7.T. L. esitas 09.10.2019 Tartu Halduskohtu 30.09.2019 määruse peale määruskaebuse esialgset õiguskaitset puudutavas osas. Maa-amet esitas määruskaebuse 15.10.2019. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole Tartu Ringkonnakohus määruskaebusi lahendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kui kaebeõigus on HKMS §-s 45 sätestatud alusel piiratud, tuleb lugeda, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Esmalt otsustab kohus kolmanda isiku kaasamise.
9.Tartu Halduskohtu 30.09.2019 esialgse õiguskaitse määrus saadeti ka T. L. Esialgse õiguskaitse korras peatatud elektroonilise katastri menetlus nr 18070615416 algatati T. L. avalduse alusel, mistõttu puudutas esialgse õiguskaitse kohaldamine ka tema õigusi.
10.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. HKMS § 120 lg 1 p 7 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kaasab menetlusse kolmandad isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust, ning võimaluse korral ülejäänud kolmandad isikud. Riigikohtu 21.03.2019 määruse nr 3-16-799 kohaselt tagab kolmanda isiku määrusega kaasamine, et menetlusosalised on kursis menetlusse kaasatud kolmandate isikute ringiga, teavad arvestada nende menetluskulude hüvitamise kohustuse tekkimise võimalikkusega ja saavad vajaduse korral kaasamise vaidlustada. Kolmanda isiku nõuetekohane kaasamine hoiab ära vaidlused selle üle, kas ta saab kasutada menetlusosalistele tagatud õiguseid, mh edasikaebamise õigust ja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Kuna võib eeldada, et T. L. on kandnud määruskaebusmenetlusega seoses menetluskulusid, kaasab kohus T. L. HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse.
11.Järgnevalt põhjendab kohus kaebuse tagastamist ja võtab seisukoha esialgse õiguskaitse küsimuses.
12.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
2(4)
13.Kaebaja nõuab Maa-ameti 21.08.2019 vastuse nr 11-2/19/9754-4 tühistamist. Maa-amet jättis nimetatud vastusega rahuldamata kaebaja taotluse e-katastri menetluse nr 18070615416 peatamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluse peatamine on menetlustoiming (nt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 8). Kohus leiab, et otsus keelduda menetluse peatamisest on samuti menetlustoiming, kuna sellel puudub iseseisev regulatiivne toime haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Menetluse peatamisest keeldumisega ja menetluse jätkamisega ei otsustatud XXXXX X ja XXXXX X kinnisasjade vahelise piiri asukoha üle sisuliselt, mistõttu ei ole see suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, st see ei oma iseseisvat regulatiivset toimet. Kuna menetluse jätkamise otsus kui menetlustoiming ei riku isiku õigusi ega piira tema vabadusi, ei ole see lõplikust haldusaktist eraldiseisvalt vaidlustatav. Seda on leidnud ka Maa-amet 15.10.2019 Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Kohus nõustub Maa-ametiga selles, et enne lõppotsuse tegemist ei ole veel teada, kuhu katastripidaja vaidlusaluste maaüksuste puhul piiri määrab ning seega ei pruugi kaebaja õiguste rikkumist üldse toimudagi. Kaebaja õigusi saab rikkuda lõppotsust juhul, kui see ei arvesta kaebaja õigusi piisaval määral. Seega on kaebaja kohtu hinnangul pöördunud kohtusse ennatlikult.
14.Kohus nõustub kaebajaga selles, et praeguses asjas on tekkinud olukord, kus paralleelselt haldusmenetlusega toimub ka tsiviilkohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-18-18949, milles kaebaja ja T. L. vaidlevad piiri asukoha üle. Samas ei ole nimetatud vaidluse olemasolu asjaoluks, mis annaks kaebajale õiguse menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kohtu arvates võivad haldusmenetluses tehtavad toimingud aidata kaasa tsiviilasjas toimuva asja lahendamisele ning anda menetluses asjakohast teavet. Kohtu hinnangul saab Maa-ametilt, kui seaduse kohaselt piiride kindlakstegemise haldusmenetluse läbi viijalt eeldada professionaalsust asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamisel. Samas on kohus seisukohal, et nii nagu märkis Tartu Maakohus oma 24.09.2019 määruses, siis on Maa-ameti näol tegemist iseseisvat haldusmenetlust läbi viiva menetlejaga, kelle puhul ei ole võimalik eeldada, et tal on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks. Haldusmenetluse läbi viijalt tuleb eeldada erapooletust ja objektiivsust. Käesoleval juhul toimub poolte vahel menetlus tsiviilkohtus, kus pooled vaidlevad piiri asukoha üle. Kohus leiab, et ehkki katastripidajale on maakatastriseaduse § 8 lg 31 kohaselt antud otsustusõigus piiride kindlaks tegemine haldusmenetluses, et ole hea halduse põhimõttega ja maakatasriseaduse § 15 lg-ga 5 kooskõlas otsustada lõpliku haldusakti vastu võtmise küsimust enne, kui piirinaabrite vahel on lahendatud vaidlus piiri asukoha üle, st antud juhul enne vaidluse lahendamist tsiviilasjas 2-18-18949. Nimetatu ei tähenda, et katastripidajale saaks heita ette lõpliku haldusakti vastu võtmisele eelnevate menetlustoimingute tegemist ajal, mil toimub menetlus tsiviilasjas.
15.Kuna Maa-ameti 21.08.2019 otsus kui menetlustoiming ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, ei ole see halduskohtus vaidlustatav menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist eraldi.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse täies ulatuses.
17.Tartu Halduskohus kohaldas 30.09.2019 määrusega esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel 30 päevaks (kuni 30.10.2019). Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Tartu Halduskohtu 30.09.2019 esialgse õiguskaitse määruse peale on esitatud määruskaebused. Sõltumata Tartu Ringkonnakohtu lahendist peab halduskohus pärast 30 päeva möödumist asuma esialgse õiguskaitse küsimust uuesti lahendama.
18.Kohus tagastab kaebuse. Kuna kaebuse tagastamise määrus ei jõustu koheselt, ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
3(4)
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd kohus ei määra praegusel juhul kindlaks menetluskulude jaotust, annab kohus Maa-ametile ja kolmandale isikule tähtaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmise taotluse esitamiseks (sh väljamõistmist nõutavate menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks).
Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.