J.P. kaebus Maa-ameti 08.06.2020 korralduse nr 117/20/1463 tühistamiseks Kaebaja: J.P., lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja: Maa-amet, volitatud esindajad Hellis Võsu, Toomas Kutti, Kaire Bamberg Kolmas isik: T.L., lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti, advokaat Tanel Kask Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.P.i kaebus rahuldamata.
2.Mõista kaebajalt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 1458 eurot.
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu maakonnas Tartu vallas Laeva külas asuvad J.P.ile (edaspidi kaebaja) kuuluv Mällo 2 (katastritunnus 38302:002:0290, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa nr 314204) ja T.L.le (edaspidi kolmas isik) kuuluv Mällo 1 (katastritunnus 38301:002:0105, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa nr 314104) kinnistud. Kaebaja piirinaaber soovib jagada talle kuuluva Mällo 1 katastriüksuse ning on selleks taotlenud katastripidajalt 20.04.2018 katastrimõõdistamise tingimused.
2.Katastripidaja väljastas 20.04.2018 Tartu Maakorralduse osaühingule (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 211 MA-k) lähteülesande Tartu maakonnas Tartu vallas (haldusreformi eelselt Laeva vald) Laeva külas paikneval Mällo 1 katastriüksusel maakorraldustööde teostamiseks.
3.Tartu Vallavalitsus andis 21.06.2018 korraldusega nr 503 nõusoleku Mällo 1 katastriüksuse jagamiseks ning määras moodustatavatele katastriüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed. Mõõdistustööde käigus tähistati looduses kaks uut katastriüksust: Mällo (sihtotstarve elamumaa 100%) ja Keramäe (sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
4.Tartu Maakorralduse osaühing esitas 06.07.2018 katastriüksuste moodustamise materjalid registreerimiseks katastripidajale. Maa-ameti katastri registriosakond algatas 06.07.2018 katastriüksuste jagamiseks elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416.
5.Mõõdistustööde käigus tekkis moodustatava Mällo ning Keramäe ja maakatastris varem registreeritud Mällo 2 katastriüksuste ühises piirilõigus piiripunktide nr 6-7-8-9-10-11-12-1314-15 (numeratsioon vastavalt 10.03.2004 maakatastris registreeritud Mällo 1 katastriüksuse plaanile) vahel vajadus piiride kindlakstegemiseks.
6.Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et 10.03.2004 maakatastris registreeritud Mällo 1 katastriüksuse piirilõik nr 6-7-8-9-10-11-12-13-14-15 ei ühti 17.12.1996 registreeritud Mällo 2 katastriüksuse piirilõiguga nr 13-14 (numeratsioon vastavalt Mällo 2 katastriüksuse plaanile), mistõttu on maakatastris registreeritud piiriandmetes vastuolu.
7.Maamõõtja viis 11.09.2018 katastriüksustel läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu, millest võtsid osa Mällo 1 katastriüksuse omanik ja tema nõustaja ning Mällo 2 katastriüksuse omanik koos elukaaslase ning kahe tunnistajaga, samuti Tartu Vallavalitsuse maakorraldaja. Piiride kindlakstegemisel võttis maamõõtja aluseks 10.03.2004 registreeritud Mällo 1 katastriüksuse mõõdistusandmed, millega on täpsustatud Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste vahelise piiri asukohta selliselt, et see oleks kooskõlas ajalooliselt välja kujunenud maakasutusega ning arvestaks maakorralduse üldiseid nõudeid (sh asjaolu, et kõik hooned oleksid sellel kinnisasjal, mille koosseisu nad kuuluvad).
8.Mällo 1 katastriüksuse omanik nõustus piiri kindlakstegemise tulemustega, kuid Mällo 2 katastriüksuse omanik esitas 10.10.2018 maamõõtjale vastuväite, mis on lisatud piiride kindlakstegemise protokollile ja mille kohaselt ei nõustu Mällo 2 kinnisasja omanik kindlakstehtud piiri asukohaga. Maa-amet pöördus 18.12.2018 kirjaga nr 11-2/18/18334 ning 13.01.2020 kirjaga nr 11-2/20/629 Mällo 2 katastriüksuse omaniku poole, selgitades piiride kindlakstegemise vajadust ning maamõõtja poolt katastripidajale esitatud piiride kindlakstegemise tulemust ja paludes maaomaniku seisukohta läbiviidud piiride kindlakstegemise toimingule. Maaomaniku esindaja pöördus Maa-ameti poole 02.01.2019 ja 29.01.2020 kirjadega, milles esitas vastuväited piiride kindlakstegemise tulemustele Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste ühisel piirilõigul piiripunktide nr 13 ja 14 vahel (numeratsioon vastavalt maakatastris registreeritud Mällo 2 katastriüksuse plaanile).
9.Kuivõrd maakatastrile registreerimiseks esitatud dokumentide kohaselt ei nõustunud Mällo 2 katastriüksuse omanik piiride kindlakstegemise tulemustega, puudus kinnistu omaniku nõusolek piiriandmetes muudatuse tegemiseks. Maa-amet katastripidajana andis 08.06.2020 korralduse nr 1-17/20/1463, millega määras vaidlusaluste katastriüksuste ühiste piiripunktide asukohad vastavalt maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 4 lõike 41, § 8 lõigete 1 ja 31 , § 16 lõigete 7 ja 8, § 17 lõike 10 ning maakorralduseseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lõike 5 ja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentidele järgmiselt: a) maastikul olemasolevad piiritähised piiripunktides nr 3 (metalltoru), 5 (siseseina arvutuslik telje punkt), 6 (siseseina arvutuslik telje punkt), 7 (siseseina arvutuslik telje punkt), 8 (ehitise nurk) ja 9 (ehitise nurk) (numeratsioon vastavalt moodustatava Mällo katastriüksuse mõõdistusandmetele) nende olemasolevates koordineeritud asukohtades; b) maastikule paigaldatud ja taastatud piiritähised piiripunktides nr 4 (metalltoru), 10 (metalltoru), 11 (metalltoru) ja 12 (metalltoru) (numeratsioon vastavalt moodustatava Mällo katastriüksuse mõõdistusandmetele) nende paigaldatud ja koordineeritud asukohtades.
10.Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus) saabus 09.07.2020 kaebaja kaebus Maa-ameti 08.06.2020 korralduse nr 1-17/20/1463 „Otsus Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha kohta“, millega otsustati teha kindlaks ja määrata vaidlusaluste kinnistute vaheline piir, tühistamiseks.
11.Kohus võttis 17.07.2020 määrusega kaebuse menetlusse, jättis läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kaasas menetlusse kolmanda isiku.
12.Kohus määras 30.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
13.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 15.12.2020. Vastustaja ja kolmas isik esitasid täiendavad seisukohad 22.12.2020.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
14.Vastustaja on võrdväärselt kohustatud arvestama mõlema piirinaabri huvidega, mõlema piirinaabri huvide arvestamine on võimalik üksnes toimuvas tsiviilkohtumenetluses ning vastustaja senine tegevus viitab menetluse subjektiivsusele. Arvestamata on jäetud ajalooliselt arhiividest kätte saadavad andmed, piirinaabrite varasemad ühised kokkulepped ja omandiõiguse ulatus ning asjaolu, et piirinaabrite huve oli käesoleval juhul võimalik võrdväärselt kaitsta üksnes paralleelselt toimuvas tsiviilkohtumenetluses. Menetluses langetatud otsused viitavad läbivalt üksnes Mällo 1 katastriüksuse omaniku huvidega arvestamisele ning soovimatusele võimaldada paralleelselt toimuvas tsiviilkohtumenetluses tagada piirnaabrite õiguste võrdväärne kaitse.
15.Võrreldes 17.12.1996 mõlema piirinaabri poolt allkirjastatud andmetega on toimunud 10.03.2004 varasemate andmete muutmine. Kuna 10.03.2004 mõõdistamine on tehtud üksnes Mällo 1 omaniku taotlusel ja mõõdistustulemused on kooskõlastanud Mällo 1 omanik, puudub alus väita, et antud mõõdistustulemused kajastavad mõlema piirinaabri tegelikku tahet. Piirinaabrid nõustusid 1996. aastal maamõõtja poolt looduses kätte näidatud piirimärkide asukohtadega ja piiride sirgjoonelise kulgemisega vaidlusaluses piirilõigus. Elumaja sirgjooneliselt läbiv piirilõik tagas mõlemale piirinaabrile 1/2 elumaja omandiõigusest, nii nagu see oli hagejale läinud üle pärimismenetluse käigus ning nii nagu see sai õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel minna üle kostjale. Ajalooliselt ei ole olnud tegemist reaalosadeks jagatava esimese korrusega ning omandite üleminekul ei ole kunagi olnud eesmärgiks reaalosade üleandmine. Kaebaja nõustub küll vastustajaga selles, et elamut läbiv piirilõik ei saanud kulgeda suvalisest asukohast läbi hoone, kuid seda ei ole piir ka kunagi teinud, kuna piirilõigu kulgemise kavandamisel peeti silmas mõlemale piirinaabrile 1/2 omandiosa säilimist. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et olemasoleva säilinud ja ajalooliselt
kasutuses olnud ukse kaudu on mõlemale piirinaabrile ka täna tagatud vajadusel juurdepääs kõigile hoone esimese korruse osadele ning vaheseinast mõlemale poole jäävale omandiosale.
16.Vastustaja käsitlusega kehtivate õigusaktide põhjal piiri mööda hoone esimese korruse vaheseina siksakiliselt mõõdistades saaks nõustuda üksnes juhul, kui tegemist oleks ühekorruselise elamuga või elamu mõlemad korrused oleksid identsete läbilõigetega. Käesoleval juhul on elamu erinevad korrused aga erinevate läbilõigetega. Sellises olukorras ei ole naaberkinnistutel asuva ühise hoone mõlema korruse osas õiguslikult võimalik määratleda kindlaks erinevaid kinnistuid ühendavat piiri mööda hoone siseseina telgjooni kulgevalt. Kaebaja hinnangul on katastriüksuste Mällo 1 ja Mällo 2 ühisele piirile jääva eluhoone jagamine võimalik üksnes selliselt, et piir lõikab hoonet sirgjooneliselt tagades mõlemale piirinaabrile 1/2 suuruse omandiosa elamust. Sirgjooneline piir tagab selle, et erinevate korruste lõikes erinevate läbilõigete ja asukohtadega vaheseinad tagavad võrdväärselt nii hageja kui ka kostja huve ning tagavad mõlemale piirinaabrile võimaluse kasutada elamust hageja ja kostja omandiosadele vastavat köetavat elamupinda. Vaheseinte asukohad on muudetavad ning samuti on võimalik muuta hoone kasutuskorda, kuid sellega koos ei saa automaatselt muutuda omandiõiguse ulatus.
17.Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses põhjendamatult arvestanud kaebaja 29.01.2020 esitatud andmetega, mille kohaselt on võimalik kokku leppida piir piirinaabrite vahel selliselt, et mõlema piirinaabri kasutusse jääb pärast minimaalseid ümberehitusi võrdne osa elumaja omandiõigusest, tekiksid reaalosad ning reaalosad oleksid kasutatavad. Maa-ameti vaidlustatud korralduse kohaselt kuulub hoone kasutamist ja hoone vaheseinasid arvestades Mällo 1 katastriüksuse omaniku omandisse esimese korruse ehitise alusest pinnast 67,4 m2 ning kaebaja omandisse esimese korruse ehitisealusest pinnast 56,7 m2 (arvesse on võetud ehitisealune pind ilma mõlema piirinaabri poolt hiljem ehitatud väljaulatuva veranda ja esiku aluse pinnata, et tagada võrdne omandiõigus ajaloolisest hoonest). Võttes arvesse ehitisealust pinda ka hoone teisel korrusel, kuulub Maa-ameti vaidlustatud korralduse kohaselt Mällo 1 katastriüksuse omaniku omandisse ehitisealusest pinnast 134,8 m2 ning kaebaja omandisse ehitisealusest pinnast 113,4 m2. Olukorras, kus katastriüksuseid eraldav piir ei saa hoonet läbida diagonaalis ning peab asetsema igal juhul hoone siseseina telgjoonel, on põhjendatud rajada elumajja täiendav vahesein. Vaheseinaga eraldatud ruumidele oleks mõlemal piirinaabril ajalooliste uste olemasolu tõttu juurdepääs ning mõlema piirinaabri omandisse jääksid võrdväärse suurusega elumaja ehitisalused pinnad. Uue vaheseina rajamine ja mööda selle telgjoont kulgev piir tagaks Mällo 2 omanikule ~62 m2 hoone ehitisealusest pinnast ning Mällo 1 omanikule ~62 m2 hoone ehitisealusest pinnast.
18.Kinnisasja piiri määramisega ei saa toimuda ehitise reaalosadeks jagamine. Seejuures on oluline täheldada, et kõiki ehitisi ei olegi võimalik reaalosadeks jagada ning ebaõige on vastustaja seisukoht, et selliseid ehitisi ei võikski kinnisasjade vaheline piir läbida. Vastustaja otsusest ei nähtu, mis alusel, mis kuludega ja kuidas peaks tulevikus leidma aset omandiõiguse kaotuse kompenseerimine. Tegemist on ebaõige ja põhjendamatu kaebaja kohustuseks pandava ülesandega. Kaebaja rõhutab, et enne vaidlustatud korralduse tegemist olid kaebaja õigused ja kaebaja omand kaitstud, mistõttu ei ole põhjendatud, et kaebaja peaks tulevikus hakkama enda kuludega lahendama võimalikku omandiõiguse kaotusest tingitud kahju hüvitamise või kasutuseeliste kaotamisega seotud õiguslikku probleemi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19.Nii Mällo 1 kui ka Mällo 2 katastriüksused on moodustatud ja 17.12.1996 maakatastris registreeritud aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi kasutades. Nimetatud meetodi puhul mõõdistati maastikul olevate piiripunktide vahelised joonepikkused mõõdulindi abil ning piiritähiste asukohti riiklikes ristkoordinaatsüsteemides ei koordineeritud ega määratud väärtuseid piirilõikude vahelistele sisenurkadele. Selleks, et kanda piiripunktid
aerofotoplaanile, mõõdeti piiripunktidele sidemed aerofotol olevatest ja maastikul tunnetatavatest looduslikest või tehislikest situatsioonielementidest (ehk koostati abistav abriss). Juhul, kui piir määrati esmalt aerofotoplaanil, märgiti piiripunktid maastikule samuti aerofotoplaanilt mõõdetud piiripunktide ligikaudsete sidemete järgi. Seega on Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste esmamoodustamisel kasutatud ebatäpset mõõdistusviisi. Olukorras, kus hoonete plaanilisi asukohti ei määratud ning kahe õueala jagava piiripunkti vahel puudus nähtavus, ei olnud maamõõtjal võimalik hinnata, kas piiripunktide vaheline sirgjoon läbib kinnisasjadel olevaid kõrvalhooneid või mitte.
20.Maakatastris 10.03.2004 registreeritud Mällo 1 katastriüksuse mõõdistamisel on täpsustatud 17.12.1996 aerofotogeodeetilisel viisil moodustatud Mällo 2 katastriüksusega ühist piiri piirilõigus nr 13-14 (numeratsioon vastavalt 17.12.1996 maakatastris registreeritud Mällo 2 katastriüksuse plaanile) vastavalt tegelikule maakasutusele ning katastriüksuste ühine piir on viidud kooskõlla maakorraldusnõuetega (mh täpsustatud olemasolevate hoonete asukohti, sh korrigeeritud piiri selliselt, et piir ei läbiks olemasolevaid kõrvalhooneid ning katastriüksuste esmase maakatastris registreerimise järel eraldi kinnistute moodustamisega reaalosadeks jagatud üksikelamut läbiks piir mööda olemasolevat üksikelamu esimese korruse vaheseina telgjoont). Kinnisasjade omanikud ei ole vaielnud selle üle, et esimese korruse vahesein on ajalooline ning teise korruse sein on uus. Seetõttu ei saa kindlaks tehtud piir kulgeda teise korruse seina telge mööda.
21.Piiride kindlakstegemisel juhindus maamõõtja 10.03.2004 registreeritud Mällo 1 katastriüksuse mõõdistusandmetest ning asjaolust, et 17.12.1996 registreeritud aerofotogeodeetilisel viisil moodustatud Mällo 2 katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 1314 vaheline sirgjoon ebatäpne ja ei ole arvestanud loodusliku situatsiooniga ning väljakujunenud maakasutusega. Mällo 2 katastriüksuse esmamoodustamise andmetes puuduvad hoonete asukohtade mõõdistusandmed, mistõttu ei saa eeldada Mällo 2 katastriüksuse plaanile kantud hoonete asukohtade õigsuses. Samuti saab elamut käesoleval juhul reaalosadeks jagada üksnes arvestades olemasoleva hoone vaheseina telgjoone asukohaga, kuna muul viisil ei ole eluruumid iseseisvalt kasutatavad. Võttes aluseks olemasolevate ehitiste paiknemise looduses ning nende kuuluvuse vastavalt Mällo 1 või Mällo 2 kinnisasjade omanikele (Laeva VV 28.10.1996 korraldustes nr 90 ja 91 on loetletud kummalegi kinnisasjale jäävad hooned), ei ole võimalik vaidlusalust piirilõiku määrata kulgema sirgjooneliselt, arvestades 17.12.1996 maakatastris registreeritud Mällo 2 katastriüksuse plaanil olevaid piiriandmeid.
22.2004. aastal, mil maakatastrisse kanti Mällo 1 katastriüksuse täpsustatud piiripunktide asukohad, pidi katastrimõõdistamine vastama 23.10.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ toodud nõuetele. Nimetatud määruse § 9 lõige 2 sätestas, et piirimärgid tuleb paigaldada selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule või muule õigustatud isikule kui ka piirinaabritele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt paigaldatakse piirimärk hoone vundamendi äärde, kui piir kulgeb mööda hoone siseseina telgjoont. Seega on maakatastris registreeritud Mällo 1 katastriüksuse piiripunkt nr 7 paigaldatud vastavalt katastriüksuse mõõdistamise aegsetele nõuetele. Hoones sees saab kahe katastriüksuse vaheline piir kulgeda üksnes mööda hoone siseseina telgjoont. Vastasel juhul ei ole piiri määramine kooskõlas maakorralduse nõuetega, mille kohaselt peab olema tagatud kinnisasja otstarbekas kasutamine ja majandamine. Samuti peavad katastriüksuse piirid olema lihtsad, selged ning kõigile üheselt mõistetavad. Piiri kulgemine hoone siseseina telgjoonel on üheselt mõistetav mõlemale piirneva katastriüksuse omanikule. Olukorras, kus katastriüksuse piir kulgeb suvalises kohas läbi hoone, ei ole katastriüksuse piiri asukoht ruumis lihtne, selge ja üheselt mõistetav.
23.Kinnisomand koosneb maatükist ja selle olulistest osadest (sh ehitised). Sellest tulenevalt ei saa omandiõiguse ulatust käsitleda üksnes hoone ulatuses, vaid omandi ulatus on määratletud kogu kinnisasja ulatust arvestades. Hoonet saab käsitleda reaalosadeks jagatuna muu hulgas olukorras, kus sama hoone kuulub erinevate katastriüksuste ja kinnistute koosseisu. Käesoleval juhul kuulub osa hoonest kinnistu nr 314104 (Mällo 1) koosseisu ning osa hoonest kinnistu nr 314204 (Mällo 2) koosseisu.
24.Vastustaja tegi, tuginedes looduses olemasolevatele märkidele, välitööde abrissidele, katastriüksuste plaanidele ja asendiplaanidele, tervikliku, põhjendatud, tõendatud ja erapooletu otsuse piiri asukoha osas. Vastustaja ei lahenda piirivaidlusi ega eelista subjektiivselt pooli, vaid lahendab asja, arvestades arhiividokumente, piirimärke looduses, ajaloolist maakasutust jms ühtses kogumis.
25.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et mõlema piirinaabri huvide arvestamine on võimalik vaid tsiviilkohtumenetluses. Maa-amet on haldusorgan, kellele ainsana on antud seadusega pädevus otsustada kinnisasjade vahelise piiri asukoht. Katastripidaja otsus piiride asukoha kohta on haldusakt, millele kohalduvad kõik HMS-s ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud vaidlustamise võimalused, sh haldusorganile vaide esitamise võimalus ning vajadusel kaebuse esitamine halduskohtule. Seega allub katastripidaja otsus kohtulikule kontrollile, millega on tagatud kõigi piirinaabrite huvide arvestamine ja kohus tühistab võimaliku rikkumise korral haldusakti. Igal kinnisasja omanikul on võimalus kinnisasja piiride kindlaks tegemist taotleda nii haldusmenetluse kui ka tsiviilkohtumenetluse raames. Kaks paralleelset menetlust sama eseme üle õigusselgust ei taga, kuid haldusmenetluse raames kindlaks tehtud piiri asukoha ning vastu võetud haldusakti alusel maakatastris registreeritud piirid ei välista hiljem vajadusel katastriandmete muutmist tsiviilkohtumenetluse käigus sõlmitud kompromissi alusel. Kui tsiviilkohtumenetluse raames sõlmitakse kompromiss, on maamõõtjal vaja nagunii sõlmitud kompromissi alusel tähistada piiri asukoht maastikul ning registreerida kokkulepitud piir katastrimõõdistamise andmete ja -dokumentide alusel maakatastris.
26.Kuna piirnevate katastriüksuste kohta avati õigustatud isikute soovil maa esmakinnistamisel kinnistusraamatus eraldi registriosad ja tekkis kaks erinevat kinnisasja, kaasnes sellega maaüksustel asuva hoone reaalosadeks jagamine, arvestades seejuures omanike omandiõiguse osakaalu hoonest, st mõtteliste osade suurust. Ehitist on võimalik jagada vaid juhul, kui reaalosad saab eraldada nii, et need säilitaksid oma kasutusotstarbe ka siis, kui üks osadest häviks. Seega saab ehitist jagada vaid kandva seina asukohast selliselt, et osad säilitaksid oma kasutusotstarbe. Esimese korruse sein oli 1996. aastal olemas ja selle asukoht ei ole muutunud. Seega sai ehitist reaalosadeks jagada vaid selle seinaga. Kui kummalegi omanikule jäi erineva suurusega osa, mis ei vastanud neile kuulunud omandiõigusele hoonest, siis vastavalt AÕS § 77 lg-le 3 on/oli võimalik lahendada olukord hüvitise maksmisega. Kui ehitist ei ole võimalik reaalosadeks jagada, ei saa moodustada ka iseseisvaid kinnisasju. Kui ehitis ei ole jagatav, saab jätta kinnisasja kaasomandisse ja kasutuse reguleerimiseks kasutada nt notariaalset kasutuskorda või moodustada ühe kinnisasja piires korteriomandid ning korteriomandi kaasomandi osa (maatükk) kasutuse reguleerimiseks seada notariaalne kasutuskord. Kuna moodustati eraldi kinnisasjad, muutus ehitis TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluliseks osaks ning TsÜS § 53 lg 2 lause 2 kohaselt ei saa kinnisasi ja sellel asuv ehitis olla eri isikute omandis. Seega ei saa kinnisasi olla ühe isiku omandis ja sellel asuv hoone erinevate isikute kaasomandis, kui just ei ole seatud vastavat piiratud asjaõigust. Kasutuskorda on võimalik kokku leppida üksnes kaasomandis oleva asja kasutamiseks.
27.Piirijoont piiripunktist 13 kuni 14 ei ole võimalik sirgjooneliselt kujutada ilma et see hakkaks lõikama mõnda kõrvalhoonet. Samuti läbiks sirgjoon elamut diagonaalselt, mis ei jagaks elamut ka pindalaliselt pooleks.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
28.Kinnisasjade piire saab kindlaks määrata haldus(kohtu)menetluses. MaaKS § 15 lõikega 5 antakse maakatastri pidajale õigus otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel piiri asukoht kui piirinaabrid ei jõua ise kokkuleppele. Sellega laiendati oluliselt Maa-ameti pädevust piirivaidlustes. Piiride kindlakstegemise toimingu ja läbiviidava haldusmenetluse tulemuste põhjal teeb maakatastripidaja kaalutlusõigusel põhineva otsuse, mis toimetatakse kätte puudutatud kinnisasjade omanikele. Tegemist on haldusotsusega, millele kohalduvad kõik haldusmenetluse üldised põhimõtted (selgitamiskohustus, menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine, haldusakti teatavakstegemine, vaidemenetlus). Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 129 ei ole menetluslik alusnorm, vaid materiaalõiguse norm, mille abil haldusmenetluses piir asjaõiguslikke põhimõtteid arvestades paika pannakse (nn abinorm). See, et see norm paikneb AÕS-s kui tsiviilseaduses, ei tähenda automaatselt seda, et selliseid vaidlusi saaks lahendada vaid tsiviilkohtus.
29.Kolmas isik nõustub vastustaja 08.06.2020 haldusaktiga. Enne korralduse andmist suhtles vastustaja korduvalt kirjalikult piirinaabritega, kuulas nad ära ning saatis omapoolseid selgitused ja põhjendused.
30.Kaebaja on omavoliliselt hõivanud kolmandale isikule kuuluva kinnistu osa (maja II korruse osas, nn pööningukorrus). Kinnisasjade piiri kulgemise määramisel ei saa lähtus maja II korruse (õigusliku aluseta ja ebaadekvaatse ehitustehnilise lahendusega rajatud) vaheseina asukohast. Ehitustehniliselt on ohutum eemaldada II korruse vahesein, kui hakata lammutama I korruse vaheseina, sest see mõjutab suuremal määral kogu maja kandekonstruktsiooni. Varasemalt oli tegemist tühja pööninguosana. Laeva Vallavalitsus on oma 09.02.2016 kirjas teavitanud kaebajat ebaseaduslikust ehitustegevusest Mällo 2 kinnistul. Piiri määramisel ei saa aluseks võtta ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu tekkinud ehituskonstruktsiooni.
31.Alusetud on kaebaja väited ajaloolisest maja kasutamise õigusest. Nõukogude okupatsioonikorra ajal kehtinud reeglite järgset maja pärimise tulemust ei saa üks-ühele üle kanda praegusesse õiguskorda. Tol ajal ei olnud maa eraisikute omandis (üksnes ehitised olid), seevastu praeguses õiguskorras põhinevad omandisuhted üksnes maa omandile (mitte ehitiste omandile), mis omakorda tähendab, et ka maal paiknevad hooned tuleb jagada vastavalt maa/kinnistu piiridele, mitte vastupidi. Ka nõukogude ajal ei olnud kaebaja (ja tema vanemate) kasutuses rohkem maja pinda kui praegu, s.t reaalne maja kasutus on kogu aeg olnud vastavalt I korruse siksakilisele vaheseinale. Seega nõuab kaebaja praegu endale rohkem kui tal selleks isegi nõukogude ajal õigus oli.
32.Elamu reaalosade piiri arvestades saab katastriüksuse piiri määrata üksnes I korruse vaheseina asukohta arvestades. Tegelikku situatsiooni (ehitiste paiknemist) arvestades ei ole võimalik vaidlusalust piiri 1996. a katastriplaanidel ja piiriprotokollis sisalduva järgi sirgjooneliselt määrata.
33.Kolmas isik ei nõustu kaebaja arusaamaga, õiguslikult mõistlik ja ehituslikult võimalik on ehitada I korrusele uus vahesein. Tsiviilmenetluses toimunud paikvaatlusel sai tuvastatud, et alternatiivse vaheseina ehitamise puhul väheneks kolmanda isiku majaosa selliselt, et üks tuba muutuks ebamõistlikult väikeseks (piltlikult öeldes muutuks tuba kapiks). Ka ehitustehniliselt ei oleks uue vaheseina ehitamine mõeldav, sest vana maja puhul oleks liiga suur risk maja terviklikkusele (konstruktsioon ei pruugi vastu pidada) hakata olemasolevaid vaheseinu ümber tõstma.
34.Seoses piiride täpsustamisega väheneb ka kolmanda isiku kinnistu pindala – vaidlusaluse katastriüksuse nr 38301:002:0105 pindala väheneb vastavalt vastustaja kontrollmõõdistamise
aktile 244 m2 võrra. Seega teatud piirilõigus (põllumaa osas) loovutab kolmas isik osa maad kaebajale.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
35.Vaidlus puudub selles, et Mällo I ja Mällo II katastriüksuste piir on teadaolevate andmete põhjal esmalt paika pandud 1996.a piirinaabrite vahel sõlmitud kokkuleppe alusel (esitatud 09.07.2020 kaebuse lisana 7). Mällo I katastriüksuse uue mõõdistamise (mille tulemusega ei nõustunud Mällo II katastriüksuse omanik) tulemusena tekkis alates 2004.a olukord, kus Mällo I ja Mällo II katastriüksuste ühise piiri osas on maakatastris erinevad piiriandmed. Piirinaabrid on piiri asukoha paiknemise osas erinevatel seisukohtadel ning kokkuleppeni ei ole senini jõutud. Vaidlus on vastustaja pädevuse üle olukorras, kus tsiviilkohtu menetluses on vaidlus samas õiguslikus küsimuses (tsiviilasi nr 2-18-18949). Samuti on vaidlus selle üle, kas vastustaja lähtus korraldust andes asjakohastest ja õigetest asjaoludest ning tõlgendas õigusnorme õigesti. Kohus on seisukohal, et vastustajal oli pädevus haldusakti andmiseks, haldusakt tugineb asjakohastele dokumentidele, mõõtmistele ning muudele asjas tähtsust omavatele asjaoludele ning vastustaja õiguslikud põhjendused on õiged. Vastustaja on kohaselt ning piisavalt põhjendanud Mällo I ja Mällo II katastriüksuste piiri kindlaksmääramise toiminguid ning tulemusi.
36.Maa-ameti volituse õiguslikeks alusteks piiri määramiseks vaidluse korral on MaaKS § 15 lg 5 ning MaaKatS § 8 lg 31, § 16 lg-d 7 ja 8 ja § 17 lg 10. Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel (MaaKS § 15 lg 5). Vaidluse korral otsustab piiri asukoha seega vastustaja lähtudes mõõdistamisel saadud andmetest. Katastripidajal on õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel (MaaKatS § 8 lg 31). Katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel (MaaKatS § 16 lg 7). Katastripidajal on õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Puudutatud katastriüksuste andmete muutmise otsustamisel tuleb arvestada katastriüksuse alusandmete kvaliteeti ja muid tähtsust omavaid asjaolusid (MaaKatS § 16 lg 8). Maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud kinnisasja piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 7 alusel (MaaKatS § 17 lg 10). Eeltoodud sätetest järeldub, et vastustajal on pädevus katastriüksuste kindlaksmääramiseks, juhul kui omanikud piiri osas ise kokkulepet ei saavuta.
piiri
Kui paralleelselt toimuvad nii MaaKS §-s 15 sätestatud katastrikande menetlus kui ka AÕS §-s 129 ettenähtud kinnisasja piiri kindlakstegemise menetlus tsiviilkohtus, on üldjuhul otstarbekam lahendada küsimus lõplikult tsiviilkohtus, mis hoiab ühelt poolt ära vajaduse algatada katastripidaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks täiendav halduskohtumenetlus ning annab seejuures ka avaramad võimalused piirivaidluse lahendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 määruse nr 3-19-1782 p 13). Teisalt möönis ringkonnakohus, et isegi kui Maa-amet teeb esmalt haldusmenetluses piiri asukoha kindlaks, ei välistaks see piiri muutmist tsiviilkohtumenetluses. Seadusega ei ole sätestatud kummagi menetluse prioriteetsust või seda, et Maa-amet peaks tingimata enda menetluse peatama või lõpetama samasisulise tsiviilvaidluse tõttu. Piiri kindlakstegemise võimalus on ettenähtud nii haldusmenetluses kui tsiviilkohtumenetluse korras.
37.Kohus saab kontrollida, kas vastustaja on piiripunktide määramisel võtnud arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid. Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel; kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3).
37.1.Kohtu hinnangul on vastustaja kohaselt lähtunud sellest, et piir peab olema lihtsasti ja selgesti tuvastatav, see ei saa kulgeda suvaliselt. MaaKS § 5 lg 2 sätestab, et maakorralduse läbiviimisel arvestatavad põhimõtted, mh kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise, lihtsate ja selgete piiride loomise ning looduslike piiride arvestamise (p 5). Seega tuleb piiripunktide kindlaksmääramisel arvestada maakorraldusnõuetega, mh selgete piiride loomisega.
37.2.Kohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt lähtunud 2004.a mõõdistamise andmetest. Vastustaja on selgitanud, et 1996.a kasutatud mõõdistusviis oli ebatäpne (hoonete plaanilisi asukohti ei määratud ning kahe õueala jagava piiripunkti vahel puudus nähtavus). Vaidlustatava haldusakti kohaselt lõikas Mällo II katastriüksuse piirilõik punktide 13-14 vahel Mällo II kinnistul asuvat kõrvalhoonet (vt 26.09.2018 piiri kindlaks tegemise protokoll ja selle lisa 1 – selgitav joonis). Vastustaja on vaidlustatavas otsuses selgitanud, et kuna Mällo II katastriüksuse esmamoodustamise andmetes puuduvad hoonete asukohtade mõõdistusandmed, ei saa eeldada ka Mällo II katastriüksuse plaanile kantud hoonete asukohtade õigsuses. 2003.a Mällo I katastriüksusel toimunud mõõdistamine toimus vastavalt 2003.a kehtestatud korrale (23.10.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“) ja nõuetele, mh täpsustati hoonete asukohti ning seda, et täpsustatud piir ei läbiks kõrvalhooneid, mille kuuluvus on vastavalt vara tagastamise dokumentidele paika pandud, samuti, et elumaja osas kulgeks piir selgelt vastavalt esimese korruse vaheseinale siksakiliselt, mitte sirgjooneliselt läbi hoone. 26.09.2018 piiri kindlaks tegemise protokollist (kaebuse lisa nr 14) nähtub, et Mällo II omanikul puudus selge nägemus piirimärkide paiknemisest looduses ning tema poolt kirjeldatud piiri loodusesse ei ole võimalik märkida. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja arusaam piiri kulgemisest 26.09.2018 protokolli (kaebuse lisa 5) lisaks oleval joonisel (kollane joon) ei ühti Mällo II katastriüksuse registreeritud piiriga (sinine joon). Maakorralduse läbiviija jõudis seisukohale, et just 2003. a teostatud mõõdistamise andmed arvestavad paremini maakorraldusnõuetega. 31.08.2019 viis katastripidaja maastikul läbi kontrollmõõdistuse, mille tulemusel tuvastati, et TARTU MAAKORRALDUSE osaühing on piiritähiste asukohad looduses määranud vastavalt mõõdistusaegsele kehtivale korrale ning piiripunktid on koordineeritud riikliku geodeetilise võrgu suhtes nõutava täpsusega (kaebuse lisa nr 5 – Maa-ameti 13.01.2020 kiri nr 11-2/20/629; kaebaja 15.12.2020 seisukoha lisa nr 6 – 31.08.2019 kontrollmõõdistuse akt).
37.3.Vaidlus puudub selles, et elumaja esimese korruse vahesein (mille järgi jookseb 08.06.2020 haldusakti kohaselt majasisene piirilõik) on ajalooliselt varasem (asus samal kohal maa tagastamise ja piiride esmamääramise hetkel) ning teise korruse vahesein on sinna hiljem, 2010. aastal ehitatud (kolmanda isiku 14.08.2020 seisukoht, p 2.10; kaebaja 15.12.2020 seisukoht, p 2.3.1). Kohus nõustub, et olukorras, kus hoone korruste läbilõiked on erinevad ning vaheseinade asukohad ei kattu, on asjakohane lähtuda ajalooliselt kauem esinenud faktilisest olukorrast ehk esimese korruse vaheseina paiknemisest. Seda enam olukorras, kus teisele korrusele ehitatud vaheseina seaduslikkus ei ole kinnitamist leidnud (kolmanda isiku 14.08.2020 vastuse lisa 4 - Laeva vallavalitsuse 09.02.2016 nr 6-1.4/45 „Ehitustegevusest Mällo 1 ja Mällo 2 kinnistutel“).
37.4.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piir peab kulgema selliselt, et hoone osasid oleks piiriandmete järgi võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Mällo I ja Mällo I katastriüksused kuuluvad erinevate kinnistute koosseisu. Eluhoone paikneb kahe erineva kinnistu ja katastriüksuse piiril. Hoone funktsionaalse kasutuse põhimõte tuleneb ka MaaKS §-st 13: Kinnisasja omaniku soovil jagatakse kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi (lõige 1); kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust (lõige 4). Maa esmakinnistamisel avati katastriüksuste kohta erinevad registriosad. Seega toimus piiril asuva elumaja faktiline jagamine reaalosadeks juba esmakinnistamisel, lähtudes tagastatud osade mõttelise suuruse proportsioonidest. Ehitise ruumide sihtotstarbelise kasutamise põhimõte on tihedalt seotud piiri selguse põhimõttega. Piiri kulgemine suvalisest kohast keset ruumi ei aita tagada, et piir oleks lihtsalt ja üheseltmõistetavalt äratuntav. Piiri asukoha määramisel on õiguspärane arvestada sellega, et omanikel oleks võimalik neile kuuluvaid ehitise osasid funktsionaalselt kasutada, sõltumata teisele omanikule kuuluvast osast. Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja jagamise käigus moodustuv ehitis peab võimaldama ehitise eesmärgipärast ja otstarbekohast kasutust, olles seejuures teistest ehitiseosadest ära lõigatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2012 otsus asjas nr 3-2-1-61-12, p 12). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja ei ole katastriüksuste piiripunktide kindlaks määramisel lähtunud ebakohastest või asjassepuutumatutest asjaoludest.
38.Kaebaja hinnangul väheneb talle kuuluv elumaja omandiosa, kui piir kulgeb mööda elumaja esimese korruse vaheseina. Vastustaja 17.08.2020 vastusega koos esitatud maareformi toimikutest nähtub, et 28.10.1996 Laeva vallavalitsuse maade tagastamise korraldustes on määratletud üksnes tagastatava maaala suurus põhimõttel, et kummalegi vara tagastamiseks õigustatud isikule jääb 1/2 kinnistust ning vastavalt korralduses loetletud maatükil asuvad ehitised. Mällo I kinnistu koosseisu kuuluvad elumaja ning laut-kuur-garaaž (Laeva Vallavalitsuse 28.10.1996 korraldus nr 90). Mällo II kinnistu koosseisu kuuluvad elumaja ning laut-ait-saun (Laeva Vallavalitsuse 28.10.1996 korraldus nr 91). Elumaja kohta ei ole korraldustes märgitud, et see peaks jagunema ruutmeetri täpsusega pooleks. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga (14.08.2020 seisukoht, p 2.12), et lähtuda tuleb kinnistu kui terviku mitte aga ehitiste mõtteliste osade suurusest. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et piiripunktide kindlaksmääramise menetluses ei toimu omandi üleandmist. Omandi üleandmiseks on vajalik vastavate tahteavalduste vahetamine ning asjaõiguslepingu sõlmimine (käsutustehing) (AÕS § 641). Omandi üleandmine eeldab konkreetse määratletud objekti üleandmist. Piiri paiknemine oli enne vastustaja poolt piiride kindlaksmääramist vaieldav. Seetõttu ei oleks teada üleantava omandi suurus.
Kaebaja hinnangul aitab elumaja läbiv sirgjooneline piir tagada kummagi omaniku 1/2 suuruse omandiosa säilimist. Kaebaja selline seisukoht on ekslik, kuivõrd vara tagastamisel anti mõlemale õigustatud isikule mõtteline osa kinnistust koos sellel asuvate ehitistega, määramata kindlaks üle antava mõttelise osa faktiline koosseis elumaja osas. See kujunes vastavalt elumaja tegelikule kasutusele. Kolmanda isiku sõnul (14.08.2020 seisukoht, p 2.12) on hoone reaalne kasutus ja valdus vastanud kogu aeg esimese korruse vaheseinale. Kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kaebaja märkis (kaebuse p 2.5.1), et elumaja sirgjooneliselt läbiv piir ei ole takistanud elumaja kasutamist. Kohus selgitab, et ka haldusakt ei takista elumaja kasutamist: piiri kulgemine mööda esimese korruse vaheseina ei muuda seni kehtinud hoone osade kasutamist.
39.Kaebaja väited vastustaja erapoolikusest ning kolmanda isiku huvide soodustamisest ei ole tõsiseltvõetavad ega veenvad. Vastustaja teostab maakorraldustoiminguid vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele erapooletult ning objektiivselt. Vastustaja kontrollis piiri asukoha paikapidavust kaebaja kaasates. Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited ning tähelepanekud.
40.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. II
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmist taotlenud (vastustajal menetluskulud puuduvad vastavalt 22.12.2020 esitatud seisukohale), jäävad kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.
42.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kolmas isik esitas 02.12.2020 menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude välja mõistmiseks kaebajalt. Kolmas isik on kandnud haldusasja menetlusega halduskohtus seisuga 02.12.2020 menetluskulusid kokku summas 1282,50 eurot (ilma km-ta). Summale 1282,50 eurot lisandub käibemaks, mis teeb kogusummaks 1539 eurot. Kuna kolmas isik ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis soovib kolmas isik menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga summas. Kolmas isik esitas 22.12.2020 täiendava menetluskulude nimekirja. Kolmas isik on haldusasja menetlusega halduskohtus ajavahemikus 02.12.2020-22.12.2020 täiendavaid menetluskulusid kokku summas 438,75 eurot (ilma km-ta). Summale 438,75 eurot lisandub käibemaks, mis teeb kogusummaks 526,50 eurot. Kolmandale isikule on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Hoolimata sellest, et kolmanda isiku esindajatena on menetlusdokumentidele alla kirjutanud kaks advokaati, siis kõikides menetluskulude hüvitamise taotluses on kajastatud ainult ühe esindaja töömaht. Seega taotleb kolmas isik õigusabikulude hüvitamist kogusummas (1539 + 526,50=) 2065,50 eurot.
43.Kaebaja leiab kolmanda isiku menetluskulude osas, et arvestades halduskohtumenetlusele eelnenud haldusmenetlust ning paralleelselt sama piirilõigu kindlaksmääramiseks toimuvat tsiviilkohtumenetlust, on menetlusdokumentide sisu hinnates tegemist selgelt põhjendamatult suure menetluskuluga. Kolmanda isiku menetluskulu taotlusega esitaud arve nr 2061306 lisas märgitud toimingutest on ebaproportsionaalselt ajamahukad kaebusega tutvumine ja
nõupidamine kliendiga, esialgse õiguskaitse osas kliendiga täpsustav suhtlus ning Maa-ameti vastusega tutvumine. Kolmanda isiku menetluskulud ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui 729 euro ulatuses.
44.Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide analüüsi ja tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega. Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks õigusabikulu 1215 eurot (9h x 135), millele lisandub käibemaks summas 243 eurot. Seega tuleb kaebajalt mõista välja kolmanda isiku menetluskulud kokku summas 1458 eurot.
45.Kohus selgitas 17.07.2020 määruses kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) tagastamise korda. Tulenevalt asjaolust, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata, on kaebajal võimalus tasutud riigilõiv 15 eurot HKMS § 104 lg 5 punkti 3 alusel analoogia korras tagasi saada (vrd Riigikohtu 19.06.2013 määruse nr 3-3-1-32-13 punktid 14 ja 15). Kaebaja esitas 15.12.2020 seisukohas taotluse tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Käesolevaga tagastab kohus kaebajale seega riigilõivu summas 15 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.