Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.03.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-226
Haldusasi
OÜ kaebus Audiitortegevuse järelevalve nõukogu tegevusele
Menetlusosalised
Kaebaja – CAPELLA CONSULTING OÜ, volitatud esindaja Allan Viirmaa Vastustaja – Audiitorkogu, seaduslik esindaja Siim Tammer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.11.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
CAPELLA CONSULTING OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-226 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-19-226 puutumuses olevate järelevalveliste poliitikate ja küsimustega, pole tegemist konfidentsiaalse informatsiooniga. AJN algatas 02.07.2019 otsusega nr 567 kaebaja suhted distsiplinaarmenetluse, väites, et erakorralise kontrolli tulemused annavad alust arvata, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Olukord, kus kvaliteedikontrolli tulemuste alusel on algatatud distsiplinaarmenetlus, kuid kaebaja ei saa veenduda isegi selles, et kvaliteedikontroll on algatatud õiguspäraselt, ei saa olla õiguspärane.
3-19-226 ning viited AudS § 133 lg-tele 1 ja 2 on asjakohased. Nimetatud sätete järgi ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Järelevalve käigus kogutavad andmed ja dokumendid, sh AJN liikmete arutelud on konfidentsiaalsed. Kaebajale väljastatud AJN protokolli väljavõttes on kinni kaetud osa, mis puudutab kolmandate isikute andmeid, samuti osa, mis puudutab kontrolli alustamise ajendit ning sellega seotud komisjoni liikmete arutelu. Tegemist on informatsiooniga, mida ei saa käsitada kaebaja kohta kogutud andmetena HMS § 37 lg 1 mõistes. Tegemist on pigem riskianalüüsile ja kontrollistrateegiale suunatud aruteluga ehk järelevalvemenetlusega seotud laiema teabega. Kaebaja sai esmakordselt teabe tema suhtes 06.11.2018 koosolekul vastu võetud otsusest 28.11.2018 kirjaga, mil oli allkirjastatud AJN esimehe poolt ning milles oli kajastatud kaebajat puudutav informatsioon nõutavas mahus. Asjaolu, et koosoleku protokolli väljavõtte pdf-dokumendil polnud esimehe poolt allkirjastatud, ei tähenda, et kaebajale pole otsust väljastatud. Allkirja puudumine oleks asjakohane väide, kui kaebaja seaks kahtluse alla protokolli väljavõtte ehtsuse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(5)
3-19-226
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.