Majandushaldusõigus › PRIA asjad

kvalifikatsiooninõuded. Kaebaja arvates on PRIA seisukoht väär selles, et kaebaja on kunstlikult tekitanud müügitulu. Kaebaja leiab, et PRIA 02.03.2016 otsus on õigusvastane. Kaebaja arvates on investeeringu esimene osa täidetud korrektselt. Kaebaja ei näe ka põhjust, miks PRIA on muutnud 02.03.2016 otsust nr 13-6/99 otsusega 30.05.2016 nr 13-6/339, kaebaja arvates ei ole nõuetekohaselt eelnimetatud otsust põhjendatud. Kaebaja viitab Põhiseaduse §-le 11 ja leiab, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja arvates on viivise nõudmine ebaproportsionaalne, kuna pole antud kaalumisruumi viivise vähendamiseks. Kaebaja taotleb tühistada PRIA peadirektori asetäitja 02.03.2016 otsuse nr 13-6/99 ja PRIA peadirektori 30.05.2016 otsuse nr 13-6/339 ning taotleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ( ELÜPS) § 114 lg 1 ja jätta see kohaldamata. Kaebaja on taotlenud jätta menetluskulud PRIA kanda. Kaebaja on esitanud kaebuse täienduse, menetluskulude taotluse ja vastuväited kohtu tegevusele. Vastustaja seisukohad, taotlused Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et majandusaasta aruande kohaselt on OÜ-l Pro Grupp Invest 2011. aasta müügitulu küll põllumajandusministri 27.07.2010 määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määruse nr 85) nõuetele vastav, kuid PRIA kontrolliosakonna poolt läbi viidud täiendava kontrolli käigus kõnealuse projekti osas 20.02.2015-27.11.2015 jõudis PRIA järeldusele, et 2011. aastal septembris või oktoobris aset leidnud väidetav söödatootmine (kaera jahvatamine söödajahuks) ei olnud seostatav OÜ Pro Grupp Invest majandustegevusega, tegemist oli kunstlikult tekitatud müügituluga, et oleks täidetud meetme 1.6.1 tingimused. Vastustaja märgib, et toetus nõuti tagasi kuna taotleja on toetuse saamiseks esitanud PRIA ́le valeandmed, et oleks täidetud toetuse saamiseks vajalikud tingimused. PRIA leiab, et haldusakt on põhjendatud ning summa tagasinõue on õiguspärane. Samuti peab PRIA õiguspäraseks PRIA 30.05.2016 otsust nr 13-6/339, kuna haldusakti andmisel on lähtutud haldusmenetluse seaduse sätetest ja haldusorganil on õigus oma haldusakti täiendada uue haldusakti andmisega. PRIA peab põhjendamatuks kaebaja taotlust tunnistada ELÜPS § 114 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, PRIA seisukohalt on seadusest tulenev viivisemäär seaduseandja poolt fikseeritud ja tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest. Vastustaja on vastanud kaebuse täiendusele. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 2.PRIA peadirektori 02.10.2012 otsusega nr 13-6/2098 „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 1.6.1 taotluste rahuldamine ja toetuse määramine“ on määratud OÜ Pro Grupp Invest (taotleja ID 98383, viitenumber 160012780214) Kantküla söödatehase ehitamiseks, Kantküla söödatehase seadmete ostmiseks abikõlbulikuks summaks 1 920 000 eurot. Toetus on välja makstud summas 1 862 470 eurot, välja maksmata on jäetud toetus summas 57 530 eurot. Toetuse saamist on menetletud Määruse nr 85 sätete alusel. 3.02.03.2016 otsusega nr 13-6/99 on nõudnud PRIA OÜ-lt Pro Grupp Invest toetust tagasi taotluse nr 160012780214 eest väljamakstud summa ulatuses. Toetus nõuti tagasi, kuna taotleja

on toetuse saamiseks esitanud PRIA ́le teadlikult valeandmed, olles tekitanud toetuse saamise tingimused kunstlikult saamaks kasu meetme 1.6.1 eesmärkide vastaselt. OÜ Pro Grupp Invest ei vastanud Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuetele ja pole täitnud Määruse nr 85 § 15 lg 1 p 1 nõuet. Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 kohaselt tuleneb toetuse taotlejale nõue, et taotleja töötleb ja turustab Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas 1 nimetatud tooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi ning nimetatud toodete ja saadustega seotud tooteid, on nimetatud toodete ja saaduste töötleja ja turustajana tegutsenud vähemalt taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud ühe majandusaasta ning nimetatud oma töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 50% taotleja kogu müügitulust. Määruse nr 85 § 15 lg 1 p 1 kohaselt on nõutud, et toetuse saaja teeb kavandatavast investeeringust osa, mis moodustab vähemalt 25% kavandatava investeeringu maksumusest, ja esitab selle tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 4.Esiteks nõustub kohus vastustajaga, et toetuse tagasinõude tähtaega ei ole rikutud, sest järelevalveperioodil on tehtud investeeringuobjekti üle kontrolli, mis on igati õiguspärane ning ka tagasinõudemenetlust on alustatud õigeaegselt. Kaebaja on viidanud oma esialgses kaebuses, et toetuse määramise haldusakt on endiselt kehtiv toetuse tagasinõudmisel, mistõttu on kehtivad ka toetuse määramise alused. Kohus selgitab, et nimetatud probleemi lahendas PRIA peadirektor 30.05.2016 otsusega nr 13-6/339, millega täiendas PRIA peadirektori asetäitja 02.03.2016 otsust nr 13-6/99 ja tunnistas kehtetuks PRIA peadirektori asetäitja 02.10.2012 otsuse nr 13-6/2098 kaebajat puudutavas osas, mille alusel kaebajale investeeringutoetust määrati ja välja maksti. Kohus märgib, et PRIA on õiguspäraselt toiminud, kuna haldusakti täiendamine ja muutmine on lubatav ja kuna haldusaktid on koostoimes omavahel, siis puudus vajadus uuesti samade põhjenduste välja toomiseks. Kuna otsuses nr 13-6/99 on põhjendused ning nii faktilised kui ka juriidilised alused välja toodud, leiab kohus, et eraldi otsuses nr 13-6/339 põhjenduste uuesti väljakirjutamine ei ole vajalik. ELÜPS § 80 lg 2 p 1 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust üldse ei oleks rahuldatud. Kohus loeb mõlemad haldusaktid nõuetele vastavaks, mõlemad haldusaktid on adressaadile arusaadavad, kaebaja suhtes ei ole rikutud subjektiivseid õigusi ega põhiseadusest tulenevaid õigusi. 5.Teiseks, mis puudutab sisuliselt toetussumma tagasinõudmist, märgib kohus järgmist. PRIA on märkinud, et taotluses esitatud andmete ja majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ-l Pro Grupp Invest 2011. aastal müügitulu Määruse nr 85 kohaselt vastav, kuid PRIA kontrolliosakonna poolt läbi viidud täiendava kontrolli (20.02.2015-27.11.2015) alusel jõudis PRIA järeldusele, et 2011. aasta septembris/oktoobris väidetav söödatootmine (kaera jahvatamine söödajahuks) ei ole seostatav OÜ Pro Grupp Invest majandustegevusega, vaid tegemist on kunstlikult tekitatud müügituluga, et tegevus oleks vastavuses meetmes 1.6.1 sätestatud tingimustega, koostatud on kontrolliaruanne nr 15-7/15/17. PRIA peadirektori asetäitja otsusest 13-6/99 nähtub, et taotleja on esitanud PRIA-le valeandmed selleks, et tekitada toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. PRIA poolt koostatud kontrolliaruandest nr 15-7/15/17 nähtub, et (taotluse viitenumber 160012780214) täiendava kontrolli käigus kogutud faktiliste asjaolude põhjal on tuvastatud toetusesumma välja makse õiguspärasust mõjutavad vastuolud.

Taotluses on näidatud, et OÜ Pro Grupp Invest müügitulu on saadud 100% valmissööda tootmisest loomakasvatusele ning müügitulu suuruseks on 5130 eurot. Taotluse osas on läbi viidud ka eelkontroll 30.08.2012. PRIA peaspetsialist on soovinud näha 2011. aasta müügikäive dokumente ja hankijate poolt esitatud arveid. PRIA on märkinud, et sellekohaseid dokumente ei esitatud. Kontrollaktis on kajastatud, et tootmiskulusid 2011. aasta kohta ei olnud. Jahu tootmiseks andis kütuse Kaavere Agro OÜ, kes oli söödajahu tellija ning söödajahu toodeti kaerast, mis saadi OÜ-lt Linika kombaini rentimise eest. PRIA märgib, et ainsas tootmistegevusega seonduva dokumendina on kontrollis esitatud kohapeal vaatlemiseks seadmete rendileping 01.09.2011 ratastraktor FEND 818 ja jahuveski Westholt GMA 4500 kohta. Kontrollaktis on märgitud kirjeldava tekstina, et 2011. aastal toimus tegevus Sadala Agro OÜ kinnistul. 2015.a algatas PRIA täiendava kontrolli menetluse teavituskirjaga 20.02.2015, et välja selgitada müügitulu täpsemad asjaolud. PRIA on palunud esitada täiendavaid dokumente. Vastusena PRIA-le on kaebaja esitanud 2011. aasta söödatootmise osas täiendavalt lisatud ainsa dokumendina traktori ja jahuveski rendilepingu allkirjastamata kujul. Kuna OÜ Pro Grupp Invest esindaja Tanel Kurvits PRIA-le täiendavaid dokumente ei esitanud, tegi PRIA järelpärimised maksuhaldurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Veterinaar- ja Toiduametile (VTA). Kontrollaruande kohaselt on 2011. aasta jooksul toimunud käibemaksuga seotud tehinguid ainult kaks: kombaini ostmine juulis ning väidetav söödajahu müügitehing detsembris. Kaebaja ei ole vastanud PRIA küsimustele, kes teostas 2011. aastal ja 2012. aastal toodangu tootmiseks vajalikud tööd ning milline ettevõte kandis kulud. Äriregistri majandusaasta aruande kohaselt ei nähtu 2011. aastal soetatud kombainiga tehtavaid muid tehinguid kui kombaini enda ostmine. Kontrollaruande kohaselt puuduvad äriühingul tootmiskulud 2011. aastal. Traktori ja jahuveski osas puudub igasugune kulutuste tegemine, sealhulgas hoolduskulud; 2011. aasta majandusaasta aruanne ei sisalda ühtki viidet majandustegevusele. VTA andmete kohaselt on OÜ Pro Grupp Invest söödakäitlejana kantud riigi toidu- ja söödakäitlejate registrisse alates 09.05.2012, see on alles enne seda kui kaebaja esitas taotluse PRIA-le, et saada vastavat registreeringut ja näidata taotleja vastavust meetmes sätestatud tingimustele. OÜ Pro Grupp Invest on esitanud 12.02.2013 PRIA ́le kuludeklaratsiooni, kus kajastub investeeringu tegemine nõutavas mahus, kuid hilisemalt on selgunud, et tegemist on investeeringuobjektiks oleva seadme eest tasumisega, kuid tegelikult investeeringuobjekti ennast ei olnud. Kontrolliaruande kohaselt on OÜ Pro Grupp Invest müünud 2013. aasta veebruaris Agriland OÜ-lt ostetud seadmed sama aasta maikuus Agriland OÜ-le tagasi. Seega on toetuse saaja teinud investeeringu ning esitanud sellekohased dokumendid PRIA-le, mis ei kajasta tegelikke andmeid. Seega on tegemist valeandmete esitamisega ning täitmata on Määruse nr 85 § 15 lg 1 p 1 tingimused, tehing on näilik ja arve on koostatud selleks, et kaebaja saaks selle PRIA ́le ettenäitamiseks esitada. Nimetatud asjaolust tulenedes on kaebaja esitanud PRIA ́le tahtlikult valeandmed. 2011. aastal septembris või oktoobris aset leidnud väidetav söödatootmine (kaera jahvatamine söödajahuks) ei ole seostatav OÜ Pro Grupp Invest majandustegevusega arvestades kogutud andmetega, tegemist on kunstlikult tekitatud müügituluga. Riigi toidu- ja söödakäitlejate registrisse on kantud kaebaja alles vahetult enne PRIA-le toetustaotluse esitamist, mistõttu ei ole tegemist ettevõttega, kes oleks tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaastal söödatootmisega, see on 2011. aastal ning saanud oma tegevusest müügitulu meetme määruse nõuetele vastavalt Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 sätetele. 6.Eeltoodu alusel on põhjendatult PRIA koostanud toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna kaebaja on esitanud PRIA ́le teadlikult valeandmeid tekitamaks toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kohus peab usaldusväärseks PRIA ametniku poolt koostatud kontrollakti ja kontrolliaruannet ning ei sea kahtluse alla PRIA poolt tuvastatud asjaolusid. Ka kriminaalasja raames on tuvastatud, et OÜ Pro Grupp Invest on pettuse teel saanud investeeringutoetust ning esitanud PRIA ́le toetuse saamiseks valeandmeid. OÜ Pro Grupp Invest ei vastanud Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuetele ning täidetud pole Määruse nr 85 § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning toetuse tagasinõudmine on põhjendatud (Määruse nr 85 § 17 lg 2, ELÜPS § 80 lg 2 p 1). 7.Kaebaja on püüdnud kohtule oma väidetega tõendada, et investeering on õigeaegselt ja vajalikus mahus teostatud, kuid kuna tõendamist on leidnud, et tegemist on olnud näilike tehingutega ning kaebaja on esitanud valeandmeid Määruse nr 85 § 16 lg 1 sätestatud dokumentide osas, ei pea kohus vajalikuks analüüsida igat kaebaja poolt esitatud õigustust selle kohta, et toetussumma on tagasi küsitud õigusvastaselt. PRIA on viidanud kaevatavas 02.03.2016 otsuses nr 13-6/99 PRIA kontrollaruandele nr 157/15/17 punktile 4.3.2, mis on kaevatava otsuse lahutamatu osa ning kohus ei pea vajalikuks seda kohtuotsuses ümber kirjutada.

viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kaebaja on pidanud nimetatud intressimäära suureks. Kohus märgib, et esitatud taotlus jääb rahuldamata. Viivisenõue on seaduseandja poolt määratud ja ei ole vastuolus Euroopa Liidu regulatsiooniga. Asjaolu, et kaebajal on tagasi maksta suur toetussumma ning selle mittetagastamisel õigeaegselt tuleb kaebajal maksta ka suur viivis (toetuse tagasimaksega iga viivitatud kalendripäeva eest summa jäägilt 0,1%), ei ole põhjuseks, et kohus peaks jätma ELÜPS § 114 lg 1 kohaldamata ja selles osas algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kohus märgib, et antud juhul oleneb viivistasu suurus kaebaja enda käitumisest. Mida kauem viivitada summa tagasimaksega, seda suurem tuleb viivis. Kohus märgib, et viivist ei kohaldata toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral ning viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetusraha suuruse. 12.Kaebaja on oma kaebuse täienduses (16.09.2019) rõhutanud veelkord, et täidetud on Määruse § 85 § 2 lg 3 p 11 nõuded ning on endiselt seisukohal, et kaebaja on 2011. aastal olnud toodete töötleja ja turustaja. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja majandustegevuseks on olnud sööda tootmine. Kaebaja märgib, et ta ei olnud VTA tunnustust vajav ettevõte ja ei pidanud olema taotluse esitamise hetkel VTA söödaregistris registreeritud. Kaebaja on märkinud, et täidetud on Määruse nr 85 § 15 lg 1 p 1 nõuded. Kaebaja on esitanud täiendavalt majandusaasta aruanded ning on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kohus märgib, et on oma seisukohad kohtuotsuse põhjendavas osas välja toonud ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja on märkinud kaebuse täiendusele vastuseks, et kaebaja pole mingeid uusi asjaolusid kaebuse täienduses välja toonud. Tartu Maakohtu otsusega 06.12.2018 on tuvastatud kaebaja poolt PRIA ́le valeandmete esitamine ning kaebaja ei olnud töötlemisettevõte riigi toidu ja söödakäitlejate registri mõistes, mis oleks tegutsenud vähemalt taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal (2011), kuna ettevõttel puudus vastav õigus söödatootmiseks. Kohus nõustub PRIA-ga, et midagi uut kaebaja oma kaebuse täienduses välja ei too, küll aga kordab eelnevat ja leiab, et kaebajal on õigus toetusele. Kohus on oma otsuses eelnevalt viidanud Tartu Maakohtu 06.12.2018 jõustunud kohtulahendile, milles on tuvastatud, et kaebaja on PRIA-le esitanud valeandmed toetuse saamiseks, millega on tekitatud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kohtuotsusega on tuvastatud kaebaja vaidlusalune süü kuigi kriminaalmenetlus on lõpetatud kaebaja ja kaebaja esindaja suhtes. OÜ Pro Grupp Invest on kantud riigi toidu- ja söödakäitlejate registrisse vahetult enne toetustaotluse esitamist (09.05.2012), mistõttu ei saanud ettevõte tegutseda 2011. aastal, kuna tal puudus söödatootmiseks vastav õigus, seega ei vastanud osaühing ka Määruse nr 85 nõuetele. Kohus märgib, et kaebajal puudus vajadus esitada täiendavalt hilisemaid majandusaasta aruandeid, kuna need ei oma asjas tähtsust. Kohus jääb selle juurde, et kaebaja ei vasta Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuetele ja pole täitnud Määruse nr 85 § 15 lg 1 p 1 nõuet. Kohus rõhutab veelkord, et kaebaja esitas PRIA-le dokumendid, mis kajastasid näilikku tehingut. Kaebaja on esitanud dokumendid, mis kajastasid investeeringuobjekti ostmist ning PRIA on toetuse välja maksnud, mida tegelikult kaebaja ei saanud vaid müüs seadmed hilisemalt müüjale tagasi. Kohus on eelnimetatud seisukohti eespool käsitlenud ning ei pea vajalikuks neid täpsemalt ümber korrata. Täpsemad asjaolud on kajastatud PRIA kontrolliaruandes, mida on kohus eespool käsitlenud. 13.Kaebaja on esitanud 18.09.2019 vastuväite kohtu tegevusele, milles on seisukohal, et kohtul tuleks tühistada kohtu otsustus anda võimalus PRIA ́le vastata kaebaja 16.09.2019 esitatud seisukohtadele, kuna kaebaja on esitanud samal päeval kohtuniku taandamise avalduse koos täiendavate seisukohtadega ja kohus ei oleks tohtinud teha enne taandamisavalduse lahendamist menetlustoiminguid.

Kohus märgib, et kohus on lahendanud otsustusega (pealdisena) märgituna , et võtab kaebaja täiendused asja materjalide juurde ning samas on küsitud ka PRIA ́lt selle kohta vastust. Asjaolu, et samal kuupäeval on kaebaja esitanud ka kohtuniku suhtes taandamise avalduse (lahendatud eraldi määrustega 19.09.2019 ) ei tähenda, et kohus ei oleks võinud küsida PRIA ́lt kaebaja täiendavate seisukohtade kohta omapoolset seisukohta. Nimetatud toiming ei ole selline, mida poleks võinud kohus teha enne taandamisavalduse lahendamist. Samas võib seda kohtutoimingut lugeda kiireloomuliseks, kuna kirjaliku menetluse algusaeg oli määratud 23.09.2019 ning enne seda pidi olema kogutud poolte seisukohad. Kaebaja väide, et hiljemalt 23.09.2019 ei saa enam kaebaja vastata PRIA uutele seisukohtadele, on õige, kuna pärast 23.09.2019 algab kirjaliku menetluse algusaeg, kuid kuna kaebaja on mitmel korral esitanud kaebuse täiendusi, täiendavaid tõendeid, vastuväiteid kohtu tegevusele, on kohtu arvates kaebaja saanud oma seisukohti piisavalt avaldada ning puudub vajadus veelkord pärast PRIA vastuse esitamist kaebajalt seisukoha küsimiseks. Kohus jätab rahuldamata kaebaja 18.09.2019 esitatud vastuväite kohtu tegevusele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.