3-19-114/7 - Keskkonnaõigus - Vesi - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Viimsi Vallavalitsus keeldus 18.12.2018 korraldusega nr 732 „Nõusoleku mitte andmine Aiandusühistu Pringi-Männi vee-erikasutuseks“ nõusoleku andmisest AÜ PringiMänni vee-erikasutuseks Viimsi vallas Pringi külas Metsaveere tee 8a asuvast puurkaevust. AÜ Pringi-Männi liikmetest 9 ei ole liitunud AS-i Viimsi Vesi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Veevõtu andmete põhjal tuvastati, et 9-st liikmest 4 ei ole 2016.‒2018. a-l vett võtnud ka AÜ Pringi-Männi süsteemist. Samuti nähtus, et AÜ PringiMänni liikmete hulgas on endiselt kinnistuid, kes tarbivad paralleelselt vett mõlemast süsteemist, aga ei esita puurkaevust võetava vee koguseid AS-le Viimsi Vesi kanalisatsiooni juhitava vee arvestamiseks. AÜ Pringi-Männi ei ole siiani esitanud AÜ liikmete veearvestite näite. Kinnistupõhised veearvestite näidud ei ole kaitstavad füüsilise isiku andmed. Kui AÜ Pringi-Männi ei esita Viimsi Vallavalitusele liikmete veenäite, on pea võimatu kontrollida, kui palju tegelikult liikmed vett tarbivad ja kas vee arvestamine käib veenäitude alusel. Puurkaevust võeti 2018. a kolme kvartali jooksul 3340 m3, aga liikmete tarbimise andmetest nähtub, et liikmed tarbisid justkui 2069 m3 vett. AÜ esindaja sõnul läks 1271 m3 veest kaduma avariide tõttu, samas avariisid esines ka eelnevatel aastatel, mil veekaod olid veel suuremad. Kuna AS Viimsi Vesi on loonud liitumisvõimalused kõikidele AÜ liikmetele ning neist enamus on ka liitunud, ei pea Viimsi Vallavalisus otstarbekaks anda AÜ-le Pringi-Männi luba kinnistute aastaringselt veega varustamiseks. Lisaks ei ole põhjendatud taotletav veevajadus 18 000 m3 a-s, kuna esitatud andmetest nähtuvalt on veevajadus oluliselt väiksem. Metsaveere tee 8a asuva puurkaevu sanitaarkaitseala (30 m) ei vasta veeseaduses (VeeS) esitatud nõuetele, sest kitsenduse alasse jäävad lisaks teele ka elamud. Sanitaarkaitseala tuleks vähendada 10 meetrile vastavalt VeeS § 28 lg 4 p-le 1. Keskkonnaregistri andmetel tuleb AÜ Pringi-Männi puurkaevu vesi kambrium-vendi põhjaveekogumist. AÜ veetarbimise andmetest nähtub, et puurkaevust võetud vett kasutati aktiivselt 2018. a suve kastmisperioodil. Põhjavett tuleb kasutada säästlikult ning põhjaveega kastmine ei ole põhjendatud, kui tarbevaru on piiratud. Sellest tulenevalt on oluline, et Viimsi Vallavalitsus omaks ülevaadet, kui palju põhjavett tarbitakse ning et seda tarbitaks sihipäraselt. Kuni Viimsi Vallavalitsusel puudub põhjalik ülevaade AÜ Pringi-Männi tegelikust veetarbimisest ja veeteenuse toimivusest, ei anta nõusolekut vee erikasutuseks. Lisaks ei ole kahe veeteenuse rakendamine nimetatud piirkonnas sel viisil põhjendatud. Olukord, kus kinnistud on kahe veeteenusega varustatud, mõjub põhjavee säästlikule kasutusele halvendavalt.

3-19-114 joogivee saamise huvi kaitseks pöörduma kohtusse (haldusasi nr 3-16-2588). Tallinna Halduskohus tühistas 28.12.2017 otsusega haldusasjas nr 3-16-2588 vastustaja väljastatud ehitusloa. Vastustaja on pärast kohtuvaidlust üritanud jõuliselt survestada kaebajat sanitaarkaitseala vähendama 10 meetrini, kuna nii tekiks vastustaja poolt soositud kinnisvaraarendajal võimalus kaebaja huve eirates ja kaebaja liikmete puhta joogiveega riskides torustikud siiski välja ehitada. Kaebaja sanitaarkaitseala vähendamist ei taotle. Õige ei ole vastustaja väide, et kaebaja veearvestus on ebatäpne. Kõik kaebaja liikmete kinnistud on varustatud taadeldud ja plommitud veemõõtjatega ning kaebajal on täielik ülevaade tarbitud vee kogustest, kuigi VeeS ei nõua kaebajalt selle üle arvestuse pidamist. Veetarbimise andmed ja veemõõtja näidud on isikuandmed Euroopa andmekaitse üldmääruse (2016/679) art 4 p 1 mõttes. Kaebajal ei ole andmete avaldamiseks liikmete nõusolekuid ning nende avaldamiseks ei ole ka seadusest tulenevat alust. Vastustajal ei ole tarvis kaebajalt tema liikmete veetarbimise andmeid küsida. Väide, et vastustajal on neid andmeid tarvis selleks, et AS Viimsi Vesi saaks kontrollida kanalisatsiooniteenuse kasutamise koguseid, on ebaõige. Vastustaja väidab korralduses, et kuna kaebaja ei ole veetarbimise kohta esitanud piisavalt andmeid, siis ei ole tagatud AS-i Viimsi Vesi ühiskanalisatsioonisüsteemi toimepidevus hädaolukorra seaduse mõttes. Selline väide on vale. Kaebajalt andmete mittesaamine ei häiri kindlasti AS-i Viimsi Vesi ühiskanalisatsiooniteenuse toimepidevust ning teisipidi andmete saamine ei suurenda teenuse toimepidevust. Kaebajal ei ole hädaolukorra seadusest tulenevat kohustust tagada oma veesüsteemi toimepidevust, sest kaebaja ei ole vee-ettevõtja ega soovigi saada vee-ettevõtjaks. Kaebaja veetarve moodustab kogu valla veetarbest väga väikese osa (ca 0,3%), kaebaja ei ole vett raisanud ning kaebaja liikmete ühendamine AS-i Viimsi Vesi võrku ei vähenda veetarbimist. Seetõttu on vee säästlikku kasutamist ja veepuudust puudutavad vastustaja väited asjakohatud ega põhjenda vastustaja poolt vee erikasutuseks nõusoleku andmisest keeldumist.

7.AÜ Pringi-Männi palub 19.02.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja võtta kaebus menetlusse või alternatiivselt saata kaebus tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlustatud korraldus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 2 kohaselt haldusakt. Vastustaja on korralduses muu hulgas märkinud, et seda võib halduskohtus vaidlustada 30 päeva jooksul. Seega on vastustaja korraldus haldusakt, mitte üksnes menetlustoiming. Vee erikasutusloa taotlemist täpsustab keskkonnaministri poolt VeeS § 9 lg 14 alusel välja andnud määrus nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (määrus nr 18), mille § 5 lg 1 p-i 11 kohaselt peab vee erikasutusloa taotlus ühe kohustusliku dokumendina sisaldama kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Sama määruse § 13 lg 3 sätestab, et kui vee erikasutusloa taotlus ei vasta VeeS või määruse nr 18 nõuetele, siis annab Keskkonnaamet puuduse kõrvaldamiseks tähtaja ning kui tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata. Keskkonnaamet on antud juhul andnud kaebajale tähtaja vee erikasutusloa taotluse puuduse kõrvaldamiseks, st vastustaja nõusoleku esitamiseks, ning seda tähtaega on pikendatud. Seega on Keskkonnaamet menetluses selgelt lähtunud määruse nr 18 § 13 lg-st 3. Kui kaebaja ei esita vastustaja nõusolekut Keskkonnaametile (muu hulgas seetõttu, et vastustaja nõusolekut ei anna), siis esineb määruse nr 18 § 13 lg 3 kohaselt alus jätta vee erikasutusloa taotlus läbi vaatamata. Vastustaja poolt vee erikasutuseks nõusoleku andmine on vee erikasutusloa taotluse esitamise eeltingimus, milleta ei ole kaebajal võimalik määruse nr 18 kohaselt vee erikasutusloa taotlust esitada. Järelikult ei ole vaidlustatud korraldus üksnes menetlustoiming, vaid haldusakt, millel on kaebaja õigusi muutev sisu ning mis on kohtus eraldi vaidlustatav. 4(6)