3-19-1486 Capella Consulting OÜ kaebus audiitortegevuse järelevalve nõukogu 02.07.2019 otsuse osaliseks tühistamiseks Kaebaja Capella Consulting OÜ, esindaja Raul Randväli Vastustaja audiitortegevuse järelevalve nõukogu Tallinna Halduskohtu 30.08.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Capella Consulting OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Capella Consulting OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.08.2019 määruse peale haldusasjas nr 3-19-1486.
2.Jätta Capella Consulting OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.08.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1486 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) saatis Capella Consulting OÜ-le 28.11.2018 teate erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise kohta.
2.AJN 02.07.2019 otsusega nr 567 lõpetati Capella Consulting OÜ erakorraline kvaliteedikontroll (resolutsiooni punkt 1), algatati distsiplinaarmenetlus Capella Consulting OÜ suhtes (resolutsiooni punkt 2) ja moodustati distsiplinaarmenetluse töörühm (resolutsiooni punkt 3).
3.Capella Consulting OÜ esitas 02.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb AJN 02.07.2019 otsuse nr 567 tühistamist resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas.
3-19-1486
4.Tallinna Halduskohus tagastas 30.08.2019 määrusega Capella Consulting OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) AJN-i 02.07.2019 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3, millega otsustati algatada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ja moodustada vastav töörühm, ei ole haldusakt ning nende tühistamist ei saa nõuda. Tegemist on menetlustoiminguga; 2) kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata; 3) menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole üldjuhul võimalik; 4) kaebus erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise otsuse tühistamise nõudes on kaebajale 07.02.2019 määrusega tagastatud kaebeõiguse puudumise tõttu ning määrus on selles osas jõustunud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Capella Consulting OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.08.2019 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks: 1) AJN otsus on haldusakt ja kaebajal on õigus esitada haldusakti peale kaebus; 2) AJN otsus on erakorralise kvaliteedikontrolli lõpptulemus; 3) halduskohus on leidnud, et AJN-i 06.11.2018 algatatud erakorralise kvaliteedikontrolli lõpptulemuseks on järelevalvenõukogu otsus kontrollitulemuste kohta (Tallinna Halduskohtu 07.02.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-226, p 3.6); 4) halduskohtu käsitluse järgi ei ole kaebajal võimalik erakorralise kvaliteedikontrolli läbiviimist ega erakorralise kvaliteedikontrolli tulemusi vaidlustada; 5) AJN otsuse vaidlustamisviites ei ole tehtud vaidlustamise võimaluste osas ühtegi erandit otsuse resolutsiooni ühegi punkti osas; 6) kuna AJN saatis otsuse projekti kaebajale tutvumiseks, siis peab ka AJN enda otsust haldusaktiks, mitte aga kontrolli menetluse raames tehtavaks toiminguks; 7) halduskohus peab Capella Consulting OÜ kaebuse sisuliselt läbi vaatama ja hindama, kas AJN poolt distsiplinaarmenetluse algatamine on õigusvastane või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Audiitorkogult selle kohta täiendavat seisukohta.
7.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et praegusel juhul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ega pea vajalikuks kõiki põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).
8.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et AJN 2. juuli 2019. a tegevus on kvalifitseeritav menetlustoiminguna.
9.Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktidega 2 ja 3 ei tekitata, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ja kohustusi (HMS § 51 lg 1; Riigikohtu 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-10, p 12). 2(4)
3-19-1486
10.AJN viis kaebaja suhtes läbi erakorralise kvaliteedikontrolli. Kvaliteedikontrolli eesmärgiks on kontrollida, kas isik osutas audiitorteenust vastavalt õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele (audiitortegevuse seadus (AudS) § 136 lg 1). Kvaliteedikontrolli viib läbi töörühm, kes esitab enda seisukohad audiitorjärelevalve nõukogule vastavate otsuste tegemiseks (AudS § 138 lg 1, 140 ja § 141 lg 1). Kvaliteedikontrolli tulemused võivad olla distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks (AudS § 143 lg 1).
11.Distsiplinaarmenetluse algatamine ja töörühma moodustamine ei oma kaebaja suhtes iseseisvat regulatiivset toimet ning selle tühistamist ei saa nõuda. Distsiplinaarmenetluse algatamine on menetlustoiming, mis ei määra kindlaks menetluses tehtava sisulise otsustuse lõpptulemust (Riigikohtu 26.06.2018 otsus haldusasjas nr 3-15-1879, p 23). Distsiplinaarmenetluses selgitatakse välja, kas isik on toime pannud distsiplinaarsüüteo ja kas isikut tuleb toimepandud distsiplinaarsüüteo eest karistada (AudS § 144–146). AudS-st tulenevalt on distsiplinaarmenetluse lõpptulemuseks AJN-i otsus distsiplinaarsüüteo toimepanemise või selle puudumise kohta (AudS § 146 lg 3). Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 08.10.2012 määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 11).
12.Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel ning reeglina kontrollib halduskohus halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Sel eesmärgil on halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebeõiguse piirangud menetlustoimingute vaidlustamiseks (HKMS § 45 lg 3). HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel juhul pole kummagi eespool nimetatud juhtumiga tegemist. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise talumise kohustus tuleneb kaebajale AudS-st (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2160, p 11). Kas distsiplinaarsüütegu on toime pandud või mitte, see tuvastatakse menetluse käigus. Distsiplinaarkaristuse vaidlustamisel saab kohus hinnata, kas distsiplinaarmenetluse läbiviimisel järgiti seadusest tulenevaid kõiki nõudeid või mitte. Menetluse läbiviimist ei saa pidada kaebaja jaoks üleliia koormavaks või kutsetegevust takistavaks. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust eeldada, et menetlus lõppeb igal juhul distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise ja karistuse määramisega.
13.Vaidlustatud menetlustoimingut ei muuda haldusaktiks asjaolu, et see on vormistatud otsusena ja vastustaja on selles ekslikult märkinud edasikaebe võimaluse halduskohtus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-114, p 12). Menetlustoiming ei muutu haldusaktiks, kui see on haldusaktina vormistatud.
14.Kvaliteedikontrollis tuvastatud tulemusi saab kaebaja distsiplinaarmenetluses ümber lükata. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks võivad küll olla mh kvaliteedikontrolli tulemused (AudS § 143 lg 1), kuid tulemustes kajastatuga ei määrata siduvalt kindlaks rikkumiste õiguslikke tagajärgi ega tuvastata õiguslikult siduvaid asjaolusid. Kaebajal on võimalik tulemustes väidetud asjaolud distsiplinaarmenetluses ümber lükata ja esitada kirjalik seisukoht asjaolude kohta (AudS § 143 lg 1).
3(4)
3-19-1486
15.Kui kaebaja tegelikuks tahteks peaks olema nt väidetavalt ülemääraselt sageda kvaliteedikontrolli vaidlustamine, ei aita seda eesmärki saavutada distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse vaidlustamine. Kvaliteedikontrolli sagedus on reguleeritud seadusega (AudS § 137 lg-d 3, 4 ja 5 ning § 142). Haldusorgani tulevikus läbiviidava menetluse vaidlustamise kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3; § 45 lg 1).
16.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub AJN 02.07.2019 otsuse nr 567 resolutsiooni p-de 2 ja 3 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.08.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.