lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1503/5

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1503/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1503 XX kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks maksta hüvitist teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse eest Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2019. a määruse peale asjas nr 3-19-1503 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1503 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli XX hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagi aluseks oli 27.10.2002 MTA teenistuja põhjustatud liiklusõnnetusega hagejale teenistusülesannete täitmise ajal tekitatud tervisekahjustus.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Harju Maakohus kinnitas 15.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-29561 kompromissi, mille p 2 kohaselt maksab kostja hagejale mittevaralise kahju eest hüvitist 20 000 eurot ja p 3 kohaselt varalise kahju eest 16 595 eurot (hageja nelja aasta palk). Kompromissi p-d 1.6 ja 1.7 olid sõnastatud järgmiselt: „1.6. Hageja kinnitab, et loeb kompromissilepingu punktis 3 nimetatud summa tasumisega kogu tekkinud kahju kaetuks ning hageja loobub varalise kahju igakuiste maksete nõudest. 1.7. Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss lahendab

3-19-1503 ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-08-29561 esemeks olevad nõuded. Hageja kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et tal ei ole Eesti Vabariigi vastu 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusest tulenevaid olemasolevaid ega tulevikus tekkida võivaid nõudeid ega pretensioone ning hageja loeb nimetatud liiklusõnnetusest tulenevad vaidlused lõplikult lahendatuks.“

3.XX esitas 10.05.2019 MTA-le taotlused avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks ning tervise kahjustamisest tuleneva püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks. MTA 07.09.2004 käskkirjaga nr 3424-K vabastati XX teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 119 lg 1 alusel seoses pikaajalise töövõimetusega üle nelja kuu järjest. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 otsusega asjas nr 3-04-319 tunnistati MTA 07.09.2004 käskkiri nr 3424-K õigusvastaseks. MTA ei kõrvaldanud õigusvastase käskkirja tagajärgi ega selgitanud ühekordse toetuse taotlemise võimalusi. MTA õigusvastase tegevusetuse ja kahju vahel on põhjuslik seos ning vastustaja tegutses süüliselt (vt ka tsiviilasi nr 2-15-6449). Taotlejale tekkis varaline kahju alates 01.01.2005. Varaliseks kahjuks on välja maksmata jäänud ühekordne toetus 20 760 eurot ja varaline kahju samas summas. Varalisele kahjule lisandub seadusjärgne viivis alates 01.01.2005. MTA-l oli võimalik kahjuliku tagajärje saabumist ette näha juba 2004. aastal ja vältida selle saabumist. Kaebajale on täiendavalt tekitatud mittevaraline kahju seoses inimväärikuse alandamise, diskrimineerimise ja eraelu riivega. Mittevaralise kahju suurus on hinnanguliselt 15 000 eurot. Täiendavalt tuleb taotlejale hüvitada õigusvastaselt tekitatud tervise kahjustamisest tuleneva püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud hüvitis alates 01.01.2019. Saamata jäänud tulu arvestamisel tuleb aluseks võtta 2018. a keskmine brutopalk 1622 eurot. Samuti taotleb XX tulevikus hüvitada vajalikud ravikulud ja vajaduste suurenemisest tingitud kulud vastavate arvete esitamisel.
4.MTA jättis 08.07.2019 otsusega nr 3-10/014553-2 XX 10.05.2019 taotlused läbi vaatamata. Harju Maakohus kinnitas 15.09.2014 määrusega asjas nr 2-08-29561 XX ja MTA vahelise kompromisslepingu, mis lahendas ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja esemeks olevad nõuded. XX kinnitas kompromisslepingus tingimusteta ja tagasivõtmatult, et tal ei ole Eesti Vabariigi vastu 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusest tulenevaid olemasolevaid ega tulevikus tekkida võivaid nõudeid ega pretensioone ning XX loeb nimetatud liiklusõnnetusest tulenevad vaidlused lõplikult lahendatuks. Tallinna Ringkonnakohus on XX liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega seotud nõudeid analüüsinud 03.12.2018 määruses haldusasjas nr 3-181750, märkides kokkuvõtvalt, et kõikehõlmav kompromisskokkulepe pidi sisaldama nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke nõudeid, kuna vastasel korral poleks olnud poolte jaoks liiklusõnnetusest tulenevate võimalike nõuete osas lõplikku selgust. Seega käsitavad XX taotlused 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusega seotud nõudeid, mille osas on sõlmitud tsiviilasjas nr 2-08-29561 kompromissleping.
5.XX esitas 06.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.07.2019 otsuse nr 610/014553-2 tühistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. MTA tõlgendab ebaõigesti tsiviilasjas nr 2-08-29561 jõustunud kohtulikku kompromissi. Tsiviilasi ei hõlmanud avalik-õiguslikke nõudeid. Kaebaja ei ole viidatud kompromissis andnud nõusolekut loobuda edasi üldiselt kõikidest nõuetest. Sellist tahteavaldust ei sisalda tsiviilasja toimik ega 15.09.2014 määrus. MTA kasutas tsiviilasjas nr 2-08-29561 oma menetlusõigusi 2(5)

3-19-1503 pahauskselt. Tingimust, et kaebaja loobub üldiselt kõikidest nõuetest, sh avalik-õiguslikest nõuetest, ei saa pidada protsessiõiguste heauskseks kasutamiseks. Sellisel kujul on kompromiss vastuolus heade kommete ja seadusega. RVastS sätted ei ole dispositiivsed, mistõttu ei saa neist kokkuleppeliselt kõrvale kalduda. Seega ei ole tsiviilasjas jõustunud kohtulik kompromiss avalik-õiguslikest nõuetest loobumise osas siduv. Ka Harju Maakohus ei selgitanud kaebajale kompromisslepingu tagajärgi. Tsiviilasjas jõustunud kohtulahend ei välista kaebuse esitamist halduskohtule (vt ka haldusasi nr 3-16-336). Ringkonnakohtu määrusest asjas nr 3-18-1750 ei tulene vastupidist. Tegemist ei ole jõustunud otsusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 tähenduses ning määruses on selgitatud üksnes kaebuse lubatavuse küsimusi. Kaebajal puudub efektiivne võimalus oma õigusi kaitsta. Kaebajale on tekitatud MTA õigusvastase tegevusega mittevaraline kahju 15 000 eurot ning õigusvastaselt andmata jäetud haldusaktiga varaline kahju 20 760 eurot. Alates 01.01.2019 on kaebajale tekitatud varaline kahju saamata jäänud palgatulu hüvitisena (perioodi 01.01.2019– 30.09.2019 eest 11 174,43 eurot). Lisaks tekib kaebajal alates 01.10.2019 püsiva töövõimetuse tõttu saamata jääva igakuise palgatulu ning vajalike ravikulude ja vajaduste suurenemisest tingitud kulude tõttu varaline kahju.

6.Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-19-1503 menetlus. Harju Maakohtu 15.09.2014 määrusega kinnitatud kompromisslepinguga tsiviilasjas nr 2-0829561 on lõplikult lahendatud kõik 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusest tulenevad nii erakui ka avalik-õiguslikud, olemasolevad ning tulevikus tekkida võivad XX nõuded Eesti Vabariigi vastu. Kuna käesoleva kaebuse puhul on tegemist sama vaidluse esemega, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.XX esitas 19.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, millest nähtub, et kaebaja ei ole rahul Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 määruse ning menetluse lõpetamisega. Kaebajal on kaebeõigus (HKMS § 44) ja kaebus on lubatav (HKMS § 37; § 4 ja § 5). Kaebaja ei ole varem vaidlustanud MTA 08.07.2019 otsust. Tsiviilasjas nr 2-08-29561 jõustunud lahendis on Harju Maakohtu poolt tuvastatud, et tervisekahjustus kaebajale põhjustati teenistusülesannete täitmisel MTA ametniku poolt, kuid tegemist ei olnud avalik-õigusliku vaidlusega. Haldusasjas nr 3-04-319 tuvastati, et kaebaja vabastati ebaõigesti teenistusest. Kahju tuleb hüvitada ATS alusel. Tsiviilasjas nr 2-08-29561 oli nõutavaks varalise kahju summaks igakuine makse teenistusstaaži suurenemise eest saamata jäänud summa näol, mitte püsiva töövõimetuse tõttu saamata jääv igakuine palgatulu. Tegemist on erinevate nõuetega. Samuti ei olnud varaline kahju tulenevalt püsivast töövõimetusest muutunud RVastS alusel kompromissi kinnitamise ajal sissenõutavaks. MTA kuritarvitab kompromissilepingu punkti 1.7. Kaebajale tekkinud kahju suurus on tegelikkuses suurem kui tsiviilasjas nr 2-08-29561 kompromissi alusel makstud summa. Maakohus ei oleks tohtinud kompromissi kinnitada. Lisaks ei selgitatud enne kompromissilepingu esitamist ja kinnitamist kaebajale, millised konkreetsed nõuded võivad tal tulevikus tekkida.

3(5)

3-19-1503 RVastS-s sisalduv varalise kahju hüvitamise regulatsioon on puudulik. Vaidlustamisviite puudumine MTA 08.07.2019 otsusel tõendab, et puudub arusaadav regulatsioon ametnikele hüvitiste maksmiseks. Menetluse lõpetamine riivab kaebaja õigust hüvitisele. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut loobuda avalik-õiguslikest nõuetest. Kaebuse nõue ei tulene liiklusõnnetusest, vaid teenistussuhtest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5) ja määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebusest on vajalikul määral aru saada, et kaebaja vaidlustab Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 määrust ega ole rahul menetluse lõpetamisega.
9.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohtule arusaadavalt seonduvad kaebaja kaebuses ning määruskaebuses esitatud nõuded 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusega, milles MTA ametnik tekitas kaebajale tervisekahjustuse. Ringkonnakohus jääb 03.12.2018 määruse asjas nr 3-18-1750 p-des 10 ja 11 märgitu juurde. Viidatud määruses asus ringkonnakohus kokkuvõtvalt seisukohale, et määravat tähtsust ei ole sellel, et kompromissileping kinnitati tsiviilasjas ning säärane kõikehõlmav kokkulepe pidi sisaldama nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke (sh ATS-st tulenevate hüvitiste) nõudeid, kuna vastasel korral poleks olnud poolte jaoks liiklusõnnetusest tulenevate võimalike nõuete osas lõplikku selgust. Kompromiss oli kaebajale edasistest nõuetest loobumise osas siduv ning selle sõlmimine polnud kohustuslik, kui kaebaja soovis edaspidi esitada vastustaja vastu veel täiendavaid nõudeid. Soovi korral oli kaebajal võimalus vaidlustada kompromissi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg-s 8 sätestatud korras. Puuduvad viited lepingu tühisusele või sellele, et kaebaja oleks kompromissilepingu kehtivalt tühistanud, sellest taganenud või selle üles öelnud. Kaebus ega määruskaebus ei sisalda seisukohti, mis annaksid ringkonnakohtule alust muuta oma varasemat seisukohta. Seetõttu ei ole asja lahendamisel määrav, et praeguses haldusasjas taotleb kaebaja teistsuguse kahju hüvitamist võrreldes tsiviilasjaga nr 2-08-29561 või et kaebaja ei ole varem vaidlustanud MTA 08.07.2019 vastust. Oluline on sündmus, mis oli aluseks tekkinud kahjule, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusega seonduvad nõuded (sh avalik-õiguslikud) ammendavalt lahendatud tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromisslepingu raames.
11.Ka asjaolu, et kaebaja on lisaks viidanud tekkinud kahjuga seonduvalt tema teenistusest vabastamisele 07.09.2004, ei muuda seda seisukohta. Tegemist ei ole uue kaebusega, sest kaebaja nõue ja alus (kahju hüvitamine seonduvalt 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusega) on jäänud samaks võrreldes nii tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi kui ka haldusasjas nr 3-18-1750 esitatud kaebusega (osas, mis puudutas kahju hüvitamist). Kaebaja viidatud teenistusest vabastamise haldusakti alusel – ka juhul, kui pärast 07.09.2004 käskkirja nr 3424K väljastamist oleks MTA koostanud uue haldusakti – ei oleks võimalik nõuda 27.10.2002 liiklusõnnetusest tingitud kahjude hüvitamist. Teenistusest (ebaõigesti) vabastamisel makstava hüvitise nõue ei ole aga toimiku materjalidest nähtuvalt praeguses haldusasjas vaidluse all. Haldusasjas nr 3-04-319 apellatsioonkaebusest osalise loobumise järel jõustus Tallinna Halduskohtu 16.05.2005 otsus nr 3-2334/2004, millega jäeti XX kaebus MTA-lt kuue kuu

4(5)

3-19-1503 ametipalga suuruse hüvitise nõudmiseks rahuldamata. Sama nõudega kohtu poole pöörduda enam ei saa.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja